1980-05-15-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 20 (1578) 1980 . Second Clas^ Mail Registration No. 1354. NELJAPÄEVAL, 15. MAIL - THURSDAY, MAY 15 XXXI aastakäik HAVANNA — Kuuba väidab, et tema lennukid uputasid Bahama valve-laeva, kuna arvasid, et tegu on mereröövlitega. Nii vähemalt üteldakse ametlikus teadaandes pärast Bahama valitsuse valjut protesti. MIG võitluslennukid ründasid patrullilae-va rakettidega, kes oli tabanud Kuuba paadid kalastamas Bahama vetes. Neli meeskonnaliiget said surma. „MISS ESTO. KANADA'',Helle MonicaXeithamMuhi}•rahvarõivais on 21 aastat va'na|5'6" pikk, õpib McGill ülikoolis kehalist kasvatust. Helle on Montrealist Aino ja Richard Leithami tüiar; tal on veel kaks õde ja üks vend; (Lähemalt valimistest Ihk. 4 ) ' J Foto ---- Elna Kungla 11 KAMPALA — Sõjavägi võttis võimu üle president Godfrey Binaisa-lt ja arvatakse, et tema asemele tuleb endine president Milton Oppte, kelle 1971. a. kõrvaldas kurikuulus Idi Amin. Milton Opote elab pagulasena Tanzanias. Uganda julgeolekut ja stabiilsust kontrollib praegu sõjaline komisjon, kuigi nimelisel t presidendi ülesannetes on Godfrey Binaisa. T.E.S. Täienduskooli emadepäeval esitatud laulumängu „Kolmed kosjad Mäeotsa talus" lõpustseen. VasakultrVaenelaps — Vivian Oder,'Meremees— Juhan Lindau, Sulane — Peeter Sõrra, Talutütar — Juuli Lindau, Perenaine Linda Silma, Tömbi Toomas — Martin Kiik ja tagaplaanil —- „Külara]b-va §'\ (Lähemalt lhk.-4):: ,v •:>Foto—,0. Haamer p lo esei Laupäeval, 17. maljl, algusega kell 11.30 päeval korraldatakse Ontario parlamendihoone ees Torontos suurem etniliste gruppide demonstratsioon Quebeci rahvahääletuse puhul. Demonstratsioon korraldatakse Kanada ühtsuse rõhutamiseks ja eriti Toronto etniliste ringkondade nõude esiletoomiseks, et Quebec ei peaks Kanadast eralduma. Demonstratsiooni korraldajaks on etniliste organisatsioonide esindajaist moodustatud aktsiopnikomitee, mille esimeheks Oli linnavolinik St. PETERBURG — „Sunshine Skywäy " sillast varises .1000 jala pik-kune osa elava liiklase ajal ja viis kaasa bussi ja mitu autot. Tuukrid on leidnud juba 25 laipa sõidukite rusude vahelt ja arvatakse,: et viis inimest on veel surnud. Rajuilmaga sõitis vastu silda kaubalaev. Möödunud nädalal peeti Toronto Raekojas, demQnstratsiooniga ühine^ vate rahvusgruppi'de esindajate koos-olekv :millest võtsid • Lsa üle viieküm- ' ne rahvusgruppide esindaja. Koosolekul andsid linnavolinik T. _Ruprecht ja korraldava komitee liikmed, ülevaate tehtud eeltöödest ja demon-tratsiooni korraldusest. Demonstratsiooniks kogunetakse Queens. Parki parlamendihoone ette laupäeval kell 11.30 päeval. Rongkäik parlamendihoone eest .algab kell li päeval. De-.. monsträtsiooniks kogunetakse viide kolonni. Esimese kolonni moodustavad rahvused algtahted'ega Ä—E. Sinna koondatakse kõik balti rahvustest osavõtjad' Iga rahvusgrüpp.toob välja oma .rahvusliku ja soovitavalt . •ka Kanada lipu ja csinuboma päritolumaa nimesildi järel.iSüovilatakse . kanda ka. Kaiiada üh i.,^us l rohutavaid loosungeid. Parlamendihoone eest läheb rongkäik Raekoja ette, .kus kan-. takse ette. päevakohane- proklamatsioon. Rongkäigu \'astuvotule Racko-. ja ees on palutud föderaal-; provints i - j a linnavalitsuse esindajad. ; Linnavolinik Tony Ruprecht rõhutas peetud organiseerival koosolekul,: et Kanada ühtsxist toetav ja Quebeci; eraldumise vastu korraldatav demonstratsioon peab- kujunema Kanada. • kolmanda jõu suureks manifestatsi- • ooniks enne Quebeci rahvahääletust. Korraldajate sooviks on eriti;et rahvusgruppide .liikmed, tuleksid välja suuremal arvul, andes-,demonstratsioonile suurema : jõulisuse. • Eestlasi palutakse, kogimeda-demonstratsioo-n i 1 esimesse k()k>nni Eesti rah\-usli- ^pu juurde. / STOKHOLM — Röptsiš lõppes streik, mis koos sellega seoses olnud vallandamistega, hõlmas 850.000 töös-tustöölist. Peaminister Thorbjorn Falldinveenas tööandjaid võtrna.vastu sobitajate ettepaneku.•tööstu$töö-hste tasu, kõrgehdämišeks 6,8 protsenti. Streigid üle niaa algasid 27. ap-rilhl ja sulgesid Stokholmi maaaluse raudtee, katkestasid raudteeliikluse. Göteborgi vahel, ja panid seisma lennuliikluse. Televisioonis anti edasi vaid uudiseid ja töötas ainult üks raadio saatja. ; ' .,- •sse USA sSdyrite <0 Pärapt seda, kui shahhi Iraani Lä-his- Ida i.kindlus" J. eärteri väära poliiüka tulemusena maha jäeti, on Egiptuse osatähtsus US.-l liitlasena suuresti tõusnud. Egiptuse president Anwar Sadat peab aitama USA-d kaitsta Lähis-Ida õlisid ja selleks antakse Egiptusele kõike võimalikku a b i . - . ' ^ V: ••.v. • Suuri raskusi valrr5ista|3 ainult asjaolu, et koostöö Iisraeliga tekitab pahameelt teiste moslemite riikide keskel ja need on^ vahendanud oma senist toetust Egiptusele.- Egiptus omab 400.000-delise armee, milline saab USA-st 4-milj|rdi dollari eest relvi ja laskemoona. Valmistatakse ette 100.000-de' meHelist eriüksust, mis ohu korral saadetakse Pärsia lahe piirkonda, et kaitsta õliteid. Egiptus peab kaitsma ka Punase mere ,,sarve" Lõuna-Jeemeni rünnaku vas-tu. • .• .© Märgitakse, et kui J. Garteril oleks õnnestunud Iraanis pantvangid vabastada, siis see ci"oleks'ameeriklasi palju aidanud, sest Iraani moslemitel olid plaanid-valmis ja nad' oleks : vangistanud ; netide asemele, sadakond veel Iraanisviibivat prominentset ameeriklast, ajakirjanikke, professoreid,; õlilchnikuid, ärimehi jt. ' : ® Lääneriikide diplomaadid märgivad, et Kremli võimumehed on viimasel ajal äärmiselt ärritatud arengu üle Kuuba säärel, kust tuhanded, inimesed põgenevad üSÄ-sse ja ilmselt võib nende poolt järgneda sõjaline invasioon, et Kuubat F. Castro võimu alt vabastada. Peetakse võimalikuks, et Moskva saadab Kuubale suurema arvu sõdureid, et Kuubat kaitsta. •® :Ne.\v Yorgi poliisei fürmeerib eri-- -list üksust,-kes - peab :\'oiilenia'terro- •ristide, süüta.j:aie ja muude sarnaste' :kuntegud.e vast il.. Üksus peab olema valmis aug. .kuus, kus.- toinlLib New Yorgis demokraatide 'presidendi valimise suur- konverents, milori-oodata ra hu t u s i - j a: t e r ro ri a k i e.- Kah 11 us ta ta k-se F.,Castroagcnte.ja teisi terroriste. USA-s on valmistatud Moskva olümpiaadi jaoks eri postmark, mis on läinud palju maksma. Nüüd soovitatakse sellele lüüa tempel ,J)oi. eolt" peale ja lasta sellisena käiku. •Q). Üldiselt arvatakse; et president J; : Carl eri poi i i i'il ine „laev" i)n vajumas ja tal on vähe \-äljaväateidisaada pre-sidendks,. Ed. Muskie'tulekust .välis-niinistri kohale ei toodeta midagi Shveitsi .saatkonna ..vahetalitusel said ameeriklased kätte oma sõdurite laibad, kes langesid USA Teherani saatkonna pantvangide vabastamise katsel Iraani kõrbe alal, kus lennuk ja helikopter põrkasid ülestõusmisel kokku. Laipade ärasaatmisel oh abiks Kreeka Katoliku peapiiskop H . Capucci, kes on Khomeiniga heas va^ hekorras. yfcforic Ooy puhul. eesti vabadusvõitleja Jüri Lina pääses Soome möödunud aastal abiellumise teel. Sealt ta siirüus Rootsi ja praegu on ta ringreisil siinsel mandril USA kongressi kutsel, et selgitada olukorda okupeeritud Eestis. Seda juhust ta kasutab, et siinsetele eestlastele selgitada, milline on tõeline elu okupeeritud Eestis. Möödunud nädalal ta viibis Kanadas ja kõneles eestlastele Ottawa^, Torontos ja • M o n t r e a l i s . ; . 'i.''",^ , pttawasse saabudes 7. mail ta kõneles^ esiteks olukorrast Eestis Kanada parlamendihoones, -senaatoritest ja alamkoja liikmetest koosnevale Helsingi kokkuleppe järelvalve komisjoni liikmetele ja hiljem eesti ühiskonnale Ottawas. Helsingi kokkuleppe järelvalve komisjoni liikmed olid' eriti huvitatud pohitilisest survest ja majanduslikust olukorrast Eestis.- Venelaste sissevoolust ja eestlaste venestamise probleemist. Olümpiaregati korraldamisest Tailinna^ ja ':kuidas suhtutakse: Moskva olümpiaadi boikoteerimise küsimusse. 350: KUULAJAT ^-'-^^ : N-eljapäeval, 8.. mail J. Lina kõne-. Jes Toronto Eesti Maja: suures saalis enam kui 350-le eestlasele olukoi rast Eestis. Kuulajaskond jälgis SUU: re huviga ligemaleS tundi kestnud ettekannet, ja selle lõpul plaksutas tormiliselt. Sis.sejuhatavates sõnades J-. l i na selgitas, et ta on sündinud 1949. a. ja; seepärast ei ole teadlik Stalini terrorist. Kui temal, gümnaasiumi õpilasena algasid kokkupuuted KGB-ga, siis ei kasutatud .enam peksmist,, piinamist ega uste mahalöömist,, kui esimese koputuse peale kohe ei avatud. KGB agendid, kohtlesid viisakalt ja veenvalt teisitimõtlejaid ja nendele anti. aega järelemõtlemiseks^ oma väärarusaamadest kommunistliku korra suhtes-: Kui see tulemusi ei andnud, teisitimõtleja saadeti vaimuhaiglasse ravile.; Ametivõimud on arvamisel,, et inimene'peab olema hull •kui ta kommunistliku.korra hüvesid _ „ ei oska hinnata.: Selle :„ravi"' kasuta- nišii-aisiuon heal meelel :ei seedi .ja mist ta kirjeldas üksikasjades ühe kohileb.neid vange tunduvalt'teisiti Jüri Lina koos Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamise Toimkonna liikmetega Toronto Eesti Majas. Vasakult—A. Nõm- (esimees), J. Lina, H. Aruja,'E. Salufand.; Foto — O! Haamer .1. .iskliku eesti noormehe juures. Seda kui neid kes on unustatud vangide. oli vapustav kuulda. : ' • nimestikus, kelle olukorra kohta,kee- Vangistatud yabadusvõitlejad ta gi järele ei päri, kirju ja toetuspakke jaotas kahle 'gruppi:, eelistatud . ja ei saada. Viimaseid koheldakse palju unusiatud:vabadusvõitlejad.Esimes- tooremalt ja nende olukord on tun-se gruppi kuuluvad need., kellel koju duValt raskem. Kirjad j ä pakid vaba-iäävad maha omaksed, kehe vangis- düsvoitlejatele on. suureks; moraal-tLise kohta teated jõuavad vabasse' seks toeks ning majanduslikuks maailma ja kellele hakatakse :seali abiks. .Kirjutage,' kirjutage ja kirju-saatma kii-ju ning toetuspakke ja tage oli J. Lina eriliseks palveks..: proteslikirju N. Liidu valitsusele ja : ': partei iuhtidele. See põhjustab järel-nrisi ning seletuste andmist mi-da vaiigilaacrite ;:ia / vanglate ,admi-head,. sest taotleb koostööd Moskvaga iga hinna eest; ® President Carter lõpetas oma senise isolatsiooni ja pidas kõne, kus ründas' teravas sõnastuses N. Liitu. President, märkis, et Moskva agres-siivne poliitika ähvardab maailmarahu. Tass vastas sellele tuntud vene sõimuga Ja süüdistas J. Carteri sõja õhutamises. ;® . H i i n a katsetas aatomraketiga -Väikses ookeanis, mis :iendas; üle 6000-de miili.. Selle uue raketiga on Hiina võimeHne tabama/Moskvat • 24. :mail,-1980."av TORONTO : E E S T I : . BA • • 883 Broadview Ave. algusega kell 12 päeval, kuni kell 3 p.l. Mitmesuguste käsitööde, kodumaiste vatitekkide j.m. realiseerimine misjonipõldiidele saadetavate pakkide heaks. •KOHVI. - T.E.B.k. VÄLISMISJONI TOIMKOND Iseloornustädes kodumaa eestlaste elu, J. Lina märkis, et viimasel;ajal elataksp paremini kolhoosides kui töötades linnas. Kolhoosis ei ole vav litsuse ja partei ettekirjutused nii määravad kui linnas. Seal on elu kuidagi lahedam ja sissetulek suurem. Linnas on elu tugevasti normeeritud ning palgad kaugelt alla vaesuse ta- ; set. Selle tõttu töölised ei tööta huviga, püüavad'seal-, kus vähegi võimalik, kasutada tööaega isiklikuks, varustamiseks toitainetega ja teiste eiuliste vajadustega. Kuhi produktsioon kuulub riigile ja rahvale, siis rahvas võtab, mis temale kuulub, teeb sellege äri või vahetab kellegi teisega, kes ka on võtnud midagi, mi-
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 15, 1980 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1980-05-15 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E800515 |
Description
Title | 1980-05-15-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | Nr. 20 (1578) 1980 . Second Clas^ Mail Registration No. 1354. NELJAPÄEVAL, 15. MAIL - THURSDAY, MAY 15 XXXI aastakäik HAVANNA — Kuuba väidab, et tema lennukid uputasid Bahama valve-laeva, kuna arvasid, et tegu on mereröövlitega. Nii vähemalt üteldakse ametlikus teadaandes pärast Bahama valitsuse valjut protesti. MIG võitluslennukid ründasid patrullilae-va rakettidega, kes oli tabanud Kuuba paadid kalastamas Bahama vetes. Neli meeskonnaliiget said surma. „MISS ESTO. KANADA'',Helle MonicaXeithamMuhi}•rahvarõivais on 21 aastat va'na|5'6" pikk, õpib McGill ülikoolis kehalist kasvatust. Helle on Montrealist Aino ja Richard Leithami tüiar; tal on veel kaks õde ja üks vend; (Lähemalt valimistest Ihk. 4 ) ' J Foto ---- Elna Kungla 11 KAMPALA — Sõjavägi võttis võimu üle president Godfrey Binaisa-lt ja arvatakse, et tema asemele tuleb endine president Milton Oppte, kelle 1971. a. kõrvaldas kurikuulus Idi Amin. Milton Opote elab pagulasena Tanzanias. Uganda julgeolekut ja stabiilsust kontrollib praegu sõjaline komisjon, kuigi nimelisel t presidendi ülesannetes on Godfrey Binaisa. T.E.S. Täienduskooli emadepäeval esitatud laulumängu „Kolmed kosjad Mäeotsa talus" lõpustseen. VasakultrVaenelaps — Vivian Oder,'Meremees— Juhan Lindau, Sulane — Peeter Sõrra, Talutütar — Juuli Lindau, Perenaine Linda Silma, Tömbi Toomas — Martin Kiik ja tagaplaanil —- „Külara]b-va §'\ (Lähemalt lhk.-4):: ,v •:>Foto—,0. Haamer p lo esei Laupäeval, 17. maljl, algusega kell 11.30 päeval korraldatakse Ontario parlamendihoone ees Torontos suurem etniliste gruppide demonstratsioon Quebeci rahvahääletuse puhul. Demonstratsioon korraldatakse Kanada ühtsuse rõhutamiseks ja eriti Toronto etniliste ringkondade nõude esiletoomiseks, et Quebec ei peaks Kanadast eralduma. Demonstratsiooni korraldajaks on etniliste organisatsioonide esindajaist moodustatud aktsiopnikomitee, mille esimeheks Oli linnavolinik St. PETERBURG — „Sunshine Skywäy " sillast varises .1000 jala pik-kune osa elava liiklase ajal ja viis kaasa bussi ja mitu autot. Tuukrid on leidnud juba 25 laipa sõidukite rusude vahelt ja arvatakse,: et viis inimest on veel surnud. Rajuilmaga sõitis vastu silda kaubalaev. Möödunud nädalal peeti Toronto Raekojas, demQnstratsiooniga ühine^ vate rahvusgruppi'de esindajate koos-olekv :millest võtsid • Lsa üle viieküm- ' ne rahvusgruppide esindaja. Koosolekul andsid linnavolinik T. _Ruprecht ja korraldava komitee liikmed, ülevaate tehtud eeltöödest ja demon-tratsiooni korraldusest. Demonstratsiooniks kogunetakse Queens. Parki parlamendihoone ette laupäeval kell 11.30 päeval. Rongkäik parlamendihoone eest .algab kell li päeval. De-.. monsträtsiooniks kogunetakse viide kolonni. Esimese kolonni moodustavad rahvused algtahted'ega Ä—E. Sinna koondatakse kõik balti rahvustest osavõtjad' Iga rahvusgrüpp.toob välja oma .rahvusliku ja soovitavalt . •ka Kanada lipu ja csinuboma päritolumaa nimesildi järel.iSüovilatakse . kanda ka. Kaiiada üh i.,^us l rohutavaid loosungeid. Parlamendihoone eest läheb rongkäik Raekoja ette, .kus kan-. takse ette. päevakohane- proklamatsioon. Rongkäigu \'astuvotule Racko-. ja ees on palutud föderaal-; provints i - j a linnavalitsuse esindajad. ; Linnavolinik Tony Ruprecht rõhutas peetud organiseerival koosolekul,: et Kanada ühtsxist toetav ja Quebeci; eraldumise vastu korraldatav demonstratsioon peab- kujunema Kanada. • kolmanda jõu suureks manifestatsi- • ooniks enne Quebeci rahvahääletust. Korraldajate sooviks on eriti;et rahvusgruppide .liikmed, tuleksid välja suuremal arvul, andes-,demonstratsioonile suurema : jõulisuse. • Eestlasi palutakse, kogimeda-demonstratsioo-n i 1 esimesse k()k>nni Eesti rah\-usli- ^pu juurde. / STOKHOLM — Röptsiš lõppes streik, mis koos sellega seoses olnud vallandamistega, hõlmas 850.000 töös-tustöölist. Peaminister Thorbjorn Falldinveenas tööandjaid võtrna.vastu sobitajate ettepaneku.•tööstu$töö-hste tasu, kõrgehdämišeks 6,8 protsenti. Streigid üle niaa algasid 27. ap-rilhl ja sulgesid Stokholmi maaaluse raudtee, katkestasid raudteeliikluse. Göteborgi vahel, ja panid seisma lennuliikluse. Televisioonis anti edasi vaid uudiseid ja töötas ainult üks raadio saatja. ; ' .,- •sse USA sSdyrite <0 Pärapt seda, kui shahhi Iraani Lä-his- Ida i.kindlus" J. eärteri väära poliiüka tulemusena maha jäeti, on Egiptuse osatähtsus US.-l liitlasena suuresti tõusnud. Egiptuse president Anwar Sadat peab aitama USA-d kaitsta Lähis-Ida õlisid ja selleks antakse Egiptusele kõike võimalikku a b i . - . ' ^ V: ••.v. • Suuri raskusi valrr5ista|3 ainult asjaolu, et koostöö Iisraeliga tekitab pahameelt teiste moslemite riikide keskel ja need on^ vahendanud oma senist toetust Egiptusele.- Egiptus omab 400.000-delise armee, milline saab USA-st 4-milj|rdi dollari eest relvi ja laskemoona. Valmistatakse ette 100.000-de' meHelist eriüksust, mis ohu korral saadetakse Pärsia lahe piirkonda, et kaitsta õliteid. Egiptus peab kaitsma ka Punase mere ,,sarve" Lõuna-Jeemeni rünnaku vas-tu. • .• .© Märgitakse, et kui J. Garteril oleks õnnestunud Iraanis pantvangid vabastada, siis see ci"oleks'ameeriklasi palju aidanud, sest Iraani moslemitel olid plaanid-valmis ja nad' oleks : vangistanud ; netide asemele, sadakond veel Iraanisviibivat prominentset ameeriklast, ajakirjanikke, professoreid,; õlilchnikuid, ärimehi jt. ' : ® Lääneriikide diplomaadid märgivad, et Kremli võimumehed on viimasel ajal äärmiselt ärritatud arengu üle Kuuba säärel, kust tuhanded, inimesed põgenevad üSÄ-sse ja ilmselt võib nende poolt järgneda sõjaline invasioon, et Kuubat F. Castro võimu alt vabastada. Peetakse võimalikuks, et Moskva saadab Kuubale suurema arvu sõdureid, et Kuubat kaitsta. •® :Ne.\v Yorgi poliisei fürmeerib eri-- -list üksust,-kes - peab :\'oiilenia'terro- •ristide, süüta.j:aie ja muude sarnaste' :kuntegud.e vast il.. Üksus peab olema valmis aug. .kuus, kus.- toinlLib New Yorgis demokraatide 'presidendi valimise suur- konverents, milori-oodata ra hu t u s i - j a: t e r ro ri a k i e.- Kah 11 us ta ta k-se F.,Castroagcnte.ja teisi terroriste. USA-s on valmistatud Moskva olümpiaadi jaoks eri postmark, mis on läinud palju maksma. Nüüd soovitatakse sellele lüüa tempel ,J)oi. eolt" peale ja lasta sellisena käiku. •Q). Üldiselt arvatakse; et president J; : Carl eri poi i i i'il ine „laev" i)n vajumas ja tal on vähe \-äljaväateidisaada pre-sidendks,. Ed. Muskie'tulekust .välis-niinistri kohale ei toodeta midagi Shveitsi .saatkonna ..vahetalitusel said ameeriklased kätte oma sõdurite laibad, kes langesid USA Teherani saatkonna pantvangide vabastamise katsel Iraani kõrbe alal, kus lennuk ja helikopter põrkasid ülestõusmisel kokku. Laipade ärasaatmisel oh abiks Kreeka Katoliku peapiiskop H . Capucci, kes on Khomeiniga heas va^ hekorras. yfcforic Ooy puhul. eesti vabadusvõitleja Jüri Lina pääses Soome möödunud aastal abiellumise teel. Sealt ta siirüus Rootsi ja praegu on ta ringreisil siinsel mandril USA kongressi kutsel, et selgitada olukorda okupeeritud Eestis. Seda juhust ta kasutab, et siinsetele eestlastele selgitada, milline on tõeline elu okupeeritud Eestis. Möödunud nädalal ta viibis Kanadas ja kõneles eestlastele Ottawa^, Torontos ja • M o n t r e a l i s . ; . 'i.''",^ , pttawasse saabudes 7. mail ta kõneles^ esiteks olukorrast Eestis Kanada parlamendihoones, -senaatoritest ja alamkoja liikmetest koosnevale Helsingi kokkuleppe järelvalve komisjoni liikmetele ja hiljem eesti ühiskonnale Ottawas. Helsingi kokkuleppe järelvalve komisjoni liikmed olid' eriti huvitatud pohitilisest survest ja majanduslikust olukorrast Eestis.- Venelaste sissevoolust ja eestlaste venestamise probleemist. Olümpiaregati korraldamisest Tailinna^ ja ':kuidas suhtutakse: Moskva olümpiaadi boikoteerimise küsimusse. 350: KUULAJAT ^-'-^^ : N-eljapäeval, 8.. mail J. Lina kõne-. Jes Toronto Eesti Maja: suures saalis enam kui 350-le eestlasele olukoi rast Eestis. Kuulajaskond jälgis SUU: re huviga ligemaleS tundi kestnud ettekannet, ja selle lõpul plaksutas tormiliselt. Sis.sejuhatavates sõnades J-. l i na selgitas, et ta on sündinud 1949. a. ja; seepärast ei ole teadlik Stalini terrorist. Kui temal, gümnaasiumi õpilasena algasid kokkupuuted KGB-ga, siis ei kasutatud .enam peksmist,, piinamist ega uste mahalöömist,, kui esimese koputuse peale kohe ei avatud. KGB agendid, kohtlesid viisakalt ja veenvalt teisitimõtlejaid ja nendele anti. aega järelemõtlemiseks^ oma väärarusaamadest kommunistliku korra suhtes-: Kui see tulemusi ei andnud, teisitimõtleja saadeti vaimuhaiglasse ravile.; Ametivõimud on arvamisel,, et inimene'peab olema hull •kui ta kommunistliku.korra hüvesid _ „ ei oska hinnata.: Selle :„ravi"' kasuta- nišii-aisiuon heal meelel :ei seedi .ja mist ta kirjeldas üksikasjades ühe kohileb.neid vange tunduvalt'teisiti Jüri Lina koos Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamise Toimkonna liikmetega Toronto Eesti Majas. Vasakult—A. Nõm- (esimees), J. Lina, H. Aruja,'E. Salufand.; Foto — O! Haamer .1. .iskliku eesti noormehe juures. Seda kui neid kes on unustatud vangide. oli vapustav kuulda. : ' • nimestikus, kelle olukorra kohta,kee- Vangistatud yabadusvõitlejad ta gi järele ei päri, kirju ja toetuspakke jaotas kahle 'gruppi:, eelistatud . ja ei saada. Viimaseid koheldakse palju unusiatud:vabadusvõitlejad.Esimes- tooremalt ja nende olukord on tun-se gruppi kuuluvad need., kellel koju duValt raskem. Kirjad j ä pakid vaba-iäävad maha omaksed, kehe vangis- düsvoitlejatele on. suureks; moraal-tLise kohta teated jõuavad vabasse' seks toeks ning majanduslikuks maailma ja kellele hakatakse :seali abiks. .Kirjutage,' kirjutage ja kirju-saatma kii-ju ning toetuspakke ja tage oli J. Lina eriliseks palveks..: proteslikirju N. Liidu valitsusele ja : ': partei iuhtidele. See põhjustab järel-nrisi ning seletuste andmist mi-da vaiigilaacrite ;:ia / vanglate ,admi-head,. sest taotleb koostööd Moskvaga iga hinna eest; ® President Carter lõpetas oma senise isolatsiooni ja pidas kõne, kus ründas' teravas sõnastuses N. Liitu. President, märkis, et Moskva agres-siivne poliitika ähvardab maailmarahu. Tass vastas sellele tuntud vene sõimuga Ja süüdistas J. Carteri sõja õhutamises. ;® . H i i n a katsetas aatomraketiga -Väikses ookeanis, mis :iendas; üle 6000-de miili.. Selle uue raketiga on Hiina võimeHne tabama/Moskvat • 24. :mail,-1980."av TORONTO : E E S T I : . BA • • 883 Broadview Ave. algusega kell 12 päeval, kuni kell 3 p.l. Mitmesuguste käsitööde, kodumaiste vatitekkide j.m. realiseerimine misjonipõldiidele saadetavate pakkide heaks. •KOHVI. - T.E.B.k. VÄLISMISJONI TOIMKOND Iseloornustädes kodumaa eestlaste elu, J. Lina märkis, et viimasel;ajal elataksp paremini kolhoosides kui töötades linnas. Kolhoosis ei ole vav litsuse ja partei ettekirjutused nii määravad kui linnas. Seal on elu kuidagi lahedam ja sissetulek suurem. Linnas on elu tugevasti normeeritud ning palgad kaugelt alla vaesuse ta- ; set. Selle tõttu töölised ei tööta huviga, püüavad'seal-, kus vähegi võimalik, kasutada tööaega isiklikuks, varustamiseks toitainetega ja teiste eiuliste vajadustega. Kuhi produktsioon kuulub riigile ja rahvale, siis rahvas võtab, mis temale kuulub, teeb sellege äri või vahetab kellegi teisega, kes ka on võtnud midagi, mi- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-05-15-01