Meie Elu = Our life, September 7, 1978

              „Meie Elu"--toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 ^Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada •© Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal tööp., kl. 9 h.r-5 p.L, esmasp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.L
Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. §24.00,
6 k. $13.00/ 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a.
§26.00, 6 k.1'14.00,.3 k. 9.00. ülemere-maadesse:
1 a. §30.00, 6 k. §16.00,
3. k, §10.00. Kiripostilisa Kanadas:
1 a. §13.50, 6 k. §6.75.- Kiri ja lennu-postilisa
USA-sse: 1 a. §14.50, 6 k,
§7.25, Lennupostilisa.. • Ülemeremaa-desse:"
1. a. §23. 50, 6 k. §11.75.
Ü k s i k n u m b e r — . 5 0 c / ^
Kuulutushinnad: 1 toll ühel neerul:
esiküljel $3(.75. tekstis §3.50, kuulu­tuste
küljel1 §3J25.
„Om LIFE" - ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Co; Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad-.
view. Ave., Toronto, Ont. Canäda.
M4K 2R6 ® Tel. 466-0951'
T PAGULUSES
• • • . .1 •. . • • ..
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Pr., New Mil-ford,
N.J., USA. Tel. (201) 262-0773
Secomd Class Mail l&egistration No. 1354
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas. ;
Asut. A. Weileri algatusel 1950.;
Nr. 36 (1491) 1978 NELJAPÄEVAL, 7. SEPTEMBRIL — THURSDAY, SEPTEMBER 7 XXIX aastakäik
'iTTF illlHHIllini
Möödunud nädalal viibis Torontos külaskäigul Ühendriikide Eesti Rahvuskomitee esimees Juhan Simonson.
Ta külastas Torontos ka Eesti Maja ja Eestlast^ Kesknõukogu Kanadas ja jutustas eesti ajalehtedele USA Eesti
Rahvuskomitee tegevusest.
Nagu J. Simonson märkis, toimub
Rahvuskomitee « tegevus peamiselt
rahvusliku välisvõitluse alal,, kuigi
tegeletakse ka. rahvuskultuuriliste
küsimustega ja antakse sel alal ma­janduslikke
. toetusi. Välisvõitluse
alal on peamiseks; eesmärgiks, et
Eesti küsimus ei kustuks ja Eestile
vabaduse nõue ikka seisaks päeva­korral;
Selleks peetakse ühendust
'eriti Kongressi ringkondadega. Pi­kema
aja jooksul on saavutatud,: et
Esindajatekojas ja Senatis on vastu
võetud resolutsioone,• milledes kinni­tatakse
Eesti ja teiste Balti riikide-
. ännekteerimise: mittetunnustamist ja
nõutakse, et. president rahvusyahelis.-
tel • kokkutulekutel taotleks,' 'Balti
rahvaste. suveräänsete õigus te taas­tamist.
Kuna pea/samasuguseid re­solutsioone
on Kongressile esitatud
korduvalt, ei rõhutata praegu uute
resolutsioonide taotlemist.
Välispoliitilises tegevuses on pea­rõhk
praegu kolme, balti rahva
koostöö, väfjaarendar^isel,
Selleks töötab Washingtonis Ühen­datud
Balti-Ämeerika Komitee, mille
esimeesteks on roteerivalt kolme
balti keskorganisatsioonide esime­hed.
Praegu' on Balti Komkee-esime-
. heks E. Rahvuskomitee esimees J.
Simonson, kelle asendajana koha­peal
töötab Mäido Kari. Balti Komi­tee'
on Washingtonis loonud häid
ühendusi nii 'Kongressi ringkondade­ga
kui ka Washingtoni asutustega,
kes tegelevad mitmesuguste Ida-Eü-roopa
küsimustega. Balti—Ameerika
Komiteel töptab Washingtonis palga­line
tööjõud, noor lätlane J. Bols-teins.
Balti rahvaste ühise vabadus­võitluse
alal on poliitiline aktiivsus
suurel määral Washingtoni kandu­nud.
Balti koostöö-rõhutamiseks on
saavutatud, ejPlvolme. balti rahva
märgukirjades kõik rahvusgrupid
märgivad ka teisi balti rahvaid, nõu­des
neile vabadust. ' . •'• .,.
Jooksvates küsimustes märkis J,
Simonson, et hiljutine kokkusaami­ne
asepresidendi Mondale'iga oli
peamiselt leedulaste ettevõte partei­lisel
tagapõhjal ning eestlaste ja lät­laste
esindajad, olid sinna kaasakut-sutud.
Käigus on aga kolme balti
rahva ühine taotlus nende keskorga­nisatsioonide
esimeeste kokkusaami­seks
president J. Carteriga. Balti Ko­miteel
on kontakt ka Z. Brzezinski
bürooga. ; ' ;
v
Koostöös Ülemaailmse Eesti Kesk­nõukoguga
on käigus protestiakt-sioon
1980. a. olümpiamängude rega­ti
'Tallinnas .korraldamise vastu.
Olümpiamängude, regati Tallinnas
'korraldamise eeltööd ori küll käi­gus,
kuid protestiaktsiooniga saab
olümpiakomiteede ja maailma ava-,
.'ikkuse tähdepanu. juhtida sellele, et
regatt peetakse Venemaa poolt sõja­liselt
okupeeritud maal ja et
regatt ei tohi kujuneda Vene oku­patsiooni
tunnustamiseks Eestis.
Peale esimese. protestikirja on ka­vatsus
saata laiali veel teisi kirju,
milledes käsitatakse regati Tallinnas
pidamisega •seotud, ecstlaste rahvus­likke
huve kahjustavaid kaasnähteid.
' Mis puutub Ühendriikide . Lenin­gradi
peakonsuli hiljutisse külas käi­gusse
Eestisse, mis on juba teist­kordne,
siis selle kohta Rahvuskomi­tee
tahab USA välisministeeriumilt
küsida selgitust, kas Nõukogude aja­kirjanduses
, ilmunud sellekohased
teated vastavad tõele. Peakonsuli es­makordse
külaskäigu puhul seleta­sid
.ameeriklased, et see olnud: era­viisiline.
Nüüd, aga. tehti visiite Nõu-kogude
Eesti poliitilistele ametikand­jatele.
Seda küsimust tahetakse sel­gitada.
'•:/;'
Rahvuskomitee''.' esimehelt -küsiti*-
kuidas nad katavad oma majandus­liku
eelarve. Eelarve täitmine on läi­nud
ilma raskusteta, märkis J. Si­monson,
tulud on laekunud otsestest
toetustest'. Senised eelarved on olnud
umbes $28.000 aastas.'Esinduskogu
uus koosseis aasta algul leidis aga,
et see summa ei ole küllaldane ja
eesmärgiks seati $40.0Ö0-lise eelar-
. ve saavutamine. , •
Majanduslik aktsioon 'selleks on
praegu. käjgus. Korjandusaktsiooni
teostab. Rahvuskomitee^
Koort. Temale abiks moodustati ma­janduskomisjon
abiesimeh^
ta juhtimisel.: M
ooni tahetakse korraldada nõnda,'et
kõik Esinduskogu liikmeel aitavad
kaasa suurendatud.: eelarve täi uni­seks.
•; •''-.',•;' -
Jooksvas- tegevuskavas on ka uue
Eestit tutvustava voldiku väljaand­mine.
Selle, koostamisel aitavad kaa­sa
.Esinduskogusse valitud nooremad
liikmed.
Praost. emeiyM. Vaher koos kaheksa õe-vennaga nende ühise leeritamised
puhul Geislingeni linnavalitsuse ees. Korraga leeritati Salme, Olga, Inge*
borg, Anne, Marta, Tõnis, Aleksander ja Toomas Lütsepp'ad.
' - Foto - A. Kokk
Peapiiskop külastab
EKN andis ^
lesti§ vangistatiit e küsimose legaal!
• 0*
Eestlaste : poliitiline tagakiusamine Nõukogude okupatsioonivõimu
poolt on nõudnud palju ohvreid. Teadaolevalt on eestlasi pidevalt olnud'
Nõukogude vangilaägreis, kannatades sealseis ebainimlikes tingimusis.:
Eesti keškorgämsatsioonid vabas maailmas on korduvalt juhtinud läänet-maailma
valitsuste ja parlamentide tähelepanu põhiliste inimõiguste too-i
retele rikkumistele Nõukogude võimu poolt. Kanada valitsust ja parla-mendiriiigköridi
on Eestis põhiliste inimõiguste nõudmiste pärast toimu­nud
vangistamistest ja selle pärast määratud rasketest karistustest infor­meerinud
ja karistatute aitamist nõudnud Eestlaste Kesknõukogu Kana­das.
GEISLINGEN (,,Meie Elu'1 kaastööliselt) — Nagu juba varein teata­tud,
viidi tänavu Geislingenis läbi eesti kiriku ajaloos vist ainulaadne leeri
õpetus: kaheksa õde-venda olid korraga leeris. Leeriõpetuse pidas praost
emer'. M. Waher Geislingenis. Leeriõpilased sõitsid köhale Heilbronnist ja
üks — Arvo Leitaru — Sindelfingenist.
E.E.L.K. peapiiskop K. Veem saa­bub
Kanadasse oktoobrikuu lõpus
ning võtab osa peapiiskoplikust ju­malateenistusest
Peetri kirikus 29.
oktoobril, mis toimub seoses kogu
duse aastapäevaga. Samal ajal täitub
õpetaja Oskar Puhmil 30 a. kogudu
se teenimist. Peetri koguduse täisko
gu valis õp. Ö. Puhmi koguduse õpe
tajaks 31. okt. 1948. .
27. okt. lkl. 10 h. peetakse peapiis­kopi
osavõtul Peetri kiriku ruumides
E.E.L.K. Kanada kirikuõpetajate
Päev, mille kavas on peapiiskopi et
tekanne E.E;L.K. tänapäeva olukor­rast,
prof. A. Võõbuse ettekanne
Piiblitööst ja õp, K. Laaneotsa ette­kanne
Ameerika kontinendi Kiriku­õpetajate
Päeva korraldamisest.
28. okt. toimub Peetri kiriku ruu
mes E.E.L.K. Konsistooriumi part- karjuvas vastuolus Helsingi dekla
Senine tähelepanu juhtimine Ees­tis
ja teistes Balti riikides toimuvale
vägivallale ei ole aga veel küllaldane.
Kuigi ühenduses Venemaal.. hiljuti
avastatud protsessidega oli maail­ma
tähelepanu Shtsharanski ja Orlo­vi
isikuile kui silmapaistvaile dissi­dentidele,
jäi Leedu' vabadusvõitleja
Viktoras Petkuse raske karistamine
balti rahvas tele vabaduse nõudmise
pärast tahaplaanile ja Eestis viimas­tel
aastatel toimimud vangistamised
ja. tagakiusamised ei ole vaba maa­ilma
ajakirjanduses leidnud küllal­dast
käsitamist. Üldine nõue Helsin­gi
deklaratsiooni põhimõtete raken­damiseks
ka Nõukogude. Liidus äri-:
nab aga aluse meie rahva põhiliste
õiguste eest võitlejaile ja selle pä­rast
.kannatanuile vabaduse nõudmi­se
ikka ja jälle esiletoomiseks.
Eestis - mõne':aasta eest vangista­tud
vabadusvõitlejad Mati Kiirend,
Kalju Mätik, Sergei Soldatov ja tei­sed
vaevlevad praegugi Permi vangi­laagrites,
S.: Soldatovi . olles raskelt
tiisikushaige. Sven Kreeki kiusati nii
taga, et vaimuhaiglasse -paigutatült
oma. elu lõpetas. Mart Nikluse ja
Enn Tartu .tagakiusamine jätkub
veel praegugi. Kõik need faktid on
siaalne koosolek. ratsiooni inimõiguste põhimõtetega.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
on loonud uusi ühendusi Eestis
vangistatud ja tagakiusatud isiku-;
tele tähelepanu juhtimiseks. On
astutud ühendusse New Yorgis hil­juti
loodud rahvusvahelise Helsin­gi
kokkulepete jälgimise legaalse
komisjoniga, kes tahab seista val­vel
ja astuda legaalseid samme sel­leks,
et ka Nõukogude Liidu poolt
täidetakse Helsingi deklaratsiooni
põhimõtteid inimõiguste küsimus­tes..
•/•:_'':
Sellesse- komisjoni kuuluvad silma­paistvad
juristid mitmetest riikidest
Komisjoni üheks asutajaks liikmeks
on tuntud Toronto advokaat Joseph
Pomerant, kes on ärinud oma nõus­oleku
okupeeritud: Eestis, põhiliste
inimõiguste nõudmise pärast vangis­tatute
legaalseks abistamiseks. Eest
laste Kesknõukogu Kanadas on äri­nud
adv. X Pomeranfile selleks va­jaliku
volituse ja ta tahab. Eestis
vangistatute kaitseks teha, mis on
võimalik. .. .:
Adv. J. Pomerant on tegelenud
inimõiguste küsimustega Ida-Eu-roopa
maades ja ta tahab nüüc
suuremat tähelepanu pöörata oku
peeritud Eestis toimunud tagakiü
samistele ja vangistamistele.
• (Järg lk. 2)
Kaheksa õde-venda — Salme, Ma­ria,
Olga, Ingeborg, Anne, Tõnis,
Aleksander ja Toomas Lütsepad I S ­IS
a. vanuses — on mõni aasta taga­si
surnud sõjainvaliid Aleksei Lüt:
sepa lapsed. Kadunu lesk Aino Lüt-sepp
on kasvatanud üles 9 oma ja li­saks
neile .veel kaks adoptiivlast.
Üks poegadest töötab kondiitrina
Ottawas, .kaks adoptiivlast Saksa­maal.
Ülejäänud käivad koolides või
on elukutse väljaõppel, 21-aastane
Maria aitab ema suures majapidami­ses.
Laste varem leeritamine polnud
majandusliku kitsikuse tõttu võima­lik.
Tänu Eesti Abistamiskomitee
New Yorgis rahaliselt toetusele, sai
leeritamine tänavu teoks. Leeripeo
kulud kandis Eestlaste Abistamis­fond
ja Keskkomitee Saksamaal.
Leeriõpilaste õnnistamine toimus
19, aug. Geislingenis elanud eestlas­tele
tuntud Linnakirikus, mis sai
paar aastat tagasi põhjaliku reno­veerimise
järele seespooh uue välja­nägemise.
Eesti; leerilaste õnnistami­ne,
oli meelitanud kirikusse arvukalt
eestlasi kohapealt ja ümbruskonnast.
Õnnistamise toimetas ja jumalatee­nistuse
armulauaga pidas praost
emer. Waher Hoolimata auväärsest
east on M. Waher jäänud ikka elu tä­helepanelikuks
vaatlejaks, mis koos
rikkaliku elutarkusega: peegelduvad
elavalt värvikates jutlustes. :>
Pärast ligi kaks tundi kestnud ju­malateenistust
j ä leerilaste õnnista­mist
said leeriõpilased nägusad lille­kimbud
kohaliku koguduse daamide
poolt; Poseerid kiriku ees fotomees­tele,
mis järele siirdüti koos külalis­tega
võõrastemaja „Reben" ruumi­desse.,
kus peeti vastavalt eesti kom­metele
leeripidu. Kohvilaud ja õhtu­söök
nii leeriopilastele kui ka küla­listele
oli Eestlaste Abistamisfondi
ja Keskkomitee poolt Saksamaal. Li­saks'
sellele andis J. Västrik samade
organisatsioonide poolt igale leeri-õpilasele
kinnise ümbriku taskuraha­ga.
Rahalise kingituse leerilastele an-dis
ka Eesti Sõjainvaliidide Koondis
Saksamaal, kelle panus relatiivselt
kõigiti võrreldav teiste organisatsi­oonide
omaga. Vigastatud Eesti Sõ­jameeste
Ühing, mille, koosseisu kuu­lus
Aleksei Lütsepp, pole pärast vii­mase
surma tundnud huvi oma suri
nud liikme suure perekonna saatuse
vastu. Meeldetuletus leeripäeva pu­hul
poleks kahtlematult olnud vastu­olus
põhikirja ega annetajate soovi­dega.
VV : •v - . -
Wcishingfon plaanitseb uut
iina poliitikat
Arvatakse, et pärast novembri
kuul asetleidvaid Kongressi valimisi
võetakse J. Carteri rezhiimi poolt
revideerimisele praegune Hiina po­liitika
ja Pekingile tehakse suuri.jä­relandmisi
Taiwani arvel. Järeland-miste
ulatus sõltub sellest kui suurt
edu .demokraatlik partei valimistel
saavutab. Praegu ennustatakse vaba­riiklastee
suurt edu.
I§ järetvalimist k«wlw.taH-Peaminister
P. E. Trudeau kuulu­tas
välja 15-järel valimist'vakantsete­le
parlamendiliikmete kohtadele,
millest 5 on Torontos. Sellest järel­datakse,
et oodatud föderaalparla-meMivaiimisi
sel sügisel ei tule ja
need leiavad aset kas siis eeloleval
talvel või siis viimasel momendil
1979. a. juunis. , K u i : liberaalid ka
kõik järelvalimised kaotavad/siis
jäävad nad ikka absoluutsesse ena-musse
: parlamendis.v .;
Paavst Johan Pau
pühitseti ametisse
Vaatamata sellele, et Albino kardi­nal
Lucini astudes Rooma paavsti
ülesannetesse soovis lihtsat tsere­mooniat,
pühitseti tä ametisse suure
pidulikkusega. Pühitsemisteenistus
St. Peetri katedraali esisel väljakul
rohkem kui 100 riigipea ja nende
esindajate juuresolekul anti satellii­tide
abil TV kaudu edasi üle maail­ma.
Seda ei saadud teha ühegi tema
eelkäija ametisse õnnistamisel.
Paavst Johan Paul I räägib hästi
prantsusekeeit, kuid ei valda täieli­kult
j inglise keelt; Oma nimeks valis
ta Kahe* eelkäija nimed.
Kanada delegatsioon oli suurear­vuliseni
kõigist teistest ja selles oli
koguni 40 liiget, eesotsas peaminis­ter
P.p. Trudeau ja 5 ministriga.
USA:d esindas sel korral abipresi-dent
V. Mondale.
Väliskülaliste kaitseks olid raken­datud
kõige rangemad julgeoleku-abinõud
ja neid kaitsesid üle 10.000
politseiniku. Teenistusel kasutati la­dina,
,prantsuse, itaalia ja inglise
keelt.
Ainult prantsuse kommunistide
häälekandja ründas uut paavsti, sest
teda peetakse põhiliselt kommunis­mi
vastaseks paavstiks ja tema asu­misega
700 miljoni katoliiklase vaim­seks
j juhiks loodetakse suurt kasu
kommunismivastasele liikumisele
üle kogu maailma. Kuid paavst võib
hiõjutada suurel määral Itaalia se­gast
sisepoliitilist olukorda katoliku
kirikuga. Albino kardinalina ta kee­lustas
need preestrid, kes ülistasid
kommuniste.
Kanada sõdurid
Namibiasse korda pidamso
• Liitunud Rahvaste' Organisatsioo­ni
peasekretär Kurt Waldheim otsib
9ÖÖ0 sõdurit ja tsivilisti, kes peavad
garanteerima Namibiä uusi valimisi \
tuleval aastal. Teatavasti on Nami:
bjas praegu: mitme partei valitsus,
kus on mustadele ja valgetele omad
instituudid. LÖuria-Aafrika sõjaväed
kindlustavad korda ja rahu, sest pal­jude
riikide toetusega, kaasaarvatud
Kanada ja USA, opereerivad seal
mustad terroristi, kes taotlevad Na
mibias kommunistlikku korda.
Kanada tahab saata sinna oma
9000 sõdurit, kes peavad seal pidama
korda. Sellele on vastu Lõuna-Aafri-ka,
kelle väed," on praegu ,seal kohal
ja kelle arvates mingit uut rahuar-meed
ei ole sinna vaja:
SÄ väed Siinai kõrbe?
Arvatakse, et president J. Carteri
trumbiks Egiptuse ja Iisraeli läbi­rääkimistel
on ettepanek, et Isirael
loovutagu Siinai kõrbe alad ja USA
sõjalised baasid Siinai kõrbes pea­vad
kindlustama. Iisraeli riigi julge­olekut.
• • .
>ri
Eaton Centrels alumisel korral sept. 11—16, ^ri lahtioleku aegadel.
Civic Gärden Centre (Edwards Gardens) Lawrence ja Leslie nurgal
sept. 11.—sept. 20. lahtioleku ajad esmasp.-laup. ki. 10' h.—4 p.l.
pühap., kl. 1—4 ja koimap. kl. 10 h.—9 õ.
KÕIK KUTSUTUD). .LAINE KASAK
Nikaragua presMent
raskustes
Pahempoolsed terroristid on pä­rast
presidendipalee vallutamist ja
j ühtivate poi i iti kute vangishoidmis l,
et vabaks saada oma vanglasasuväid
kaasterroriste vaga. aktiivsed. Neid
toetatakse'Pänarbäst ja: teistest :naa-.
bermäadest. V: -
President Somoza, kes on valitse­nud
45 aastat, on seekord tõsistes
raskustes. Ta. feskis terve rea. terro­riste,
j a kaitseliitlasi vangistada. Te­ma
vastu on 'Rahvusi i k Vabas tarn is-front,.
milline on puhtal kujul kom­munistide
ja Kuubalt juhitud pa­hempoolsete
terroristide liikumine.
Olukord on raske selle tõttu, et ter­roriste
toetavad ka ärimehed ja
preestrid. President ön valitud 1981.
aastani.. Presidenti kaitseb 7,500-me-heline
kaitseliit. President Somozat
peeti truuks kommunismivastaseks
USA liitlaseks, kuid president J. Car-ter
on võtnud neutraalse seisukohav