Meie Elu = Our life, November 20, 1980

              20 ,^ele Elu" nr. 4T (1605) 198®
tmax ass-
DB 00
'60 o i
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
Toronto,
ijadiH. Rebane ja S.
USA. Tel. (201) 262-9773
„MEIE ELU y
Asut. A. Weileri a
,,Meie Elu''toimetus ja talitus Eesti Majas,^
Ave., •Toro|nto,;Ont. ;M4K 2M^€anada^.—
y • ' •;. •: ;•
Tellimiste ja kuulütjuste yastuvotmine^^i 9 h.
-5 p.l., esm^p. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l,
„MEiE ELU'1 tellimishinnad: Kanadas - I a. ?30.00,6 k.
I16.ÖÖ, 3 k. $11.00; ÜSÄ-sse 1 a. $32.00, 61; $17.00, 3 k.
.50; Ülemeremaadesse: l a . $36.00, 6 k. $18.00, 3 k.
. Kiripostilisa Kanadas: 1 a.$ 14.50, 6 k. $7.25. Kiri-ja
lennupostilisa USA-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25. Lennu-.
. i ä. $32.75,-6 k.
TORPEDEERIVAD
MADRIIM KONVERENTSI
GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Murelikult ja pessi­mistlikult
kui kunagi varem Helsin^s ja Belgradis väljendasid omi
muljeid delegaadid Saksa Liidpvabariigist ja teistest lääneriikidest
Madriidi konverentsi kohta.
Üksikoumber/---.550.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veeral: esiküljel
tis $3.75, kuulutuste küljel |3.50.
„Meie juures ei ole inMagi kontroliya siin on inimp^ Ja vabadused
kõikidele rahvastele kindlustatud!"
iiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiieiiiiiiiuiiiiiiitiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
USA purjedeta ja tüürita välispo­liitika
on vünüd Lääne-Euroopa kao­tuse
piirile. Kolmkümmend viis aas­tat
lootusi Ameerika Ühendriikidele
ei ole Läärie-Euroopa julgeolekule
Mõukogüde Liidu vastu lisandanud
vajalikult ja Euroopa otsib endale
väljapääsu eriti päralt seda, kui de-tente
on surnud Nõukogude Oidu
sissetungi järele Afganistani;
'Kuid veelgi halvem, kui iieutraal-ms,
on Lääne-Euroopas alanud n.m.
firilandiseerimüie, millega iseloomus­tatakse
Soome vahekorda INõukogu-de
Liiduga. Bniandiseerimise all
mõeldakse olukorda Soomes, kus
heanaaberlike vahekordade varjus
toimub poliitilfne protsess, milliss
ühe riigi iseseisvus redutseeritakse.
See protsess kumab järkjärgult rah­va
jõutagavara, kuni see rahvas ei
ole võuneline ega tahteline edasiste­le
survetele vastu panema.
Kuna USA-lt polnud enam palju
oodata, viibis Läärie-Saksamaa kants­ler
Schmidt juulikuus Moskvas.
Schmidt jõudis koju taskus 26 aasta
leping nõukogude maagaasi ostuks.
Vastutasuks ootab Mc^ikva Lääne-
Euroopalt tehnilist varustust Ja tead-misi.'
!hrantsusmaa preside^fit discard.
kohtus Brezhneviga Varssavis Ja
hoolimata |9anktsioonidest Afganis­tani
pärast^ leppis kokku SaOrmilJO'
nilise terasetööstuse ehitainiseks
Nõukogude Ludule. Prantsusmaa
kaubavahetus Nõukogude Liiduga
on sel aastal suurenenud 25 protsen­ti.
Samaaegselt Lääne-Saksamaa kär­pis
oma riigikaitse eelarvet alla le­pitud
3 protsendi NATO varustuseks.
Mii konstateeritakse, et Lääne-Eu­roopa
finiandiseerimine on tegelikult
alanud. Silmapilgul ei ole Lääne-Eu-roopal
USA-lt palju oodata. USA d
ole võhneline Euroopat õliga varus­tama.
Õlieksport Lähis-Idast on kü­sitava
võimalusega. IJSA on aastaid
raisanud naiiyseile detente ja rel­vastuse
vähendamise läbirääkimis­tele
Nõukogude Liiduga ja ise peata­nud
oma relvatoodangu ajal, mil
Nõukogude Liit toodab edasi relvi.
President Giscardl poliitilme nõu­andja
Lelluõche on skeptiluie, et
Lääne-Saksamaa |ja Prantsusmaa
suudaksid Nõukogude Liitu tõrjuda,
arvestades missiljõudude vahekorda
Nõukogude Liiduga. AltematiivUss
jääb strikt neutraalsus, sest igasu­guse
detente aluseks saab olla ainult
tõrjejõu võrdsus. Nii on finlandisee-rimine
saanud ajutiselcs eksistentsi
pikenduseks ja selle klassikaliseks
näiteks on tänapäeva Soome.
Kuid kas on finlandiseerimine
teostatav Ida-Euroopa maades,' kü­sib
USA publitsist Pfaff. Ta vihj
sündmustele Poolas ja usub, et Idar
Euroopa maade liberaliseerimhie
poola tööliskonna algatusel võiks
luuna uue puhvertsooni Nõukogude
Liidu vastu idas. See lootus on sil­mapilgul
utoopiline, sest on vaevalt
usutav, et MoskVa on valmis nõrgen­dama
oma raudset haaret Euroopa
selle osa ümber.
Nõukogude Liit tungleb. silmapil­gul
järjekindlalt Lähis-Ida õli suu­nas
ja ön juba ütelnud, et Lähls-Ida
õli ei ole ainult läänemaade eesõi­gus.
Nõukogude Liit relvastub Jär­jekindlalt,
et oma positsioone hoida
Ja vajadusel neid ka laiendada. Ve­nelastel
on Juba 400 motoriseeritud
missili Euroopas ja neile lisavad nad
iga viie päeva kohta iihe uue. Iga
missil omab kolm tulepead, mis on
suunatavad erimärkidele. Lisaks sel­lele
on mü n.n.tagantlaske pommi­tajad,
millega oii saavutatud ülekaal
lääne vastu. Nende inimjõud ületa­vad
Euroopas NATO maade inim­jõud.
Sellele tulejõule loodab Lääne-
Euroopa lähemad aastad üle elada,
neutraalsuse sildi all ja vahepeal an­da
Nõukogude; Ltidule, mida
sel tarvis. ' ' ? '
. . Detente on kokku varisemm
nistani risnnakuga, iiagu konstateeri-ti
ka Euroopa julgeoleku konverent­sil
Madriidis. Inimõiguste problee­mist
ei taha Nõukogude Liit Madrii­dis
üldse rääkida. Madriidi konve­rents
seisab lõhkimineku ja lagune­mise
igapäevases ohus. USA-s ootab
uus president Valge Maja uste ava­nemist
20. Jaanuaril Ja vahepeal ei
tee senine president midagi. Kuid
mida saabki teha?
Kui Nõukogude LMt Jõuab relvas­tuda,
siis USA peab seda jõudma.
Uued missilid, lennukid, laevad Ja
soomusvanistus annaks ameerika
rahvale palju tööd. Selle varustusega
võib Lääne-Euroopast teha läbipääs­matu
kindlus torudega suunatud it­ta^
Mitte laskmiseks, kuid teadmi­seks.
Nõukogude Liit respekteerib ai­nult
Jõudu ja seda Jõudu tuleb te­male
näidata. Uinutuskonverentsid,
detente, SALT I i Jne. võivad kesta,
kuid lahtist^ silmadega Ja teadmi­ses,
et lepibgud nõukogudega on
head senikaua, kui see on neile ka­sulik.
Niipea kui nende kasulikkus
lõpeb, ei ole nõukogude lepingul ka
selle ,^paberi väärtust, millele need
on kirjutatud". Seda klassikalist
seisukohta on kogetud varem Ja se-
: da ei toM ka unustada tulevikus. .
11. novembril algas Madriidis Euroopa Julgeolekukonverentsi
mverents, mille .esimene istung kestis aga ainult mõned mi-sest
eelläbirääkimistel ei suudetud kokkulepet saavutada
parlamendihoone ees leidsid aset suu-
Hispaaniä politsei vangistas 39 inhnest
kellede hulgas oli mitu ameeriklast. Raskused sei
Liit ei taha arutada inimõiguste küsimusi, vaid tahab kõnelda ai-ja
Helsingi konverents Euroopa jul­geoleku
küsimustes toimus suures
koostöö vaimus. N . Liit kirjutas seal
alla lepingule, millega ta lubas N.
Liidu 'kodanikele isikuvabadusi ja
Eestlastel on seekord esitada USA,
Kanada ja teiste maade delegatsioo­nide
kaudu rohkesti süüdistusmater­jale.
N. Liidu vastu Helsingi leppq
rikkumise' pärast. Meie vabadusvõitr
N. Liit püüab kõigi trikkidega ta­kistada,
et tuleks kõne alla Afganis­tan
ja inimõiguste mõnitamine ida-btoki
riikides.
Hoolimata pettumust tekitavast ja
alandavast tähefepanematusest so-vettide
poolt, vüsid neutraalsed rii­gid
viimase vahenduskatse läbi. Pä­rast
kaheksa nädalat kestnud asja­tuid
läbirääkimisi esitas selle Rootsi
delegatsioon. Selles ettepanekus on
lääneriikide poolt esitatud avaldatud
soov, et inimõiguste küsimusele, pü­hendataks
konverentsü neli nädalat,
samuti neli nädalat uuteks ettepane­kuteks,
milledega N. Liit kavatseb
ilmselt lasta tuhmuda tegelikul tee­mal.
,
Inimõiguste küsimuse arutamisse
nelja nädala vältel on paigutatud ka
teisi teemasid rootslaste poolt nagu
näiteks Vahemere-riikide kaasatõm­bamine
tulevikus. Praktiliselt tähen­dab
see inimõiguste küsimuse redut­seerimist
vähemalt poole aja võrra.
SAJAD KIRJAD •
Nõukogude saadik Dubini jäi aga
raudseks. Pärast seda kui ta Hispaa­nia
kui võõrustäjariigi ettepaneku
külmalt tagasi lükkas, ei reageeri­nud
ta Rootsi vahehdusettepanekule
üldse. Dubini pressiteadustaja ütles
juba varem: „Lääs tahab siin ainult
üht antisovetlikku tapatalgu korral­dada
— see on
Samal ajal saabub aga Inimõigus-te
Seltsi büroosse Madriidi ,Castel-lana"-
hotellis päevas sadasid kirju
meeleheitel inimestelt N. Liidust ja
teistest idabloki riikidest. Saatjateks
on enamuses sakslased, kes tahavad
pääseda idabloki riikidest Saksa Lii-duvabariiki.
AFGAANIDE APELL .
„Afganistan ei vaja lääne sõjalist
interventsiooni. Et meie vastupanu
nõukogude okupantide vastu jätkata,
vajaiitie aga tungivalt relvi, eelkõige
õhu- ja tanketõrjerelvi. Sama tähtis
pn aga poliitiline ja moraalne toetus
inimõiguste kaitsmiseks."
Selle apelli saatis Afganistani vas­tupanuliikumise
vaimulik ja poliitili­ne
juht Sayed Gailani Madriidi kon­verentsi,
aadressil. Ta tahab sellega
juhtida konverentsi tähelepanu Afga­nistani
rahva kannatustele.
Sajad tuhanded afgaanid — me­hed,
naised ja lapsed — olevat juba
napalmpommide ja teiste masshävi-tamisrelvadega
nõukogude poolt
mõrvatud. Vene helikopterid on
saastanud . keemiliste .vahenditega
põllud, et kutsuda elanikkonnas esi­le
näljahäda aastateks. Poolteist mil­jonit
afgaani olevat põgenenud oma
purustatud küladest Pakistani ja
Iraani.
inimõigusi. Ta lubas, et N. Liidu ko- lus ei ole enam ühekülgne pagulaste
danikel lubatakse külastada valis-' võitlus Eesti iseseisvuse eest, vaid
seal on rohkesti nn. dissidente, kes
nõuavad Eestile vabadust. Kõik va-badusenõudjad
ön aga eesotsas Mart
Nikluse, Jüri Kuke, Teet Papsoni,
Peeter Pirni jt. heidetud vanglasse.
Kolmandas „basketis'' pidi üles
tõusma ka Balti riikide seadusevas­tane
okupatsioon N. Liidu poolt.
N. Eestis on ringkondi, kes eesot:
sas koolinoortega nõuavad vabadust.
Poolas toimusid suured tööliste
streigid, ja streigid leidsid aset ka
Tartus, kus tööliste nõudmisi rahul­dati.
•
Lisaks Helsingi lepete rikkumisele
okupeeris N. Liit oma vägedega: Af­ganistani,
kus aastapäevad on käi­nud
võitlused Afganistani vabadus­võitlejate
ja N. Liidu okupatsiooni-maid
ja võõrastel N. Liitu. Ka igasu­guste
ideede liikumine üle piiride
pidi minema vabaks. Usklikel lubati
harrastada oma usukombeid jne. Se­da
lubati vaatamata sellele, et Ida-
Saksamaa läänepiirile ehitati häbi-müür
traataedade, verekoerte ja
kuulipildujatega varustatud vahitor­nidega.
Vaatamata Helsingi kokkuleppek;
ei muutunud N. Liidus midagi vaba­maks.
"Vaid hoopis vastupidi. L.
Brezhnevi diktatuur läks rangemaiks.;
Lääne-Saksamaal Moskva olümpiaa­di
puhul ilmunud reisijühises oli ära­märgitud
N. Liidus koguni 119 laag­rit
poliitilistele vangidele. Nendest
terve rida N; Eestis. Mitu laagrit oli
Tallinnas ja selle ümbruses, Bältiä4
vange, vai• dJ k1 -o1 ikpohi i- t- :r.h' !s-t^ el1 põ-uhj-u s- rngid boikoteensid selle tõttu Mosk-
^ va olümpiamänge.
VENOASm 15.000 LANGENUT
AFGANISTANIS
GEISLIMGEM („Meie Elu" kaastööliselt) — Hoolimata puudu­likust
varustusest on afganistani vabadusvõitlejad nõukogude
juhtkonnale probleemiks. Vastupanuliikumise juhi Sayed Gailani
hindamisel on sovetid kaotanud surnutena vähemalt 15.000 meest.
Nõukogude sõjaväelaatsaretid olevat oma kapatsiteedist viiekord­selt
majutatud. Vaatamata 120.Ö0Ö-nde mehelisele okupatsiooniar­meele
olevat sovetid võimelised kontrollima ainult linnu ja üksi­kuid
tugipunkt®.
Esmakordselt raporteerib Gailani
apellis Madriidi konverentsile lahin­gutest,
mis suuremad tavalisest sis-sisõjalst.
Nii olevat vabastamisar-mee
üksused kahe nädala eest Moq-hori
juures hävitanud 600 punaar-meelast
ja 27 soomustatud veokit.
Nõukogude üksus kavatsenud tungi­da
Kabulist Kandahari mäekitsusse.
>njus°
tel vangistatud loetakse kriminaal-vangideks.
Vangide hooldamise asu­tuse
aruande järgi on 44 eestlast,
kes tunnistavad ennast avalikult po
liitvangideks, vaatamata sellele, et
neid selle eest piinatakse.
LUGEJA KIRJUTAB
oma lugejate mõtteavaldus^—ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab i^ndale õi'-
guse luge jäte Mr ju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avoldamatü.
, Need on põhjusteks, miks mitu
kuud kestnud eelläbirääkimistel ei
suudetud jõuda kokkuleppele Mad­riidi
konverentsi päevakorras. N. Lii­du
esindajad keelduvad kategoorili­selt
arutarnast inimõiguste küsimu­si.
Ehk siis lubavad selleks ainult
väga piiratud aja. Venelased taha­vad
rääkida maailma rahust ja rel­vastuse
vähendamisest. Nad on aga
ise maailmarahu suured rikkujad.
Relvastuse kontroll on nende poolt
mõeldud vaid ühekülgsena. .-
USA president J. Carter kuulutas
oma valimiskampaanias, et 4ui ta
valitakse, siis ta hakkab elustama
jälle koostööd N. Liiduga. Kuid va­limistel
sai tä ja tema liberaalsed
senaatorid suure kaotuse osaliseks.
Ronald Reagan> kes nõudis range­maid
vahekordi Moskvaga, sai maa-libisemisvõidu.
See muutis olukorda
ka Madriidis. USA delegatsiooni ju­hiks
on seal Max Kaufmann, kes
märkis et on ülespääsmatuid rasku­si
päevakorra vastuvõtmisel.
Balti riigid on Madriidis esindatud
arvukate vaatlejatega. Sinna sõitis
USArSt ja Kanadast mitukümmend
Läti noort. Rootsist, USA-st sõitsid
mitmed Eesti organisatsioonide esin­dajad.
Kanadast lendas Madriidi
EKN esindajana 3neri Taul.
Kanada . delegatsioonis esinesid
parlamendiliige C. Gaccia ja senaa­torid
Yuzyg ja Haidazh. Välisminis­ter
Mark MacGuigan läks Londonist
ja kõneles konverentsi avamisel.
Selles olukorras on vähe lootust,
et Madriidis inimõfguste ja isegi Bal­ti
riikide iseseisvuse küsimused tõsi-
Saksa opositsioon:
Lugedes Teie lugupeetud lehest
Eha Tarmet Toombergi ülevaadet
Eesti Invaliide Toetava Naisringi
moehäitusest 26. okt. Eesti Majas
ning ühe külastajana sellel suurepä­rasel
üritusel, tekib paratamatult tar­vidus
sulge kätte võtta, et lugejate
tähelepanu juhtida teatud negatiiv­setele
asjaoludele.
' Pealkirja all „Önnestunud moenäi-tus"
tunnustab skribent küll üksiku­te
modellide saavutusi, mõnele neist
terveid peatükke pühendades, kuid
suure töö tegijale ja vaeva nägijale
Elva Palö'le saab osaks vaid kriitika
kahe mannekeeni kombineede lõhen.
dikust ^paistmise kohta. I
Igaüks, kes vähegi tunneb moenäi-tuse
koraldamise tagapõhja ja Ees­ti
Maja ruumide ebasobivust selleks
otstarbeks, peaks olema teadlik, et
17 mannekeeni kiir-ümberriietumine
allkorra klassiruumides õigeaegselt
mööda treppe peakorfuseie' lavale
jõudmiseks. ei võimalda ühelegi
koordinaatorile taolistesse detailides­se
kohapeal süveneda ega neid kont­rollida.
Pealegi, kus moenäituse kor- semalt arutusele tulevad, N. Liit liht
raldaja ka ise esineb korduvalt mo­dellina
ning taolised „iluvead" proo-
Afgaanid kaotanud surnutena sada
: meest. Septembri lõpul olevat afga­nistani
vabädusyõitjelad Urusgani
orus meelitanud ühe nõukogude mar-sikolonni
mineeritud maa-alale, kus­juures
saanud surma 1000 sõdurit ja
hävitatud sama palju armee veokeid.
Nõukogude üksuse komandör, üks
kindral, olevat lahingu ajal soorita­nud
enesetapmise.
NÕUKOGUDE ENERGIA-PROBLEEMID
Edasi öeldakse apellis: „Hoolima-ta
kõigist oleme mõistagi teadlikud,
et meie pole isegi lääneriikide abiga
võimelised lööma, punaarmeed. Ole­me
aga veendunud, et meie tekitame
sellele armeele nii ränki kaotusi, et
ta selle ja maailma avalikkuse sur­vel
meie maalt tagasi tõmbub." Kü­simusele
nõukogude lõppsihtide koh­ta
seletas Gailani, et sovettidel on
kavatsus peale Afganistani vallutada
veel osa Iraanist ja Pakistanist. „Et
kontrollida Pärsia lahte, näitab nõu­kogude
muresid energiaga ning nad
tahavad seda lahendada Lähis-Ida õli
abil."
I Nagu teatas täiendavalt selles kü­simuses
antisovetlik vene solidaar-susunioon,
olevat, üks nõukogude
teadlane hiljuti Moskva vangimajast
lasknud smugeldada läände üksikas­jalise
rapordi, millest selgub, et so-
GEISLINGEN („Meie Elu" kaas­tööliselt)
— Saksa Liiduvabariigi vä­lisminister
Genscheri arvates ei to­hiks
lääs Madriidi konverentsil lasta
ennast iihelgi juhul allutada sovet-tide
survel®.
Genscher on arvamusel, et läänerii­kide
ja neutraalsete riikide esinda­jad
tuleks konverentsil kaasa tõm­mata
konstruktiivseks koostööks.
,,01eks hea, kui meie jääksime oma
positsioonis kindlaks ka konverentsi
viimases faasis", toonitas Genscher.
Opositsiooniparteide liider Saksa
liidupäevas Hehnut Kohi soovitas vettidel tuleb hiljemalt 1985. a. tõ-ühes
kirjas Genscherile, et Saksa Ui- siseid raskusi elektrienergiaga.
duvabaiiik peaks tegema Madriidis
ettepaneku rahvusvahelise kohtuko-ja
rajamiseks inimõiguste kaitseks.
Selline institutsioon võiks võtta ko*
gemuste ja materjali saamiseks side­med
Euroopa Konventsiooniga inim­õiguste
ja kodanike põhiõiguste kait­seks,
seletas KohL
Ta toonitas edasi: „Mele ettepa­nek
on konkreetseks tõendiks, et
koostöö valitsuse ja opositsiooni vs^-
hel on võimalik peale Saksamaa- ja
välispoliitika ka inimõiguste küsimu­ses
ja nendest tõepoolest kinnipida­mises.
Kphl meenutas, et Genscher
tegi ettepaneku rahvusvahelise koh-tukoja
rajamiseks inimõiguste kait­seks
juba 1976. a. UN-i täiskogu ees
salt ei lase neist küsimustest palju ning on nõudnud selleks ka Saksa
toetust
iigitiiiiiiiniiiiiiHiiiKiiiiiiiiiiHHisiintiiiiiniiiii^
25. oktoobril paigutasin Eesti
ja kuulutuste tahvlile Toronto Eesti
• õngitsejate, ja Jahimeeste:Seltsi;,Ka-la.
ja Jahimeeste Sügispeo" kuulutu­se,
mille dekoratsiooniks kaia ja isa-i'Iiirv..\
y '"
2. novembril avastasin, et, vaiepeal
on kellegi poolt torgatud
]@ .testkBi©sidi-pMraitdu@®d
on tulunkksuvabad.
taja soovid täidetakse.
EESTI MAIA, 9S8 Broadvievif Aw.
: Toro^^
madesse. huapeali^d jõhknaelail ja ; et sellega on saanud hakkama
ninna lai korgepeälme rohknael. See- täiskasvanu. Motiiv on jäänud tund-ga
see osa kuulutusest mineeritud.
Et kuulutus paikneb lastele mitte-iüatavas
- kõrguses, siis.."on' tõeiniäoli°
matu tegija
videl ei esinenud. ^
Väikese ebakõla kinninaelutamise
jä negatiivse äramärkimisega jääb
aga lugejale mulje, nagu polnuks
noor moenäituse üldorganisaator
oma ülesannete kõrgusel ning mida­gi
positiivset ei ole tema puhul vas­tukaaluks
ja üldsegi nimetatud.
Sama kehtib Maiki Andre Luppi
kohta, Laitmatus eesti keeles hea esi­nemisega
noore teadustaja kohta po­le
ühtegi selles suunas vihjavat või
mõõnavat kommentaari, küll aga
märkus, nagu komistanuks ta mitu
korda, nimetamata jättes paarikaupa
esinevate modellide puhul ühe man-ne^
keeni nime. Ei mäleta ühtegi tao.
list juhtumit. Jällegi näide, kus
hea töö leiab ainult laitust. —
• ,:ÜKS MOENÄITUSE KÜLASTAJA
AJK
Leedulane lõikas
Madriidis käesooned
Madriidis alanud konverentsil keel­dusid
venelased arutusele võtmast
inimõiguste küsimust. Neli kuud
kestval konverentsil tahavad lääne­riigid,
kuue nädala kestel arutada
Helsingis tehtud kokkulepet. Konve­rentsi
esimesel päeval toimusid mit­mete
rahvuste protestiavaldused ve­nelaste
vastu. Leedu päritoluga M.
Kirsons lõikas oma kaesooni seistes
punalipul. Vigastus ei olnud raske ja
ta viidi ära vaid esmaabi andmiseks.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigiHiiiiHiiiiiiiiiiiii^
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
J2 Müük ja rentimine
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. P ä t s - 1918.
llllHltillltlllllllllliilllllillllitlllllllilllllllliillllilliiiilU^
5000 Sheppard Ave. V , Scarboroui
ehe vette ^ Malibu Corvette
Monza Impala ;
eitation Monte Carlo Cutlass
Camaro^ Caprice Oldsmobile
,;önt. MIS 4L9 291'5054
Ddta Eighty Eight
Ninety Eight
Chevy Trucks and Vans
Toronado
ELEKTRIK
Sisseseaded, uuendused ja parandu­sed
elumajades või ettevõtetes.
H Ä L L I N G
TeL 762-9190 • Lic. E1044