1981-10-29-10 |
Previous | 10 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,^ele Elu" nr. 41 (i6S2)
assasma 11' y itftn''i'yi^!pfjl^^p^
iiiiiiDiieiiBiitiisiiQnaiiiiiaiiBiieiiBiioiiaiiDiroiioiiD.iiBiiBiiiiiBiieiiBiiBiioiieiioii^
Möödunud pühapäeval toimus hooaja
avavõistlüsena; rullsuusatamise
võistlus Hopedale Mall'is, Oakville'-
is. Tuulise j a külma ilmaga toimunud
võistlusel tuli 10 km noorte klas-sis
Allan Mägi ajaga 32.14 teiseks ja
Mehis Kivilõ 36.50-ga neljandaks.
Võistlusklassis tuli Robert Vellend
'KenHawthorrii järele poole meetriga
teiseks (mõlemad ajad 29.26) ja
üle 35 a. meeste klassis Harri ICivilo
41.18-ga kaheksandaks.
^•^ V •=; ^ V " ^ Ss"* -:*s=. s->
, .-• v.>^••:•:•.v "^•:•.•.vsv^••
^^^^ :
üheksa laevaga- kulges matk pealinnast ,,tuhandejärvemaä" kaunitesse keskustesse,^m^^
*'^is järgmises lehes ilmuma hakkavas sarjas» :
^ Teivashüppes lähenetakse kuuele
meetrile! Suvel Tbilis'is N. Lüdu ja
Idä-'Saksa maavõistlusel' Poijukov
viis. esmakordselt maailmarekordi
N'. Liidule hüpates 5.81 meetrit. V i i -
maste aastate arengut on aidanud
uute tehismaterjalist teivaste kasutamine.
Aastal 1920 o l i rekordiks 4.09
m,1940 - 4.60 m ja 1960 4.80 m.
Kõigi aegade 10-e parema hulgas on
4 atleeti Prantsusmaalt, 3 USA-st, 2
H.' Liidust" ja 1 Poolast; kümnenda
tulemuseks on 5.69 m.
'Maikuus Londoni Crystal Palace's
jooksis Inglaste Veteraani Atleetide
K l u b i (sai hiljuti 50-nie aastaseks)
meeskond maailmarekordi 100 korda
1 miili teatejooksus ajaga 8 tundi 45
min, 23 sek. Keskmine miili aeg oli
5.12,2 üle 40 a. meestele!
^ Nais Mästerite maanteejooksu
(Torontos septembris) võitjate ajad
5 kilomeetris olid: 35—39 aasta klassis
18 min. 18 sek., 40+ klassis 18.22,
45+ klassis 18.30 j a üle 50 klassis
22.09.
iK Eesti noori kuni 17 a . leidus 1980 a.
N. L i i du edetabeli kuue parema hul-
•gas .
Noormehed: kõrgus— 6. Sven Rein-lak,
Tallinn 2;08 m, teivas — 4. Sven
Reintak, Tallinn 4.80 m, kuul (7,26
kg) — 5. I vo Rahnel, H a r ju 14,95 m,
ketas (2 kg) — 4. Indrek Orav, Tall
i nn — 47.20 m. ketas (1,5 kg) — 5.
Valter Külvet, Viljandi 56,42 m, 6.
Indrek Orav, Tallinn 55,90 m, vasar
(7,25 kg) - 4; Aivar Räni, Tallinn
58.88 m, :vasar (6 kg) — I Aivar Räni
Tallinn 71.32 m,10-ne võistlus — 1.
Valter Külvet, Viljandi 7518 p., 2.
iSven Reintak, Tallinn 7199 p.
Neiud:/kuul - - 3 . Eha Rünne, Tallinn
14,86 m. .
iiiiiiiinniiiiiiiiiiiiiiBiiiiiiiiiiiiiinnniniiiiiiiiiniin
B
Š
as
a.
m
5
'5
5
E
1 -
S
. S .'
2
5 .
D
Š
5 ' '
s ,
ea
B
s
I5 I
5
1
5
3
5
a
5
2
5
§•• •
• 2
a s
2
5
5
õ
S
s
5
5
õ
Š •
• s •
'5
5' "•
2
, 5
2 ••
m
õ
e • •
m
õ
5
S ,
2
2
õ
õ
5
SÕGEDAGA
a
õ
š
1
m
m
2
2
2
m
õ
g
õ
•
. 5
E
•• a
5
õ
E •
S
. õ
5
5
Väikelinna jalakäijate tsoon —
neid on nüüd peaaegu igas külas
— oli laupäeva ennelõunal puupüsti
täis publikumi. Oli aja šur-nukslööjaid,
aga enamuses neid
kahejalgseid, kes tegid sisseoste.
K a neid, kes o l id tulnud endid
näitama või teisi vaatama. Mõned
katsusid oma arenguabi vajava
habemekontsuga loorbereid
lõigata,! teised uhkeldasid oma
ülinaiselike vormidega. Siinmaal
ipole veel keegi protesteerinud
naiselike relvade vastu.
Keset seda pidulikkust o l i pikk
•lett, puldanist vihmakäte üle ja
puha. LetU päevitas igasorti publikatsioone
pealkirjaga „rähu"
või „maha aatomrelvad!". Tänava
olid sulgenud nagu teeröövHd
mingisugused karvased indiviidid,
keda pimedas ei tahaks kohata.
Pakid lendlehti kaenlas, mida
jagati lahkel käel publikumile.
Üks ülikarvane kuju, sigaret
hõõgumas habemevõsas nagu
ikraaivihallide lõkketuli, tahtis ka
minu teadmisi lendlehe abil rikastada.
„Tänan pakkumast", ütlesin.
,;Ma oskan ise k a veel mõelda."
,yKas soovite sõda?" päris subjekt.
„01in siis sõjas kui teid polnud
veel olemas. Mulle jätkub ühest
sõjast."
,4'ga'lugege ise", soovitas punane.
„Meie võitleme rahu eest
ilma relvadeta."
„Eks tehke siis oma pood lahti
Ida-Berliinis või veel parem
Moskvas Punasel Platsil. Need
oleksid õiged paigad."
„Äga need saatana amid oma
neutroonpommiga..." alustas
asjamees,'
Jd> millega kavatsete peatada
vankade tankiarmeed?"
,;Need on rahuarmeed sotsialismi
kaitseks."
,,Kas Solzhenitsõm tunnete?"
tegin teist juttu.
„Ei tunne. Missuguses mees°
konnas ta mängib?"
„Ta pole jalgpallitogija. On
ikirjanik. Minge raamatukogusse
ja laenake „Guiag arhipelaag".
Lugege see läbi, siis olete ehk
targem."
„Ma olen nöorsotsialist."
„01etame", küsiksin. „Teile tuleb
kaak kallale. Kas hakkate
va^tu või lasete ennast paljaks
röövida?"
„Vastu hakkaksin."
„Vaädate, nii on lugu ka r i i k i dega.
Nõukogude L i i t on rahvus-vaheHsel
foorumil see kaak, kes
teisi ähvardab ja paljaks röövib."
•
,Aga lubage...", püüdis seltsi-mees
mind katkestada.
,.Palun lubage, et lõpetan.
Peame relvastum^^ et ta ei julgeks
meüe kallale "tulla."
„Aga kas teate ka mis need relvad
kõik maksavad. K u i poleks
sõjaväge, võiksime ehitada maju,
haiglaid, koolimaju, lasteaedu ja
muud kasulikku."
„Ja astute oma majade, koolide,
haiglate ja las:teaedadega punaarmeele'
vastu. Või arvate, et
kui pastor läheb risti j a Piibliga
tankiarmeele vastu ja need pööravad
otsa ümber?"
,yKus need tankiarmeed siis
on?" päris seltsimees.
,yMinge korraks üle püri, küllap
siis näete."
,,01in neli nädalat „DDR":is
noortelaagris. Seal räägiti kogu
aeg ainult rahust."
„Tühi loba. Aga samal ajal
mõrvas punaarmee napalmpom-midega
Afganistanis naisi ja laps
i ."
„Mina igatahes olen rahu poolt
ja relvastuse vastu", kõrgendas
seltsimees häält.
„Ja mina olen ka rahu poolt ja
ka antud juhtumU relvastamise
poolt."
,,Kas olete nats?"
,JViina pole nats, vaid demokraat.
Teie demokraat pole. Olete
kommunist."
„01en nöorsotsialist."
„Pean kommunistist rohkem
lugu kui teist. Ta näitab oma
värvi. Aga'teie olete umbes mi
nagu j sõjas partisan. Kõik valijate
petmine."
„Heü Hitler!" ajas punane käe
püsti.
,,Surm vene okupantidele!"
vastasin. „Ja nüüd mmge koju ja
lugege Lenini teoseid. Siis näete,
et kuulute kasulike idiootide hui»-
ka."
Tegin minekut. Noorsots süütas
uue sigareti oma habemevõsas.
Imestasin, et ta habe põlema
ei läinud, sest oli tuuline ilm.
•a
S
3
5
5
S
5
5
ä
2
£
m
m
m
£
m*•
m
£
2
5
5
£
S
Bn
£
S
2
(•
5
2
»D—
'5
D
2
õ
õ.
Q
Õ
n
5
3
1
5
5
9
a
. 5
,5
CD
§
5
a
ä
a
' ?
a
of
õ
õ
õ
s
§
•
5
n
õ
m
ffl
m
m
S
s
s
a
§
m
S
2
2
m
£
2
2
5
S
' 2
2
D
s
D
a
5
5
i
5
5
§
5
c
3
S
5
5
5
a
Q
I
5
S
5'
5
õ
iiQiioiioiiaiiiiiiiiiiieiioiiaiisiiDiiQiiaiiBiionoiioiiaiioiioiiaiiaiiDMOiioi^
l, okt. j a 1. nov.
0 i
E E L K Peetri Koguduse
teatab, et koguduse kauaaegne õpe»
taja praost Oskar Puhm ön avaldanud
soovi erru minna 1 juulist 19^2.
Vastavalt sellele soovile on E E LK
konsistoorium koha vakantseks kuulutanud
L juulist 1982, ja koguduse
nõukogu on astunud samuse uue õpe^
taja leidmiseks.
Ajakirjanduses on avaldatud kuulutusi
j a ori palutud asjast huvitatuid
. anda kandideerimise sooviavaldused
esimees Andrus Torkile hiljemalt 1.
detsembriks 1981. : ' |
• Ka teatab juhatus, et-õpetaja Oskar
Puhm on asunud ipuhküsele. kuni
tema erruminekuni 1 juulil 1982, Tema
puhkusel viibimise ajal täidab
koguduse Õpetaja kohustusi iiooldus- .
õpetajana pastor Udo Petersoo, kelle
poole palutakse pöörduda kui õpetaja
abi tarvis on, nagu ristimiste, laulatuste
ja matuste psas.i Koguduse
jumalateenistustel ja ametitalitustel
on oodata piiskop Karl Raudsepa ja
Toronto piirkonna õpetajate ahi, ja
. on loota, et koguduse elu võib edasi
\minna rahuldavalt, ja korrapäraselt.
Koguduse allorganid^ ^töötavad
täies hoos. /
'K^oguduše organist dr. Roman T o i.
on energiliselt kujundanud koguduse
muusikaelu koos koguduse kooridega
ja nende juhtidega. Cantate Domino
Charles Kipperi juhatusel esineb korrapäraselt
jumalateenistustel ja valmistub
ette jõulukontserdtks Ü3; detsembril.
Noortekoor laotus Rosemik-rie
Lindau juhatusel on ette võtnud
sellel aastal tihedamat jumalateenistustel
esinemist, ja valmistub ette kavatsetud
kontsertreisiks Lakewoodi
j a New Yorki novembri lõpus.. Noortekooris
vajatakse uusi laul j aia, eriti ,
tütarlaste osas. Lcerieelset(^ jalpüha-j>
äevakooli koorid valmistuvad ette
jõuluprogrammiks Margit Viia i juhtimisel.:
•:
; Pühapäevakool töötab pr. H.Joütsi^
juhatusel igal pühapäeval jumalateenistusega
sama aegselt. Leerieelsete
rühm 12 kuni 16 aastastele käib koos
üle-pühapäeviti I. Tork'i juhtimi-selr
Juhatus palub kõiki vanemaid
tuua oma lapsi pühäupäevakooli ja
leerieelsete iegtvusesl osa võtma.
Fiiblitunnid toimuvad' igal pühapäeval
kell 10 P, Uusmanni juhatu-
•sel..:, ./ • "'v^; •
ligal pühapäeval ori 'ka iingliskeelne
jumalateenistus koos pühapäevakooliga.
Neid teenistusi, kuhu kõiki ing-liskeelt
kõnelevaid koguduse liikmeid
kutsutakse, peavad vaheldumisi
pastorid R. Hutohison, E . Hahn ja
^R:.'..Wukäsh. y
Koguduse naisring käib koos igal
kolmapäeval j ä aitab tõhusalt kaasa
mitmesuguste koguduse ürituste läbiviimisel
esinaise pr. M . Leetsman-n
i j u h t i n i i s e l . Naisring kutsub uusi
liikmeid tegevusega ühinema.
• Kogudus otsib uut majahoidjal,
kuna kauaaegne majahoidja R.ProS"
tang on pidanud tööst tervislikel
põhjusil loobuma.
Koguduse asjaajajaks on olnud
nüüd juba üle aasta Äüi Õunpuu, kes
'on büroos igal teisifpäeval j a neljapäeval.
V
Koguduse eestikeelne leer algas 25.
oktoobril, j a uusi leerilapsi saab
veel vastu võtta. Leerilaste õnnistamine
toimub 2, mail 1982. Ingliskeelne
leer töötab pastor E. Hahni juhtimisel.
Stökhölmis viibis pikemaajalisel.
külastusel: dr. Rudolf Peets abikaasa
Noraga, kes alaliselt elavad Marig-nanis
Marseille lähedal.
Teatavasti töötas doktor Peets arstina
Marokos, enne kui ta end ise
80-aastasena pensioneeris 8 aastat tagasi.
Kuna tema Õde elab Lõuna-
Prantsusmaal asusid 'Peetsid ka sinna
ajutiseks elama ja jäidki paigale
tänapäevani. ' ' :
Kõbuslloktor võttis Rootsis osa
oma akadeemüise organisatsiooni,^
Üliõpilasselts ,,Raimla" aastapäevast
ja külastas sugulasi ning sõpru.
Nora Peets on oma elust Marokos
ja sealsest naiste olukorrast kirjutanud
artikleid ajakirjas, „Triinu".
Nüüd kavatseb ta oma kiriutusi avaldada
m.emuaäridena. Doktor Peets
HansLebeH
^ Statens Jordbniksnämiidi büroo»
sheff Hans Lebert Jönköpmgist kut-
Aafrika riigi Sambia valitsuse
pdlölt kolmeks nädalaks nõuandjaks-eSsfeperdiks
selle riigi hinna- j a slsse-tujiekupoliitika
orgahiseerimisel põl-luüdusalal.
See lühiajalme missioon
on sissejuhatuseks pikemale koostööle,
mida on vahendanud rootsi
riiklik abistamisorganisatsioon areii-guitiaadele
SIDÄ.
1^ USA kaitseministeeriimii väljaandel
ilmub ,,Current News", milline
publikatsioon on juba 30 a. vana. Hiljuti
o l i selle veergudel üle 20-küljene
artikkel kommunismi probleemidest
„The Soviet Union and Northern Eu
rope". Ajakiri mahutab Põhja-Euroo-pa
mõistesse kõik Skandinaavia
maad, kaasaarvatult Soome ja kolm
okupeeritud Balti rüki. Eestit, Lätit
j a Leedut on nimetatud artiklis mitmel
pool, kusjuures selles osas on
toetatud andmetele Marylandi iiiücoc^
Ii õppejõult pr. T. Parmingult —
da on mainitud korduvalt.
oli Marokos väga lugupeetuä inintg.
ne ning omas tutvusi ka kuningakö-'
i(. Laup., 17. okt. ^ 31. okt. Helmi
Hermani kunstinäitus „Karu of Ca-nada"
kimstigaleriis, 2600 John St.,
Märicham.
^ Neljap,29. oktoobril Akadeemilise
Kodu sõprusõhtu Tartu CoHege'is
kell7.30õ.
^ Reedel, 30. oktoobril Soome Klubi
revüü ja tantsuõhtu ,Ahonkylän F l i -
kat" Multiculture Centre, 185 Bün-tMg
Rd., St. Catharines, kell 8 õ.
± Laup., Siroktoobril T.E. Segakoori
30. aastapäeva juubeliball Princis
Yorit MUlš Rd. k e l l 7 ö,
. . , 1 . novembril E E L K Peetri
koguduse sügismeeleolüline „Mäles-tuste
radadel" laulus, luules, muusikas,
Peetri k i r i ku alumistes saalides
k e l I 4 pL
j( Pühap., 1. nov. Tiina K l i k ' i akor-dionikontsert
Royal Gonservatory of
Music ruumes algusega k l . 4 p.L r
^ Pühap., 1. novembril E. Invaliid®
toetava Naisring! Torontos moenäi-tus
Eesti Maja suures saalis kell 3 p l .
i( Pühap., 1. novi mulkide seltskondlik
koosviibimin© Tartu Collegels algusega
k l 3 p.
T^r Laup., 7. novembril j a pühap., 8.
novembril Joann-Saamiifi 34-as iseseisev
kunstinäitus Toronto Eesti
:Majas.
^ Laup., 7. novembril Hiidlaste mar-dipidu
Toronto Eesti Maja suures
saalis k e l l 7 õ.
1^ Laup., 7. novembril T.E. Meeskoori
ball „Inn on the Park" hotelli Cen-teniüal
balliruimsis k e l l 7 õ,
^ Pühap., 8. hoy. lEELK Peetri kogu-duse
näitemüük kiriku saalides kell
: i 2 p . " •
j( Teisip., 10, nov. ~ 28. nov. Balti
Teatri festival ja sümpoosion. Teatri
etendused CafeConcert teatris, 149
Yorige St. Sümpoosion 14—15. nov.
Toronto Ülikooli Hart House Debates
Röomls ja Tartu €ollege'is.
^ Laup., 14. novembril St. Catharines
Eesti Seltsi sügispidu Multicultural
Centres, 185 Bünting Rd., kell 7.30 o.
^ Laup., 14. novembril Rootsi Jõululaat
ja loterii Täaniluterikirikus, 72
Finch Ave. W., Willowdale, k l . l — 4 p l .
^ Pühap., 15. nov. — 22. nov. E K K T
XXVI kunsti aastanäitus.
j( Laup., 2 L novembril T.E. õngitsejate
ja Jahimeeste Seltsi «Jahimeeste
Sügispidu" Eesti Majas keir7 õ.
^ Laup, 28. novembril T,E. Skaudi-sõprade
Seltsi Sügispidu Eesti Maja
guures saalis kell 7.30 õ.
LÕUNA FLORIDA
KOD US
veel saadaval ainult 1 MAGAMISTOAGA kondomiiniume
$43.000.. $45.500.-. Heas rajoonis, hea maja. Hinci $10000.-
alla siinse turuhinna. Majas 35 ühe ja kahe magamistoaga
korterit. 4 kordne, köetud ujula ja tõstiüt (lift).
L.F.E. Koondis, Box 4714, Ft. Lauderdale, Florida 33338 USA
Tel. 1-305-463-5861.
Vaikimist ei saa maha karjuda.
Vanasti oli Paabeli segadus. N ü üd
asendab selle U N r i täiskogu koosolek:
R E A L E S T A T E L T D . , I t e o l f ON
HEINO PÄ I H N S A L U
Real Estate Broker
469-5118
K u i riigil pole huumorit, siis oo lo=
bustusmaks kõrge.
Küsime alati amult, et kas pärast
surma on elu. Peaks küsima, et icas
pärast sündimist on d u ?
ma ma
sm
Maailma Õnnetuseks pole kurjade
tugevus, vaid heade nõrkus.
'Am usalda meest, kes ei Joo! Ta
häbistab maad.
Seltskondlikkus on kunst unusta-da
käitumine iseendaga.
Teadaanne ühe Baieri küla kiriku-iiksel:
|. • ^ ...
„Teisipäevast neljapäevani pole
pastor kohal. Surmajuhtumitest palutakse
õigeaegselt teatada."
Teade ajalehes ^Hamburger Abend*
blatt:
,;kui kell 16.21 16-ndas politseijao»-
konnas appihüüe vastu võeti, oli kuritegu
juba juhtunud."
Põllumees on juba ammugi taibanud,
et võib elada ka kahejalgsetest
tõbrastest.
Kurdab härra Viltune sõbrale:
„Tabasin täna oma naise kirjakandjaga
amelemast."
,;Mida sa siis tegid?"
,.Avasin omale postkasti postkon-l
o r i s "
Itaallased mõtlevad ainult tahete
asi o n spageti.
Paksud inimesed elavad vähem,
nad söövad kauem.
Kogunud NIHITS . sajab
Nigel mehike tabab oma naise
hiiglasliku mehe kaisust. Võimetus
vihas võtab ta ära mehe vihmavarju
j a ütleb:
,;Ma loodan, et varsti hästi kõvasti
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 29, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-10-29 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E811029 |
Description
| Title | 1981-10-29-10 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ,^ele Elu" nr. 41 (i6S2) assasma 11' y itftn''i'yi^!pfjl^^p^ iiiiiiDiieiiBiitiisiiQnaiiiiiaiiBiieiiBiioiiaiiDiroiioiiD.iiBiiBiiiiiBiieiiBiiBiioiieiioii^ Möödunud pühapäeval toimus hooaja avavõistlüsena; rullsuusatamise võistlus Hopedale Mall'is, Oakville'- is. Tuulise j a külma ilmaga toimunud võistlusel tuli 10 km noorte klas-sis Allan Mägi ajaga 32.14 teiseks ja Mehis Kivilõ 36.50-ga neljandaks. Võistlusklassis tuli Robert Vellend 'KenHawthorrii järele poole meetriga teiseks (mõlemad ajad 29.26) ja üle 35 a. meeste klassis Harri ICivilo 41.18-ga kaheksandaks. ^•^ V •=; ^ V " ^ Ss"* -:*s=. s-> , .-• v.>^••:•:•.v "^•:•.•.vsv^•• ^^^^ : üheksa laevaga- kulges matk pealinnast ,,tuhandejärvemaä" kaunitesse keskustesse,^m^^ *'^is järgmises lehes ilmuma hakkavas sarjas» : ^ Teivashüppes lähenetakse kuuele meetrile! Suvel Tbilis'is N. Lüdu ja Idä-'Saksa maavõistlusel' Poijukov viis. esmakordselt maailmarekordi N'. Liidule hüpates 5.81 meetrit. V i i - maste aastate arengut on aidanud uute tehismaterjalist teivaste kasutamine. Aastal 1920 o l i rekordiks 4.09 m,1940 - 4.60 m ja 1960 4.80 m. Kõigi aegade 10-e parema hulgas on 4 atleeti Prantsusmaalt, 3 USA-st, 2 H.' Liidust" ja 1 Poolast; kümnenda tulemuseks on 5.69 m. 'Maikuus Londoni Crystal Palace's jooksis Inglaste Veteraani Atleetide K l u b i (sai hiljuti 50-nie aastaseks) meeskond maailmarekordi 100 korda 1 miili teatejooksus ajaga 8 tundi 45 min, 23 sek. Keskmine miili aeg oli 5.12,2 üle 40 a. meestele! ^ Nais Mästerite maanteejooksu (Torontos septembris) võitjate ajad 5 kilomeetris olid: 35—39 aasta klassis 18 min. 18 sek., 40+ klassis 18.22, 45+ klassis 18.30 j a üle 50 klassis 22.09. iK Eesti noori kuni 17 a . leidus 1980 a. N. L i i du edetabeli kuue parema hul- •gas . Noormehed: kõrgus— 6. Sven Rein-lak, Tallinn 2;08 m, teivas — 4. Sven Reintak, Tallinn 4.80 m, kuul (7,26 kg) — 5. I vo Rahnel, H a r ju 14,95 m, ketas (2 kg) — 4. Indrek Orav, Tall i nn — 47.20 m. ketas (1,5 kg) — 5. Valter Külvet, Viljandi 56,42 m, 6. Indrek Orav, Tallinn 55,90 m, vasar (7,25 kg) - 4; Aivar Räni, Tallinn 58.88 m, :vasar (6 kg) — I Aivar Räni Tallinn 71.32 m,10-ne võistlus — 1. Valter Külvet, Viljandi 7518 p., 2. iSven Reintak, Tallinn 7199 p. Neiud:/kuul - - 3 . Eha Rünne, Tallinn 14,86 m. . iiiiiiiinniiiiiiiiiiiiiiBiiiiiiiiiiiiiinnniniiiiiiiiiniin B Š as a. m 5 '5 5 E 1 - S . S .' 2 5 . D Š 5 ' ' s , ea B s I5 I 5 1 5 3 5 a 5 2 5 §•• • • 2 a s 2 5 5 õ S s 5 5 õ Š • • s • '5 5' "• 2 , 5 2 •• m õ e • • m õ 5 S , 2 2 õ õ 5 SÕGEDAGA a õ š 1 m m 2 2 2 m õ g õ • . 5 E •• a 5 õ E • S . õ 5 5 Väikelinna jalakäijate tsoon — neid on nüüd peaaegu igas külas — oli laupäeva ennelõunal puupüsti täis publikumi. Oli aja šur-nukslööjaid, aga enamuses neid kahejalgseid, kes tegid sisseoste. K a neid, kes o l id tulnud endid näitama või teisi vaatama. Mõned katsusid oma arenguabi vajava habemekontsuga loorbereid lõigata,! teised uhkeldasid oma ülinaiselike vormidega. Siinmaal ipole veel keegi protesteerinud naiselike relvade vastu. Keset seda pidulikkust o l i pikk •lett, puldanist vihmakäte üle ja puha. LetU päevitas igasorti publikatsioone pealkirjaga „rähu" või „maha aatomrelvad!". Tänava olid sulgenud nagu teeröövHd mingisugused karvased indiviidid, keda pimedas ei tahaks kohata. Pakid lendlehti kaenlas, mida jagati lahkel käel publikumile. Üks ülikarvane kuju, sigaret hõõgumas habemevõsas nagu ikraaivihallide lõkketuli, tahtis ka minu teadmisi lendlehe abil rikastada. „Tänan pakkumast", ütlesin. ,;Ma oskan ise k a veel mõelda." ,yKas soovite sõda?" päris subjekt. „01in siis sõjas kui teid polnud veel olemas. Mulle jätkub ühest sõjast." ,4'ga'lugege ise", soovitas punane. „Meie võitleme rahu eest ilma relvadeta." „Eks tehke siis oma pood lahti Ida-Berliinis või veel parem Moskvas Punasel Platsil. Need oleksid õiged paigad." „Äga need saatana amid oma neutroonpommiga..." alustas asjamees,' Jd> millega kavatsete peatada vankade tankiarmeed?" ,;Need on rahuarmeed sotsialismi kaitseks." ,,Kas Solzhenitsõm tunnete?" tegin teist juttu. „Ei tunne. Missuguses mees° konnas ta mängib?" „Ta pole jalgpallitogija. On ikirjanik. Minge raamatukogusse ja laenake „Guiag arhipelaag". Lugege see läbi, siis olete ehk targem." „Ma olen nöorsotsialist." „01etame", küsiksin. „Teile tuleb kaak kallale. Kas hakkate va^tu või lasete ennast paljaks röövida?" „Vastu hakkaksin." „Vaädate, nii on lugu ka r i i k i dega. Nõukogude L i i t on rahvus-vaheHsel foorumil see kaak, kes teisi ähvardab ja paljaks röövib." • ,Aga lubage...", püüdis seltsi-mees mind katkestada. ,.Palun lubage, et lõpetan. Peame relvastum^^ et ta ei julgeks meüe kallale "tulla." „Aga kas teate ka mis need relvad kõik maksavad. K u i poleks sõjaväge, võiksime ehitada maju, haiglaid, koolimaju, lasteaedu ja muud kasulikku." „Ja astute oma majade, koolide, haiglate ja las:teaedadega punaarmeele' vastu. Või arvate, et kui pastor läheb risti j a Piibliga tankiarmeele vastu ja need pööravad otsa ümber?" ,yKus need tankiarmeed siis on?" päris seltsimees. ,yMinge korraks üle püri, küllap siis näete." ,,01in neli nädalat „DDR":is noortelaagris. Seal räägiti kogu aeg ainult rahust." „Tühi loba. Aga samal ajal mõrvas punaarmee napalmpom-midega Afganistanis naisi ja laps i ." „Mina igatahes olen rahu poolt ja relvastuse vastu", kõrgendas seltsimees häält. „Ja mina olen ka rahu poolt ja ka antud juhtumU relvastamise poolt." ,,Kas olete nats?" ,JViina pole nats, vaid demokraat. Teie demokraat pole. Olete kommunist." „01en nöorsotsialist." „Pean kommunistist rohkem lugu kui teist. Ta näitab oma värvi. Aga'teie olete umbes mi nagu j sõjas partisan. Kõik valijate petmine." „Heü Hitler!" ajas punane käe püsti. ,,Surm vene okupantidele!" vastasin. „Ja nüüd mmge koju ja lugege Lenini teoseid. Siis näete, et kuulute kasulike idiootide hui»- ka." Tegin minekut. Noorsots süütas uue sigareti oma habemevõsas. Imestasin, et ta habe põlema ei läinud, sest oli tuuline ilm. •a S 3 5 5 S 5 5 ä 2 £ m m m £ m*• m £ 2 5 5 £ S Bn £ S 2 (• 5 2 »D— '5 D 2 õ õ. Q Õ n 5 3 1 5 5 9 a . 5 ,5 CD § 5 a ä a ' ? a of õ õ õ s § • 5 n õ m ffl m m S s s a § m S 2 2 m £ 2 2 5 S ' 2 2 D s D a 5 5 i 5 5 § 5 c 3 S 5 5 5 a Q I 5 S 5' 5 õ iiQiioiioiiaiiiiiiiiiiieiioiiaiisiiDiiQiiaiiBiionoiioiiaiioiioiiaiiaiiDMOiioi^ l, okt. j a 1. nov. 0 i E E L K Peetri Koguduse teatab, et koguduse kauaaegne õpe» taja praost Oskar Puhm ön avaldanud soovi erru minna 1 juulist 19^2. Vastavalt sellele soovile on E E LK konsistoorium koha vakantseks kuulutanud L juulist 1982, ja koguduse nõukogu on astunud samuse uue õpe^ taja leidmiseks. Ajakirjanduses on avaldatud kuulutusi j a ori palutud asjast huvitatuid . anda kandideerimise sooviavaldused esimees Andrus Torkile hiljemalt 1. detsembriks 1981. : ' | • Ka teatab juhatus, et-õpetaja Oskar Puhm on asunud ipuhküsele. kuni tema erruminekuni 1 juulil 1982, Tema puhkusel viibimise ajal täidab koguduse Õpetaja kohustusi iiooldus- . õpetajana pastor Udo Petersoo, kelle poole palutakse pöörduda kui õpetaja abi tarvis on, nagu ristimiste, laulatuste ja matuste psas.i Koguduse jumalateenistustel ja ametitalitustel on oodata piiskop Karl Raudsepa ja Toronto piirkonna õpetajate ahi, ja . on loota, et koguduse elu võib edasi \minna rahuldavalt, ja korrapäraselt. Koguduse allorganid^ ^töötavad täies hoos. / 'K^oguduše organist dr. Roman T o i. on energiliselt kujundanud koguduse muusikaelu koos koguduse kooridega ja nende juhtidega. Cantate Domino Charles Kipperi juhatusel esineb korrapäraselt jumalateenistustel ja valmistub ette jõulukontserdtks Ü3; detsembril. Noortekoor laotus Rosemik-rie Lindau juhatusel on ette võtnud sellel aastal tihedamat jumalateenistustel esinemist, ja valmistub ette kavatsetud kontsertreisiks Lakewoodi j a New Yorki novembri lõpus.. Noortekooris vajatakse uusi laul j aia, eriti , tütarlaste osas. Lcerieelset(^ jalpüha-j> äevakooli koorid valmistuvad ette jõuluprogrammiks Margit Viia i juhtimisel.: •: ; Pühapäevakool töötab pr. H.Joütsi^ juhatusel igal pühapäeval jumalateenistusega sama aegselt. Leerieelsete rühm 12 kuni 16 aastastele käib koos üle-pühapäeviti I. Tork'i juhtimi-selr Juhatus palub kõiki vanemaid tuua oma lapsi pühäupäevakooli ja leerieelsete iegtvusesl osa võtma. Fiiblitunnid toimuvad' igal pühapäeval kell 10 P, Uusmanni juhatu- •sel..:, ./ • "'v^; • ligal pühapäeval ori 'ka iingliskeelne jumalateenistus koos pühapäevakooliga. Neid teenistusi, kuhu kõiki ing-liskeelt kõnelevaid koguduse liikmeid kutsutakse, peavad vaheldumisi pastorid R. Hutohison, E . Hahn ja ^R:.'..Wukäsh. y Koguduse naisring käib koos igal kolmapäeval j ä aitab tõhusalt kaasa mitmesuguste koguduse ürituste läbiviimisel esinaise pr. M . Leetsman-n i j u h t i n i i s e l . Naisring kutsub uusi liikmeid tegevusega ühinema. • Kogudus otsib uut majahoidjal, kuna kauaaegne majahoidja R.ProS" tang on pidanud tööst tervislikel põhjusil loobuma. Koguduse asjaajajaks on olnud nüüd juba üle aasta Äüi Õunpuu, kes 'on büroos igal teisifpäeval j a neljapäeval. V Koguduse eestikeelne leer algas 25. oktoobril, j a uusi leerilapsi saab veel vastu võtta. Leerilaste õnnistamine toimub 2, mail 1982. Ingliskeelne leer töötab pastor E. Hahni juhtimisel. Stökhölmis viibis pikemaajalisel. külastusel: dr. Rudolf Peets abikaasa Noraga, kes alaliselt elavad Marig-nanis Marseille lähedal. Teatavasti töötas doktor Peets arstina Marokos, enne kui ta end ise 80-aastasena pensioneeris 8 aastat tagasi. Kuna tema Õde elab Lõuna- Prantsusmaal asusid 'Peetsid ka sinna ajutiseks elama ja jäidki paigale tänapäevani. ' ' : Kõbuslloktor võttis Rootsis osa oma akadeemüise organisatsiooni,^ Üliõpilasselts ,,Raimla" aastapäevast ja külastas sugulasi ning sõpru. Nora Peets on oma elust Marokos ja sealsest naiste olukorrast kirjutanud artikleid ajakirjas, „Triinu". Nüüd kavatseb ta oma kiriutusi avaldada m.emuaäridena. Doktor Peets HansLebeH ^ Statens Jordbniksnämiidi büroo» sheff Hans Lebert Jönköpmgist kut- Aafrika riigi Sambia valitsuse pdlölt kolmeks nädalaks nõuandjaks-eSsfeperdiks selle riigi hinna- j a slsse-tujiekupoliitika orgahiseerimisel põl-luüdusalal. See lühiajalme missioon on sissejuhatuseks pikemale koostööle, mida on vahendanud rootsi riiklik abistamisorganisatsioon areii-guitiaadele SIDÄ. 1^ USA kaitseministeeriimii väljaandel ilmub ,,Current News", milline publikatsioon on juba 30 a. vana. Hiljuti o l i selle veergudel üle 20-küljene artikkel kommunismi probleemidest „The Soviet Union and Northern Eu rope". Ajakiri mahutab Põhja-Euroo-pa mõistesse kõik Skandinaavia maad, kaasaarvatult Soome ja kolm okupeeritud Balti rüki. Eestit, Lätit j a Leedut on nimetatud artiklis mitmel pool, kusjuures selles osas on toetatud andmetele Marylandi iiiücoc^ Ii õppejõult pr. T. Parmingult — da on mainitud korduvalt. oli Marokos väga lugupeetuä inintg. ne ning omas tutvusi ka kuningakö-' i(. Laup., 17. okt. ^ 31. okt. Helmi Hermani kunstinäitus „Karu of Ca-nada" kimstigaleriis, 2600 John St., Märicham. ^ Neljap,29. oktoobril Akadeemilise Kodu sõprusõhtu Tartu CoHege'is kell7.30õ. ^ Reedel, 30. oktoobril Soome Klubi revüü ja tantsuõhtu ,Ahonkylän F l i - kat" Multiculture Centre, 185 Bün-tMg Rd., St. Catharines, kell 8 õ. ± Laup., Siroktoobril T.E. Segakoori 30. aastapäeva juubeliball Princis Yorit MUlš Rd. k e l l 7 ö, . . , 1 . novembril E E L K Peetri koguduse sügismeeleolüline „Mäles-tuste radadel" laulus, luules, muusikas, Peetri k i r i ku alumistes saalides k e l I 4 pL j( Pühap., 1. nov. Tiina K l i k ' i akor-dionikontsert Royal Gonservatory of Music ruumes algusega k l . 4 p.L r ^ Pühap., 1. novembril E. Invaliid® toetava Naisring! Torontos moenäi-tus Eesti Maja suures saalis kell 3 p l . i( Pühap., 1. novi mulkide seltskondlik koosviibimin© Tartu Collegels algusega k l 3 p. T^r Laup., 7. novembril j a pühap., 8. novembril Joann-Saamiifi 34-as iseseisev kunstinäitus Toronto Eesti :Majas. ^ Laup., 7. novembril Hiidlaste mar-dipidu Toronto Eesti Maja suures saalis k e l l 7 õ. 1^ Laup., 7. novembril T.E. Meeskoori ball „Inn on the Park" hotelli Cen-teniüal balliruimsis k e l l 7 õ, ^ Pühap., 8. hoy. lEELK Peetri kogu-duse näitemüük kiriku saalides kell : i 2 p . " • j( Teisip., 10, nov. ~ 28. nov. Balti Teatri festival ja sümpoosion. Teatri etendused CafeConcert teatris, 149 Yorige St. Sümpoosion 14—15. nov. Toronto Ülikooli Hart House Debates Röomls ja Tartu €ollege'is. ^ Laup., 14. novembril St. Catharines Eesti Seltsi sügispidu Multicultural Centres, 185 Bünting Rd., kell 7.30 o. ^ Laup., 14. novembril Rootsi Jõululaat ja loterii Täaniluterikirikus, 72 Finch Ave. W., Willowdale, k l . l — 4 p l . ^ Pühap., 15. nov. — 22. nov. E K K T XXVI kunsti aastanäitus. j( Laup., 2 L novembril T.E. õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi «Jahimeeste Sügispidu" Eesti Majas keir7 õ. ^ Laup, 28. novembril T,E. Skaudi-sõprade Seltsi Sügispidu Eesti Maja guures saalis kell 7.30 õ. LÕUNA FLORIDA KOD US veel saadaval ainult 1 MAGAMISTOAGA kondomiiniume $43.000.. $45.500.-. Heas rajoonis, hea maja. Hinci $10000.- alla siinse turuhinna. Majas 35 ühe ja kahe magamistoaga korterit. 4 kordne, köetud ujula ja tõstiüt (lift). L.F.E. Koondis, Box 4714, Ft. Lauderdale, Florida 33338 USA Tel. 1-305-463-5861. Vaikimist ei saa maha karjuda. Vanasti oli Paabeli segadus. N ü üd asendab selle U N r i täiskogu koosolek: R E A L E S T A T E L T D . , I t e o l f ON HEINO PÄ I H N S A L U Real Estate Broker 469-5118 K u i riigil pole huumorit, siis oo lo= bustusmaks kõrge. Küsime alati amult, et kas pärast surma on elu. Peaks küsima, et icas pärast sündimist on d u ? ma ma sm Maailma Õnnetuseks pole kurjade tugevus, vaid heade nõrkus. 'Am usalda meest, kes ei Joo! Ta häbistab maad. Seltskondlikkus on kunst unusta-da käitumine iseendaga. Teadaanne ühe Baieri küla kiriku-iiksel: |. • ^ ... „Teisipäevast neljapäevani pole pastor kohal. Surmajuhtumitest palutakse õigeaegselt teatada." Teade ajalehes ^Hamburger Abend* blatt: ,;kui kell 16.21 16-ndas politseijao»- konnas appihüüe vastu võeti, oli kuritegu juba juhtunud." Põllumees on juba ammugi taibanud, et võib elada ka kahejalgsetest tõbrastest. Kurdab härra Viltune sõbrale: „Tabasin täna oma naise kirjakandjaga amelemast." ,;Mida sa siis tegid?" ,.Avasin omale postkasti postkon-l o r i s " Itaallased mõtlevad ainult tahete asi o n spageti. Paksud inimesed elavad vähem, nad söövad kauem. Kogunud NIHITS . sajab Nigel mehike tabab oma naise hiiglasliku mehe kaisust. Võimetus vihas võtab ta ära mehe vihmavarju j a ütleb: ,;Ma loodan, et varsti hästi kõvasti |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-10-29-10
