Meie Elu = Our life, January 18, 1979

              NELJAPÄEVAL, JSele Ehi" ar. 3 (1510) 1 m
ÕUANDi-VEERG' ISI
Protestantlikest 'kristlastest, on lu­terlaste
järele meie rahvale kõige
KÜSIMUS: Mu teismeline poeg lõi enam tuntud baptistid, seda juba
mind kui tahtsin1 teda takistada õh- P"*** arvulises mõttes. Sama võib
tui väljaiminemast. Olen selleüle vä- öelda ka USA kohta, kus loetakse li-ga
vihane, kuid ühtlasi hakkasin te-Jgl 27 miljonit baptisti. Kanadas oia
da ka natuke kartma..; Nüüd läheb neid ümmarguselt 700.000; ning ko­ja
tuleb ta millal süda soovib, ma ei maailmas, umbes 32 miljoni urn-julge
midagi ütelda, sest ei taha te- (neist Nõuk. Liidus umbes 3 mil-maga
enam riidu minna. Olen väga Jo n i)- Kõik see hulk on jagunenud
õnnetu, mida peaksin ette võtma? «bes 27-sse erigruppi (või lilk^-
rohkem kui kunagi varem juhtub tä- Ajalooliselt arengult baptistid ei
napäeval, et Wanemad saavad laste k u u l u ; 1 6 _ d a s a j a n d i reformatsiooni
käest peksta. Tihti on vanemal raske originaal" protestantide hulka. Bap
seda nentida, häbenetakse, sest arva- ü s m t e k k i s i 7 . d a l sajandil, järel-re
takse, et see on nende oma kasvatuse formatsiooni tulemusena, kus uusi
vili, kuid tegelikult on tänapäeval reformaatoreid tõusis siin ja seal,
palju rohkem kasvatajaid kui vane- n i n g i g a ü k s n e i s t piibli põhjal leidis,
mad ja kodu. mis teised olid teinud, või õpetanud
Vanemad saavad vormida last ai- >#valesti". Üheks selliseks oli Inglis-
•iiült kuni kooli minekuni, sealt edasi m a a l a n g l i k a n i kiriku vaimulik ja
hakkab noort hinge mõjustama terve Cambridge ülikooli õppejõud John
kari muid tegelasi: õpetajad, TV ka- S m y t h ( t l 6 1 2 > ) , k e s o m a mõningate Z^C iseloomustused
rakterid, kangelased Comic'utest, ki- u u t e ideedega tegutses anglikanismi
nod, Shoppin| Centre'id aga kõige sektaarsete, mn. .puritaanide" („puh-rohkem
siiski sõbrad. Tänapäeva t a t e « ) hulgas erigrupiga 1606-^-1607.
suurmood on elada just nagu sõbrad, Sattudes ametliku änlikani kiriku
see tähendab isegi kanda samu rii- j uhtide põlu alla, oli ta oma poole-deid
ja süüa sama toitu kui1 sõbrad, hoidjatega sunnitud põgenema maa­inimese
isikupärasus hakkab täieli- p a k k u Hollandisse, mis tollal oli Sak-kult
kaduma, oleme muutumas s a m a a j t ; luterlaste armutu tagakiu-massinimešteks.
Raske on selle vas- s a m i s ( > eest põgenenud „anabaptisti-tu
võidelda, see on pagu vastu voolu d e « varjupaigaks, kellede mõningad
ujumine. Peaksime aitama oma las- i d e e d G l i d j u b a v a r em nakatanud ka
tel sõpru valida, kuid kahjuks on ka j o h n $myth'i, eelkõige nende täiskas-see
peaaegu võimatu,; seepärast on vanute, ja mitte laste ristimise dõkt-suur
õnnetus kui laps satub halba r ; j n •
•sõprus" ringi. Te ei maininud, midagi . 1 6 0 9 a a 4 t a i — , q m v f h Ä m ^ _ m a s t i k oS- Hikmeteks saavad olla
isast Kui Dole isa kes suudaks kind U aastal rajas^bmyth Amster- v a d selliselt ristitud. Kuid mitte just
isast, KUI poie isa Kes suuaaKs K i n ü - | d a m i s esimese baptistliku koguduse.
Mis puutub organisatsiöbnilisse
külge, siis pole olemas üldist, kõike­haaravat
Baptistlikku Kirikut, on
vaid täielikult iseseisvad, teistest rip­pumatud
baptisti kogudused, mis
ühiste huvide mõttes on liitunud
piirkondlikeks ja/või üleriiklikeks
katus-organisatsioonidekš/Baptistide
Maailmaliit loodi alles 1905 aastal.
Baptistidel puudub vaimulikkude
hierarhhia. Iga koguduse peaks
(vaimselt) on Kristus/ning tavaliselt
ordineeritud õpetaja, selle vaimuli
kuks juhiks, keda abistavad sageli
deakonid ja deakonessid. ;.
Jumalateenistuste osas pole ole­mas
üldmaksvat korda ega reegleid.
Varasema ajastu puritaanlik lihtsus
on kirikutes kadunud, yoi kadumas,
ning kaunistuslikud elemendid (ai
tarid ja küünlad kaasaarvatud) on
võitmas tee tagasi!
Kui küsida, mis ön baptismi pea
mised doktriinilised seisukohad, usu
- siis peab
kahtlemata esimesena märkima, et
nad eitavad väikelaste ristimist, kui
eba-piibellikku. Ristitakse vaid täis­kasvanuid,
või neid, kes on jõudnud
ikka, kus nad mõistavad tseremoo­nia
sürnboolset tähendust, hing tee­vad
seda oma vabal tahtel. Ristimise
'(mis sünnib täieliku veealla kastmi­sega)
eeltingimuseks on eelnenud
vaimne „uuesti-sünd" — „ärkamine"
— privaatne läbielamus Jumalaga,
ning oma endise elu pattude avalik
tunnistamine ja kahetsemine. Ena-
ARMAST
Vaibunud i>n Sinu valu
kannatuseci kustunud.
Lohutuseks meile jäi
mälestused! ilusad.
ALMA ,
ESTER
JOHANNES
TIIU perega
la kodukorra .maksma panna, siis
; ehk on mõni vanem meesisik kellest
teie poeg lugu peab, usaldage talle
oma mure ja paluge, et tema räägiks
teie pojaga. Nii. see igatahes jääda ei
või, sest muidu on i varsti tema ma-jas
peremees ja teie tema alandlik
koduhoidja.
.Kui on Jumal sinuga, siis saad ra­hu
maitsta. Jumal' võtab armuga
Kuid lõhenemine ja vastolud kerki­sid
üles peatselt, kui baptismi „isa",
hakates kalduma enam ja enam Ley-deni
ülikooli professori, Jacobus Ar-miniuse,
õpetuse poole, sattus kon­flikti
oma. kiriku.calvinistliku ena­musega.
(Calyini doktriini.järele Jee­sus
ohverdas end ainult „väl ja valitu­te"
pärast; Armmius õpetas, et ta
§a i ohvrisurm oli kõikide inimeste lu-v^
enu eest^smd kaitsta. Tema peale | n a s t u s e k s ) . L a h k h c l i tuletriüsena
looda.sa.ara^ ootes väsi; Usu, siis ( s m y t h lahkus oma asutatud kirikust,
KÜSIMUS: Veellana mõnitas mu1
p ö ö r d u s tagasi Inglismaale,:kus bäp-abikaasa
mind seepärast, et Vana-] t i s m i u u e d j u h i d hakkasid aastatel
Aasta õhtul tantsisin ühe härraga ( /^agaralt levitama uut „usku".
keda tema ei salli. Ta on hirmus ar- Baptism levis, kuid kaks „eriparteid"
— calvinistide ja arminiuslaste näol,
jäid paralleelselt valitsema tervelt
,280.aastat, kuni lõpuks a. 1891 ptsus-mukade,
tean seda, kuid kuidas saan
keelduda tantsimast ühe inimesega
ilma, et teda haavaks?
• VASTUS: See on väga lihtne. Po­legi
vaja keelduda, lihtsalt tantsige
. valssi polka taktis ja polkat valsitak-tis
ja see härra ei palu teid enam
kunagi tantsule. Milleks ilma asjata
ärritada oma abikaasat, sest palju
toredam.1 oh elada kui ,ön rahu ma-alati
pole ristimine . eeltingimuseks
liikmeksolekule.
Usutunnistust, kui üldkehtivat ja
kõikesiduvat, kirjutatud formulee­ringut,
baptistidel pole. Nende vaate
järele piibel — ja eeskätt Uus Testa­ment,
kui Jumalast inspireeritud al­likas,
ori- küllaldane alus ja eksimatu'
vundament kõigeks, mis kristlane va­jab!
'Paljud (kuid mitte kõik) baptis­tid
võtavad piiblit literaalselt igas
detailis. Ametlikku, üldmaksvat dog­mat
piibli tõlgenduseks siiski pole
olemas. Seega, fundamentalism pole
nõuetav tingimus.
.Samuti puuduvad baptistidel sak­ramendid,
selle sõna traditsioonilises
tähenduses. Nii ristimine, kui ka ar­mulaud,
või_ „Issanda õhtusööma-.
aeg" (mis tavalistj toimub iga kuu
1 esimesel pühapäeval), mis klassilises
Aga Jumala;armuand'
on igavene elu Jeesuses Kristuses,
meie Issandas.
Rooma 6:23
neiuna Urtson
sünd. 5. novembril 1913
surn. 14. jaanuaril 1979
leinavad
tädi SALME abikaasaga-.':
täditütar LUULE perega
SUGULAST
mälestavad
1
HELENE ja MEINHARD. SOMMER perekonnaga
JOHANNES JAEK abikaasaga
tati .• ühineda. • Kokkulepe saavutati protestantismis; onsakramentidees,
rasi
KÜSIMUS: Kas piparmünditee on
ravim või juuakse sada ainult maitse
pärast?
VASTUS: Piparmünditee oh ravim.
(Mci Uha piperita). Arstiraamat üt­leb,
et piparmint soodustab sapi sek-,
retsiooni ja on ka kõhu krampide
: vastase toimega.';Kuid arvatavasti
juuakse^ seda enamasti- siiski ta
meeldiva värskendava maitse pärast.
(Küsimused saata: Aino Läänemets,
c/o „Meie Elu", 958 Broadvievv Ave.,
Toronto, Ont. M4K 2R6. Tel. 278-3529)
rminiuslaste kasuks, calvinistliku
doktriini pehmendamisega. "...
' Põhja-Ämeerikasse saabus baptism
1639. Kuid ka seal' tekkisid .erivoolud
ja kibedad oponeerivad vaated. -Do­mineerivaks
lahkarvamiseks /sai
neegrite orjuse küsimus i— süsteemi
pooldajate ja ärakaotamist nõudjate
vahel. Selle. tulemusena 1845 a. Lõu-na-
o.säriikide baptistid , eraldusid,
luues „Lõuna.. Baptistliku Konvent­siooni",
mis konservatiivsemana tä­napäevani
hõlmab USA baptistide j m k > m i t t e i n i m G s e ö m a saavutis
enamiku. (Nende hulgas muuseas ka
president Carteri).
Saksamaal sai baptistlik liikumine
tõelise alguse alles. 1834 a. alates;
ning sealt levis see edasi põhja ja ida
poole; ulatudes lõpuks meiegi kodu­maale/
. 'V '
OMA liUGUPEETUD KOOLI DIREKTORI
on. baptistidel, vaid lihtsateks, kuid
pühalikeks, sümboolseteks riitus­teks.
Inimese lunastusele need • kaa-samõjuvateks
teguriteks pole. Viima­ses
küsimuses on seisukoht katesoo-riiine
ja üldine: Ainult vaimselt taas­sündinud,
Jeesus Kristust oma isikli­kuks
Lunastajaks vastuvõtnud ja te­masse
uskudes oma elu ja tegudega
oma „uue inimese" staatust tunnista­vad,
leiavad Jumala poolt aktseptee-rimist!
Lunastus on Jumala armu
ENDISED YÄDRA GÜMNAASIUMI ja KESKKOOLI
ÕPETAJAD ja ÕPILASEÖ V. ::
Usk ellu pärast surma on üldine.
Kuid mõisted taevast ja põrgust on
väga .varieeruvad. -Paljud võtavad
piiblisõnu' siin literaalselt, paljud
tõlgendavad . Uue Testamendi pilte
neist sümboolselt. \ \
Velle-
Kanadas suri 17. dets. 1978. a. 38 a,
vanuselt Christa Donaldson, n-na Te-
On tõsiselt kahju, et meie nii vähe Elades kümme aastat' Stokholmis ] ras, sündinud 6. veebruaril
•oma rahvarõivaid^; tunneme! "EritiI sai kurja vaeva nähtud, et Nordiska[Tallinnas,
puudutab see meie juhtivaid tegelasi Museet'i ametnikkudele selgeks te-J Ma Matt„uoseHt eenistuse Torontos Hum
meesisikute näol. Kui kusagil on va- ha, missugune on meie ja mis on phrej^ matusekodus ja muldasängita-ja
meie rahvust esindada siin Kana-1 eesti-rootslaste Riguldi Pakri jne.
da paijude rahvaste hulgas, siis vaid rahvarõivas. Rootslased panid
otsitakse ja küsitakse kust saaks ilu- alguses kõik ühte patta. Ja nüüd
sais rahvarõivais näitsikuid/ et vää- peame algama selgitusega Torontos
rikalt lippu kanda. oma immeste'keskel. Olen suurt hu^
Meie vajan^e selles suhtes palju vi tunnud elus meie saarte rahvarõi-enam
idealismi ja laiemaid teadmisi vaste vastu, kuna mu esivanemad on
kui tahame et rahvarõivas püsiks Vormsi, saarelt mandrile kolinud,
•tekstiil;kuitüurina.'Ärm^.-teeme'.roh-; Šündihüd- ja;üleskasvanud;Vir;umaal,:
kem segadust kui seda juba on! Meil Vihterpalus olnud mitu korda. Ei
õn hea tugi Helmi kurrik'u ..«Eestil.seliist ma pole isegi Raadi muuseu-
Rahvarõivad" raamatu näol olemas, mis näinud.
Keegi peale» tema ei ole meie etno- Esiteks ^Tninii" kaanepildi seeli-graafia
vastu nii tõsist huvi tunnud. kud on juba liiga lühikesed, et nad
Ilmus talvine ; „Triinu" number 150 aastat tagasi oleksid kuulunud
103 ja hämmastab oma ,,Vihterpalu''; meie pikitriipu seelikute hulka, ter-rahvarõivastega.
Autori kirjelduse ves Eestis ei kantud nii lühikest see-järgi
kuuluvat need „Põhja-Eestisse likut. Erand on vaid Muhumaa see-ja
mõningal määral Kesk-Eestisše". lik. Seeliku triibustik on Virumaal
See rahvarõivas figureeris juba tundmata.
Kunstide Keskuse pildistamisel, kuid Vöö on küll kirivöö, aga Pakri saa-et
seda meie rahvarõivaitiapropagee- reit pärit, kus kooti pool vööd erine-ritakse
järeltegemisele, see on juba vait. ;;
liig. Kes iganes need„Vihterpalu" Vist 1971 aastal kirjutas Eesti-
48i2.¥önge Str.
(Sheppardi lähedal)
W
221-1159
Lahkus meie armas auvilistlane
sünd. 7. dets. 1888 Viinos
surn. 12. nov. 1978'Viljandis
[/ sügavas leinas
j - ,
KORPORATSIOON AMIGITIA
mise Mt. Pleasant kalmistul Toron
tosr toimetas pastor Oskar Gnaden-teich
21. dets. 1978. a.
Lahkunut jäid leinama abikaasa
Robert Donaldson ja pojad lan jä
Mark, isa ja ema Johan ja Helene
Teras, õde Erika Teras ja vend Mar-
I kus Teras perekonnaga.
Matusest võttis osa Kanada eesti
praost Oskar Puhm abikaasaga. Lah­kunut
olid saatmas rohkearvuliselt
Toronto eestlsed ning sugulased ja
sõbrad kanadlased.
Iga uus ,,MEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
meie Muhu rahvarõivas ja seejuures
mitte muul kujul kui ristpistes. Peas
on Põhja-Eesti pottmüts ja teisel oh
õige ranna rootslaste tanu, mis istus
rahvarõivad ön valmistanud ei ole I Rootsi käsitöö õpetaja Ingeborg An- j tihedalt ümber pea ja :kattis kõrvu
] teadnud, et need; kuu
ti rootslastele kui meile. ' laste rahvarõivastest. Muuseas rääki-
Samuti võiksime omaks tunnista- sid nad vaid rootsi keelt. Ka luge­da
Dalarna rahvarõiva, (Kui detaile borg ei osanud eesti keelt ja profes-üksikosi
ei tunta) need oii sama am- sor, G. iRank tõlkis tä. kirjutise eesti
plir-joonega nagu Saaremaa Jämaja, keelde.;Need kirjutised pidid ilmu-
Meil on küllalt oma Isuneid rahva- ma selleks, et rahvarõivaste vahel
rõivaid raamatus. Teeme nende jär- vahet teha, aga vaibusid miskipärast,
gi. Mis mõtet on hakata siit-sealt Teiseks, käised on Pakri saare
võõrast sisse võtmla?i( Jälgime teadus- omad, nende „ävedal"'. Neil pn seljal
likku elust mille põhjal oma rahva- vahepits, figüraal ornament ja eest
rõiva valmistame. ' |tikkimata.FiguraaI ornamenti esineb
Ehe, mis rinnal,-on raskesti loetav
aga et punane rätik paistab läbi, siis
ön ta mitte meie sõlg, vaid rootslas
te „breske"
Lõpuks Virulane ei: pannud omale
\mitte heameelega punast sukka jal­ga.
Eesti-rootslased kandsid neid
Kodumaalt saabunud teadete põh­jal
suri Tallinnas 15. dets. Eesti Me­todisti
Kiriku superintendent õp.
Hugo Oengo. Metodisti Maailmanõu­kogu
Eksekutii\ komitee liikmena
külastas H. Oengo enne surma Ing-ismaad,
kus teda delegaadina ka ku­ningannale
tutvustati.' Ta saabus ta­gasi
kodumaale tais värskeid elamu­si
ning muljeid. Ent peatselt ta tun­dis
end halvasti jä läks haiglasse,
kus avastati kopsuvähk, millesse ta
nädala pärast suri. Hugo Oengo sün­dis;
12. dets.; 19Ö7 j a ; Haapsalus. Ta
ühines metodisti kirikuga ,1929. a. ja
ordineeriti; diakoniks 1939, a. ja õpe­tajaks
1953. a. Ta on teeninud kogu­dusi
Tartus ja Tallinnas. Pärast õp.
A. Kuuma erruminekut, kutsuti H,
Oengo Eesti Metodisti Kiriku uueks
superintendendiks, mis toimus 1976.
a. Õp. Oengo ei olnud tuntud üksnes
vaimulikuna, vaid ka teadusemehe-na.
Ta lõpetas Tehnikaülikooli, täien­das
end Shveitsis ja sai Tallinna Teh­nikaülikooli
professoriks 1939. a, Sõ-jaaastad
viisid teda mobilisatsiooni­ga
Venemaale. Kodumaale naasnuna
1944 a. sügisel, hakkas ta jälle tegut
sema vaimulikuna ja professorina.
Viimasest kohast pidi aga varsti
kommunistliku surve tõttu loobuma
Viimastel aastatel vajas aga valitsus
teisi
tuSG
ESTO'80-Ie
Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas
vahendusel rakendatud reisibüroo
kõrval on nüüd ,ESTO '80-nele sõitja­tel
avanenud teisi võimalusi.
H. Kivi reisibüroo ja soome reisi­büroo
„Skytrain" Travel korraldusel
toimuvad ,1980. aastal- grupilennud
millest osavõtjail oh võimalus viibi­da
Euroopas 3—6 nädalat;, enne või
pärast ESTO '80-dat. ; ^
Lennud toimuvad alates mai kuu
lõpust äga päev soovitud sihtkohta­desse.
Tagasisõit toimub'samuti oma
valiku järgi valitud kohast ja ajal.
Grupi suurused ei õle piiratud. .
Sõiduhinnaks on umbes $500.—,
praeguseid hindasid arvesse võttes,
olenevalt sihtkohast ja tagasipöör­dumise
kohast.
Lapsed kuni 2 aastani tasuta ja 2—
12-eluaastani maksavad 2/3 sõiduhin-nast.
.
lennupiletiga koos on võimalik os­ta
Eur-rail pileti, mis võimaldab rei­sida
piiramatult Euroopa ulatuses
teatud aja vältel.;
Kui aga soovitakse osa võtta gru-pireisudest
Euroopas-^ siis korralda-meeleldi.
Kui meil aga olid peied
siis pandi tume- põll ette ja mustad J ä l l e g i I a h k u n u ekspertiisi ja tal või
sulad jalga. Põlle varv oli siis tava-! m a l d ^ ü « u r i n ^ u s t ö ö d omal alal. HuV
liselt tumesinine. ' ^ * .uuA-a^i - - - . .M
Kes teeb esimese
sini-must-valge lip&i
valmisfajäsW
Esimene sini-must-valge lipp val­mistati
Tartus 'l884. aasta varakeva-del
ning õnnistati 4. juunil 1884. aas­tal
Otepääl. Selle, lipu valmistajad
olid teatavasti Karl August Herman­ni
abikaasa, Paula Hermann, heliloo­ja
Miina Hermann — hilisema nime­ga
Härma, ning preili Beermanri. Sel­lega
seoses on mul järgmised küsi­mused:
; ; -
1. Kas mäletab ja teab keegi preili
Beermanni eesnime ja' tema hilise­mat
saatust? ."•:- •
2. Kas mäletab ja teab keegi; mida­gi
nende teiste kahe naise saatuse
kohta?
Teadusliku uurimise huvides on
need andmed väga, väga olulised ja
tarvilikud. Palun märkida ka, kas ni­me
tohib avaldada või mitte. And­med
palun saata aadressil:
Dr.juri Artur Taska, Terminsvä-gen
4, S-223 67 Lund, Sweden. -.
1 gö Oengot jäid Iteinama abikaasa,
metodisti kirik, eesti usklikud üle
maailma ja tä paljud kolleegid ning
endised õpilased. Teda ^innati ja ar­mastati
nii vaimulikuna kui ka tead
lasena. .". ' '':-
takse need vastavalt^ soovidele ja
osavõtjate arvule^
Samuti on võimalik auto üürimine.
Euroopas auto j ühtimiseks on vajalik
rahvusvaheline juhiluba, mida saab
muretseda . Ontario Motor
kaudu.
Esimene sissemaks on $5t.
toimub dets. 1979, milliseks ajaks
selgub ka täpne sõiduhind.
Ülejäänud osa tuleb tasumisele
päeva enne väljasõitu; '
gue
mis