1986-07-10-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Developtfient Jspoüch,
39$ Vfellinston
MUSTA LINDI PÄEV-23. AUGUST 1986.
Näitame, et meie ei ole unustanud
oma ikestatud kaasmaalasi.
mamm-
Nr. 28. (1896) 1986 NELJAPÄEVAL, 10. JUULIL - THURSDAY, JULY 10 XXXVII aastakäik
NEW YORK (M.E.)- Karl Linna-so
deporteerimise otsuse edasikaebuses
USA ülemkohtusse on eelteate
esitamiseks aega juulikuu lõpuni,
mida kasutatakse ja sellejärg-selt
faktide, argumentide jne. esita-veel
6 kuud, seega kuni
järgmise aasta veebruarini.
Linnas on endiselt vanglas. Üri-
Satakse teda kautsjoni vastu vabaks
. » , - - - - ^, TORONTO, M53 1W4
kSissekäik: Madison Avenue Spadiffa jaam .
LOENG:
Aupeakonsul Ilmar Heinsoo SeedrioriHSuviharjapeol Võidetuid süütamas. • Foto - S. Preem
aa
Möödunud nädalalõpul toimusid Seedriorul traditsioonilised Siiviharja-pidustused tavakohase kavaga:
päeval kell 4 koatsertaktus, videviku saabudes vabaõhuetendus ja kesköötunnil „Mötteleiiinul
vastuvõtt Siin ja s®alpoo
T@isipä8vsS, 29. juulil k®ll 19.30.
SCOHV JÄ KESKUSTELU.
Kõik on kutsutud.
kodumaale". Kõige selle järel tants, mis kestab seni, kuni rahval on jaksu ja jõudu
Aktus algas vaid väikese viivitusega.
Teadustajaks oli Karin Rammo,
kes lausus ka teretulemast kogunenud
rahvahulgale. Lühikeses avasõ-nas^
ugust Jurs tutvustas teadustajat
ja võidutule traditsiooni ning andis
edasi omakordse tervituse, millele
järgnes Kanada hümn, laulduna sopran
Tamara Norheim^Leheia ja bass
Raimond Tralla poolt Asta Ballstadti
klaverisaatel.
VÕIDUTULI
Järgnes Võidutule süütamine. Tõrviku
tõi kohale Toronto ja Hamiltoni
Eesti Võitlejate Ühingute liikmeist
koostatud auvalve Ülo Tamre-juhtij-misel.
Aupeakonsul Ilmar Heinsoo
läitis sellega suure tule sqlleks ehitatud
kõrgel alusel. Ta lausus sealjuures,
et praegu ori see tuli meie kodumaal
keelu ja käsuga kustutatud.
Loodame, et see tuleletjk meeriiutab
meile, et eestlane eiaktsepteeri meie
kodumaa orjastamist. Ühel. päeval
võidab valgus pimeduse — selleks
aidaku meid Jumal.
Palvuse pidas õpetaja Oskar Gna-denteich,
mainides et eestlane ei ole
mitte magav rahvas. Tuleme kokku
siia. sunduseta. Selleks seob meid
rahvuslik ühtekuuluvuse side, mis,
meid on sidunud ka võitlustes oma
isamaa eest. Teiseks ülitähtsaks
teguriks oh meie side Jumalaga, mis
hoiab meid kokku varisemast. Jumal
aitab rahvaid, kes Tema peale tõsiselt
loodavad.
Ajal, kui August Jurs kõneles meie
langenud kangelastest, sammusid
mälestus samba poole lilledega rahvarõivais
kahe ja poole aastane Tormi
Viiu Kimsto ja nelja japoOjle
aastane Jüri Juhan Kimsto ning nende
järel pärjaga Juhan Reinoja Toronto
ja Harald Lember Hamiltoni Eesti
Võitlejate Ühingutest. Kui lilled ja
pärg asetati sambale, deklameeris
Karin Rammo Marie Underi,,Mäles-tus
ja tõotuse", miile järel Aino Tefa,
Hilda Sepp ja Merike Koger laulsid
,.Tuhanded jäljetud hauad".
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esimees
of Liberty'gatagaplaaniL
an Simonson Statue
Il I
AKTUSEKÕNE : - :
Aktusekõne pidas Seedrioru laste-suvekodu
endine kasvandik, Markus
Hess kiiduväärselt hästikolavas eesti
keeles. Ta esitas endale küsimuse:
mida saaks tema ise ja ka kõik eestlased
teha eestluse heaks siin paguluses?
Vastusena esitatud küsimusele
leidis ta, et.peame analüüsima .eesti
ajalugu ja praegu meie käsutuses
olevaid võitlusrelvi. Ta andis lühikese
ülevaate Molotov-Ribbentrop'i
pakti sõlmimisest ja sellelfi järgnenud
sõja algusest. Ta teatas kja, et
sellal, kui N. Vene sõlmis meiega
mittekallaletungi lepingu, olid N.
Vene uutel maakaartidel Balti riigid
• juba märgitud N. Vene riigi piiridesse
kuuluvatena. Järgnevalt tõi ta arvukalt
näiteid N. Liidu poolt allakirjutatud
lepingute murdmistest, millest
võib otseselt järeldada, et N. Liit
sõlmib lepinguid vaid nende murdmise
eesmärgil. \
Miks kulutab N. Liit igal aaštalüle
3 miljardi dollari disinformatsioo-
Langenute mälestuseks viidud lilled ja pärg on asetatud mälestussambale.
Paremal lilli toonud lapsed Tormi Viiu Kimsto ja Jüri Juhan
Kimsto. All - Aino Tera, Merike Koger ja Hilda Sepp laulavad
langenute mälestuseks. Foto — S. Preem
niks? See toimub vaid Läänemaailma
usalduse võitmise eesmärgil. N. Liit
teab, et Läänemaailm ise ei murra
lepinguid, mistõttu N. Liidul on võimaldunud
lepingute murdmise kaudu
Läänemaailma tehnoloogiale järele
jõuda.
Iga viiendas ameerika kodus pärineb
keegi raudeesriide tagant. Need
inimesed tunnevad N. Liidu tõelist
palet -liiga hästi, nad teavad liiga
palju. Teie kuulute nende inimeste
hulka. Oma teadmiste ja kogerriuste-gä
olete võimelised hävitama N. Liidu
propagandat ja ainuh teie saate
kaitsta Läänemaailma vabadust.
Seepärast olete teie kohustatud selgitama
õiget olukorda.
Teie saate aidata, et teine Jalta ei
korduks. Aidake kaasa allkirjade
kogumisele, et saaksime vaatleja
ÜRO-sse. Teiseks organiseeritakse
üle maailma „musta lindi päeva",
mis toimub iga aasta 23. aueustil, see
on täpselt Molotov-Ribbentrop'i
pakti sõlmimise kuupäeval. Sel päeval
peame igaüks selgitama kanada-lastele
ja ameeriklastele, missugune
on õige N. Liidu pale. Sel päeval
riputame igaüks mustad lindid oma
aknaile ja ustele ning anname õiged
vastused igale küsijale.
Kasutagem oma relvi. Käime kindlalt,
nõuame õigust ja kord tuleb võit
meile.
Toomas Metsala, kasutades pidulikku
kokkutulekut, andis aupeakonsul
Ilmar Heinsoole üle ESTO '84
mälestüsalbumi.
Aktuse kontsertosas esines esimesena
bass-bariton Raimond Tralla,
esitades Artur Kapi „Ei eksi" ja Hermann
Kandi ..Pagulane". Järgnevalt
Tamara Norheim-Lehela esitas V i l -
lem Kapi „Sa tulid" ja Mihkel Lüdigi
..Lapsepõlves". Lõpuks, laulsid
mõlemad solistid koos esitades Malle
Mägi dueti ,,Mu arm" ning lisapalana
. ,,Tuljaku". Lauljaid saatis
klaveril Asta Ballstadt.
Lõppsõnas Seedrioru esimees Kalju
Varangu tänas kõiki esinejaid ja
korraldajaid, eriti aga August Jurssi,
oli seekord Suviharja peakorral-
Aktus lõppes Eesti hümniga.
VABAÖHUTETENDUS
Õhtusel teatrietendusel esitas Eesti
Rahvusteater Aleksander Valgma
kolmevaatusliku komöödia ..Kõige
kurja juur", mille lavastajaks ja vabaõhulavale
seadjaks oli Eesti Rahvusteatri
tuntud lavastaja ja .näitleja
Lydia Vohu-Viksten. . /
Lavakujundus oli Elmar Silma
poolt, ehituste üldjuhiks oli Raimond
Vist, valgustuse eest hoolitses Eduard
Rebane, muusikalised vahemängud
olid Elmar Tanilt ja lavastuse
tehniliseks juhiks oli Alan Teder.
Komöödia tegevus sünnib kevadsuvisel
ajal iseseisvusaegses Eestis,
tagametsa külas, Õnnetooma talus.
Selleks oli vabaõhulavale ehitatud
vasakul ait. keskel talu elumaja ja
paremal laut juurdekuuluva aia ning
väravaga. Maja ümber õitsesid arvukad
sirelipõõsad, mis lisasid lavapildile
erilist ilu. Kõik sireliõied ning
teised kunstlilled. arvuU kaugelt üle
tuhande, oli valmistanud lavastaja
ise, alustades sellega juba veebruarikuus:
Komöödia annab vaatajale õige laienduse
alles viimases vaatuses.
Enne seda on kogu see lugu väga
segane. Tagametsa külas on elu kulgenud
väga rahulikult, pole vaenu
ega kadedust, valitseb vaid sõprus ja
rahu. Siis kohtab küla konstaabel
linnas käies oma koolivenda, tuntud
advokaati, kellele kõneleb oma rahulikust
elust Tagametsal. Advokaat
hoopleb, et tema võib selle rahupesa
mõne nädalaga pea peale pöörata, nii
etkõik on omavahel vaenus. Sõbrad,
mõlemad vallalised, veavad kihla—
kaotaja peab abielluma. Kogu see
linnalugu ja kihlvedu selgub külarahvale
tegelikult alles mõni minut
enne näidendi lõppu.
Näidend algab Õnnetooma talus
rahus ja sõpruses kulgeva päevatööga.
Külla olevat tulnud keegi tuntud
advokaat suvisele puhkusele. Peagi
kerkivad pahandused ja protsessid
üksteise järel, mida advokaat lubab
kõik kohtus lahendada. Sulased on
vastamisi peremeestega, abielulahutus
on ootamas ja küla on täis muudki
segadust.
Päris lõpus selgitab konstaabel külarahvale
kogu loo ja kihlveo ning
kõik pahandused ja protsessid kustutatakse.
Õhk on jälle puhas ning küla.
elu pöördub tagasi endistele rööbastele.
Kaotaja on konstaabel, kes aga
meelsasti abiellub Õnnetooma peretütre
Meetaga. Advokaat, kuigi võitja,
on kaotanud oma südame ja ilmselt
abiellub Õnnetooma teise peretütre
Salmega. Sulase ja teenijatüdruku
armuasjad saavad ka korda
(Järg. lk. 3)
100-^eastane
Eestlane mammutpidustuste juhtkonnas
NEW YORK (M.E.) - Siinseisse
metropolitan sadamaisse saabujai-le
sirutab juba kaugusest vastu oniä
julgustavalt tervitava käe vaatepii-ffil
tõusev kolossaalne skulptuur
Vabaduse Leedi (Statue of Liberty),
mille kinkis USA-le Prantsuse rahvas.
Viimased andsid idee, otsisid
sobiva asukoha, teostasid briljantse
tehnilise läbiviimise ja kandsid
ka suurema osa selle kulust. Ei ole
ülearune märkida, et Prantsusmaal,
kus Läänemaailma vabaduse
ideed, sünnivalud ja rakendused
kõige reljeefsemal viisil ja tulemuslikult
kulgesid, ei olnud nende
mainitud kink mitte just lihtne
ameeriklastele meeldida tahtmise
või heanaaberliku läbisaamise
arendamise akt, vaid sellesse oli
skulptor F.A. Bartholdi ja ta sõprade
ringilt asetatud ka sügav vabadusvõitluse
mõte ja see, et nad
austasid Ameerika vabadusvõitlust.
Esimene mulje üteldakse olevat
tähtis ja elamuslik. Nii mõjus ka see
suur kuju Ameerikasse tulejatele jul-gustavält-
lootustandvalt uue ja parema
elu loomisele, sest sisserända-jaiks
olid ikkagi valdavalt mitmet
liiki tagakiusatud ja eluraskustega
võitlejad, viimase saja aasta keste
üle 12 miljoni hinge. Muide rootslasi,
soonilasi ja võimalik, et sealtkaudu
ka eestlasist esimesi sisserändajaid
saabus Ameerikasse märgataval arvul
juba 1630-ndate aastate paiku,
kes asustasid endid Delaware ja New
-Jersey osades. Varematel aegadel oli
Ameerikasse pääsemine üsna liberaalne,
puudusid bürokraatlikud takistused.
Vabaduse Leedi ajastul kerkis nagu
pilkeks selle kõrvale Ellis Island,
mõeldud küll saabujate esimese vormilise
läbikäigu- või kontrollpunktina,
kujunes see peatselt oma kasar-muliku
näoga hoonetes väga paljudele
siiski nagu vanglaks, koos pettumuste
ja kannatustega ning õigustatud
nimega ,,Pisarate saareks" —
milline nimi jäisellele külge tänapäevani.
Suuremale osale muidugi
seda mitte ja need läbisid sealt kaudu
edasi Ameerika rahvuste suurde su-latuspatta.
Kõik eespool toodu on tänapäeval
siiski peamiselt-vaid ajalugu, sest
Ellis Island ei eksisteeri kontrollpunktina
-juba aastakümneid ja Vabaduse
Leedi ei tervita ka enam lõviosa
sisserändajaisl, kes nüüd saabuvad
hoopis õhuteel lennuväljadele.
Samuti ei oma kuulus ja skulptuurselt
kolossaalne Vabadu^se Leedi visuaalselt
seda võimast ning unustamata
pilti, mida see pakkus eriti meredelt
nüüd juba pea kadunud uhkuste
— purjelaevade pardail Ameerika
randa tulnuile, sest vahepealsetel aegadel
on kuju erakordne kõrgus juba
mõneti uppumas tagaplaanile kerkinud
hiiglakõrgete pilvelõhkujaist
mürakate varju..
PIDUSTUSED
Ent tänavu saabub leedile 100.a.
sünnipäev ja seda on USA valitsus
koos'New Yorgi ja New Jersey kui
asüpaiksete osariikidega otsustanud
tähistada suurejooneliste pidustustega.
Hiiglaslik laevastik suurtest sõ-jalevadest
kuni väikeste erajahtide-'
ni-paatideni, kõik kokku kümnetes
tuhandetes võtavad sellest osa. Kõige
erakordsem osa neist on suured
toredad purjelaevad, mis alustasid
üle maailma matka New Yorki juba
nädalaid ja kuid tagasi. Pahempoolsed
ringkonnad tahtsid suure käraga
tõkestada Tshiili laevastikule kuuluva
ilusa õppepurjelaeva Esmeralda
osavõttu üteldes, et see olevat sealse
riigipöörde ajal olnud vanglaks. See
süüdistus paiskas aga välja omamoodi
bumerangi, sest pressis avaldati, et
miks ei nõuta keelustamist siis ka
näit. USA oma rannavalve (Coast
Guard" laevale The Eagle — mille
valmimisel saatis selle vette ei. keegi
muu kui Adolf Hitler ja laev, kandes
Horst Wesseli nime, võeti sõjasaagiks,
samuti ei miks ei keelustata ka
Nõukogude purjelaeva Kruzensterni
tulekut, kuna see kannab punast sirbi-
vasara lippu — millise režiimi all
N. Liit on mõrvanud enam ukraina
talurahvast kui Hitler tegi sedas oma
KZ laagreis, mõrvas Katõni metsas
Poola ohvitserkonna, pommitab, põletab
ja mürgitab Afganistani rahvast.
Ülaltoodud seik valas õli pidustuse
propagandatulle.
Pidustused viiakse läbi kahes osas,
suurem jagu USA iseseisvuspäeva
nädalal ja ülejäänud veel oktoobris,
kui Vabaduse Leedil ön just ametlik
Järg. Ihk. 4)
ysy^®adu8liku Insiituudi Ettekannete Sarjsss
HOMAiy TOI LOENG
Sogterlikust koraalist Peetri kirikus
10. juulil kell 7 õhtul.
ftCÕIK TERETULNUD
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 10, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-07-10 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860710 |
Description
| Title | 1986-07-10-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Developtfient Jspoüch, 39$ Vfellinston MUSTA LINDI PÄEV-23. AUGUST 1986. Näitame, et meie ei ole unustanud oma ikestatud kaasmaalasi. mamm- Nr. 28. (1896) 1986 NELJAPÄEVAL, 10. JUULIL - THURSDAY, JULY 10 XXXVII aastakäik NEW YORK (M.E.)- Karl Linna-so deporteerimise otsuse edasikaebuses USA ülemkohtusse on eelteate esitamiseks aega juulikuu lõpuni, mida kasutatakse ja sellejärg-selt faktide, argumentide jne. esita-veel 6 kuud, seega kuni järgmise aasta veebruarini. Linnas on endiselt vanglas. Üri- Satakse teda kautsjoni vastu vabaks . » , - - - - ^, TORONTO, M53 1W4 kSissekäik: Madison Avenue Spadiffa jaam . LOENG: Aupeakonsul Ilmar Heinsoo SeedrioriHSuviharjapeol Võidetuid süütamas. • Foto - S. Preem aa Möödunud nädalalõpul toimusid Seedriorul traditsioonilised Siiviharja-pidustused tavakohase kavaga: päeval kell 4 koatsertaktus, videviku saabudes vabaõhuetendus ja kesköötunnil „Mötteleiiinul vastuvõtt Siin ja s®alpoo T@isipä8vsS, 29. juulil k®ll 19.30. SCOHV JÄ KESKUSTELU. Kõik on kutsutud. kodumaale". Kõige selle järel tants, mis kestab seni, kuni rahval on jaksu ja jõudu Aktus algas vaid väikese viivitusega. Teadustajaks oli Karin Rammo, kes lausus ka teretulemast kogunenud rahvahulgale. Lühikeses avasõ-nas^ ugust Jurs tutvustas teadustajat ja võidutule traditsiooni ning andis edasi omakordse tervituse, millele järgnes Kanada hümn, laulduna sopran Tamara Norheim^Leheia ja bass Raimond Tralla poolt Asta Ballstadti klaverisaatel. VÕIDUTULI Järgnes Võidutule süütamine. Tõrviku tõi kohale Toronto ja Hamiltoni Eesti Võitlejate Ühingute liikmeist koostatud auvalve Ülo Tamre-juhtij-misel. Aupeakonsul Ilmar Heinsoo läitis sellega suure tule sqlleks ehitatud kõrgel alusel. Ta lausus sealjuures, et praegu ori see tuli meie kodumaal keelu ja käsuga kustutatud. Loodame, et see tuleletjk meeriiutab meile, et eestlane eiaktsepteeri meie kodumaa orjastamist. Ühel. päeval võidab valgus pimeduse — selleks aidaku meid Jumal. Palvuse pidas õpetaja Oskar Gna-denteich, mainides et eestlane ei ole mitte magav rahvas. Tuleme kokku siia. sunduseta. Selleks seob meid rahvuslik ühtekuuluvuse side, mis, meid on sidunud ka võitlustes oma isamaa eest. Teiseks ülitähtsaks teguriks oh meie side Jumalaga, mis hoiab meid kokku varisemast. Jumal aitab rahvaid, kes Tema peale tõsiselt loodavad. Ajal, kui August Jurs kõneles meie langenud kangelastest, sammusid mälestus samba poole lilledega rahvarõivais kahe ja poole aastane Tormi Viiu Kimsto ja nelja japoOjle aastane Jüri Juhan Kimsto ning nende järel pärjaga Juhan Reinoja Toronto ja Harald Lember Hamiltoni Eesti Võitlejate Ühingutest. Kui lilled ja pärg asetati sambale, deklameeris Karin Rammo Marie Underi,,Mäles-tus ja tõotuse", miile järel Aino Tefa, Hilda Sepp ja Merike Koger laulsid ,.Tuhanded jäljetud hauad". Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esimees of Liberty'gatagaplaaniL an Simonson Statue Il I AKTUSEKÕNE : - : Aktusekõne pidas Seedrioru laste-suvekodu endine kasvandik, Markus Hess kiiduväärselt hästikolavas eesti keeles. Ta esitas endale küsimuse: mida saaks tema ise ja ka kõik eestlased teha eestluse heaks siin paguluses? Vastusena esitatud küsimusele leidis ta, et.peame analüüsima .eesti ajalugu ja praegu meie käsutuses olevaid võitlusrelvi. Ta andis lühikese ülevaate Molotov-Ribbentrop'i pakti sõlmimisest ja sellelfi järgnenud sõja algusest. Ta teatas kja, et sellal, kui N. Vene sõlmis meiega mittekallaletungi lepingu, olid N. Vene uutel maakaartidel Balti riigid • juba märgitud N. Vene riigi piiridesse kuuluvatena. Järgnevalt tõi ta arvukalt näiteid N. Liidu poolt allakirjutatud lepingute murdmistest, millest võib otseselt järeldada, et N. Liit sõlmib lepinguid vaid nende murdmise eesmärgil. \ Miks kulutab N. Liit igal aaštalüle 3 miljardi dollari disinformatsioo- Langenute mälestuseks viidud lilled ja pärg on asetatud mälestussambale. Paremal lilli toonud lapsed Tormi Viiu Kimsto ja Jüri Juhan Kimsto. All - Aino Tera, Merike Koger ja Hilda Sepp laulavad langenute mälestuseks. Foto — S. Preem niks? See toimub vaid Läänemaailma usalduse võitmise eesmärgil. N. Liit teab, et Läänemaailm ise ei murra lepinguid, mistõttu N. Liidul on võimaldunud lepingute murdmise kaudu Läänemaailma tehnoloogiale järele jõuda. Iga viiendas ameerika kodus pärineb keegi raudeesriide tagant. Need inimesed tunnevad N. Liidu tõelist palet -liiga hästi, nad teavad liiga palju. Teie kuulute nende inimeste hulka. Oma teadmiste ja kogerriuste-gä olete võimelised hävitama N. Liidu propagandat ja ainuh teie saate kaitsta Läänemaailma vabadust. Seepärast olete teie kohustatud selgitama õiget olukorda. Teie saate aidata, et teine Jalta ei korduks. Aidake kaasa allkirjade kogumisele, et saaksime vaatleja ÜRO-sse. Teiseks organiseeritakse üle maailma „musta lindi päeva", mis toimub iga aasta 23. aueustil, see on täpselt Molotov-Ribbentrop'i pakti sõlmimise kuupäeval. Sel päeval peame igaüks selgitama kanada-lastele ja ameeriklastele, missugune on õige N. Liidu pale. Sel päeval riputame igaüks mustad lindid oma aknaile ja ustele ning anname õiged vastused igale küsijale. Kasutagem oma relvi. Käime kindlalt, nõuame õigust ja kord tuleb võit meile. Toomas Metsala, kasutades pidulikku kokkutulekut, andis aupeakonsul Ilmar Heinsoole üle ESTO '84 mälestüsalbumi. Aktuse kontsertosas esines esimesena bass-bariton Raimond Tralla, esitades Artur Kapi „Ei eksi" ja Hermann Kandi ..Pagulane". Järgnevalt Tamara Norheim-Lehela esitas V i l - lem Kapi „Sa tulid" ja Mihkel Lüdigi ..Lapsepõlves". Lõpuks, laulsid mõlemad solistid koos esitades Malle Mägi dueti ,,Mu arm" ning lisapalana . ,,Tuljaku". Lauljaid saatis klaveril Asta Ballstadt. Lõppsõnas Seedrioru esimees Kalju Varangu tänas kõiki esinejaid ja korraldajaid, eriti aga August Jurssi, oli seekord Suviharja peakorral- Aktus lõppes Eesti hümniga. VABAÖHUTETENDUS Õhtusel teatrietendusel esitas Eesti Rahvusteater Aleksander Valgma kolmevaatusliku komöödia ..Kõige kurja juur", mille lavastajaks ja vabaõhulavale seadjaks oli Eesti Rahvusteatri tuntud lavastaja ja .näitleja Lydia Vohu-Viksten. . / Lavakujundus oli Elmar Silma poolt, ehituste üldjuhiks oli Raimond Vist, valgustuse eest hoolitses Eduard Rebane, muusikalised vahemängud olid Elmar Tanilt ja lavastuse tehniliseks juhiks oli Alan Teder. Komöödia tegevus sünnib kevadsuvisel ajal iseseisvusaegses Eestis, tagametsa külas, Õnnetooma talus. Selleks oli vabaõhulavale ehitatud vasakul ait. keskel talu elumaja ja paremal laut juurdekuuluva aia ning väravaga. Maja ümber õitsesid arvukad sirelipõõsad, mis lisasid lavapildile erilist ilu. Kõik sireliõied ning teised kunstlilled. arvuU kaugelt üle tuhande, oli valmistanud lavastaja ise, alustades sellega juba veebruarikuus: Komöödia annab vaatajale õige laienduse alles viimases vaatuses. Enne seda on kogu see lugu väga segane. Tagametsa külas on elu kulgenud väga rahulikult, pole vaenu ega kadedust, valitseb vaid sõprus ja rahu. Siis kohtab küla konstaabel linnas käies oma koolivenda, tuntud advokaati, kellele kõneleb oma rahulikust elust Tagametsal. Advokaat hoopleb, et tema võib selle rahupesa mõne nädalaga pea peale pöörata, nii etkõik on omavahel vaenus. Sõbrad, mõlemad vallalised, veavad kihla— kaotaja peab abielluma. Kogu see linnalugu ja kihlvedu selgub külarahvale tegelikult alles mõni minut enne näidendi lõppu. Näidend algab Õnnetooma talus rahus ja sõpruses kulgeva päevatööga. Külla olevat tulnud keegi tuntud advokaat suvisele puhkusele. Peagi kerkivad pahandused ja protsessid üksteise järel, mida advokaat lubab kõik kohtus lahendada. Sulased on vastamisi peremeestega, abielulahutus on ootamas ja küla on täis muudki segadust. Päris lõpus selgitab konstaabel külarahvale kogu loo ja kihlveo ning kõik pahandused ja protsessid kustutatakse. Õhk on jälle puhas ning küla. elu pöördub tagasi endistele rööbastele. Kaotaja on konstaabel, kes aga meelsasti abiellub Õnnetooma peretütre Meetaga. Advokaat, kuigi võitja, on kaotanud oma südame ja ilmselt abiellub Õnnetooma teise peretütre Salmega. Sulase ja teenijatüdruku armuasjad saavad ka korda (Järg. lk. 3) 100-^eastane Eestlane mammutpidustuste juhtkonnas NEW YORK (M.E.) - Siinseisse metropolitan sadamaisse saabujai-le sirutab juba kaugusest vastu oniä julgustavalt tervitava käe vaatepii-ffil tõusev kolossaalne skulptuur Vabaduse Leedi (Statue of Liberty), mille kinkis USA-le Prantsuse rahvas. Viimased andsid idee, otsisid sobiva asukoha, teostasid briljantse tehnilise läbiviimise ja kandsid ka suurema osa selle kulust. Ei ole ülearune märkida, et Prantsusmaal, kus Läänemaailma vabaduse ideed, sünnivalud ja rakendused kõige reljeefsemal viisil ja tulemuslikult kulgesid, ei olnud nende mainitud kink mitte just lihtne ameeriklastele meeldida tahtmise või heanaaberliku läbisaamise arendamise akt, vaid sellesse oli skulptor F.A. Bartholdi ja ta sõprade ringilt asetatud ka sügav vabadusvõitluse mõte ja see, et nad austasid Ameerika vabadusvõitlust. Esimene mulje üteldakse olevat tähtis ja elamuslik. Nii mõjus ka see suur kuju Ameerikasse tulejatele jul-gustavält- lootustandvalt uue ja parema elu loomisele, sest sisserända-jaiks olid ikkagi valdavalt mitmet liiki tagakiusatud ja eluraskustega võitlejad, viimase saja aasta keste üle 12 miljoni hinge. Muide rootslasi, soonilasi ja võimalik, et sealtkaudu ka eestlasist esimesi sisserändajaid saabus Ameerikasse märgataval arvul juba 1630-ndate aastate paiku, kes asustasid endid Delaware ja New -Jersey osades. Varematel aegadel oli Ameerikasse pääsemine üsna liberaalne, puudusid bürokraatlikud takistused. Vabaduse Leedi ajastul kerkis nagu pilkeks selle kõrvale Ellis Island, mõeldud küll saabujate esimese vormilise läbikäigu- või kontrollpunktina, kujunes see peatselt oma kasar-muliku näoga hoonetes väga paljudele siiski nagu vanglaks, koos pettumuste ja kannatustega ning õigustatud nimega ,,Pisarate saareks" — milline nimi jäisellele külge tänapäevani. Suuremale osale muidugi seda mitte ja need läbisid sealt kaudu edasi Ameerika rahvuste suurde su-latuspatta. Kõik eespool toodu on tänapäeval siiski peamiselt-vaid ajalugu, sest Ellis Island ei eksisteeri kontrollpunktina -juba aastakümneid ja Vabaduse Leedi ei tervita ka enam lõviosa sisserändajaisl, kes nüüd saabuvad hoopis õhuteel lennuväljadele. Samuti ei oma kuulus ja skulptuurselt kolossaalne Vabadu^se Leedi visuaalselt seda võimast ning unustamata pilti, mida see pakkus eriti meredelt nüüd juba pea kadunud uhkuste — purjelaevade pardail Ameerika randa tulnuile, sest vahepealsetel aegadel on kuju erakordne kõrgus juba mõneti uppumas tagaplaanile kerkinud hiiglakõrgete pilvelõhkujaist mürakate varju.. PIDUSTUSED Ent tänavu saabub leedile 100.a. sünnipäev ja seda on USA valitsus koos'New Yorgi ja New Jersey kui asüpaiksete osariikidega otsustanud tähistada suurejooneliste pidustustega. Hiiglaslik laevastik suurtest sõ-jalevadest kuni väikeste erajahtide-' ni-paatideni, kõik kokku kümnetes tuhandetes võtavad sellest osa. Kõige erakordsem osa neist on suured toredad purjelaevad, mis alustasid üle maailma matka New Yorki juba nädalaid ja kuid tagasi. Pahempoolsed ringkonnad tahtsid suure käraga tõkestada Tshiili laevastikule kuuluva ilusa õppepurjelaeva Esmeralda osavõttu üteldes, et see olevat sealse riigipöörde ajal olnud vanglaks. See süüdistus paiskas aga välja omamoodi bumerangi, sest pressis avaldati, et miks ei nõuta keelustamist siis ka näit. USA oma rannavalve (Coast Guard" laevale The Eagle — mille valmimisel saatis selle vette ei. keegi muu kui Adolf Hitler ja laev, kandes Horst Wesseli nime, võeti sõjasaagiks, samuti ei miks ei keelustata ka Nõukogude purjelaeva Kruzensterni tulekut, kuna see kannab punast sirbi- vasara lippu — millise režiimi all N. Liit on mõrvanud enam ukraina talurahvast kui Hitler tegi sedas oma KZ laagreis, mõrvas Katõni metsas Poola ohvitserkonna, pommitab, põletab ja mürgitab Afganistani rahvast. Ülaltoodud seik valas õli pidustuse propagandatulle. Pidustused viiakse läbi kahes osas, suurem jagu USA iseseisvuspäeva nädalal ja ülejäänud veel oktoobris, kui Vabaduse Leedil ön just ametlik Järg. Ihk. 4) ysy^®adu8liku Insiituudi Ettekannete Sarjsss HOMAiy TOI LOENG Sogterlikust koraalist Peetri kirikus 10. juulil kell 7 õhtul. ftCÕIK TERETULNUD |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-07-10-01
