Meie Elu = Our life, December 1, 1983

              1) im , I „Meie E k " nr. 48 (1761) 1983 NELJAPÄEVAL,!. DETSEMBRIL-THURS;DAY,DEGEMBER 1
Ed.^Saar,
-S. Preem
,1 ,
•
ja head
itidele!
9
areng ja elu tema õpilaste
^^y'::::::: ILMAR,REBANE v'.:
Rahvaütelusel ei käi haigused kive-ja kändepidi, vaid inimesipidi, nii et ei tulene ka ajaloosündmused
kividest ja kändudest, vaid suurtest isiksustest ja nende tegudest. Ka eesti rahva vaimuvõime arengut on
juhtinud ajalootaustalt eriti väljapaistvad isikud. Nende käüdu on eesti rahva kultuuritase tõusnud
kaasaja.tasemele, ja sellise kiirusega, mida ei saa ette näidata vist ükski suurrahvas. Üheks mainitud
isiksuseks -r- kõige tema isikliku omapära juures — oli Hugo Treffner, kes oma kooliga literaalselt tegi
hallist'maamehest kõigiti tsiviliseeritud eesti haritlaskonna liikmed.
Koolimaja Hobuse tän. 2
Academia Treffneriana on
omanud praktiliselt võttes võibolla
enamgi tähtsust ee^ti kultuurielu
arengusrkui omadegne Academia
Gustaviana, mille tähendus oli enam
sümboolne ning kaudne. Academia
Treffneriana on aga olnud alglätteks
haridusele suurele osale meie kultuu-riisiksustele
ja avaliku elu tegelas­tele,
kelle õlul kandus Eestile vaba­dus
ning iseseisvus.
Academia Treffneriana looja ja
kandja, Hugo Treffneri, rahvuslikku
tähendust ja mõju eesti kultuurilise
iseseisvuse võitluses iseloomustab
parimini episood tema elust, kui ta
usuteadlasena kandideeris Paistu k i ­rikuõpetaja
kohale. Sakslased aga
asusid vastuaktsioonile. Leiti teine
kandidaat Bergmann, ka eestlane,
kes valitigi. Seda „eksitust" taipasid
sakslased varsti. Kiriku patroon on
valimiselt tagasi tullfes lugenud Riia
saksa lehte ja leidnud,, et Treffner on
saanud loa kooli asutamiseks. Siis on
ta sõnanud: ,,Nüud tegime küll hal­vasti.
Treffnerile tuleb nüüd 100 Treff-nerit
järele!" TaUksis — neid järg­lasi
tuli mitte 100, vaid tuhandeid!
Et eesti kultuur ja selle avaldused
pole enam kaugeltki lapsekingades,
seda tõendavad rohked sajanumbri-lised
tähtpäevad,mida olem^ võinud
neil aegadel tähistada meie kultuuri­elu
rindel, ja tähistame eesti rahvus­liku
sümboli, sini^must-valge lipu sa­jandat
juubelit. Sellele Võime sama­väärsena
kõrvale seada Hugo Treff­neri
kooli ehk Academia Treffneria­na
100-aasta juubeli 7. detsembril sel
aastal. '
TREFFNERI K O O L ^
Treffneri kool, alias Academia
Treffneriana, älias — Treffoonia, oli
tegevuses kui eratunniandjate kogu
juba enne ametliku kooliloa saamist
paar aastat Tartus, Tähtvere tänavas,
venna Kornelius Treffneri majas
Riia advokaat ja hilisem Eesti Panga
president Jürf Jaakson. Aga kordu-vaile
palveil6, anda koolile kõik õi­gused,
vastati eitavalt. Seega pidi^
kool edasi sammuma oma okkalist
rada — mis temale aga sišuliseh kah­juks
ei tulnud (märgib Konst. Treff­ner].
- , -
A. 1892 algab tõeline katsumuste
aeg. Õpilaste arv hakkab l^ahanema,
nii viljaikalduse tõttu maal, koolera-taudi
ja õiguste puudumise tõttu. A.
1896/97 on õpilasi vaid 153. Öpeta-
. jad ei saa enam korralikult palka ja
asutajat ning esimest direktorit suure
tänu ja austusega meelde. Maksis
akadeemias käimine, mis ta maksis,
nähti vaeva palju, kuid tänu akadee­miale,
on suur hulk kehvemaid, va­nemaid
mehi edasi saanud, oma aa-^
tele ligemale jõudnud'. H. Treffneri
esimese järgu kool puumajas, nagu
Treffner ise sageli teda nimetas, oli
tõesti akadeemia: kes tahtis — võis
õppida, kes tahtis — võis laiselda."
Vene revolutsioonile järgnenud
sündmused, Saksa okupatsioon ja
koolimajal lasuv võlg rõhub raskesti. Vabadussõda tõid põhjalikke muu-
Tuleb aga siiski paranemine. Järg- datusi nn eesti rahva kui ka Treffneri
niisil aastail hakkab õpilaste arv taas kooli ellu. Juba 1917. a> teisel poolel
tõusma ja jõuab pärast 1905. a. re- hakati üle minema eestikeelsele õpe-volütsiöoni
arvuni 450 ja üle. Nüü- tusele. Järgmisel kevadel kuulutas
dsete vabamate olude juures saab okupatsioonivõim senised koolid su-kool
1907. a. märtsis ka kõik kroo- letüiks. Olude sunnil sai koolitege-nukoolide
õigused. Abituuriumi ek- vust jätkata „reformgümnaasiumi-samid
toimuvad oma kooli juures na" Frankfurdi süsteemi järgi (K.
õppekonna esindaja järelvalvel, kuigi Treffner).
HUGO TREFFNER
varsti ^selgus, et neid eksameid oli
märksa kergem teha mujal (nagu Pe-haritlased
ning seltskonnategelased , terburis). Igatahes töötab kool rahu-olid
rahvale selgeks teinud hariduse ükult ja takistusteta kuni selle asuta-omandamise
tähtsuse ning vajalik­kuse.
Oma kooli asutamise mõte
Eesti Aleksandri-kooli näol oli liiku­ma
pannud kogu rahva. Haridusküsi-mus
oli tol ajal saanud põlevamaks
ja, omaniku ja [juhataja surmani 29.
veebruaril 1912.
. Nüüd tekkisid raskused sellega, et
haridusministeeriumi arvates kooli
ülevalpidaja Hugo Treffneri surma-
Siis langes okupatsioon, tuli enam­laste
Võimutsemine ja Vabadussõda v
ning eesti omariiklus. Selles protses­sis
oli treffneristidel oma osa täita.
Kohe 1918. a. detsembris.olid vane­mate
klasside poisid koos teiste koo­lidega
omakaitse ülesannetes, teos­tades
linnas vähiteenistust. Jõulu eel
lähenesid enamlased Tartule ja see
päevaküsimuseks, see oli tunginud ga peab kool ka oma tegevuse vor- tuli maha jätta. Treffneristide üksus
ka kõrvalisemaissse kohtadesse ja ^ miliselt lõpetama. Väljapääs leiti sel- ' *
kaugemaisse metsakurudesse. Hari-^ les, et kooli vene keele õpetaja V.
duse omandamisest ja selle võimal- Uspenski võttis kooli oma nimele,
damisest oma lastele unistasid nii Majanduslikku vastutust pidid aga
noored kui vanad. Ärksamad noored korraldama endised õpilased ja eesti
olid valmis kõrvale heitma adra ja seltskonnategelased, kus eesotsas
gümnaasiumist pärinevad eesti õpi­lased.
Nii vormus neist kahest üks
ühine Treffoonia, mis esialgu oma
üle 1000 ulatuva õpilaskonnaga oli
, siis suurimaks kooliks Eestis. Kuigi
nüüd õpetajate palgad võeti riigi kan­da,
jäi kool ikkagi edasi eragümnaa­siumiks
kooli ülalpidamise seltsi
hooldusel. Vabariigi-aegsete keeru­liste
koolireformidega moodustus
' koguni administratiivne komplekt":
Hugo Treffneri nimeline Poeglaste
Eraalgkool, Hugo Treffneri nimeline
Poeglaste Erakeskkool ja Hugo Tre-fnei
nimeiin Poeglaste Eragümnaa-sium.
Praegu kannab kool nime — A .
H. Tammsaare nimeline Tartu 1.
Keskkool. Alates a. 1954 töötab se-gakoolina.
(järgneb)
•
Torontos tähistatakse Hugo Tref­fneri
Gümnaasiumi 100-a. juube­lit
pühapäeval, 4. dets. jumalatee­nistusel
kl. 11 h. Vana*Andrese
kirikus,kus jutlustab güm. vilistla­ne
piiskop Karl Raudsepp. Samal
päeval toimub aktus Eesti Maja
keskmises saalis, kus kõnelevad
vilistlased piiskop Karl Raudsepp,
prof. dr. Karl Aun, prof. dr. Endel
Tulving ja arhitekt prof. Ants Elken.
Muusikalises osas sopran Tamara
Norheim ja Uno Kook.
Aktusele järgneb samas treffoon-laste
perekondlik koosviibimine.
CMvrii>«><nxx»<i<nxHMWi — ii M n — ii •• 'i i i ii im • iii,u no
Arno Niitme
;,NOORUSJA
KOOLI AASTAD
TREFFOONIAS'^
256 Ihk. Köites. Hind $15.00.
Postiteel tellides pluss saatekulu
MUUgtS
„MEIE ELU" tantuses,
938 Broadview Ave. Toronto. Ond.
M4K2R6
äkke, et siirduda linnadesse laienda­ma
silmaringi, omandama haridust,
mis pidi avama väravad avaramasse,
paremasse ellu.
seisid eriti Jüri Jaakson ja Oskar Rüt-li.
Aprillis 1914 registreeriti „Hugo viidi Tartusse tagasi. Võitlustes lan-liikus
Käreveresse, kust osa poisse
läks Puurmanisse, liitudes Julius Ku-perjanovi
partisanidega. Koos nen-dega
tehti kaasa Paju lahing, vabas- saadaval k^oirjüubeliksVümün^^
at. Valga ja^iirfuti veelgi kaugema- Arno Niitme teos „Noorus ja koo
le lõunasse. Teine osa lukus üle Ran- Uaastad Treffoonias."
nu, Valguta, Rõngu jne. Valka, kuni
^••••••••••••••^
kõikideks kindlustusteks
HLATER&CO.
.Jnsurance''
1482 Bathurst St.p
Toronto M5P 3H1
T e l : 653-7815 ja 653-7816
^••••••••••••••^
Treffneri asutatud Gümnaasiumi
Ülalpidamise Selts"'. Kui vahepeal
oli koolijuhatajaiks mitmeid muula­si,
astub 1917. a. sellele kohale Kons-ma
materiksjä tuletavad samuti ta
ACADEMIA TREFFNERIANA .
Esialgne kolmeklassiline kool tantin Treffner.
hakkab aga kohe kasvama õpilaste ja ' Kuigi ori neid, kes on halvustanud
klasside arvult. Iga uue klassi ava- Treffneri kooli ja tema juhatajat, siis
Ametlik tegbvus algas 1884. a. algul miseks tuleb muidugi taotleda luba teised, nagu ütleb (prof.) F. Laja -
„Linda"seltk ruumides,.Raekoja ta- (vene) õppekoiinakuratooriumih. A. ..peavad Treffneri gümnaasiumi ai­na
vas. Kuna seal oli raskusi üüriga, 1889 sai Treffner loa avada gümnaa-siisv.
ühel ilusal päeval haaranudõpi- siumi V-le vastav klass, aga sama
lased pingid õlale ja kool olnudki aasta sügisel esineb H. Treffner juba
uues korteris —i Myliuse majas, palvega, lubada, avada kõik güm-
Kroonuaia tän. nr. 21". Aga sügisel naasiumi klassid ja anda koolile-
1884 oli majanduslik olukord niipal- kroonugümnaasiumi õigused, tingi­musel
muidugi, et õppekeeleks saaks
vene keel. Sellele palvele tuleb eitav
vastus.
Kooli õigusteta olek annab end
igati tunda. See halvab kooli seisu­korda
nii õpilaste kui lastevanemate
genud koolivendade nimed raiuti
marmoritahylile kooli aktuste saali
seinal.
Kui nüüd 1919. a. esimesel poolel
koolitegevus taas, elustus, kolis kool
üle Hobuse tänavalt Rüütli 'tänaval
asetsevasse endise Aleksandri nime-
Hse kroonugümnaasiumi avaratesse
ruumidesse. Seal ühendati Treffneri
kooliga ka nimetatud Aleksandri
MUUA
• • eest.i tähestikuga.
Unclerwoocl & Roycil.
Tel. 782-1846, A.Soomr(3
EKKT aastanäitus lõppes
Kahel pühapäeval ja nädala sees
avatud olnud EKKT XXVIII aasta­näitust
külastas üle 300 inimese ja
müüdi 5 teost: Benita Vommilt „Pe-'
rekond" (õli) ja ..Georgian Bay" (õli),
Erna Relviku „Sügis" (õli), Ants
Vommi ..Kabaree" (viltsulg) ja Alar
Aedma üks abstraktsioonidest.
Koondis tänab kõiki kunstinäitu­sele
kaasaaitajaid!
EKKTJUHATUS
ju paranenud, et võidi as|ida Hobuse
tän. nr. 2 ostetud majja. Kuna seal
krunt seda võimal^das, tehti koolima­jale
hiljem aastate jooksul rida juur-deehitusi.
Ruululadesi ajakirjanduses oma
ümber
kooli asutamist/kirjutab ta selle asu- silmis. Kooli võitlus oma olemasolu
tamisepõhjuseria: ..Klassika gümna- eest jätkub. Siis lõpuks. 10. juulil
siumide kasu, mis uniwersiteedile 1890 otsustab õppekonna kuraator
ettevalmistavad, on iga ühele isegi lubadakoolil tegutsedakaheksaklas-tuttaw.
Kahju aga, et suurel jaul noo- suisena, klassikalise gümnaasiumi
rest sugust w,eel mitte — oma wa- õppekavaga. Koolimaksuks • koos
nemate kurbduseks j— wõimalik ei pansioniga saab 220 rubla aastas,
ole sarnase kooliõpetuse osaliseks 1891. a. kevadel saadab kool yälja
saada. Sest pea iga meie maa güm- oma esimesed lõpetajad. nimeU — 3.
naasiumi aliimistes klassides jääwad nende hulgas esimene eesti piiskop
palju õppijaid jubaWumi puuduse ja Jakob Kukk. Aga abiturientidel tuli
wanaduse pärast vastu wõtmata. teha lõpueksamid kroonugümnaasi-
Seesama lugu on ka real- ja kreis- umi juures (Tallinnas ja mujal väl-koolides.
jaspooITartut). Järgmise lennu (ka 3)
Minu kolmeklassilise kooli asuta- hulgas oli kooli hilisem suurtoetaja,
miseks on mind koolide suur puudus,
kõiksugused takistused, mis meie
rahwa lastele sarnaste koolidesse
sisseastumist wõimatumaks teewad,
ja südamelik soow juhtinud, ilma iga
wahepidamata.^kodumaa laste wai-mu
ja hinge haridust seal jõudumöö­da
edendadla kus see senini mitte
weel tarwilikul mõõdul sündinud."
Kuulutuses teatatakse ka kooli
vastuvõtmise kord, lisandiga, et koo-_
liraha on alamas klassis 30, keskmi­ses
35 ja ülemas klassis 40 rubla
poole aästa^^est. ..Need kaswandi-kud,
kes koolis ka ülespidamist soo-wiwad,
maksawad poole aasta kohta
kooli, söögi ja korteri raha kokku 110
rubla". Vabariigiaegne ^ooli direktor
Konstantin Treffner märgib: „ H .
Treffneri gümnaasiumi asutamine
langes õnnelikult väga soodsale aja­le.
Nimelt oli rahvas ärkamisajaga
käasä elades yirgulnud kauakestnud
tardumusest niiig jVaimlisest unest.
Tolleaegne ajakirjandus, samuti Ees­ti
Kirjameeste Selts ja kohapealsed
teidki
übertuccide äripealne vaba ruum on ainult
osaliselt kasutatud.
Aga varsti Libertuccid ehitavad sellest kaks
mugavat korterit, millest nad saavad erisisse-tulekut
ja veel enam - aitavad Ontario üüri­korterite
puudust lahendada..
Ontario valitsuse programm: „Muuda-üm-ber-
üürimiseks"on nüüd käsil teatud kes­kustes.
Mis selle ümbermuutimise võimalikuks
teeb, on protsendivaba laen $7000 suuruses
15-neks aastaks ühe korteri jaoks. .
Libertuccid said ka kohaliku omavalitsuse
täieliku vastutuleku osaliseks, kui nad muutsid
ümber seni elamiskolbmatu vaba ruumi mõõ-dukahinnaliseks
elamispajgai^g^ ^jUg^^ p^l-^^j
on huvitatud.
Kas Teie omate või kasutate mingit ehitust,
mis pole elamiseks kõlbulik, kuid mida võiks
muuta selliseks?
Äripealsed' ruumid, kasutamata koolimaja
või laohoone? Või ärikeskuste pealmine kord?
Siis helistage mrs. Toni Farley (416)-585-
6391 päeval, väljaspool.Torontot collect (saa-.
ja poolt tasutud kõne), täieliku informatsiooni
saamiseks, kuidas muuta-ümber-üürimiseks.
Võibolla leiate. erisissetuleku, mis. Teile
vajalik!
Rakenda raha ja kujutlusvõimet!
Ministry of
Münicipal Affairs
and Hoüsing
Claude Benfiett. Minister
William Davis, Premier
Ontario.
'KONSTANTIN TREFFNER
See ongi eesniärk: muuta ümber üürimiseks .
•kasutamata elamiskohad. ;
f^UUDA-ÜIViBER-ÜÜRItVllSEKS on saadaval Järgmistes köNados:
^ffie » Brantford 0 Gornwqll 0 Guelph 0 Hamilton 9 Kingston 0 KUche^^^
0 OshawQ 0 Ottowo-Carleton o Peterborougn Sornio o Sudbur/ o Jhunder Boy • Metro Toronto