1983-12-01-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
!lu"'nr.48(1761) 1983
JHELIPLAADID
RAAMATUD
JLINIKUD
SOHVAPADJAD
IsAUNASEEBID
Ja-TARBED
[PUUST ESEMED i
NAHATÖÖD
Ja palju
idusega
l^tlets. s.a.
isti
LOnt.
icatessen
M6S 1N6
ilt teie soovidele,
latootcid, pagarile.
leie produktid
idena nveie orgatlisat-jrkib
juba nende saami-milledega
need tagasi
[eil.ei ole or
;es tekkida vc
[adi on need si
usid eg^
iva puu-s
suured
|b pidustustest osavõt-e
kahtJuat; et iga meie
endi pirest inimesed,
saaks hästi hakkama,
ädäön selleks kõik va-
I" panebki mõtlema, ja
mõtlema meid kõiki.
Ises-ei ole meie omavaimas,
ei ühte grupi pa-halvemaks
pidamas.
|siin juhtima alati vaid
lurkokkutulekud oleks
idujääkideta, nii kor-cui
ka majanduslikult,
rda toob esile koha kiile,
et selles, või lähemas
js, peab elunema eest-p,
mis lubab eeldada
Ijäte arvu, niisugusena,
katmises omkb otsus-
|.' Selles osas üksi juba
Jnada omaTorontoga ja
connaga kõikidest teis-
3t kõige sobivam paik.
läb ta kord kohaks, kiis
Id igal neljandal aastdl,
leškusedei ole võimeli-
Jiviimiseks,
ide asukoha määrami-jiline
nõue veel see, et
leab olema üks skaut-jgunemispaik
ülemaa-
[ks. Sellega seoses peab
ipealne skautlike noor-kuk
asja tugev, et ta 00
ülemaailm elaagrieel-ille
läbiviimiseks, mis
)gemusi.
ies päevade asukoha
[õndämine pole lihtne.
olukordade reaalsus
isukohaks idaranniku,
|e enam eestlasi ja kust
linud märkimisväärne,
|ge suurem osa osavõt-mistel
siin ja Kanadas
j-äevädel. Sellel on äär-tähtsus.
la mõni teine USA suür^
levadeks ei sobi, kuna
sageli mitmetliiki suur-
|de kümnete tuhandete
millega seal oldakse
iie kümneid tuhandeid
seega saame neis lin-fäjiese
tähelepanu osa-jole
hea. lärelikult tuleb
leine või kolmas koht,
[eks väga soovitav, ja
J, et see ei oleks kaugel
tüstest, eriti Wašhing-
Jneid küsimusi, ja neile
|obleeme, tuleb varakult
tliiki. eelkalkuiatsiooni-stele
lähenedes ja ühisel
il otsides õiget, kuldset.
|ie rahvusgrupi huvides.
5m peab olema küps en-
„Meie Elu" nr. 48 (1761) MLJÄPÄEVAL,1. DETSEMBRIL-THURSDÄY, DECEMBERl 3
osa
Riigilipp ja Pikk Hermann
Peetri koguduse segakoor „GantateDomino" laulab om^ aastapäeva tähistamisest järg-mises
F o t o - S . P r e em
Advokaat E.
koosolelci
' Maksujõuetuks tunnistatud advokaat
Ernest J. E. Alfredi varade hooldaja
The Cla^kson Company Limited
kutsel peeti kreeditorid^, .esimene
koosolek möödunud nädala neljapäeval
Official Receiver'i kontoris,
25 st. Clair Avenue East, Osavõtjaid -
registreeriti ligi sada, neist üle poole
eestlased, Kohal oli ka Ernest J. E.
^Alfred.,;' ••.':;„ •/] ;'
Koosolekut juhatas ja esitas aruande
Official Receiver E. Sudder-dean.
Sellest selgusl et.Ernest J; E.
Alfred avas oma^ advokaadikontori
1970. a. Ta katsus oma advokaaditegevust
laiendada rahvusvahelisel
pinnal, mis aga ei tulnud toime. Majandusliku
tegevuse raames ta asutas
firma Alfred Prbperties Ltd^ mis
omas kinnisvarasid. Samuti ta asutas
1983. a, investeerimiskompanii, mida
äga ei aktiviseerinud. Ta omab
k(^lm kinnisvara ja ühe maja tema
abikaasa. Ei ole teada, et ta omab
varasid väljaspool Kanadat.
Käesoleva aasta augustikuus uuris
Ernest J. E. Alfredi tegevust advokaatide
ühing Law Söciety of Upper
Canada ja tema tegutsemisõigus advokaadina
peatati. Advokaadikontori
asjaajamise võttis üle advokaat
Roland T. Lpan. 2. novembril Ernest
].E, Alfred tegi maksüjõiielüks-tunnistamise
avalduse: ja hooldajaks'
määrati The Clarkson Company L i mited
, kelle tasuks d^n kuni 30.000
dollarit. Firma poolt op administraatoriks
trustee D. L.Whiting.
Aruandest selgus, et advokaat Alf-
PETER
J635 YONGE ST.; KONTOR 216
(Finch all-maaraudtee juures)
TELEFON: 221-
V A S T U V Ö T T KOKKULEPPEL
.MEIE ELU''
lugejad, ärge unustage öms
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
redi tehingud on võrdlemisi hästi dokumenteeritud,
aga praegu ei ole veel
täit ülevaadet tema varanduslikust
seisust.
Tema kohustusi on registreeritud
kokku $1.697.782.74. Kreeditorisid
on üle 80-he. Koosolekul valiti nende
esindajateks (inspektoriteks): advokaat
Tõjiu Toome, advokaat Indrek
Uukkivi, advokaat Enn Kuuskpe.Al-je
Reiv, Arkadi Altosaar.
Kreeditorisid kutsuti üles andma
üksikasjalikumaid lisaandmeid ja in^
formatsioonL Vastuseks ühe kreeditori'
küsimusele, kuidas võis,selline
olukord tekkida, vastati, et juba 3—4
aastat tagasi oli advokaat Alfredil
võlgu umbes $400.000. Ta maksis
intressi 20—25%. Advokaadikontori
kulud olid aastas toO.pOO-150.000.
Aastatega võlad kuhjusid.
Sõnumid ja teated palume
metusele anda
HILJEMALT REEDEL,
et kindlustada nende ilmumine
järgmise nädala lehes.
JOULUTERVITUSEO
„MEIE ELUS il
sugulastele, sõpradele jne. palume
sisse anda kas kirjalikult või
telefoniteel hiljemalt 12. dets. k.s>.
„EVIEIE ELU" talitus
Kanadas.,.
(Algus esiküljel)
Eesti Skautide Malev, Kanadas seni
hästisobinud süsteemi põhjal edasi."
Teatavasti sõlmiti sel sügisel, 8.
sepL Eesti Skautide Malev Kanadas
ja Kanada skautide peakorteri vahel
leping, mille põhjal eesti skautidel
Kanadas on õigus'muuhulgas:,oma
nimele, „Eesti Skaudid Kanadas"
(Estonian Scouts in Canada), õigus
oma (eesti) voilmile — õigus, millist
praegu ei kasutata,ja õigus nimetada
ühte auliiget Kanada Skautide Rahvuslikku
Nõukokku. ESMK staap
valis selleks liikmeks sel aastal maleva
juhi skm. Egbert Rurige., :
Kanada Skautide Rahvuslik Nõukogu
on kogu, kes oma juhatuse
^ kaudu juhib skautlikku organisatsiooni
Kanadas. Nõukogul on 51 liiget
ja'255 auliiget, juhatus koosneb
11 isikust ja praeguseks presidendiks
on Roy B.- Brookes Albertast.
; Auliikmeskonna (Honorary Mem-bers,
kelledel on muuhulgas ka vali-
^misõigus) moodustab prominentne
osa ininiesi Kanada ühiskonnast.
Sinna kuulub enamus provintside
peaministreid, parlamendi liikmeid,
kõrgemaid sõjaväelasi, senaatoreid,
kohtunikke, kõrgeniaid kirikute juhte
ja teisi. Uikmete arv provintsidest
vastab suhteliselt nende elanike arvule:
näiteks Ontariost 75 auliiget,
P.E.I 3 ja Eesti Skautide Malevast 1.
Eesti skautidel on au. olla lesimene
etniline skautgrupp, kelle esindajal
' oli võimalik auliikmena osa võtta
-'Kanada skautide ,',parlameriäi" pea-
' koosolekust. Eesti skautide nimi oli
nii mõnelegi juba tuttav, tänu meie
poiste ja juhtide silmapaistvaile esi-nemisile
jamboreedel ning tundub, et
võime osa võtta piiramata poiste arvuga
järgmisest Kanada Jamboreest
1985. a. Guelphis.
Kanada ei ole kunagi olnud sõjaliselt kallaletungiv rahvas.
Kuid juhtudel, kui kutsutakse vabatahtlikult mehi
ja naisi tööülesanneteks kanada sõjaväkke, nad täidavad
omi kohustusi ennastsalgava andumusega. Tänapäeva
sõjaväiepraktika ja põhilised tavad minevikust kasutatakse
võitlusteks tuleviku nõuetele vastavalt.
_ Kanadasõjavägion vastutav Kanada maa-ala järelvalve
ja kaitse eest, kohustatud kaitsema P.-Ameerikat
NORAD'i kokkuleppe kohaselt, täitma NATO kohustusi
ja täitma rahvusvahelise rahuvahendaja osa.
Sõjaväehste kohustuste kõrval anname abi õnnetuste
puhul, olgu see siis veeuputus, metsapõlemine, reostumine
õliga või otsimine ja päästmine. Meie kavandame
ja hoiame korras teesid ja ehitame sildu. Meie jätkame
tähtsat osa. Kanada arenemises.
Meie võimaldame treeningut üle 60 erinevale tööalale,
enam kui 20-nes klassifikatsioonis. Tasume ülikooli
õppekulud neile, kes selleks on kvalifitseerunud.
Lisainformatsiooniks noorte karjäärile kanada sõjaväes,
külastage lähimat noorsõdurite vastuvõtupunkti
võihelistage „collect-' (saajapoolt tasutud kõne). Oleme
kollases telefoniraamatus „recruiting" nime
THECANADIAN
LES FORCES ARM
EDFORCES
CANADIENNE!
Mõni kuu tagasi Eesti Üliõpilaste
Seltsi Vanematekogu kirjastusel ilmunud
Artur Taska kapitaalne „Si-ni-
must-valge 100 aastat" avaldab
autori aastakümnete vältel sipelga
usinusega ja juristi täpsusega tehtud
uurimuste tulemusel suure hulga
meil seni kas vähe- või üldse
mitte tuntud fakte, täiendades sel
viisil meie ajalugu ja üksikasju nii
nende kujunemises kui ka nüüd
arenevais võltsimistes. Kuna rahva
hulgas liigub mitmesuguseid kuuldusi
JEesti riigi- ja rahvuslipu Pika
Hermanni tornist kõrvaldamise
kohta 21. juunil 1940, siis avaldame
kõnealusest teosest selle sisulise
näitena üksikasjad nii sündmuse
enda kui ka sellega seoses olnud
isikute kohta.
Hulk andmeid leidub Robert Raidi
2-köitelises „Kui venelased tulid"
(Estoprint 1954, kirjutatud originaal-seh
saksa keeles pealkirjaga „Wenn
die Russen kommen", nüüd uustrükis
arusaamatuil põhjusil muudetud
pealkirjaga „Wenn die Soviets
kommen"). Nii loeme sealt muuseas:
„17. juunil veerevad Vene tankid ja
autokolonnid läbi Tallinna tänavate...
Vene pommilennukid keerlevad
lakkamatuh linna kohal. Tänaval
aga seisab Eesti rahvas — ja
nutab... Noored ja vanad, rikkad ja
vaesed. „Kas tunned seda tüüpi teiselpool
tänavat? Seda juuti suurte
sarvprillidega? Pane tähele — see
saab nüüd suureks tegelaseks!" ,,Kes,
ta on?" .,Keegi Feigin. Oli Hispaania
kodusõjas Rahvusvahelises brigaadis.
See verstapikkune ta kõrval on
Hanson. Ka see oli seal."
Nüüd märkan — mitte kõik inimesed
ei nuta . . . Teisel tänavaserv
a l . . . seisab Leo Aisenstadt, juudi
kultuuromavalitsuse esimehe poeg.
Ta'pikk kogu paistab üle teiste peade,
peagu paljas pealagi läigib päikeses.
Märkan iroonilist naeratust ta
huuhel... Mõned vene gümnaasiumi
tüdrukud oma k(|)olimütsides lehvitavad
venelastele... Üks tütarlaps
katsub venelastele lilli autosse
visata. Ühe vana naise käsi lööb talle
otse n ä k k u ! . . . Meie sõjavägi peab
oma kasarmuist lahkuma. Talle antakse
selleks ainuU mõned tunnid
aega. Mis saab sellest, mida ei saa ära
^viia? Vihane hüüd kõlab läbi kasarmu:
„Ärge jätke midagi venelastele!"
Kapid lendavad akendest välja, samuti
toolid, pingid. Elektrila^bid
lüüakse puruks, juhtmed kistakse
seintelt maha... Õhtul levitab
Moskva raadion „TASS'i" teadet:
„Eesti töötav rahvas võttis võitmatu
Punaarmee kõikjal juubelduse ja lilledega
vastu!"
VENE TANKID
18. juunil peab Kaitseliit relvad ära
andma . . . 19. juuni 1940. Uued Vene
tankid sõidavad läbi tänavate. Kogu
linn on venelasi täis. Tänavad suletakse.
Terve majadeblokk ümber Vene
saatkonna eraldatakse hermeetiliselt
.. .20. juuni 1940. Nõukogude
agendid ilmuvad käitistesse. Nende
hulgas Eesti,vähesed kommunistid,
• edasi meie suure sadamalinna allilm
ja kriminaalne element, kiiruga Ve-nemaah
üle piiri toimetatud sealsed
eestlased, vene agitaatorid . . . Ühes
käitises läheb asi kuni kokkupõrgeteni,
kommunistlikud agendid visatakse
välja. Vene tankid sõidavad kohale
. . . Samal ööl tungib mitu
NKVD ametnikku siseminister Jüri-ma
korterisse. Tundide kaupa vahelduvad
püstolite ja sõnadega ähvardused
tegelike kallaletungidega. Varastel
hommikutundidel ei pea siseminister
enam vastu, variseb kokku
ja kirjutab alla paberile, millega antakse
luba massmeeleavalduse korraldamiseks
Vabadusväljakul.. .21.
juuni hommikul.
Reede, 21. juuni 1940. Varastel
hommikutundidel ilmuvad käitistesse
nõukogude agendid ja kutsuvad
töölisi üles tööd lõpetama ja Vabadusväljakule
demonstratsioonile minema.
Politrukid ja NKVD mehed
saadavad agente. Soomusautod ja
tankid seisavad käitiste ees tänavatel.
Relvajõu ähvardusel sunnitakse
töölisi rongikäiku. Kes vähegi saab,
püüab rongikäigust kaduda ja end
majade või nurkade taha peita. Venelased
ja nende käsilased on nõutud
ja vihased . . . Improviseeritud
kõnepult. Mingi räbalates kuju karjub
kähisevalt. Punased lipud. Juba
riietusest tunneb nõukogudelasi.
Neile lisaks habemikud Petseri venelased
oma tikitud venesärkides. Teame,
et öösel saabus mitu erirongi
vene töölistega . . . Vene soomusautod
tänavanurkadel. Kõikjal revasta-tud
vene patrullid."
Kirjeldanud pilti, kuidas punased
karjudes ja lällutades tulid Kadrioru
lossi juurde ja kuidas sealt suunduti
siis Miinisadamasse Keskvangla
juurde, jätkab Raid:
„Vene soomusautod jäävad vangla
ette seisma. Punaarmeelased võtavad
kõik väljapääsud oma valve
alla. Demonstrandid nõuavad poliitiliste
vangide vabastamist. Vanglas
aga ei ole poliitiliste süütegude pä-
. rast kinnipeetavaid, küll aga mõningaid
spioone ja riigireetureid. Demonstrandid
nõuavad nüüd nende
kurjategijate vabastamist. Venelased
seavad kahurid laskevalmis. Kohtuminister
teeb korralduse karistusaluste
vabastamiseks. Pilgud pöörduvad
Õhukaitse Suurtükiväe grupi
kasarmutele, mis on asetatud häireolukorda.
Jälle sõidavad vene tankid
positsioonile, punaarmeelased pijira-vad
kasarmu sisse ja seavad kuulipildujad
laskevalmis . . . Usinalt
jookseb keegi tsiviilriietes mees venelaste,,
demonstrantide ja kasarmu
vahet .. .Nüüd näen ka mehe nägu
— Pumpianskil Kahe politruki saatel
läheb Pumpianski inimtühja kasarmusse
(pärast seda.kui väeosa on
ilma relvadeta õppeväljakiile ülesrivistatud
— J. U u ] . . . Akendest antakse
välja relvi. Ikka rohkem punaseid,
läheb kasarmusse, kust nad relvastatult
jälle välja tulevad . . ."
TOOMPEAL '
Siis ..sõidavad veoautod relvastatud
punastega Toompeale .. .Juubeldades
tungivad pööbel ja punjised
lossi. Vahtkond hoitakse ühes ruumis
valve all. Pätid rüüstavad kõikides
ruumides, Grupp mehi "ronib
Pika Hermanni torni. Näen üht õhutõrje
mundrit ja tunnenselle kandjat
— Gutkin! Juut Gutkin tõmbab Eesti
lipu vardast maha!"
.,0n märkimisväärne, et Eesti? 21.
juuni sündmustest ei võtnud punaste
poolel osa ükski ohvitser, allohvitser
ega politseinik," teeb Raid kokkuvõtte.
„Ainuh kaks sõdurit aitas
kaasa venelaste lavastusele. Need
mõlemad olid [uudi päritoluga noorsõdurid,
kes Õhutõrje Suurtükiväe
grupis sundaega teenisid. Need olid
— Gutkin, suure hulgimüügi tekstiil-firma
omaniku poeg, ja Pumpianski
(mõnikord märgitakse nimšna ka
Pumpjanski — J.Uu.) — rikka õli-tööstusi
poeg Sillamäelt. Pumpianski
abistas venelasi ja punaseid oma
üksuselt relvade äravõtmisel Tallinna
Miinisadamas."
22. juunil, nagu teosest edasi selgub,
ilmus esimesena kell 9 homm.
Toompea lossi siseminister Maksim
Unt ja tegi telefoni teel korralduse, et
kõik eelmisel päeval vangistatud politseinikud
kohe vabastatakse. Kõik
ametnikud peavad jätkama oma kohustuste
täitmist. Püstoleid tuleb endiselt
vööl kanda." Kui samal päeval
oli käidud Kadrioru lossis ja uus
-valitsus oli andnud Presidendile oma
ametivande, tõstis kohtuminister Boris
Sepp uue valitsuse esimesel koosolekul
üles lipu küsimuse. ..Ta üt-les.
et tema arvates peaks Pikal Hermannil
Eesti lipu kõrval ka Vene oma
lehvima . . . Otsustati siiski; et Eesti
lipp jääks üksi Pikale Hermannile
lehvima."
Mis sai edasi nendest Gutkinile
kaasaaitajatest, kelle nimed nüüd i l musid
A. Taska kapitaalses lip)jraa-matus?
Robert Raidi teose 173-ndalt
leheküljelt loeme:
,,Vaadakem vagade sõnavõttude
järele ka karme tõsiasju. Kõik organisatsioonid
on kas suletud või võetud
sundvalitsemisele. Poliitilised
parteid, üliõpilasorganisatsioonid ja
rahvuslikud ühingud on keelatud.
Lauljate Liit, Spordi Keskliit ja Töö-lisspordiliit
anti kommunistide juhtida.
Kolab tõesti võllanaljana, kuid on
sellele vaatamata tõsi, et Kristliku
Noorsooühingu juhiks määrati juut
Feigin . . . Juudi Kultuurautonoomia
juhataja poeg noor Aisenstadt määrati
ühe ajalehe peatoimetajaks."
J.UULU
ELEKTRIK
Igasugused elektritööd, parandused,
uuendused, kodudes või ettevõtetes.
H A L L I N G
Tel. 762-9190
Lic. E1044
Osvald Timmäs
akvarellistide
aastanäitusel
Möödunud laupäeval avati Toronto
linnale kuuluvas Market Gallery's
arvuka publiku osavõtul kanada akvarellistide
58. aastanäitus, mille
patrooniks on kindralkuberner. Näitusele
on valitud 60 akvarell-maali
53-eh kunstnikult ulfe riigi.esindades
kanada parimikku.
Eesti taiduritest esineb Osvald
Timmas. Tema tööle ..Mäekülg II"
on määratud Curry kunstitarvete äri
auhind. Mitmed suured kompaniid
on teinud näituselt oste oma kunstikogudesse.
Näitus jääb avatuks 30.
detsembrini ja läheb siis edasi "teistesse
linnadesse.
Market Gallery asub 95 Front St.,
Järvise lähedal. Avatud kolmap. —
reedeni kl. 10—4, laup. 9—4 ja pü-
1-4.
P
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 1, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-12-01 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E831201 |
Description
| Title | 1983-12-01-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | !lu"'nr.48(1761) 1983 JHELIPLAADID RAAMATUD JLINIKUD SOHVAPADJAD IsAUNASEEBID Ja-TARBED [PUUST ESEMED i NAHATÖÖD Ja palju idusega l^tlets. s.a. isti LOnt. icatessen M6S 1N6 ilt teie soovidele, latootcid, pagarile. leie produktid idena nveie orgatlisat-jrkib juba nende saami-milledega need tagasi [eil.ei ole or ;es tekkida vc [adi on need si usid eg^ iva puu-s suured |b pidustustest osavõt-e kahtJuat; et iga meie endi pirest inimesed, saaks hästi hakkama, ädäön selleks kõik va- I" panebki mõtlema, ja mõtlema meid kõiki. Ises-ei ole meie omavaimas, ei ühte grupi pa-halvemaks pidamas. |siin juhtima alati vaid lurkokkutulekud oleks idujääkideta, nii kor-cui ka majanduslikult, rda toob esile koha kiile, et selles, või lähemas js, peab elunema eest-p, mis lubab eeldada Ijäte arvu, niisugusena, katmises omkb otsus- |.' Selles osas üksi juba Jnada omaTorontoga ja connaga kõikidest teis- 3t kõige sobivam paik. läb ta kord kohaks, kiis Id igal neljandal aastdl, leškusedei ole võimeli- Jiviimiseks, ide asukoha määrami-jiline nõue veel see, et leab olema üks skaut-jgunemispaik ülemaa- [ks. Sellega seoses peab ipealne skautlike noor-kuk asja tugev, et ta 00 ülemaailm elaagrieel-ille läbiviimiseks, mis )gemusi. ies päevade asukoha [õndämine pole lihtne. olukordade reaalsus isukohaks idaranniku, |e enam eestlasi ja kust linud märkimisväärne, |ge suurem osa osavõt-mistel siin ja Kanadas j-äevädel. Sellel on äär-tähtsus. la mõni teine USA suür^ levadeks ei sobi, kuna sageli mitmetliiki suur- |de kümnete tuhandete millega seal oldakse iie kümneid tuhandeid seega saame neis lin-fäjiese tähelepanu osa-jole hea. lärelikult tuleb leine või kolmas koht, [eks väga soovitav, ja J, et see ei oleks kaugel tüstest, eriti Wašhing- Jneid küsimusi, ja neile |obleeme, tuleb varakult tliiki. eelkalkuiatsiooni-stele lähenedes ja ühisel il otsides õiget, kuldset. |ie rahvusgrupi huvides. 5m peab olema küps en- „Meie Elu" nr. 48 (1761) MLJÄPÄEVAL,1. DETSEMBRIL-THURSDÄY, DECEMBERl 3 osa Riigilipp ja Pikk Hermann Peetri koguduse segakoor „GantateDomino" laulab om^ aastapäeva tähistamisest järg-mises F o t o - S . P r e em Advokaat E. koosolelci ' Maksujõuetuks tunnistatud advokaat Ernest J. E. Alfredi varade hooldaja The Cla^kson Company Limited kutsel peeti kreeditorid^, .esimene koosolek möödunud nädala neljapäeval Official Receiver'i kontoris, 25 st. Clair Avenue East, Osavõtjaid - registreeriti ligi sada, neist üle poole eestlased, Kohal oli ka Ernest J. E. ^Alfred.,;' ••.':;„ •/] ;' Koosolekut juhatas ja esitas aruande Official Receiver E. Sudder-dean. Sellest selgusl et.Ernest J; E. Alfred avas oma^ advokaadikontori 1970. a. Ta katsus oma advokaaditegevust laiendada rahvusvahelisel pinnal, mis aga ei tulnud toime. Majandusliku tegevuse raames ta asutas firma Alfred Prbperties Ltd^ mis omas kinnisvarasid. Samuti ta asutas 1983. a, investeerimiskompanii, mida äga ei aktiviseerinud. Ta omab k(^lm kinnisvara ja ühe maja tema abikaasa. Ei ole teada, et ta omab varasid väljaspool Kanadat. Käesoleva aasta augustikuus uuris Ernest J. E. Alfredi tegevust advokaatide ühing Law Söciety of Upper Canada ja tema tegutsemisõigus advokaadina peatati. Advokaadikontori asjaajamise võttis üle advokaat Roland T. Lpan. 2. novembril Ernest ].E, Alfred tegi maksüjõiielüks-tunnistamise avalduse: ja hooldajaks' määrati The Clarkson Company L i mited , kelle tasuks d^n kuni 30.000 dollarit. Firma poolt op administraatoriks trustee D. L.Whiting. Aruandest selgus, et advokaat Alf- PETER J635 YONGE ST.; KONTOR 216 (Finch all-maaraudtee juures) TELEFON: 221- V A S T U V Ö T T KOKKULEPPEL .MEIE ELU'' lugejad, ärge unustage öms sõpradele soovitamast „MEIE ELU" redi tehingud on võrdlemisi hästi dokumenteeritud, aga praegu ei ole veel täit ülevaadet tema varanduslikust seisust. Tema kohustusi on registreeritud kokku $1.697.782.74. Kreeditorisid on üle 80-he. Koosolekul valiti nende esindajateks (inspektoriteks): advokaat Tõjiu Toome, advokaat Indrek Uukkivi, advokaat Enn Kuuskpe.Al-je Reiv, Arkadi Altosaar. Kreeditorisid kutsuti üles andma üksikasjalikumaid lisaandmeid ja in^ formatsioonL Vastuseks ühe kreeditori' küsimusele, kuidas võis,selline olukord tekkida, vastati, et juba 3—4 aastat tagasi oli advokaat Alfredil võlgu umbes $400.000. Ta maksis intressi 20—25%. Advokaadikontori kulud olid aastas toO.pOO-150.000. Aastatega võlad kuhjusid. Sõnumid ja teated palume metusele anda HILJEMALT REEDEL, et kindlustada nende ilmumine järgmise nädala lehes. JOULUTERVITUSEO „MEIE ELUS il sugulastele, sõpradele jne. palume sisse anda kas kirjalikult või telefoniteel hiljemalt 12. dets. k.s>. „EVIEIE ELU" talitus Kanadas.,. (Algus esiküljel) Eesti Skautide Malev, Kanadas seni hästisobinud süsteemi põhjal edasi." Teatavasti sõlmiti sel sügisel, 8. sepL Eesti Skautide Malev Kanadas ja Kanada skautide peakorteri vahel leping, mille põhjal eesti skautidel Kanadas on õigus'muuhulgas:,oma nimele, „Eesti Skaudid Kanadas" (Estonian Scouts in Canada), õigus oma (eesti) voilmile — õigus, millist praegu ei kasutata,ja õigus nimetada ühte auliiget Kanada Skautide Rahvuslikku Nõukokku. ESMK staap valis selleks liikmeks sel aastal maleva juhi skm. Egbert Rurige., : Kanada Skautide Rahvuslik Nõukogu on kogu, kes oma juhatuse ^ kaudu juhib skautlikku organisatsiooni Kanadas. Nõukogul on 51 liiget ja'255 auliiget, juhatus koosneb 11 isikust ja praeguseks presidendiks on Roy B.- Brookes Albertast. ; Auliikmeskonna (Honorary Mem-bers, kelledel on muuhulgas ka vali- ^misõigus) moodustab prominentne osa ininiesi Kanada ühiskonnast. Sinna kuulub enamus provintside peaministreid, parlamendi liikmeid, kõrgemaid sõjaväelasi, senaatoreid, kohtunikke, kõrgeniaid kirikute juhte ja teisi. Uikmete arv provintsidest vastab suhteliselt nende elanike arvule: näiteks Ontariost 75 auliiget, P.E.I 3 ja Eesti Skautide Malevast 1. Eesti skautidel on au. olla lesimene etniline skautgrupp, kelle esindajal ' oli võimalik auliikmena osa võtta -'Kanada skautide ,',parlameriäi" pea- ' koosolekust. Eesti skautide nimi oli nii mõnelegi juba tuttav, tänu meie poiste ja juhtide silmapaistvaile esi-nemisile jamboreedel ning tundub, et võime osa võtta piiramata poiste arvuga järgmisest Kanada Jamboreest 1985. a. Guelphis. Kanada ei ole kunagi olnud sõjaliselt kallaletungiv rahvas. Kuid juhtudel, kui kutsutakse vabatahtlikult mehi ja naisi tööülesanneteks kanada sõjaväkke, nad täidavad omi kohustusi ennastsalgava andumusega. Tänapäeva sõjaväiepraktika ja põhilised tavad minevikust kasutatakse võitlusteks tuleviku nõuetele vastavalt. _ Kanadasõjavägion vastutav Kanada maa-ala järelvalve ja kaitse eest, kohustatud kaitsema P.-Ameerikat NORAD'i kokkuleppe kohaselt, täitma NATO kohustusi ja täitma rahvusvahelise rahuvahendaja osa. Sõjaväehste kohustuste kõrval anname abi õnnetuste puhul, olgu see siis veeuputus, metsapõlemine, reostumine õliga või otsimine ja päästmine. Meie kavandame ja hoiame korras teesid ja ehitame sildu. Meie jätkame tähtsat osa. Kanada arenemises. Meie võimaldame treeningut üle 60 erinevale tööalale, enam kui 20-nes klassifikatsioonis. Tasume ülikooli õppekulud neile, kes selleks on kvalifitseerunud. Lisainformatsiooniks noorte karjäärile kanada sõjaväes, külastage lähimat noorsõdurite vastuvõtupunkti võihelistage „collect-' (saajapoolt tasutud kõne). Oleme kollases telefoniraamatus „recruiting" nime THECANADIAN LES FORCES ARM EDFORCES CANADIENNE! Mõni kuu tagasi Eesti Üliõpilaste Seltsi Vanematekogu kirjastusel ilmunud Artur Taska kapitaalne „Si-ni- must-valge 100 aastat" avaldab autori aastakümnete vältel sipelga usinusega ja juristi täpsusega tehtud uurimuste tulemusel suure hulga meil seni kas vähe- või üldse mitte tuntud fakte, täiendades sel viisil meie ajalugu ja üksikasju nii nende kujunemises kui ka nüüd arenevais võltsimistes. Kuna rahva hulgas liigub mitmesuguseid kuuldusi JEesti riigi- ja rahvuslipu Pika Hermanni tornist kõrvaldamise kohta 21. juunil 1940, siis avaldame kõnealusest teosest selle sisulise näitena üksikasjad nii sündmuse enda kui ka sellega seoses olnud isikute kohta. Hulk andmeid leidub Robert Raidi 2-köitelises „Kui venelased tulid" (Estoprint 1954, kirjutatud originaal-seh saksa keeles pealkirjaga „Wenn die Russen kommen", nüüd uustrükis arusaamatuil põhjusil muudetud pealkirjaga „Wenn die Soviets kommen"). Nii loeme sealt muuseas: „17. juunil veerevad Vene tankid ja autokolonnid läbi Tallinna tänavate... Vene pommilennukid keerlevad lakkamatuh linna kohal. Tänaval aga seisab Eesti rahvas — ja nutab... Noored ja vanad, rikkad ja vaesed. „Kas tunned seda tüüpi teiselpool tänavat? Seda juuti suurte sarvprillidega? Pane tähele — see saab nüüd suureks tegelaseks!" ,,Kes, ta on?" .,Keegi Feigin. Oli Hispaania kodusõjas Rahvusvahelises brigaadis. See verstapikkune ta kõrval on Hanson. Ka see oli seal." Nüüd märkan — mitte kõik inimesed ei nuta . . . Teisel tänavaserv a l . . . seisab Leo Aisenstadt, juudi kultuuromavalitsuse esimehe poeg. Ta'pikk kogu paistab üle teiste peade, peagu paljas pealagi läigib päikeses. Märkan iroonilist naeratust ta huuhel... Mõned vene gümnaasiumi tüdrukud oma k(|)olimütsides lehvitavad venelastele... Üks tütarlaps katsub venelastele lilli autosse visata. Ühe vana naise käsi lööb talle otse n ä k k u ! . . . Meie sõjavägi peab oma kasarmuist lahkuma. Talle antakse selleks ainuU mõned tunnid aega. Mis saab sellest, mida ei saa ära ^viia? Vihane hüüd kõlab läbi kasarmu: „Ärge jätke midagi venelastele!" Kapid lendavad akendest välja, samuti toolid, pingid. Elektrila^bid lüüakse puruks, juhtmed kistakse seintelt maha... Õhtul levitab Moskva raadion „TASS'i" teadet: „Eesti töötav rahvas võttis võitmatu Punaarmee kõikjal juubelduse ja lilledega vastu!" VENE TANKID 18. juunil peab Kaitseliit relvad ära andma . . . 19. juuni 1940. Uued Vene tankid sõidavad läbi tänavate. Kogu linn on venelasi täis. Tänavad suletakse. Terve majadeblokk ümber Vene saatkonna eraldatakse hermeetiliselt .. .20. juuni 1940. Nõukogude agendid ilmuvad käitistesse. Nende hulgas Eesti,vähesed kommunistid, • edasi meie suure sadamalinna allilm ja kriminaalne element, kiiruga Ve-nemaah üle piiri toimetatud sealsed eestlased, vene agitaatorid . . . Ühes käitises läheb asi kuni kokkupõrgeteni, kommunistlikud agendid visatakse välja. Vene tankid sõidavad kohale . . . Samal ööl tungib mitu NKVD ametnikku siseminister Jüri-ma korterisse. Tundide kaupa vahelduvad püstolite ja sõnadega ähvardused tegelike kallaletungidega. Varastel hommikutundidel ei pea siseminister enam vastu, variseb kokku ja kirjutab alla paberile, millega antakse luba massmeeleavalduse korraldamiseks Vabadusväljakul.. .21. juuni hommikul. Reede, 21. juuni 1940. Varastel hommikutundidel ilmuvad käitistesse nõukogude agendid ja kutsuvad töölisi üles tööd lõpetama ja Vabadusväljakule demonstratsioonile minema. Politrukid ja NKVD mehed saadavad agente. Soomusautod ja tankid seisavad käitiste ees tänavatel. Relvajõu ähvardusel sunnitakse töölisi rongikäiku. Kes vähegi saab, püüab rongikäigust kaduda ja end majade või nurkade taha peita. Venelased ja nende käsilased on nõutud ja vihased . . . Improviseeritud kõnepult. Mingi räbalates kuju karjub kähisevalt. Punased lipud. Juba riietusest tunneb nõukogudelasi. Neile lisaks habemikud Petseri venelased oma tikitud venesärkides. Teame, et öösel saabus mitu erirongi vene töölistega . . . Vene soomusautod tänavanurkadel. Kõikjal revasta-tud vene patrullid." Kirjeldanud pilti, kuidas punased karjudes ja lällutades tulid Kadrioru lossi juurde ja kuidas sealt suunduti siis Miinisadamasse Keskvangla juurde, jätkab Raid: „Vene soomusautod jäävad vangla ette seisma. Punaarmeelased võtavad kõik väljapääsud oma valve alla. Demonstrandid nõuavad poliitiliste vangide vabastamist. Vanglas aga ei ole poliitiliste süütegude pä- . rast kinnipeetavaid, küll aga mõningaid spioone ja riigireetureid. Demonstrandid nõuavad nüüd nende kurjategijate vabastamist. Venelased seavad kahurid laskevalmis. Kohtuminister teeb korralduse karistusaluste vabastamiseks. Pilgud pöörduvad Õhukaitse Suurtükiväe grupi kasarmutele, mis on asetatud häireolukorda. Jälle sõidavad vene tankid positsioonile, punaarmeelased pijira-vad kasarmu sisse ja seavad kuulipildujad laskevalmis . . . Usinalt jookseb keegi tsiviilriietes mees venelaste,, demonstrantide ja kasarmu vahet .. .Nüüd näen ka mehe nägu — Pumpianskil Kahe politruki saatel läheb Pumpianski inimtühja kasarmusse (pärast seda.kui väeosa on ilma relvadeta õppeväljakiile ülesrivistatud — J. U u ] . . . Akendest antakse välja relvi. Ikka rohkem punaseid, läheb kasarmusse, kust nad relvastatult jälle välja tulevad . . ." TOOMPEAL ' Siis ..sõidavad veoautod relvastatud punastega Toompeale .. .Juubeldades tungivad pööbel ja punjised lossi. Vahtkond hoitakse ühes ruumis valve all. Pätid rüüstavad kõikides ruumides, Grupp mehi "ronib Pika Hermanni torni. Näen üht õhutõrje mundrit ja tunnenselle kandjat — Gutkin! Juut Gutkin tõmbab Eesti lipu vardast maha!" .,0n märkimisväärne, et Eesti? 21. juuni sündmustest ei võtnud punaste poolel osa ükski ohvitser, allohvitser ega politseinik," teeb Raid kokkuvõtte. „Ainuh kaks sõdurit aitas kaasa venelaste lavastusele. Need mõlemad olid [uudi päritoluga noorsõdurid, kes Õhutõrje Suurtükiväe grupis sundaega teenisid. Need olid — Gutkin, suure hulgimüügi tekstiil-firma omaniku poeg, ja Pumpianski (mõnikord märgitakse nimšna ka Pumpjanski — J.Uu.) — rikka õli-tööstusi poeg Sillamäelt. Pumpianski abistas venelasi ja punaseid oma üksuselt relvade äravõtmisel Tallinna Miinisadamas." 22. juunil, nagu teosest edasi selgub, ilmus esimesena kell 9 homm. Toompea lossi siseminister Maksim Unt ja tegi telefoni teel korralduse, et kõik eelmisel päeval vangistatud politseinikud kohe vabastatakse. Kõik ametnikud peavad jätkama oma kohustuste täitmist. Püstoleid tuleb endiselt vööl kanda." Kui samal päeval oli käidud Kadrioru lossis ja uus -valitsus oli andnud Presidendile oma ametivande, tõstis kohtuminister Boris Sepp uue valitsuse esimesel koosolekul üles lipu küsimuse. ..Ta üt-les. et tema arvates peaks Pikal Hermannil Eesti lipu kõrval ka Vene oma lehvima . . . Otsustati siiski; et Eesti lipp jääks üksi Pikale Hermannile lehvima." Mis sai edasi nendest Gutkinile kaasaaitajatest, kelle nimed nüüd i l musid A. Taska kapitaalses lip)jraa-matus? Robert Raidi teose 173-ndalt leheküljelt loeme: ,,Vaadakem vagade sõnavõttude järele ka karme tõsiasju. Kõik organisatsioonid on kas suletud või võetud sundvalitsemisele. Poliitilised parteid, üliõpilasorganisatsioonid ja rahvuslikud ühingud on keelatud. Lauljate Liit, Spordi Keskliit ja Töö-lisspordiliit anti kommunistide juhtida. Kolab tõesti võllanaljana, kuid on sellele vaatamata tõsi, et Kristliku Noorsooühingu juhiks määrati juut Feigin . . . Juudi Kultuurautonoomia juhataja poeg noor Aisenstadt määrati ühe ajalehe peatoimetajaks." J.UULU ELEKTRIK Igasugused elektritööd, parandused, uuendused, kodudes või ettevõtetes. H A L L I N G Tel. 762-9190 Lic. E1044 Osvald Timmäs akvarellistide aastanäitusel Möödunud laupäeval avati Toronto linnale kuuluvas Market Gallery's arvuka publiku osavõtul kanada akvarellistide 58. aastanäitus, mille patrooniks on kindralkuberner. Näitusele on valitud 60 akvarell-maali 53-eh kunstnikult ulfe riigi.esindades kanada parimikku. Eesti taiduritest esineb Osvald Timmas. Tema tööle ..Mäekülg II" on määratud Curry kunstitarvete äri auhind. Mitmed suured kompaniid on teinud näituselt oste oma kunstikogudesse. Näitus jääb avatuks 30. detsembrini ja läheb siis edasi "teistesse linnadesse. Market Gallery asub 95 Front St., Järvise lähedal. Avatud kolmap. — reedeni kl. 10—4, laup. 9—4 ja pü- 1-4. P |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-12-01-03
