Meie Elu = Our life, July 23, 1987

              Elu" nr. 30(1950) 1987
Our entire inventory is
greatlyreducedfor
our Annual August
FurSale. You can
savehundreds
of dollars ifyou shop
now
lOönTdelay-nowis ,
Ihejbest timetobüy!
^lon -Thurs 9;30a m -6:00p.m.
[lursdfiy9'30a.m,:7:00p.m/
faturc)ay9-30a m,-5;00p.m.
"Tl
ÜHISPANK
|e., Torpnto,
2R6
LVARVED!
>N MEIE-Itage
i:!0-3:00
(:00
enenud
|l kaaluvaid asjaolusid",
mini polevat leitud. "Ja
imelile,, kes koos sise-iriga
Linnast vanglas üle
p i d , ei olevat vang näi-jt
k^ahetsust.
|gi on prokurör konsta-
„ta näeb hea välja ning
:lammerdunud elu külge
llaltki kõrgilt".
kõrgetele külalistele
|vastamast küsimusele,
tagant järele oma tegu-
Ijä selle asemel ütelnud:
1 ilmas suhtutakse ini-
Mti, neile bn kindlusta-
|e kaitse." \
|oni esindajad olevat aja-likeerinud:
,,Aga mille-
|iia fakti, et vabas maail-lüd
paika teie jaoks?"
leeldunud küsimustele
prokurör nendib kurja-
Vestlus Linnasega
et nagu ta oli, on ta ka
leseks, kes ei ole oma
kahetsenud ega häbene
:ku."
TTED ja
UTÖÕD
mu KULUIt
175-1280
[65 Yonge St.
[illowdaie,
it.lVI2N5P5
fl.(4l6) 733-4515
733-4516
UUTUSES
MHIIed.
ted, nahatööd,
tt ehted,
keelt.
Il 9.00-5.00 p . l .
i
NELJAPÄEVAL, 2S. jÜUUi''^ ^URSDAY, JULY 23
OSA ajakiri^ „Public Opimosa"
Imärts/apr. 1987) on teinud uud-muse
ajalehe „Pravda" põhjal ja
leiab, et Gorbatshovi ..vabameel­sus"
ei kehti N. Liidu väliapoliSti-nPravda"
on tähtsaim N. Liidu
(ajaleht ja partei häälekandja.
|„Pravda" tähemdab ..tõde" —
„truth".)
Ajakiri tegi ülevaate „Pravdast" 7-
dast nov. kuni dets. 6-ni, 1986, ja
avastas et igas numbris oli 5 või 6
artiklit, mis kirjeldasid USÄ-d,aga
selle aja v<el oli ainult 10 juttu U S A
kohta, mis olid ..Pravda" esimesel
leheküljel. Kogu „Pravda" sisust kä­sitles
7% USA-d. ' '
,,Pravda" lugeja ei saa ülevaadet
keskmise ameeriklasi lelust. Vähem
kui üks artikkel päevas käsitles U SA
kodumaiseid uudiseid. Kongressi va­limisi
mainiti kaks korda, üteldes e i
sellega kaasnev ,,mudapildumine ja
negatiivsed kuulutused paljastavad
jälle Ameerika demokraatia inetut
külge". Rida artilcleid esitas U SA
sotsiaalseid probleeme ja kuritege­vust
ja mõned artiklid tundusid ole­vat
võetud kõmulehest „ National
Enquirer". Üks neist rääkis Texase-suurusest
prussakast Dall^ses ja üks
teine jutt kirjeldas ,, vabadusvõitle­jaid",
kes, vabastasid ühe kanakas-vanduse
elanikke.
Pravda" peamine huvi on aga
USA käitumine rahvusvahelisel pin­nal.
44% U SA juttu^dest kasitlesiä
relvastuse reguleerimist ja kontrolli.
Reykjaviki konveröntsist räägiti veel
palju hiljem, siis kui see U S A ajakir­janduses
ei olnud enam ajakohane.
USA strateegilisi relvi materdati 24-s
jutus. Heidetakse ette, et .irelvastuse
kontrolli lootused on tambitud Pen-tagoni
militaristliku ahnuse saabaste
alla". Washingtoni relvastuse kont­rolli
ettepanekud on kas„kodanlik
propaganda" või „hullumeblne eba­loogika".
Huvitaval koipibel ei käsitle
„ Pravda" Iraani-USA relvatehingut
ja Nicaragua „contrasid" mitte nii­palju
kui võiks arvata (vähem kui
USA ajakirjandus), ainult 19% USA-ainelistest
juttudest „Pravdas". Vih­jatakse
äga sellega ühenduses U SA
poliitikute ,,moraalsele allakäigule"
ja „uus-glol)alismi kauboidele Valge
Maja keldris".
IMPERIALISTLIK USA •/
Pravda iseloomustav joon on en­nast
õigustav teiste mahategemine.
Hoiatatakse rahuarmastavat sovjeti
rahvast „kahekeelsete kurjade kapi­talistide"
ja nende sõjatööstuse eest.
Ameerika on „sõjaõhutaja, taotledes
sõjalist ülemvõimu ja maailma valit­semist".
See teade esineb ühes kol­mandikus
USA-juttudes ehk kaks
korda päevas. Järjest mainitakse, et
„imperialsitlik U S A ei hooli rahvus­vahelisest
seadusest ega rahvaste
enesemääramisõigusest". Ja „Prav­da":
järgi on selge, et USA-Iraani
relvaskandaal oli põhjustatud ahhu- .
sest Iraani õli järele. USA tahtvat Küüditamisepäeva mälestusaktusel esmenud kõneleja, kongressilii-teha
Iraani omanukuks", kelle kau- g©
du abistada „Dushmani bandiite"
(vabadusvõitlejaid) Afganistanis.
See vaatevinkel, mis sai alguse Le­nini
traktaadist „lmperialism", aas­tal
1917, põhjustas isegi „Pravda"
teate (13. nov, 1986), et Mikroneesia
saated Vaikses ookeanis, mis kuulu­vad
Liitunud Rahvaste halduse alla,
on nüüd langenud U S A türannia alla.
Sovjetimaa seevastu on muidugi
maailma viimane rahulootus. Et sov-jetidpn
rahuinglid, on„Pravda" iga­päevane
sööt. Muidugi, U S A esitab
ennast ka rahuarmastajana, kuid
„ pettus on kodanliku diplomaatia
tundemärk" ja „ U S A juhtkonna mo­raalne
laostus on üks uus inetu süm­bol
ajaloos". Ja selle,,ebamoraalsuse
S, Ainso ja R. Tralla'ga.
Foto — Harry Lüdins
Kalkun'
austamine
Paavsti õnnistus eestlastele
Neil päevil saabus Vatikanist
paavsti sekretariaadilt kiri Üle­maailmse
Eesti Kesknõukogu Euroo-pa-
Büroo juhatajale Viktor Lepikule,
milles monsignore G.B. Re tänab
paavstile saadetud kirja eest. Teata­vasti
tervitas paavst Ülestõusmispü­hade
ajal paljusid maailma rahvaid
nende emakeeles, mispuhul Euroo-pa-
Büroo juhataja saatis paavstile
tänu eestlaste tervitamise puhul eesti
keeles.
Itaaliakeelses kirjas paavst Johan-.
nes-Paul Il-le oli muuseas öeldud
järgmist:
,,Ülemaailmne Eesti Kesknõuko­gu,
asukohaga Nevy^ Yorgis, tegi mul­le
ülesandeks avaldada Teile, Püha
Isa, meie südamlikku tänu eestikeel­se
Paasapüha tervituse eest, milline
tõendas uuesti Teie Isalikku soli­daarsust
usklikega, kes elavad meie
kodumaal, kannatades ateistliku
suurvõimu survet; sama suurvõim
on olnud alati vaenulik ka Teie isa­maale."
Ka avaldas ÜEKN-i Euroopa-Bü-roo
juhataja kiri lootust, et paavst
võtab eestikeelse tervituse ka oma
jõulutervitusse.
Nüüd saabunud vastuses ütleb as-sessor
monsignore G.B. Re, et tal on
heameel teatada, et „Püha Isa võttis
tänutunde ja tunnustusega vastu
peenetundelised sõnad, millistega
avaldasite Temale kiindumust ja aus­tust
oma kirjas.. . Pontifex Maxi-rohket
armu üle maailma laialipais-tatud
Eesti rahvale, annab ta süda­mest
tuleva soovitud Apostliku õn­nistuse."
,R.S.P.-d, R.R.I.F.-i
mus soovib Teile üle anda tänu sel-
DETROIT, M.E. — Pärast mai" andnud siinse 18. piirkonna Kong- üse usklikkuse ja andumuse tunnis-kuul
toimunud jumalateenistus^ ressiliigeWilliamS.Broomfield,keda tamise eest, ning paludes Issandalt
lõppu oli koguduse erakordseks tutvustas end. esimees adv. Kestutis
taga on U S A kapitalistlik sojatöös-. sündmuseks organisti Emilie Kai- Miskinis. Kõneleja on omistanud
tus. mis ohutab ja ahnitseb". j^^^^^
^1 S Ä Ä iTCÄf rhÄriA hiljutise auväärse 8,0<a. sünnipäeva baduspüüdlusile ja samuti ka teiste , . • • " ' ° •
EI SAA USALDADA ^ ^^^^^^ Nõukogu esimees Arvo ..ikestatute" abistamisele. Tema kõ- HHiWHWmiHiBWiMMMWMWMWi
Hoolimata „ajudepesemisest' Lõoke omas sõnavõtus kirjeldas ne oli seetõttu tihedalt läbi põimitud
olevat aga tavalised^ ameeriklased -^^^^^^i^^i elulisi ..kõrgpunkte", mi- meie Baltikumi küsimustega, millele
da oli kaunis palju! Lauldi ühiselt, lisandusid afgaanide ja teiste ras-
_x ,.Ta elagu" ja koguduse poolt anu ked-võitlused oma vabaduse kait-üle
kinnine ümbrik, ning ka Mall seks, nagu seda ka Nicaragua parti-
Kionka oli siinse eestlasköhna sanid suurte pingutustega püüavad
poolt kogunud ühiskingi, mis sa- läbi viia! ^Samuti puudutas kõneleja
muti juubilarile suurte küduaval- president Regan'i suuri püüdlusi
düstega üle anti. oina programmide teostamisel ja lõ­petas
ettekande sooviga: „Meie iga-
Virgad daamid olid küpsetanud ühe kohuseks olgu, elades koos vaba-suure
kringli, mis juubilari lauda de ja demokraatlike rahvustega, hoi-toodi.
Et kohal olid ka tema kaks da vabadusetuld Leedu, Läti ja Eesti
endist õpilast,Reet Maripuuja Malle rahvusile, kuni saabub päev, milne-oma
mad jälle saavad vabaks!" Kõnet
onhit- austati ja tänuks oli pikk kestev ap­lust,
mainides mõnda iseloomustavat laus.
momenti sellest nooruses toimunud Kuna 3. mail möödus 30 a. Balti
õppeajast. Oli veel mitmeidki isiklik- Rahvuste Komitee Detroidis asuta-ke
sõnavõtte ja ,,kollegiaalseid tervi- mlsest, siis esimees oma lühidas sõ- kongressi esimehele, kohtuministri-tõestavad
rahudemonstratsioonid
usA-s. •
„ Pravda" peamine sõnum on, et
USÄ-d ei või usaldada hoolimatu ja
ründava välispoliitika tõttu. „Prav-da"
on aga alati õiglaselt valvel U SA
valede ümberlükkamiseks ja „tõe"
esitamiseks.
See tõestab ka, et Sovjetimaa va­bamad
tuuled ön lubatud ainult sise-:
poliitikas ja mitte välispoliitikas.
Kuna„Pravda"onalustanudnüüd Valden, siis ütlesid nemadk
ka ingliskeelse väljaandega, on Sov- endisele õpetajale humoorikalt
jetimaa kommunistliku partei „tõe-rünnak"
viidud veel laiemale pinna­le.-
• , .:
Head Investeerimise
võimalused.
Nõuandmine tunnitasu alusel.
TARVO TOOME
MONEYSTRAT INC.
Tel. 495-6805 ehk 968-1444
Viro võis olla
Saaremaa paralleel-nimetus
1984. a. ilmus Helsingis soome-rootslasest
ajalooprofessori Matti
Klinge ajalooline raamat „Muinai-suutemme
merivallat. Kuvitettu his-toriallinen
luonnos" („Meie muinas­aegsed
mererngid"). Hiljaaegu jõudis
see raamat müügile ka Tallinnas raa­matukaupluse
„Lugemisvara" välis­kirjanduse
letti. Karl Kello oma kom­menteerivas
artiklis kirjutab M.
Klinge raamatu (nimetades seda hu­vitavaks
ja intrigeerivaks ajalooli­seks
visandiks) kohta muu hulgas
järgmist: • '
,,Viro kohta arvab Klinge kombe­kohaselt,
et see võinud olla isiku­nimi,
isikunimest saanud hiljemini
hõimunimi (lk. 18). K u i see nõnda
ongi, jääb ometi selgusetuks, kes see
Viro(lane) isihuke ise oli.
Viru ehk Viro seostub tulega, Viro
puhul näib algselt mõistetud tule­maad
ehk tuleilma, virulast ennast
, ... n •' J m n 1 - . 1 . 1 -X X" 1 Ä - i ! « « { r i —o--f . - — — 7 on meie rahvalauludes peetud lausa
tusi ut es Raimond Tralla koik.de "7'"? "^'^^If^^^^f le, välisministrile, osariigi kubeme^ põrguliseks. •vir'-tüvelised
i,«e kohalviibivaid asitaialuk- rfie, kõigile 18-le kongressiliikmele on läänemeresoomlastel mitu tulega
seostuvat mõistet: virike . . . ; taeva-
Aastal, mil Pariisi rahvas Bas-
11ill'e kindlusevangla hävitas, oli
(sesti maarahva kirjaoskuse tase sa­ma
kõrge kui prantslastel, Euroo­pa
esinatsioonil. )
Eestis pii valgustussajandi lõpul
rahvakoolidel juba paarisaja-aas-tane
1528. a. muudeti Oleviste kiriku
juures töötava ladinakool triviaal-kooliks,
kus õppis ka eesti rahvusest
linnaelanike lapsi. Triviaalkoolis õp­pis
näiteks Harjumaalt'Jüri Kihel­konnast
Vaskjala Matsi talust pärit
Hans Kuhn. Rahvusküsimust ka hili­sel
keskajal ei eksisteerinud, kool ja
kirik olid internatsionaalsed. H . Kuhn
oli esimene eesti soost haritlane, kes
Jüri pastori ametis toimis.
Talurahva lugemaõpetamisega
hakkas Rootsi riigikirik tõsisemalt
tegelema 17. sajandi teisel kolmandi-
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu-
'ses. • ^ •
Allan Redway toetab
eestlaste taotlusi
East Yorki Ottav^ras esindav parla­mendiliige,
endipe East Yorki linna­pea
Allan Redway ön Ottawas üks
paremaid eestlaste taotluste toeta­jaid.
Ta aitas kaasa ka Veljo Kalepi
perekonna valjasaaniisele okupeeri­tud
Eestist, võttes (korduvalt ühen­dust
välisministeeriumiga ja rõhuta­des
seal Kalepite perekonna välja­nõudmiseks
Moskvale pealekäimist.
Ta on järjekindlalt võtniid osa Otta­was
korraldatud Balti Õhtuist.
Parlamendiliikme Allan Redway-ga
on Torontos sidemfpidajaks ol­nud
East Yorkis elav E K N - i tegevu­sele
kaasa aitav Alex Kängsepp, kes
on ühenduses konservatiivide East
Yorki valimisringkonna osakonnaga
ja aidanud kaasa selle tegevusele.
Hiljuti oli East Yorkis korraldatud
Allan Redway tuluõhtu,^ kus eestlas­test
võttis osa Alex Kängsepp. Küla-liskõnelejaks
oli õhtul riigiminister
Barbara McDougall (riigiettevõtete
eramajandusse üleviimise ja naiskü­simuste
korraldaja).
kui. ,1638. a. saadeti Stockholmist
Eestimaale energiline ja haritud pea­piiskop
Joachim Ihering, kes hakkas
nõudma koolide asutamist ja rahva
lugema õpetamist.
Esimeseks eesti naisõpetajaks oli
keegi Prangli saare kalurinaine, kel­le
nime pole teada.
Erakordselt suur tähtsus Eesti koo-liajaloos
oli B.G.Forseliuse Tartu
lähedasel koolmeistrite seminaril,
mis kujunes eesti maaharitlaste esi­meseks
õppeasutuseks (1684-1688).
Kuid esimesekskindlaloomuliseks
rahvakooliks Eestimaal oli Harju-
Madise kool, kus 1684. a. töötas For-seliuse
õemees Gabriel Herlin. 1687/
88. õ.a. õppis selles koolis 50 poissi.
See oli ka üks väheseid koole, kus
koolmeister palka sai. 2 külimitut
vilja, vaat õlut, lammas (viljaga tasuti
tollal isegi Tartu ülikooli professori­tele).
Oma Stockholmi käigul oli For-seliusel
õnnestunud hankida koolile
. riiklik toetus. Palju sajandeidki hil­jem
toimis Eesti rahvakool veel põhi­mõttel,
KUS rikas ja helde mõisahärra,
seal k a korralik kool. 1696. a. hakati
ehitama Kose koolimaja kirikumõisa
maa peale. Jüril ja Lagedil õpetati
samuti lapsi lugema (kokku umbes
100 last). Harju-Jaanis kihelkonna­kooli
loomisele ei jõutud. Kuid mõis­nik
kapten Stackelberg laskis oma
mõisates 30 lapsele lugemist õpeta-da.
••
(„Harju E l u " 10. jaanuaril, I W .
a./Balt-Press)
nende nimel, kes on esinenud tema \y}l& ^^^^^ ^^^^ ^^^^ ^^^^^
saatel siinsete pagulasaastate jook- l e i d presideerw^ laua ette, et neid M k i j ^ J g ^ j ^ Jja^^useleT «eusiuvai mmswv viriKe • raeva
sul. Eriti mainis tema just enamuses dekoreerida valge nelgioiega. Kah- LioDude auvalve V Raaff'iiuhtimi- ''*'''^'^^^] mu sim, viriKe . . . , laeva
\ T 1 . r . - x l . 1 1 \ J . X j„ i , o ^ « , , o W « r , « o i « , r : i n r « Q r ^ l o o r i , , D o , i ^*PPuueauvaive v.^vaagijunumi se tule virmaliste vehklemine arvati
Helmi Betlem'a laulustuudio peret, juks on vahepealmolemad leedu asu- ^g^^ j^^i^^jg j^^j^. ^^^^^ nõrsuliste
kelledestviimasekiimneaastavältel taiad ja üks 1^^ rahvuse hiftnnid, mille järel lipud SleS- S^^^^^^^^^^
onmitmedtohtinudjuui)ikng^koos ^ n M ^ viidi puhkusele". Lõppsõna ütles ZeS ehk t S L ^ ^ i
musitseerida isamaalike j t. sund- Muhlberg. Meiepoolsed asuta]ahik- komitee esimees, jagades tänu kõigi- «sa eksitab soos teelisi Vironkivi
muste tähistam^^^^^ £1 en'S^^ ^^^^^'^^ '^^^'^ oÄSSluielSSr tusi .ja õnnitlusi ERKU ja E H K näru, Jaan Ploompuu ja Raimond ^^^^^^ ^^^^j ^j.^ ^^^^^^ ^^^^^ _ Hmarinen la Väinämöinen löö-nimel
kellede liikmeskonda tema Suurna Nendest o M elama sellele ajaloolisele sündmuse- vad müütilise algtule viie vironkivi-kuulub.
Lõpuks mainis, et noorus- Empaul ja Raimond Suurna. kellede^ le. Aukülaliste hulgas oli kohtunik- ga Meie laulude idoma ise ümatar-likkuse
saladuseks on tema pidev le nelgi^õie andsid rm^^^^^^ , ke.vaimulikke, poliitikuid ja Ikesta- L'ilmasepp on nimelt Viru s e p p . ..
t o o . v n . n , n „ . i . „ n . nrLUzlovs.S^muti dekoreeriti aktu- tud Rahvuste esindajaid, kes kõik osa Soome ilmasepp asutab endale kul-konelejaid
ja esinejaid. ^fitRid iärffnflvnst ..knhvi. knnriHp" i *
tegevus muusikuna.
^Lõpuks tänas rõõmsas ja noorus- se Koneiejaia e..n^^^^ ^ • ^ ^^^^^^ ^^rgnevast kohyi, kookide" jast kaasat taguma muide nimetu
hku tunnetega põimitud sõnavõtus argnes konlsertosa, kus prof. dr. ^^^^^ pakutavast kõrvalolevas Saare neal Viromaal limasena
juubilar ise. ja kõigile jäi mulje, et Johannes Tall esitas tshellol J.S. kohvikus. ~ i??'!.^,
eluvärskuse saladus ongi selles, kui Bach'i,,Air" ja enda kompositsiooni
ollakse pidevalt andunud meie rah- „Adagio" Emilie Kalkun'i klaveri- VÕIDUPÜHA TÄHISTAMINE
kuldne kaasa Viru eit sobib üsna
loomulikult taevase tule jumalan­naks
ning võib seega väga hästi olla
vuskultuuri viljelemisele ja seda ka saatel. Mõlemad esinejad said sooja AMUfTDCTniinnTc^ i -i *M 'tf
~ 1 , j . J . 1 o«i • • 1, u { „ ^ \ , Ä { o i , ? r a i , „ i AMiiiiK&iöUKijiö Tuleilma eit, samuti kui Viru sepp on
oma õpilaskonnale edasiandmisele aplausi ja korraldajad voisid rahul- seekordne Võidu- ja jaanituli sai Tuleilma seoD Kaleva järve sa-siinseklaveristuudio
kaudu. Selle dust tunda.^et ^see osa kavast aitas teistkordselt süüdatud „üle jõe" danud taevase tule saart kujutatak-too
vilja demonstreerivad tema opi- päeva vaarikust klassilises osas tos- Kanada poolel perekond Merimet- segi rahvalauludes tulemaana. Saa-
' , . , u«;„^A{ v . sade koduaias. Külalised hakkasid remaa põlemisest vestavad nii meie
^ Teine kõneleja dr. mg. Heino A i n - j^^,, õhtupoolikul kogunema ja nau- kui ingeri ja karjala l a u l u d . . . Meie
f ' Lu?o?^f diti traditsiooniliselt head sauna leili muinasjutuilmas tähendab Saare-ettekande
koostanud peamiselt pohl- |a söödi ühislauas perenaiste poolt maale saamine Viru randa iõudmist
lased eelneval „Õpilasõhtul" ja ka­vas
on loota ka eesti heliloomingut!
46«a. KUUDITAMISPAEVA
MÄLESTUSAKTUS JA BALTI
KOMITEE 30. AASTAPÄEV
Pühapäeval, 14. juunil toimus siin­se
Balti Rahvuste Komitee Michiga-.
nis ühiskorraldusel SouthTieldis Lee­du
kiriku maja" saalis kontsertaktus,
kus esinesid kaks kõnelejat jä muu­sikalises
osas eesti helikunstnikud.
Aktus algas keskpäeval pärast leedu­laste
jumalateenistust eestlaste pre-sideerimisel
uue noore esimehe Pee­ter
Mühlberg'i juhtimiseL^. '
Pühalik toiming algas lippude de-tilisele
tegevusele sellest positsioo- kaasatoodud kokakunsti saadusi,
nist vaadatuna. Teda tuvustas komi- Tehnilistel põhjusil seekord see toi-tee
esimees. Noor teadlane on suut- ^^^^^ varemalt, et anda rahvale
nud oma isiklikku panust oskusil- võimalust osa võtta „Seedrioru" Su-kult
rakendada meie „Baltic Appeal vjhariast.
. . . Viro võis Saaremaa paralleel-nimetus
o l l a . . .
Helsingi Ülikooli audoktor Len­nart
Meri tõlgendab ..Hõbevalges"
kreeka rännumehe Pythease maini-
(„Õhtuleht" 10. jaan. 1987. a./Balt-
Press)
the United Nations suunas.. Ka ^ui kellaosuti hakkas liginema tud päikese surmaunne suikumise
ema oh keskendunud eelkonele^ üheksale, siis juhiti lokulöömisega Saare ThuleTulesaareks ning samas-
1 pplausee: ,, L^^^ rahva tähelepanu ametlikule alguse- tab Saaremaaga. .,Hõbevalgemas"
vk m^^ te, Tava kohaselt on ametlik toiming tõlgib la pool tuhat aastat hilisema
nfu' t^-E' P^^^^ olnud Haridusselts .,Kodu" ja EVÜ rooma ajaloolase Tacituse aestid ehk
ne. kui koik meie Baiti kaasvennad poolt. Võidutule avas Raimond Tral- eestlased otse 'tuleäärseteks tule-on
vabad: meie ei puhka enne.^kuni kes eriti tõstis esile selle päeva hoidjateks' (lad. aestus. 'lõõsk, tule-
_ meie esivanemate maad on vabad! sõjalist suursaavutust: Võnnu lahin- lõöm']
fileega, mida juhtis E V U esimees Tänuväärse aplausiga lõppes esma- ygity^ n^^^
Viktor Raag ja vaimuliku kõne ja pai- . kordselt siinsele publikule esinenud ggj^g eeliseks terve Vabadussõja võit-vuse
pidas koguduse õp. dr. Mihkel dr. H. Ainso kõne. 1 misel. Võidutule kõne pidas EVÜ
Soovik. U S A hümni laulis bass-bari- Noorte daamide poolt loeti ette esimees Viktor Raag, kes esitas sa-ton
Raimond Tralla Emilie Kalkun'i kuberner James J. Blanchard'i, Det- j^^ti ajaloolisi momente sellest pü-klaverišaatel,
millele järgnes komi- roidl linnapea ColemanA.Young'i ja hast koos järgneva jaanipäevaga,
tee esimehe Peeter Mühlberg'i ava- Southfieldi linnapea Fracassi prok- ^^^^ jgp^g g^^tas tema Võidutule,
sõna koos aukülaliste tutvustamise- lamatsiobnid. mis vabalt taeva poole tõusis. Lauldi
ga keda oli selleUastal rõõmustavalt ^^^^^ aastate jooksul po- ühislauluna kolmas salm ,.Eestimaa,.
rohkel arvul kohale tulnud. Pea^^^^^ et komitee koostab su mehemeel..." ja koosviibimine
nelejaks oh juba varem lubaduse poQij.^.j.gg ^^g^^^^g.^^^.
ette esimees P. Mühlberg ja see kin- tavalt võidi näha rohkemal arvul
aitati üksmeelselt publiku poolt. Sel- noorte osavõttu sellest rahvuslikust
lest resolutsioonist saadeti ärakirjad õhtust tule ümber! Tänu pererahvale
presidendile, senati presidendile, lahke vastuvõtu eest!
..MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage om©
sõpradele soovitamast
,-,MEIE ELU"
• " " " T n - 'i
Vajatakse
osalise ajaga
A. Budrevics, minister Barbara McDougall, Alex
Foto - L i v i a Kängsepp
ÜROOAMETNIKKU
Ingilskeele oskus vajalik.
Sooviavaldused „Meie Elu'"' talitusse,
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. IV14K 2R6
Informatsioon telefonil 466-0951,
Artur Grönberg
EESTI ÜLIÕPILASTE
SELTSI AJALUGU 11'^
ISESEISVUSE EELVÕITLUSES
(1906-1917)
OMARIIKLUSE SAAVUTUSTES
(1918-1940)
681 Ihk. Hind $49.00. Postiteel tel­lides
lisandub raamatu hinnale saate­kulu.
MÜÜGIL
..R^EIE ELU" talituses.
958 Broadview Ave. Toronto. Ont
M4K 2R6