Meie Elu = Our life, July 23, 1987

              MELJAFMVAL. 23. mmi- WUKSDAY, lULY nMeio Elo'* nr. 80 (1950) 1087
Oku JIIIIIIIIIII|lllll|IIII||||||||ll,,,,„,,,,ll,,,,„,„,„,„,,,,,,,,,|,,IM|||J|lBllOII^
1 Pedestri Jaani veste 1
unevad
Sangarid
9,£hatare8" tähistati 14. juulil heinakuu! sündinud puhkekodulaste
sünnipäevi. Istuvad sünnipäevalapsed Bruno Marandi ja Linda E^
nits. Seisavad lauljad: Linda Tomingas, Vally Männik, Aino Laanep,
Erik Liigend (klaverisaatja) ja „Ehatare" meelelahutuse-ala juhataja
Malle Kalm. Pildilt puuduh Boris Eahe, kes 5. juulil tähistas oma 80.
STOCKHOLM (EPL) Talliima Niguliste kirik on teatavasti muu- 1
omaaegsed eeslinnad (Lilleküla jt) ^^^^ ^^^^ korraldatakse kontserte. |
on täiesti lagunenud! »Võta trak* ^^^^ P^^^^ astumiseks on keset kiri- 1
tor, aja risu kokku ja süüta p5]e. kut ainult üks väike grupp. Enamik 1
ma!" on hinnang. Aga inimesed kontserdikülalisi peab seisma. 1
peavad seal elama. Lagunenud on Kodumaa külastaja peab viisa |
juba ka 60-ndatel aastatel püstita- taotlemisel lehele märkima oma su- 1
tud ehitused — Mustamäel ja tnw sulased, keda ta kavatseb külastada, i
jah varisev krohv, praod trepiast- Mõnigi kord tulevad enne külalise 1
metes, eeskojad kõikjal kohutavalt saabumist sugulase korterisse „tele- |
iHaääritud. foniparandajad", kes õiendavadapa- |
raadi kallal. Mille järele initaesed 1
Veneturu ligidal asub vägev ehi- selles ruumis enam ei usalda rääkida i
tus. Turist küsib kohalikult elanikult — või panevad raadio ja TV kõvasti 1
trammiga mööda sõites: „Kasseeon käima. Et külastatavate telefoniliine 1
mõni kirik, või mis ehitus see oii?" kuulatakse, on üldtuntud tõik. 1
Vägilasi on alati üUstatud, ol­gu
ta kunmgas Arthur, Püha Jüri.
Siegfried, või Wayne Gretzky;
Kalevipoeg, Suu^Tõll või Pa­lusalu.
Meie muistsed vägilased ha^
rastasid matkamist, mitmet liigi
paharettidega heitlemist ja
maastiku-arhitektuuri, kujunda­des
ümber oma ümbruskonna to­pograafiat.
Seejuures suhtlesid
nad tavalist surelikega nagu
Sarkastikat
Kolme ja poole aastane Mart (ise On ilmne, et kogu inimkond, imi-
Qfltleb - >Ialt) valitseb kahte keelt kutest kuni ränkadeni on mobilisee-
Ta tuuakse ingliskeelsest lasteaiast runud v.i mobiliseeritud rahu nõud-koju,
kus väikemees uhkeldab vars- miseie. Kelle vastu see nõue on esita-keltõpitud
uue laulumänguga: 'Lap- tud või kellelt seda nõutakse, pole
sed tahavad lahu, lapsed tahavad esimesel momendil selge, kuid peat­selt
selgub, et patujuu^kaš onÜhend-riikide
valitsus, praegune Reagani
'rambo-ism'!
Pluss-miinus kümneaastased noo­red
Torontos ärkasid äkki (spontaan­sus!)
ja nad korraldasid suurejooneli­se
rahumarsi läjbi linna tänavate rae­koja
platsile, kus nemad, mõned va-
„See on Kärla katedraal", vastab
kohalik elanik naerdes. Kutsutakse
nii. Kuulub partei peakorteri juurde.
Foto — 0. Haamer (Kärla: Karl Vaino, parteiboss. Toim.)
Lasnamäe uus linnajagu on kohu­tav
kivikõrb, silm ei näe tihti ühtegi
rohelist liblukest. Samas on ohtralt
poolpõlenud rämpsu hunnikutes.
Kohvikutesse ei pääse sisse. Kõik­jal
on uste taga sabad, kuigi sees on
lauad tühjad. Kui küsida, milleks see
nii on, siis hakkavad ettekandjadsõi-mama.
Olevat suudetud ära hoida suure
noorsooteatri hoone ehitamine va­nalinna,
mis oleks selle arhitektoo­nilist
ilmet tugevasti rikkunud. Seis­ma
on aga kuuldavasti jäänud akt-'
sjgon Tallinna tänavate nimede „ta.
gasiristimisteks", et ,,Nõukogude
kangelaste" ja teiste venelaste nimed
asendataks vanade ajalooliste nime-
MASTERCRAFT
P^AINTmG & DECORATING
&Ätfl-Eesti firma
Soodsad hinnad - 30 aasta praktika
Helistage 439-2538
Soovite firmamärki
oma kuulutusse?
Milline inimlik tarkus märkas 1901.
a. luua Nobeli rahu-auhinna!
Nüüd on meil võimalik kuidagi
nemad, mõned lin^valitsuse liik- tasuda inimsoo päästjaid, heategi-med
ja linnapea kõnet pidasid, noor- jäid, ennastohverdavaid rahunõud-te
loomulikku tarkust (ja oma ruma- jäid. Igal aastal (peaaegu) on antud
lust) kiitsid ning lõpuks rahva rõp- rahuauhind mõnele väljapaistvale
muhõisete saatel kuulutasid: 'Noo- isikule-teadlasele, õiguste eest võit-rus
tahab rahu!' lejale; sõja tõttu kannatajatele, sõja-
\ ' '® roimarite tagaajajale. Auhinna saa­nute
seas on tõeliselt suuri ja häid
Samantha Smith, 13-aastane tüd- inimesi. Vähemalt üks on teada -
ruk Mainest, U^A, saatis kirja Nõu- Ema Tereesa, Kalkuttast. Nimesti-kogude
Liidu kommunistliku partei kus on palju poliitikuid ja üsna mitu
peasekretärile Yuri Andropovile, kes riigipead,
tüdruku koos vanematega Mosk- Kas pole nii? Kel on veel rohkem
vasse külla kutsus välja kuulutama võimu otsustada sõja või rahu üle,
suurt uudist, et kõik USA lapsed ja kui mitte riigipeal? Kas on raske
seega kogu rahvas - tahab rahul näha, kes tänapäeval hoiab rahulin-
(Märge: 2 a. hiljem sai Samantha du oma peos? Eks need ole president
koos isaga.lennuõnnetusel surma.) Reajgan ja peasekretär Gorbatšov.
USA-s on asutatud suur arv Sa- Need mehed on esmajärgulised No-mantha-
kiubisid, mis on tihedas kir- heli Rahu-auhinna kandidaadid,
javahetuses Vene pioneeridega. On Omalajal esitati selleks päris mitmelt
asutatud Samantha fond, rahakogu- poolt Stalin^^^^
mine ja samanimeline ajakiri. Sa- President Reagan on olnud tüli-mantha
kirjutatud raamat Venemaa- norija ja sõjakas oma esimesest valit-reisist
on jõudnud teise trükini, ja semise päevast peale. Ta on väikse-
NBC plaanitsevat dokumentaalfilmi matele rahvastele kallale kippunud
koostamist selle imelapse elust, ja ta on relvadega lubamatult hangel-
Nõukogude valitsus on välja andnud danud.
ühepostmargi, nitnetanudühemäe ja Kui nüüd vaadelda peasekretärM.
ühe asteroidi Samantha nimega, kõik Gorbatšovi, siis näeme otsemaid,
maailmarahu edutamiseks. milline heatahtlus särab sellest me-
Mesil Sharanski, kes aastaid süütult
,® vangis istus-lasti vabaks, et minna
oma kodumaale; teadlane Sahhaaroy
Kesk- ja ülikoolide noorus elab lubati asuda Moskvasse oma pere-alati-
valmis häiriseisukorras, nagu konna juurde; Afganistanist lubati
püssirohutünnil. Väike sädejamaail- välja tuua viimanegi Vene sõdur ja
ma suurlinnade tänavad plahvatavad maailmas hävitada kõik aatomipom-täis
demonstrante. Kuskilt ilmuvad mid, kui seda president Reagan ei
nagu imeväel plakatid meenutama takista. Gorbatšov on kirglik inim-
Nicaraguat, Lõuna-Aafrika aparthei- õiguste kaitsja ja on lubanud kas või
di, Grenadat, Reaganit, aatomipom- tuhandel juudil oma kodumaale üm-mi,
rassi- ja naiste õigusi, homosek- ber asuda. Ta on lubanud Tallinnas
suaalide kiusamist jne jne, sajad õig- avada moemaja ja pirukapoe ning
Tänaval oii näha üksikuid uimas-teist
mõjustatud noori. Kuuldavasti
on lahustusvahendi (thinner) nuusu­tamine
ka sinna jõudnud. Selle kõ^
vai kasutatavat veel kummiliimi ja
isegi teatud laadi saapaviksi
,,MEIEELUS"
on see tasuta.
Suu^rahvuste muinas-sanga-rid
ei olnud alati nii taltsad. Nad
nottisid küll ka lendavaid madu­sid
ja peninukke, kuid pahatihti
vihkasid nad mõnda oma seisu­sekaaslast
nii kirglikult, et nad
kõigest hingest püüdsid teda tei­se
ilma saata. Kui meie hiiud ja
vägilased oma rahva hulgas kas
jala või ratsa ringi rännates mu­ret
ei tunnud, et keegi peale pa­harettide
nende rahu rikuks, siis
selline idülliline eluviis pidi suu­re
maailma sangaritele kättesaa-damatuksunistuseks
jääma, sest
peale kurjade vaimude kippusid
nende elu kallale ka nende endi
kallid hõimud, kelledest mõni
ükskõik millise metsatuka või
kaljuseina tagant rändajale kal­lale
karata võis. Tahes-tahtmata
polnud siis auväärsel rüütlil
muud teed, kui surmahirmus
varjule pugeda raudrüüsse, kuigi
seda kandes iga liigutus ülimat
ponnistust nõudis, rääkimata
vastikust tundest, kui jäävihm
raudrüü lülide vahelt läbi tungis
ja roostene vesi härrasmehe rõi-vaist
ihuni läbi imbus ning aspi­riini
— paraku — veel leiutatud
ratta käsitsejat nimetatakse au­tojuhiks
ja plekk-kastl ennast -
autoks. Auto juhtimine pakub
igale juhile suurepärase võima­luse
tegelike katsete põhjal kind­laks
teha, kui kaelamurdvaid
tempe on võimalik ära teha ilma
oma kaela murdmata. (Teiste Ini­meste
kaelu ei loeta.) Kes sellel
alal kõige edukamad, need päri­vad
moodse aja sangari loorbeld.
Selle üheks eelduseks on aga
võimalikult suur sõidukiirus.
Mõnikord on maanteel seda ras­ke
saavutada, sest kui näiteks
võidusõidu rajal kllrefm sõitja
alati kõige ees on, siis ei tähenda
see ve^l, et see ka maanteel nii
oleksKui seal kõik rajad autosid
täis tuubitud on, siis võib päris
kindel olla, et esikohtadel on just
need autod, millede juhid alati
aeglaselt sõita tavatsevad. Iga'
selline liiklusummik vallandab
esisõitja taha takerdunud sõidu­kite
juhtides, keda on heroiliste
kalduvustega õnnistatud, tjungl
oma meeleplu väljendada heli­des,
kasutades selleks ainukest
käepärast olevat Instrumenti—
autopasunat. Ainult argpüksid ja
lossikesed hoiavad oma tunded
Iseendile, usus, et maalima väge-valmgl
pasunakoor ei suudaks
lllklus-sulgu olematuks puhuda.
Kui aga ummik lõpuks ometi
seevõrra laheneb, et autojuhid
poldud, ja lisaks kõigele sellele * võidusõidu-raja taktikat raken-
NÄDALA RISTSÕNAD
PÕIKREAS: 1. lilleke kodumaa
heinamaa veerel (jaanilill); 10. eten-duskoha;
11. silmused; 14. virge, ela­va;
15. teistest kõigist üle oleva; 17.
isa; 18. omaaegne koomiline näitleja
Estonias; 19. ääreilustused; 22. e^
sega; 46. küla Harjumaal; 47. juustu­sort;
48. värsijala või takti rõhuline
osa; 49. kallis viinakõrvane (variant);
51. enda tutvustamise sedel.
PÜSTREAS: 1. . . . tüüfus; 2. VIR
viletsusele tull veel ka raskeid ja
kohmakaid käsirelv! kaasas
kanda.
Ajad on muutunud. Nüüdisaja
sangarid ei võitle enam kurjade
jõududega. Võimule tõusnud li­beraalne
vaim ei salli diskrimi­neerimist
hea ja kurja vahel ja
mõlemail peab olema ühesugune
eluõigus. Roostes raudrüü õlita-mata
lülide omavahelise hõõru­mise
kraaksumine on ammu vai­bunud.
Ka teeröövlid ei varitse
oma ohvreid enam metsatukka­de
varjul, vaid — otse vastupidi
— nad on püstitanud bma hoo­ned
kõige nähtavamale kohale
maantee ääres ja heisanud sildi
suure kirjaga „ Service station".
Tsivilisatsioon, see suur üht­luste
ja, ei luba enam välimuse
järgi eristada häid kurjadest ja
matkale ei minda enam jala ega
ratsa, vaid poetakse ühe suure,
veel suurema, või hiigelsuure
plekk-kastl sisse ja lastakse en­nast
toimetada ühest paigast tei­se
maa, mere, või õhu teel.
Maad mööda rändamine on alati
tavalisim olnud ja on seda ka
praegu ning selleks tarvitatavate
plekk-kastide omapäraks on, et
need kõik ratastega varustatud
on. Need rattad jagunevad esi­mesiks,
tagumlslks, vasakpool­seiks,
parempoolseiks ja nurk-misiks.
Peale kõigi nende maad
mööda veerevate rataste on Igal
kastil veel üks ratas -• juhiratas,
mille varal teda ettenähtud ees­märgi
poole suunata saab. Selle
dama hakata saavad, siis Ilmu
vad nagu maa alt esile need pe-suehtsed
nüüdisaja maantee-,
sangarid. Need on suurte veoau­tod^
juhid, kes ööd kui päevad
mööda maanteid risteldes toime­tavad
kõiksugu mõeldavaid hü­viseid
sinna, kuhu neid ühiskon­na
huvides nõutakse. Nagu üle­meelik
noor koer haukudes lin­nuparve
keskele tormates linnud
lendu peletab, nll hajutab ka
suur ja tugev transportveok kõik
sõiduautod oma teelt, kui selle
juht heaks arvab teisele rajale
siirduda, võl aset võtta mõne
sõiduauto eel. Mõlemad pooled
teavad, kumb neist kokkupõrke
puhul kaotaja oleks.
Mis Ime siis, kui ehk mõni sõi-,
duauto juht vaikselt unistama
hakkab osade vahetamisest oma
jõulise naabriga ja oma unistuse
sula-selgelsse eestlkeelselsse
värssidesse valab umbes nll
lauldes:
Trakl draiver olla Ihaldan,
halvei trahvlkut ma jumaldan.
Mida muud veel mul jääks
soovida,
kui saan linnast linna rummatai
Küsitakse, miks ma praalin nll,
et sain trakkerlks ma viimati,
kuld kas on veel tunnet õndsamat,
kui sa trakl turjal kihutad.
Dralvers slltll kõigist kõrgemal
Istun nagu keiser trooni peal -
autod kõik, mis haivell sibavad,
malbelt mulle ruumi lubavad.
(Lauldav viisil „Mu8tlaseks ma
olen sündinud...")
a
s
a
2
D
iiiiiiiiiiiiiinonBuiiioiioiioiiBiiaiiauaiiaiiiiiioiiBiioiiBiioiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiBiiDiioiiiiiiiiaii^
tuleb ja uskuda millist jumalat keegi lub kangatelgede juurde^, 34. seeliku
f tahab... äärispael; 35. kuulsa ameerika ki^
Kõige tipuks oli Gorbatšov nõus janiku eesnimi (j,Oli"); 37. sotsiaal-
Nende noorte õpetajad-prof esso- vastu võtma üht endist Ameerika demokraat, lüh.; 38. meid, inglike k.; 40.
rid, teadlased, filosoofid ja mis kõik- kodanikku, keda ük^
noor-rohelistest kuni hall^sammal- ei taha. See mees on Ameerika ko^^^
peadeni-ei saa ()lla kehvemad. Need tus süüdi (beyondreasonabledoubt)
targad on asutanud mitmeid lühema ja Stalini-kohtus surma mõistetud.
nimi Tootsi lugudes; 8. jõgi Prantsus­maal,
tuntud I maailmasõjast; 9. tun­tud
naislaulja Eestis vanemal ajal;
12. magus toitaine; 13. süüdistaja
ameerika kohtusüsteemis, lühend;
14. soovitada; 16. enne teadmata
sündmuste; 20. härra, inglise k., ta­gurpidi;
21. kurval toimingul; 24.
MOnESAHVATUSI
Taevariigi halvemuseks on see, et
seal ei puutu tuttavatega kokku.
ja pikema nimega vastupanu-organi- Gorbatšov aga viib selle kurjategija kristlik tegu - armastab isegi oma P'""? "'^'«^us; 27. kusi^^^^^
satsioone, millest üks väljapaistvam uuesti kohtu ette ja võib-oUa annab vaenlast!' Aafrikas; 30. koolidirektori __mmi
sai isegi Nobeli rahu-auhinna (Intl. süüdlasele armu, selle asemel et teda Gorbatšovile Nobeli rahuaühindi tammsaare ,.Tões j^a oigusM ; 32.
Physicians for thePrevention of tappa pidulik luuletus; 33. kehvveresus;
NuclearWar]. Kas pole märkimisväärne. Otse HEINO RIGA 36'^äike rõivaste puhastus; 39. ussf
Kes tahab oma väärkuse säilitada,
see peaks vältima ratsutamise. Ei ole
, .... J. , , naeruväärsemat pilti kui uhke ratsa-haahtsus;
41. raadiolokaator; 42. in- ^ik istub hobusel, kes õiendab oma
vestigeeri; 43. aja segamini; 45. Ing- loomulikke tarbeid,
lismaal surnud kirjaniku eesnimi; 46.
Kolm eestlast Istuvad Kadrioru
pargis. Kaks sülitavfid pidevalt viha­selt
maha. Kolmas hoiatab:
,,Kui teie oma poliitilist juttu ei
lõpeta» peap teid vahistama."
sidesõna; 47. naisenimi; 50. „Nimed
marmortahvlil" autori nimetähed.
Kogunud NIHITS
^1 TÖÖPAKKUMISED
„Kas vastab tõele, et N. Liit läheb
tälsauruga sotsialismi suunas?"
„Põhimõtteliselt küll, aga 95 prot­senti
aurust läheb propagandavlleks."
EELMISE NÄDALA
mSTSÕNADE LAHENDUS
PÕIKREAD:1. Karga, 6 ttt, 9. Kas,
12. Agaav, 13. uuu, 14. Ora, 15. Ira'le,
18. bbb,17. Dom, 18. Ada, 19. Tal, 20.
Auna, 21. Mai, 22. Kannel, 24. a.m..
Vanem daam otsib
SELTSILIST-MAJAPIDAJAT
k®s teeks kergemaid majatõid ja
ErakorraHseks päevaks oli Ottawa Eesti Pauluse Lutheriusu kogudusele ja kohalikule eestlaskonnale
' " ' õ n n i s t a m i n e laupäeval, 20. juunil Jutluse pidas prapstU.Petepsoo; õnnistamise, pihi ja armu-
25. kare, 26. Eesav, 30. Tihane, 33. ööbiks samas. Helistada S33-8953.
Aarde, 34. Pime, 35. Al, 36. Upsala, • '
38. Asi, 39. Soov, 42. Anu, 43. Unt,
44. Urb, 45. Udu, 46. Senat, 48. Udo, 'mmmmmmmmmmmmmmmm
49. Las, 50. Anuma, 51. Rue, 52. Ase,
53. Roman.
PÜSTREAD: 1. Kai, 2. Agraafia, 3. wmmm
Raadi, 4. Gala, 5. Ave, 6. Tubane, 7.
Tubin, 8. Tub, 9. Kodu, 10. Aron, 11. —'—-
Sama, 19. Tare, 20. Alele, 21. Mata,
22. kanep, 23. Elama, 25. Kaduv, 27.
MÜOGld
Tallinna keskvanglmajja tuuakse
endine pollltfunktslonäär. Kaasvan­gid
uudishimutsevad:
„Kas tead ka midagi rääkida pa^
teitegelaste luksuslikust elust?"
„Aga muidugi. Sellepärast mind
toodigi siia."
Ungari piarteisheff Kadar reisib In­kognito
provintsis, kus küsib ühelt
talunalseh tema eluolu üle. Naine
vastab:
„KÕlk on kallis, midagi ei ole, isegi
piima mitte."
Kadar jutustab Aafrika kõrveplüv
MÜÜA
MOBILE HOME
Sa, 28. Anastama, 29. Veli, 31. hr. St. Petersburgis, Floridas, 48' pikk, kondadest, kus Inimesed ei teagi, mis
laua koguduse õp. 0/Gnadenteich. Pildil vasakult: H e l ^ ^J;^^" v*9« fcorrw - uued vaibad P"'? , ... ,
Heinmai^praostlL ..kÄsÄ^Ä
sa organist B®HB E a t o FotoEdch Jä^^^^ Helistada 883-9214. ^^j^..,