Meie Elu = Our life, August 17, 1978

              „xMeie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K2R6, Canada © Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal toop., kl. 9 h-5 p.l., esmasp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. $24,00,
6 k. $13.00, 3 k. §8.50. USA-sse: 1 a.
S26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse:
1 a. $30.00, 6 k. $16.00,
3, k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas:
l a . $13.50, 6 k. $6.75. Kiri ja lennu-postilisa
USA-sse: 1 a. $14.50, 6 k.
$7.25. Lennupostilisa.. Ülemeremaa-desse:
1, a. $23. 50, 6 k. $11.75.
Üksiknumber;— .50c.
Kuuliktushinnad: 1 tol! ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulu­tuste
küljel $3.25.
EE II E l l LI fl *JJJTIJ3 JALEHT PAGULUSES
Second Ctoss:.Maü Eegisfcratta No. £354.
< «M-i "mnt
,OUR nn [E
Estonia]
EstonianPublishing
Ltd., Estonian House, 958 Broad­view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 e Tel. 4664)951
Co.
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum,
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dr., New Mil
ford, N.J., USA. Tel. (201) 262-0773
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
• Asu*. A. Weüeri algatusel 1950.
Mr. 33 (1488) 1978 NELJAPÄEVAL, 17. AUGUSTIL — THURSDAY, AUGUST 17 XXIX aastakäik
STOKHOLM (EPL) — Üldiselt on teada, et Viru hotelli toad Tallinnas on varustatud mikrofonidega, mida
hoolsasti KGB poolt Icasutajtakse. Vähem teavad kodumaa külastajad, et ka hotelliesine on väga tugeva KGB
valve all.
Hotellilvastas asub haigla — väga
süütu asutus poliitiliselt. Aga Tallin­na
elanikele qn teada, et KGB on
üürinud haiglas ühe toa, mille aknad
on suunatud Viru hotelli esisele. Ak­na
kaudu filmitakse ja pildistatakse-turiste,
kes tihti hotelli ees kohtavad
oma sugulasi ja tuttavaid. Sellele li­saks
kasutatakse juhtantenniga va­rustatud
kuulamisaparaate, mille
• abil on'. võimalik lindile mängida ho­telli
ees — kus inimesed ei kahtlusta
pealkuulamist — peetud kõnelusi.
Tallinnas käinud on märganud, et
Viru hotelli ümbruses liigub palju
teismelise-eas ja pisut vanemaid
noormehi. On teada, et need on KGB
poolt sinna asetatud, et vajaduse
korral jälgida turiste ja nende tutta­vaid.-
Üks kodumaa külastaja on ko­guni
peale sattunud „instruktsiooni-koosolekule'',
mida on. noortele kor­raldanud
keskealine mees. Kutsuma­ta
pealtvaatajat nähes on „koošolek''
kiiresti laiali läinud.
Personali muretsetakse tihti sel
teel, et vangistatakse noorukeid, kes
linnas katsuvad turistidega „musta
äri" ajada kas valuutaostmise või
mõnel teisel teel. Vangistatu pannak­se
valiku ette — kas hakata Viru ho­telli
eest. nuhiks või minna mitmeks
aastaks vangilaagrisse. Enamik valib
esimese võimaluse, neist õpetatakse
pikapeale välja KGB agendid ja tih­ti
ka personal.
Kodumaaga "telefonis rääkijad on
korduvalt märganud, et kõnelus äk­ki
tükiks ajaks kaob, ilma et keegi
näiliselt katsuks seda jälle jalule
1S3
— Siin on tekkinud ajakirjanduses debatt seoses televi­sioonisaatega
okupeeritud Eestist, mis nüüd hõlmab ka luuletaja Jaan'
;KaplihsldteitiÜse kõne Talliniias:'Ki'rjanft:e' Liidus Tammsaare' juubeli pu-!-
hul, mille avaldasime varem. .Rootsi süurajalehe ^Expresseni4' TV-kriitik
Hemming Stein märkis, et tema informatsiooni kohaselt on Kaplinski võe­tud
,,psühhiaatrilisele ravile." Talle vastas TV-produtsent Lars Helandetf
ja väitis, et see informatsioon on väle. Samuti ütleb ta, et ühe sõnavõtja,
toim. Ülo Ignatsi informatsioon seoses Balti-saatega, et Karl Ird, ked<(
usutteti, bn kaasas olnud küüditamistel, olevat vale.
Viidates I\jar Grünthali artiklile
ajakirjas „Horisonla" 1977 olevat ka j
•praegu.eesti pagulaste hulgas väga1
• hinnatud teatrimees. ' j
Sellega seoses kasutab Helander \
juhust rünnakuks Ülo Ignatsi vastu,
kes. esindavat ,,äärmiselt konserva-tiivset
gruppi pagulaseestlaste • hul­gas".
Helanderi järgi on. balti pagu­lased
suures osas reageerinud tema
filmile väga .positiivselt' "ja tänuli­kult.
Sõna võtab'Žxpressenis 28. 7. ka
Harrv Qlt pealkirja all ^Skandalskri-verier
— höt mot Kaplinski", kes ise­loomustab
. Kaplinski loomingut ja
väidab, et ta ettekanne ei olnud;
mõeldud teistele kui ainult sisemi­selt
Eesti Kirjanike Liidu juhatuse­le.
•;.;•••;;••••.:'.;•••:'/ : •
Lars Helanderile vastavad Expres-senis
21. 7. Hemming Sten ja Ülo Ig-
, nats. Esimenel tunnistab, et ta on
saanud ebaõiget informatsiooni Kap­linski
praeguse asukoha suhtes, mil­line
informatsioon küll ei ole antud
pahatahtlikult. Pagulased on täna­nud
Steni, et ta on juhtinud tähele­panu
Kaplinskile, kuna see annab
luuletajate teatud julgeoleku.
TV-saate osas jääb Hemming Sten
oma endisele seisukohale: ./Kes teeb
reportaazhi Baltikumis, teeb seda
nõukogude ametivõimude tingimus­tel
ja mängib kaasa halvas mängus.
Moskva ...protsessid on traagiliselt
tõestanud meie arusaamist teisi ti-
. mõtlejate olukorra suhtes. Sel taus­tal
leian ma olevat .ebasobiva, et
Lars Helanderi programm saädetäk
se uuesti .sügisel. Kui seda siiski te­hakse,
siis ma soovitaksin, et sisse-
, juhatuseks loetaks ette Kaplinski kõ
• no. See on siin nüüdisaadaval."
.;•'".- Ülo Ignats refereerib oma senise
vaidlusel sisu ' Helajnderiga „Eesti
Päevalehes" ja võtab kokku- oma
kriitika järgmiselt:. Saatele ei antud
> poliitilist tagapõhja, .praegust .olu­korda
Eestis ei nimetatud okupatsi­ooniks.
.Ei; niainitud, et Kaarel Ird
võttis osa-küüditamisest.
,,Astal 1940 oli Ird üks nendest, kes
juhtis eestlaste küüditamist: Siberis­se.
Olevat dokument, mis tõendab,
et ta pärast.üesande täitmist ütles:
„Täria ma vedasin jälle sõnnikut".
Lars Helander ori ütelnud, et ta ise
valis neid kultuuritöölisi, kellega ta
soovis kohata; Peab; ütlema, et ta va­lis
hoolega," lõpetab Expresseni TV-seada.
Kõnevõimalus jätkub nimeks-minuti
või poole pärast ilma kom­mentaarideta
ametnike, poolt. -
. — Lint sai otsa, seda vahetati, sel­gitavad
asja. tundvad kodumaahsed.
inimese julgeolek kodumaa linna­des
on tihti palju'halvem kui nn. tu­levikuta
ühiskonna dzhungüs (milli­se'
pealkirja all Rahva Hääl esitab
kodanliku maailma varjukülgi).
Mõni aeg tagasi tungiti suhteliselt
rahulikus paigas, Tartu- Tähi vere lin­naosas,
teismeliste poolt kallale -tun*
tud endisele sportlasele, "kes praegu
pensioneeritud. Tüli põhjuseks oli, et
sportlane noomis, noori kassi kiusa­mise
pärast. Teismeliste salk peksis
endist sportlast nii tugevasti, et see
pidi kuid haiglas lamama.
Tallinna kirjanike-kunstnike noo­rem
generatsioon on selja keeranud
kirjanik Enn Vetemaale, kes on vii­masel
ajal karjääri teinud Sõprus­ühingus.
Vetemaad, kes omal ajal
nii oma loomingus kui cra\ näiliselt
suhtus kriitiliselt nõukogude ühis­konda,
peetakse praegu ,.-muudud
meheks", kellega ei taheta enam suh­teid
pidada, Enn Vetemaa onsõprus­ühingu
ülesantieh; k o r d u s t : ^ n l id
välismaal suhteid loomas nooremate
pagulastega.; :
Naisseltsi esinaine Heljo Novek saab Jõekäärul „sünnipäevatordi" ja hiigel-postkaardi.
Foto -— J. Säägl
g 8
Laulugrupp Valguspeo lavastusest Jõekääru suvekodus. Foto — J; Saagi
Kanada,10.; provintsi peaministrid,
arvatud Jvaasa Quebeci separatismile
kalduv peaminister R."Levesquc koh­tusid
kahepäevasel konverentsil Re­ginas
ja mõistsid üksmeelselt hukka
peaminister P.. E, Trudeau uue põhi­seaduse
andmise ettepanekud.
Peaministrid.leidsid, et see kuidas,
peaminister P. E- Trudeau taotleb
minna mööda provintsidest ja tahab
ilma nendeta anda uut põhiseadust
on vastuvõtmata. See on revolutsi­oonilisele
teele asumine. P. E. Tru­deau
taotleb jagada liidu ja provint­side
valitsemis võimu ühepoolselt
neid isegi konsulteerimata. Ta isegi
juba reformeerib mitmeid tähtsaid
instituute, nagu Senatit ja Kõrge­mat
kohut ja taotleb kaotada monar­hiat
praegusel kujul.
Paavst Paul maeti
Vaatamata sellele, et paavst Paul
VI tahtis lihtsat matust kujunes see
laupäeval Roomas Püha Peetri plat­sil
suursündmuseks, millest üle 100
riigipea esindaja ja riigipea osa võt­sid.
Kanadat esindas peaministri
asetäitja Alan MacEachan, USA de­legatsiooni
juhtis presidendi abikaa­sa
Rosalyn Carter. Paavsti leinas
ametlikult isegi Moskva patriarh.
Matusel viibis 130 kardinaalist 104,
kes võtsid osa mitu tundi kestnud
ladinakeelsest matüsetalitüsest.'
Lihtne puust puusärk kanti platsile,
kus oli üle 200.000 leinaja. Pärast lei-natalitust
viidi puusärk väikesesse
kabelisse Püha Peetri katetraali kuhu
ta maeti. Oma testamendis ta palus
talle mitte püstitata mälestussam­mast.
Oma varandused pärandas ta
kirikule ja vaestele. '
Paul jätkas oma eelkäija Johan
XXIII liberaalset poliitikat. Ta taot­les
ka koostööd teiste kirikutega ja
kergendas katoliiklaste ja luterlaste
vahelisi abielu reegleid. Oli paavstiks
15 aastat Viimastel aastatel kanna­tas
kehva tervise all.
Kuna paavsti matustest võtsid osa
paljud riigipead, siis olid nende kait­seks
võetud kasutusele erilised jul-geolekuabinõud.
Ligemale 7000 polit-seiagenti
ja kaitseliitlasi olid aseta­tud
"eriliste iristrumentidega rahva
hulka ja strateegilistele kohtadele.
Paul VI järglane valitakse 115. kar­dinali
poolt, kes selleks kogunenud
25. augustil Rooma. Uue paavsti va­limiskoosolek
on salajane ja kardi­nale
ei lasta enne otsuse langetamist
koosoleku saalist välja. Kui valimine
venib, siis antakse neile ikka kehve­mat
toitu ja lõpuks vaid vett ja lei­ba.
Uue paavsti valimist märgitakse
erilise' suitsu tõusmisega selleks
märgitud korstnast. Paul VI peeti
väga liberaalseks meheks ja valijate
hulgas on kaks gruppi. Ühed taotle­vad
senist kommunismi Suhtes libe­raalset
hoiakut jätkata, kuna teine
grupp eelistab paavsti, kes võtaks
Möödunud laupäeva õhtul esitasid noored Jõekääru suvekodus naudi­tava
eeskava, mis oli algusest lõpuni nende oma looming.
T Kavalises osas andsid nad paari tunni jooksul läbilõike suvekodus õpi­tud
lauludest, mängudest jä tantsudest. Eriti haaravaks kujunes tõrviku­tega
tants ja rongkäik, mis jättis pealtvaatajaskonnale unustamatu mulje.
range hoiaku kommunismi vastu.
Luuletaja Jaan Kaplinski —
• pidas kriitilise kõee. Tallinnas..'.''
arvustaja.
Helander väidab, polevat tõestusi
selle kohta, et Ird võttis osa küüdi­tamisest.
Ülo Ignats toöh materjali
(muuhulgas Arno Raagi mälestus­raamatust
„Saätuslikus kolmnur­gas")
ja väidab, et Kaarel Irdi osa
küüditamises oli Tartus tuntud fakt.
Ajaleht „Tõe Hääl" on pealegi kiit­nud
Irdi tema osavõtu puhul hävi­tus
pataijoni tegevusest. Nii • Kaarel
.Ird kui Vladimir Beekman kuuluvad
kompartei keskkomiteesse, ori järje­likult;
müünud end' okupatsioonivõim
mudele. •
Helander väidab, et eestlased on
kiitnud ta programmi. Aga neli täht­samat
eesti organisatsiooni on pro­testeerinud
Syeriges Radiole mitme
kriitilise kirjaga.
Helanderi väitele, et Ignats kuulu­vat
; „äärmiselt konservatiivsesse
eestlaste gruppi", reageerib Ignats:
„Ma võtan seda süüdistust rahuli­kult.
Ma ei kuulu ühtegi konserva­tiivsesse
organisatsiooni ei eestlaste
ega rootslaste hulgas. Ma olen ak­tiivne
folkpartietis ja saadik selle
porteikorigressii. Helanderi templid
minu isikule ei lisa midagi asjalikule
vaidlusele."
TA DTII , N S T , T U U T
I M R I] 310 BLOOR ST. WEST
W TORONTO,; iyl5Š1W4
_ Sissekäik: Madison Avenue — Spadina jaam ^
Neljas loeng
Prof. Olaf Millert Minnesotast
KARID EKSIILPEREKONDLIKl
ELUS ';•
Kolmap., 30. aug. kell 7.30 õ.
Helga ja Enn Nõu Stockholmist
VÄLIS-EESTI ;': •;•
KIRJANIKE LOOMINGUST
Neljap. 17. augustil kell 7.30 õ.
Dr. Rein Taa gepera Kaliforniast
RIIKIDE JA ROTTIDE
KASVUST JÄ KõNGUSESTO;
Esmasp. 28. augustil kell 7.30 õ.
Dr. Mare Taagepera Kaliforniast
NAISTE OLUKORD EESTIS .
JA AMEERIKAS
Teisip. 29. aug. kell 130 õ.
Valguspidu algas suvekodu noorte-väe.
marssimisega peöväljakule. Ees­otsas
sammus suvekodu juhataja
Anu Pirn.
Mitmesaja pealine laste vanema ja
rioortesõprade pere võttis saabujad
vastu tugeva aplausiga. Tänavu oli
istujate seas ka palju känädlastest
sõpru, teiste hiilgas ka endine Geor­gina
vallavanerii advokaat J. Dales
abikaasaga, kes lahkudes lausus,- et
niisugust nauditavat noortepidu saab
harva näha.
• Noortepeo riooririiaks kava täit­jaks
oli suvekodu kasvataja pr. Li­naski
4. aastarie. tütar Lisi USA-st,
kes kandis kaunit rahvarõivast.
Valguspeo avas suvekodu abi juha­taja
Jaan Elias, kes ütles muuhulgas:
.,,Tihti talupojad Eestis tülid.kok­ku,
et kurni mängida ja põmnie tõs­ta.
Turjakad mehed, nad karjusid
üksteisele „rioh näita mida sa jõuad"
Nii on ka Jõekääru noored tulnud
täna .õhtul sellele väljakule, et näi­data
mida nad jõuavad — viie päe­vaga
on see programm koostatud ja
viis päeva oleme,neid tantse ja lau­le
õppinud, mida meie täna teile ette
kanname. Et seda kõike viie päevaga
oleme suutnud õppida on küllaldane
saavutus. Meil on olnud tantsuproo-vid
kuuma päikese käes mis on kest
riud isegi kella kümneni õhtul. Ole
me sõnu tuupinud ja laule laulnud
igal võimalusel. Meie ootame ja loo­dame
palju- oma kasvandikkudelt,
meie tunneme.neid ja teame, et nad
on selleks suutelised, et siin leidub
tugevat tahtejõudu. :'
Kümme aastat tagasi tulin mina
esimest korda Jõekäärule — olin üks
väga ebakindel kasvandik, ilma tut­vusteta
Kanadas. Suvekodu elu on
mulle kürnne aasta jooksul kasvata­nud
enesekindlust ja minu sõprus
ring on kasvanud suureks. Öleri: siit
igal aastal diplomeid ja nahast val­mistatud
kunstitöid koju viinud, aga
kõige tähtsam ön siiski tunne iseen­dasse
ja on tunne, et olen muutunud
tugevamaks. Olen loonud sidemed
oma sõpradega ja eestlusega mis on
muutunud kõikumatuks.
Nende viimaste 25-e aasta jooksul,
Jõekäärul on mitutuhat noort tuge­vamaks
saanud. Siin ei ole ainult üks
aasta designeeritud noorte aastaks
-—Jõekäärul on iga aasta noorte aas
ta. • : •.•;•..'•'••.
Jõuproovimisel on ikka üks pool
tavaliselt kaotajaks pooleks. Täna
õhtul loodame kõik võitjaks -.äada.
Noored on oma teadmisi laiendanud
laulude, tantsude õppimusega ja loo­dame,
et pealtvaatajatele, kujuneks
see meeldivaks õhtuks". Tänan" vä-sar
Kava algas noorte üldkoori laulu­ga
Aime Nurmse juhatusel. Lauldi
kolm laulu: „Koidgem kokku", „Kui
kaste veel hommikul maas" ja Jõe­kääru
laul". Üldkoori järele esinesid
väikeste tarede noored. Järgmisena
suvekodu rahvatantsijad tantsisid 8
tantsu: „Savikoja Polka" (suured ja
keskmised), „Tilut-Tilut" (keskmi­sed),
„Kalamies" (keskmise) „õige ja
vasemba" (suured) ,,Jooksupolka"
.(suured) „Näpupolka" (suured),
l ;Ruhnu süit" (suurte yalikrüm),
,,Tuljak" (suurte valikrühm). Järg­misena
esinesid kasvatajad oma
soimisBi
. :s
Jaapani peaminister kirjutas Pe­kingis
alla Hiina ja Jaapani vahelise
rahu- ja sõpruslepingu pärast 7 aas­tat
kestnud läbirääkimisi. N, Liit
püüdis senini kõik teha ja Jaapanit
mõjutada lepingut mitte sõlmima.
Jaapan nõudis tagasi selle eest pä­rast
Teist Maailmasõda okupeeritud
ja venelaste käes olevat Kuriili saa­restikku.
Hiinlased süüdistasid selle
lepingu sõlmimisel N. Liitu võõraste
maade okupeerimises ja Moskva
könunendeeris Jaapani-Hiina rahu
ja sõpruslepingut, kui sõjakuulutust
N. Liidule. Nähtavasti taotleb nüüd
Jaapan hiinlaste abi oma territoo­riumi
tagasisaamiseks ja Hiina loo­dab
saada tagasi 100 aastat tagasi
vene tsaaride poolt vallutatud Jaa­pani
mereäärseid piirkondi koos
Wladivoštoki linnaga. Sellele lepin­gule
osutatakse tohutu suurt täht­sust,
sest kui tohutud Hiina massid
ja Jaapani moodne tehnika liituvad,
siis ei ole maailmas võimu, mis suu­daks
neid peatada. Moskva on saa­nud
selle lepinguga omale suurema
ja võimsama vaenlase.
numbritega, nende esinemise
oli lakamatüt naera ja aplausi.
ajal
VALGUSPIDU
Õhtu. saabus Jõekäärule süüdatak­se
lõkketuli. Noored ja vanad kogu­nesid
lõkketule ümber - laulma ja
mängima.
Pärast lõket kõilc liikusid kiiresti
•' ": '••':• .': '•;
oma taredesse. Lõkkeplatsil oli näha
kustunud lõkketule suits mis ühines
külma uduga, mis sümboliseeris Jõe-;
käärul sageli esinevat udu.
Magama jäänud noored näevad
und. Nooremad unistavad maiustu-sist,
kuna vanemate las te fantaasia
viib neid elavatesse „discotesse"
tantsima] Taredest eemal, hõljub
udu jõe kohal. Udusel jõel sõidavad
indiaanlased oma kanuudega. Selles
Jõekääru udus olid silmapaistvad
metsa haldjad, kes ilmusid siis
(Järg lk. 2)
y:\