Meie Elu = Our life, July 31, 1980

              2: NEUAPÄEVAL, 31. JUULIL -
Püblislied by ^Estdnian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Önt, Canada.
^ ^ M4K 2 R 6 — tel 466-0951
Toimetajad : H , Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja Nev^
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr./New Milford, NJ.,
USA. Tel: (201) 262-0773;^^^^
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti
Asut/A.Weileri algatusel 1950.
v,Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 BroadvieW
Ave., Toronto/bnt. M4K 2R6,Cänäda — Tel. 466-0951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
-5 p.L, esmasp. j^ neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas - - 1 a. 127.00, 6 k. $14.50, 3 k. /
$9^0. USy^L-sse 1 a. $29.00 6 k: 115^^^ 3 k. 9.50. Ülemere-maadesse
• I a. |33.00, 6 k. $17.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa
Kanadas: 1 a; 114.50, 6 k. $7.25v Kiri-[ja lennupostilisa
USA-sše: 1 a. $16.50, 6 k.
maadesse : i a. 132:75, 6 k. $16.^
Üksiknumbefj—.50i^.
Kuulutushinnad: 11 toll ühel veei[ul:
tis $3.75, kuulutuste küljel $3.50.(
„MeieEW^ nr.31 (1589T 1980
loskvas
LOO, teks-iiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiEiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
EStO-80 pidustusea Stokholmis
on. sedapuhku läbi ja üle maailma
saabunud osavõtjad on suuremalt
osalt koju jõudnud. Ja nagu näib,
kõige paremate mälestustega. Rootsi
seltskonnategelased võtsid nende
päevadega endale ' suure vastutuse,
kuid viisid need ka isuurepäraselt lär
bi. Üksik posti pandud kaart teatas:
„Eesti Päevad bn fantastilised".
Kuid nii on ka ajalehtedele antud
aruandeis ainult kiitust leida. Õnnit­lus
sealseile korraldajaile!
Paistab, et ka korralduste teostuse
üldilme oli imposantne jä sujuv,
Silni-must-valges lipuehtes Rootsi
pealinn ja kuni 25 tuhande osavõtja­ni
küündiv i rongkäik pidi kõikidele
^ilma paistma ja ka paistis. Stokhol-jm
jpäevad äratasid| tähelepanu mit­mete
maade ajakirjanduses, rääki­mata
rootsikeelsetest lel^tedest ja ka
eestikeelsetest väljaannetest.
Eestlasi Rootsis Qii aastakümne­tega
tundma õpitud la neid hinna--
takse, Ametliku tunnustuse eestlaste
osatähtsusele andis isegi Rootsi va­litsuse
liige. Eesti laul kolas kaunilt
kooridelt ja vabadustnõudvad reso­lutsioonid
olid hästi koostatud ja vii­di
rahva hulka. Neis kinnitati ühte­kuuluvust
eesti rahvaga kodumaal ja
iseda tehti l^õikidelt mandritelt ja
maadelt kogunenud ^^stlaste nimel.
Isegi väliskülalisi sütitasid päevade
sündmused niivõrd, et ka nendie
poolt nõuti eesti rahvale vabadust Ja
iseseisvust ja seda kohe.
lESTO^'80 Rootsis oli vaimselt suu-
Hiatujd ühtekuuluvuse märgina ka ko­dumaa
eestlastele|keda peagu samal
ajal sunniti ulatusHkku üldlaulupidu
pidama Tallinnas testi Vabariigi 40.
aastapäeva okupeerimise tähistami­seks.
Kuigi sunnljtud ja ebameeldi­val
eesmärgil paistis, et ka rahvahul­gad
kodumaal elasid oma rahvusHk-ku
vaimustust: G. Ernesaksa „Mu
isamaa on minu arm" lauldi pisar­silmil.
Nii lauldi ka Tallinnas siiski
isamaale ja mitte okupantidele.
Kuid märkimisväärne pn ka> et
Stokholmi ilmus [tuhandeid eestlasi
kaugetest maadest Ja trotsides suuri
kulusid. Esiteks ön eesti rahval sel­leks
kapitali. Kuid sõitis ka kapita»
Hta inimesi, kes olid valmis oma pa­nuse
andma väheste säästuse arvel.
Neid kõiki viis sinna rohkem vai­mustus,
huvi ja ühtekuuluvus, kui
./raha.. ;', - ,
'ESTO '80 näitas, et vaatamata kar­tustele,
eesti vaim jä ühistunne ikka
veel elab Ja oii valmis laulma oma
kodumaale või kas üle Läänemere
lainete. Võibolla on Just teadmise
uuendus sarnaste kogunemiste suu­rimaks
väärtuseks. See uuendab us^
ku oma sisetundeisse Ja see julgus*
tab uuesti mõtlema järgmistele eesti
päevadele. Km neid nüüd suvatse­takse
korraldada maailma teisel
poolel — Austraalias, siis pärast
Stokholmi teame, et meie maakera
on imeväike Ja meie rahvas oma ar­vulises
piiratuses omab suure Yaime,
mille abil suudetakse ületada igasu­gused
kaugused ja majanduslikud
kulud. .
Kas ei ole see kõik ime, milles väl­jendub
meie rahvuskultuur meie
rahvusgruppide vahel, keda ükstei­sest
lahutavad aastakümned Ja tu­handed
miilid, võõrad mandrid Ja
ookeanid. fCõik see ei loe midagi. Kui
tullakse kbkku^ siis on tuhandeil õi­getes
värvides rahvarõivad seljas.
Siis asutakse ühiselt laululavale ja
lauldakse ühises koqris ükskõik mil­lise
_maa dirigendi taktikepi järgi,
Ning Iõi)uks tullakse kokku j ä või-meldalcse
ühises rütmis Ja stiilis.
Ning üle kõige lehvib meie rahvus­lipp
sini-must-valge. See on meie
rahvuskultuur ja identsus teiste rah­vaste
hülgas. Seida on rohkem, kui
mõnelgi teisel rahval. Seda on näh­tud
ja tunnustatud. Kuid seda ei saa
ka tulevikus unarusse Jätta;
QiSigiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiisiiiiissiiiHiiiiiiiiiiitiHiiiin
|iiiiiiiiiiiiiiiiiH|iiiiiiiiii|n^^^^
Venelastel on kerge ehtida end
kuldmedalitega, sest olümpiamängu- ,
ciest ei võta osa paremad spordi-maad
nagu Ameerika ühendriigid, .
kanada, Lääne-Saksamaa ja Jaapan. ;
Osa võtvad Aafrika riigid ei ole või- !
melised võistlema vene elukutseliste
sportlaste vastu.
Olümpiaadi alguseks oli Moskva
eraldatud Venemaast. Pealinna pää­seb
vaid erilubadega ja läbi tiheda
kontrolli. Selleks on .rakendatud ha-ril!'
k politsei ja KGB kõrval veel
suurel arvul sõjaväeüksusi. Välis­maade
lennuliinidde ei antud maan­dumise
lubasid Moskvasse, põhjen­dades
seda julgeoleku probleemide­ga.
Linn ise oli; või vähemalt see osä,
mida välisajakirjanikud näevad, pn
saanud ,^ue kuue^
Juba kaua aega tagasi algas värvi-:
mine ja puhastamine. Selleks kasu­tati
vabatahtlikku" tööjõudu ja kui
sellest veel ei jätkunud- siis sõjaväge.
Vene valitsus arvas tundvat lääne­riike
ja ei uskunud boikoti teostu­mist.
Ameerika Ühendriikide boiko­tile
järgnesid teised lääneriikide
spordimäad ja seetõttu olümpiaadist
osavõtvaid riike on vähem kui ku­nagi
varemJ
KÜLDMEpÄLm VENELASTELE ' ^
Mängud, millega Venemaa tahtis
hiHatä kogu maailma ees, on kaota­nud
palju oma rahvusvahelisest
tähtsusest, sest enamik osavõtjaid ei
oma spordimaailmas mingit täht­sust.
Kõik see on võimaldanud vene­lastel
kokku korjata kotitäis kuld­medaleid/
mida nad kõigi riikide
osavõtul kunagi saanud ei oleks.
Teisel kohal on Ida-Saksamaa ja kol­mandal
Ungari. Samuti on venela­sed
saanud hulk hõbe ja pronksme­daleid.
Plaani täitmisega peaksid
parteibossid rahul dlema/ kui kah-
•juks ei ole see nii^
Rumeenia naisvõimleja Nadja ^o-manec'il
.vähendati võidupunkte Yuri
Titovi korraldusel ja seega sai kuld­medali
venelanna. Vahekohtunikud
olid otsustanud rumeenlanna ka­suks,
kuid nende otsus tühistati.
Sellele järgnes orriavaheline sõna­sõda,
mis kestis peaaegu pool tundi.
Vene televiisioni. vaatajad seda ei
näinud, kuna saated katkestati sel--^
leks. ajaks. Rumeenia valitsus andis
sportlastele k-orralduse kojusõiduks.
Nii ühines boikotiga veel üks riik,
kuigi eripõhjustel. ^
Sportlasi ja ajakirjanikke pahan­dab
alaline läbiotsimine ja kontroll.
Seda põhjendatakse julgeoleku mo­tiividega.
Põhjust atentaatideks ei
peaks aga olema, kuna Yasser Ara-i!
tr Eesti Vabadusvõitlejate-sõjaveteranide peamiseks eesmärgiks on
Eesti territooriumi vabastamine Nõukogude Liidu okupatsioonist
ja selle sõjaväest ning Eesti Vabariigi taastamine, tuginedes rahvas­te
enesemääramise õigusele.
Eesti vabadusvõitlejate-sõjaveteranide omavahelist ühtekuulu­vust
väljendab organisatoorsel alusel globaalselt süvenev koostöö,
luti^ teenib meie eesmärke sõprussidemete süvendamine asuko­hamaade
kui ka teiste maade sõjameestega ja nende organisatsioo­nidega,
aga ka kõigi antikommunistlike organisatsioonide toetami­ne,
kelle püüdlusteks ori rahvaste vabastamine komn^unistlikust
diktatuurist.-•
Eesti vaba^usvõitlejate^sõjaveteränide ülesandeks on toetada
igati Eesti keelö ja kultuuri säilitamist ja arendamist, eriti meie
noorsoo rahvuslilkül kasvatamisel, selgitades neile ka vajadust kõr­gema
sõjaväelisi hariduse taotlemiseks.
ifr Eesti vabadusvõltlejate-sõjaveteranide kohuseks on aktiivne osa­võtt
demokraatlikul alusel organiseeritud rahvuslikust elust Jä tege­vusest,
toetades seejuures E, VI seaduslikke esindajaid või eestlas­konna
esindajaid asukohamaades ja rahva poolt valitud Eesti kesk­organisatsioone
nende tegevuses. ^
Eesti vabadusvõitlejateSõjaveteranide ülesandeks on informee­rida
maailma ajalikkust meie kodumaal okupatsioonivõimude poolt
teostatavast venestamisest, eesti rahva füüsilisest hävitamisest ja(
inimõiguste rikkumisest; võidelda kommunistliku võimuga suhtle­mise
vastu, jsa^üti paljastada kommunistliku infiltratsiooni ole­must
ja hädaohtu ning^ kaudset õõnestustööd Ja propagandat.
Eesti vabadusvõitlejate-sõjaveteranide kongressi resolutsiooni
komisjon: August Jurs (Kanada), Endel Kool (ÜSA), Väino Pärtel
(Inglismp), Edgar Bergman (L.-Saksarnaa), Kalju Linde (Adelaide
-^Austraalia), Rudolf Käard (Sydney -—Austraalia), Aleksander Il­ves
(Rootsi), Valter Soo (Rootsi), Raivo Kalamäe (Sydney -^Aust­raalia),
Helmut Pagi (R), Väino Esken(Cl3omepoisid Rootsi), Jo­hannes
Äro (Rootsi). .
Stokholm^. juuli 1980. ä. ^
iiS!lii|iii1il!lliilillilllilil!llll!lillllllllllllllllllllllillllll!lilllin
fat kelle palestiina terroristid mõr­vasid
11 Iisraeli sportlast Müncheni
Olümpiaadil, on kutsutud aukülali­seks
Moskvasse ja liigub alaliselt
sportlaste keskel.
Vene sõjaväe kohalolek olümpia­staadionil
j a selle ümbruses, samuti
rohkearvuline vormis ja erariides
politsei jätab enam sõjalaagri kui
olümpiaadi mulje, kus erirahvused
ja maad sportlikul alal ausas võist­luses
kohtuvad;
Kõike seda on püütud leevendada
venelaste poolt sellega, et toidud ja
joogid mis lääneriikide sportlastel
igapäevased, ön ka Moskvas saada­val.
Goca-Cola on müügil igalpool.
Venelased ei uskunud olümpia-boikoti
teostumist. Ettevalmistuste
osas ei oldud kitsi inimjõuga, ega
rahaga ja rohke välisvaluuta saami­se
lootuses varustati? Südalinna ho­tellid
jä ärid kauba ja toiduainetega
millest harilik nõukogude inimene ei
oska unistadagi. Pettumuse on val­mistanud
. ka oli^mpiapääsmete
müük. Mitmel maal on müüdud vaid
109^0 ettenähtud kogusest, f
ÄRI DOLLARITEGA^ •
Seega majanduslikult. ei suudeta
plaani täita. Seda teevad väid mus-
• taturu kaubitsejad kelleks on taksi-juhid;
kellnerid ja teised kellel on
võimalusi turistidega kohtuda.
Vene ametlikuks rahakursiks on
l rubla — 1.50 ameerika dollari yas-tu.
Mustaturuhinnaks on-aga 2 rub­la
i dollari eest. Harilikud inimesed
püüavad dollareid saada niipalju kui
võimalik, et neid hiljem kasutada
dollaripoodides sisseostude tegemi­seks.
Vahetustegevuse .pnramiseks
on KGB poolt rakendatud hulk sala-agente
ja muutunud see ohtlikuks.
Et elu ja kord Venemaal on teist-sugune
kui Lääne, seda said kogeda
hiljuti mitmed lääne ajakirjanikud.
Kuigi neid varem'hoiatati, et nad to­hivad
kirjutada ainult spordis-t, ei
võtnud nad nähtavasti seda tõ|siselt.
Kui üks Itaalia homoseksuaa[ pro-
, testis omasuguste-vangistamise vas­tu
Moskvas, siis ruttasid mõned aja­kirjanikud
kohale. Kuid nad kogesid
varsti, et vabaduse mõiste Venemaal
ja Lääneriikides ei ole sama. Nad
vangistati ja ähvardati mahalaskmi­sega,
kui peaksid kõrvale .kalduma
oma liinist. Kpik väljasaadetavad
kirjad ja telefo^nikõned oh rangelt
tsenseeritud. Filmide ilmutamine toi­mub
lääneajakirjanikele selleks ette­nähtud
KGB laboratooris.
Isiklikku ilmutamist, mida suurem
osa neist läänes teeb,' ei lubata, põh-jeridades
seda tuleohuga.
:..Hans Kivi '
Torontos oldi mõnda aega enne
Eesti Päevi teadmatuses, kas aupea-konsul
I. Heinsoo saab Eesti Päe­vadele
sõita või mitte. Eesti Päevade
esimehe R. Norvelli Torontos viibi­des
oli temaga kõnelus, et Eesti Päe­vade
Peakomitee saadab I. Heinsoo­le,
vastava ametliku kutse. See kut­se
Jäi aga tulemata. Alles E K N esi­mehe
kirja Ja telefonikõne järele tu­li
Eesti Päevade Peakomitee esime­helt
Juuni lõpupoolel I. Heinsoole te-lefoniline
kutse, tulla Eesti Päevade
aukolleegiumi liikmena Eesti Päeva­dele.
Siis oli aga I. Heinsool hilja sõi-ti(
i korraldada. Ja ta Jäi Eesti Päeva­dele
minemata.
Hiljem võis „Eesti Päevalehest" lu­geda,
et ESTO '80 Peakomitee koos­olekul
18. juunil vahti täiendavalt
Eesti .Päevade . aukolleegiumi .'lii|kT
meks Eesti Vabariigi ' peakonsul,
USA-S'Ernst Jaakson ja E. V. äupeW
konsul Kanadas Ilmar Heinsqo.
Miks Eesti Vabariigi esindajad USA-s
ja Kanadas, kust tulid suuremad
hulgad eestlasi ESTO'le, alles nii hil­j
a Eesti Päevade aukülaliste hulka
arvati, jäi ySA ja Kanada eestlaste
esindajaile ESTO '80-el arusaama­tuks.
KONTROVER^i!AALNE • VÄLJA-PANEK
NOORTE NÄITUSEL
Eesti iPäevade esimestel päevadel
tekitas Stokholmis ärevaid, reageeri-misi
üks omapärane väljapanek
noorte kunstinäitusel . Linnateatri
ruumis. Tegemist oli Vabariigi pre-sidfendi
K .Pätsi pildi" suurenduse
väljapanek näituseruumi põrandal,
kus igaüks võis pildile peale astuda.
K. Pätsi pildile oli punane käsi pea­le
maalitud ja juures oli ka selgitav
lause — nii rõhuvad venelased Ees­ti
rahvast, seda seletust aga ülemi­ne
j ad ei märganudki.
K. Pätsi pildi jalge alla asetamine
ärritas mitmeid näituse külastajaid
j a iiks proua viis pii di ära läheduses
asuvasse Eesti Majja. Näituse kor­raldajad
olid värsi järele ja K. Pätsi
pilf punase käe järjega, viidi näituse
põrandale tagasi. Hiljem korralda­jad
tõmbasid siiski pildile nööri üm­ber,
nii et ei saadud peaie astuda.
Näituse korraldajate.jüures käisid,
mõned ka. protesteerimas pildi pai­gutuse
päijast, kuid pilt jäeti siiski
häituse põrandale.
Noorte käituse korraldajaks oli J.
,Kikerpuuyja väljapaneku autoriks
arvati kunstnik Luik'i. '
„MEIE ROOTSIS-TEEME ; .
MÕNDA ASJA OMAMOODI"
ESTO '80 korralduslikus osas oli
Torontos ja Baltimorc's toimunud
ülemaailmsete Eesti Päevadega võr­reldes]
n|i mõnedki^ erinenised, mis .
silmab paistsid. Üks. omapärasusi oli
.Eesti päevade ametlik avamine ka­hes
köhas, kusjuures arusaamatuks;
jäi, missugune oli õieti ametlik ava-
•mine:, • •
• ; Eesti Päevad algasid väljakuuluta­tud
kava kohaselt pühapäeval. 6. juu­lil'
avamisega Rootsi sotsiaalministri.
Karin Söderi poolt. Tegelikult avati /•
aga Ee^ti Päevad laupäeval, 5. juulil
..Vikerkaare" skautidc-gaidide niaail-malaagris
Eesti Päevade esimehe
Richard Norvelli poolt, kes veel eriti
rõhutas> et see seal on se<3 õige ava­mine,
toimudes eestlastele, kuukwal
maapinnal. Ka. maade esindajale ter­vitused
Eesti, Päevadele lasti öetda
„Vikerkaare" laagris toimunud ava- •
misel, kus \ olid skautlik noorus
ning noorte vanemad ja sõbrad. Tei­sel
ametlikul avamisel Stokholmis, ,
mis toimus tuhandete eestlaste osa­võtul
Rootsi valitsuse esindaja poolt,.
mingeid tervitusi maade esindajate'
poolt ei olnud. Kui sellest ja mõnest
muust protokollilisest küsimusest
korraldajatega kõneldi, vastas ükS:
juhtiv korraldaja „Meie Rootsis tee- .
mc mõnda asja omamoodi".
LlPPUDfe ÄKfSIÖONI VÕIMAS -
•PROPAGANDALINE EFEKT \
ESTO '80, pidustustel Stokholmis
jättis eestlasfele võimsa mulje Eesti
lippude massilise värjapanekuga
saavutatud rahvuslik efekt. Suurtel
Eesti lippudel, mis lehvisid Stokhol­mi
linna lipumastidel paljudes amet­likes
kohtades, oli loa saamiseks
küll väike ESTO '80 märk nurgal;
kuid see ei seganud sügavat üldmul-
. jet. -r;;:^
Lippude massiliküks väljapanekuks
korraldati eriline lipuaktsioon ja ko­halikud
e'estlased reageerisid sellele
väga elavalt. Seetõttu saadi mitusa­da
lippu välja panna. Pärast ESTO't
saavad lippude aktsioonist osavõtjad;
omale tagasi mälestuseks ühe lipu.
J Eesti lippude aktsiooniga saavuta­ti
Eesti Päevadel suur rahyuspropa-gandaline
efekt. Hulgrliste Eesti lip­pude
lehvimisega kõigis tähtsamais
keskusis oU' selge, et eestlased olid
Eesti Päevade ajaks täielikult val­lutanud
Stokholmi.
50 MIILI TORONTOST—
liake Simcoeilusal läänekaldal aasta ringi avatud
SUUREPÄRANE TOIT - SÕBRALIK MILJÖÖ — PAADID
- KALASTUS - ILUS RAND JA PUHAS VESI UJUMISEKS.
SUVEL VEESUUSATAMINE, TALVEL JÄÄL KALASTAMINE
JA LUMESAANIDE KASUTAMISE VÕIMALUSED
TANTS IGAL LAUPÄEVA ORKESTRI SAATEL
ALeONA BEÄCH,STRpUD, ONTARIO
(705 ) 436-3005/või Torontos
(^19) 924-7651 küsida Peter
Sõiduks kasutada Hwy 400, ära pöörata Imiisfil Beach Rd. East
9 Queen St. E;Toronto (Yonge juures) - - t e l 36^^^^
Meil on rikkalikus valikus impoiieeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudumiseks, pöiiniiniseks, heegeldamiseks, tikki­miseks
ja sõUiiimiseks (macram^
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE .KÄSITÖÖKS'
MUSTRIGA :-k Kanvaa mitmes värvis ^.SOODSAD HINNAD.
Avatud: esmasp.,—kohnap.: 9---6>neljap., reedel 9—8, laiuip. 9.30-4.
Meie teine äri: 674 Broadviev/ Ave; Tor. — Tel 469-2005, kell 3—5 p.l.
Ve^l, mõned •"aastad., tagasi valitses
börsil olukord, kus statistika järgi
oli seal mängijatest 95% kalotajad ja
5% võitjad. Siis järsku muutus olu­kord
vastupidsseks, > i
• Põhjuseks oli õli ja kulla hinna kii­re
tõus, inflatsioon ja teataval mää­ral
avaldaS' ka oma mõju liberaalide
tuikuma tikkuy pillav poliitika, mis
nõudis olulisi muudatusi positiivse­ma
majanduselu suunas. .
Aktsiate kiire tõus omas pideva
ja stabiilse iseloomu. Aeg suuremate
summade investeerimiseks börsile
muutus soodsaks. Kaotuse kartus oli
nüüd elimineerunud ja koguni kau­gemas
tuleviku perspektiivis.
Igaüks, kes seda olukorda anälüü- ,
sis, tuli kohe arusaamisele, et õli hin­nal
Kanadas on vaid üks tee ja see
on tõusutee, mida mööda vältimatult
sammuvad ka õliaktsiate hinnad. .
Kui praegu Albertale maksetakse
õli eest pool hinda ja kingitakse- se­da.
Quebec'ile, siis on sellel röövma-jänduse
maik juures ja kestvat olu­korda
sellele ei saa eelistada.
Tahetakse Kanadas säilitada olu­korda,
kus tass kohvi maksab 35 ja
liiter bensiini 25 centi, siis, peavad
küll Quebec'i parashütistid välkrün-nakuga
vallutama Alberta õliallikad,
muidu ei lõppe tüli ega õlihinna
, :tõus.v /
Börs reageeris tekkinud muuda­tustele
kiirelt ja lõi olukorra, mida
keegi ei mõistnud ette arvestada. Kui
näiteks siis, kui Faiconbridge Nickeli
aktsia maksis 15 dollarit jä Dome
Pet. $9.00, oleks üks S100.0ÕO inves­teeringuga
mees võtnud omale puh­kuse
ja läinud paariks aastaks Aaf­rikasse
lõvijahile, siis oleks ta sealt
tagasi tulles omanud nüüd ilusa ni­me
,miljonär". Nimi, mille pärast nii
paljud eestlased on oma elu ilusa­maid
päevi raisanud vaevarikkas
võitluses, mida nüüd niij kergelt lõ­busa
lõvijahiga oleks võinud saavu­tada.
''\' •
Aga, kes oli nii kaval, et mõistis
seda väljamõtelda.
Tavalise börsireegli kohaselt müü­di
aktsia siis, kui see tõusis 30% ja
osteti tagasi, kui see langes 23%.
Ma tundsin ühte kolmelnkmeiist
investeerijate gruppi; Nemad, kui
ostsid aktsia, lisasid sellele 30% juur­de
jä panid kome müügile, lahtisele
türiile. Oli älj^csiä müüdud, võeti
müügihinnast 2^%maha ja jälle os-tukorraldus
laqtisele' turule. Vahel
müüdi aasta jAoksul ühte aktsial
kolm korda ja sellega oli teenistust'
kapitalilt . 100%. Selline vananenud'
praktika börsil kandus aga inertsi
tõttu veel kauemat aega edasi. Pal­jud
müüsid suures kasurõõmus oma
portfelli tühjaks, enne kui arusaid,
et enam ei ole kasuteguriks mitte
30%. vaid 300. 400, 500 isegi üle
1000%.;: V
Sellist viga vist tegi igaüks ja mak­sis
selle eest rahatrahvi.
Mina müüsin Dome Pet. oma arust
kõrge kasiKga, aga ostsin selle hiljem
tagasi 30% kõrgemalt.:Nüüd on sel­le
hind tõusnud 300% aga tema müü­ki
ja mitte ka tema ostu ma ei .soo­vita.
Kes seda juba omab varasema
hinnaga; sellel ei ole enam kunagi
karta kahju, vaid ainult loota võidu­le
võitu juurde. Kes teda aga ostab'
niiüd, peab arvestama sellega, et akt­sia
mis nii lühikese ajaga pn tõusnud
1000%, võb väga kergelt langeda
50%. Pealegi ei maksa Dome Pet. di-videnti
ja sellega tooks tema hoid­mine
ainult kahju kahjule juurde.
• Kergem on -loobuda kasust,: kui
. kannätada-kaotust:
Kuigi äri börsil on soodne, siis al­gajal
ei tasu hilinenud: külalise kom­bel
sinna ettevaatamatult sisse tor­mata..
Kuidas seda äri startida väik­sema
riisikoga, sellekohta avaldan
oma arvamise järgnevas artiklis.
Sisseseaded, uuendused ja paran^
dused eluniäjades või ettevõtetes.
[•61.762-9190
Lic. E1044
Ei •. :••••',•',::'••
MINGIT • l'-'
kOMPROMlSSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.