1980-07-31-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
T V
. n.. Order sect
I i i i s n t i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i t i i i i i i i i n i e Q i n i o i t j i i i i i t i i i i n i i i i i t i i i
Nr. 31 (1589) 1980
Second Clas^ Mail Registration No. 1354.
NELJAPÄEVAL, 31. JUULIL - THURSDAY, JULY 31 XXXI aastakäik =
C 0 0
.Miss Esto W kandidaadid Stokhomi raekoja ,,Bla Halleni'' (sinise saali) trepil kolmäpä
sel ballil enne krooniniist. Vasakult - - Tiina Rajamets;(Inglismaa), Helle Leitham (Kanada
„Missiks"),-Tiiu Halliste (Shveits),.."Marika-B (Lääne-Saksamaa) ja Kristi Meri
Toto.— El]iä;Kung
SIMlSt tU
GEISLINGEN („Meie Elu'' kaastööliselt) --Saksa nimeka päevaleht „DieWelt" oma
. juuli numbris kaheveerulise kirjutise pealkirja all„Tallinn: haigutav tühjus'', milles öeldakse:
„Olümpiavõistlused purjetamises Tallinna lahes näivad halva tähe all seisvat. Esimesed võist
lused eile ennelõunal pidid edasi lükatama vahtse a tuulevaikuse tõttu.
NEW..YORK (M.'E.).-,Mäg..J.^
monson sai Eesti Rahvuskomitee
U'fe esimehena Stokhcllmis t)hend-riikicse
suursaadikult Rodney Kemi^-
dy-Minott' üllatava kirja, milles viimane
kirjeldab oma ainulaadset elamust
jä eestlasi hindavat vaimustust
ühenduses ESTO-80 pidustustega
Rootsi pealinnas, ta 'kirjutab:
„Armas hr. Simonson, juulikuu 5
—^13 nädalal oli mul naudmg.jälgida
ja külalisena osa võtta minu elu
ühest värvirikkamast, erutavast ja
hingelisi tundeid liigutavast elamusest.
Ma mõtlen selles Stokholmis
asetleidnud ESTÖ-8Ö-Ie. ^
Kui uhke peatie teie olema oma esivanematelt
pärandatud rikkale kultuurile
ja pikalt helisevale ajaloole!
Ma olin uhke, et tuhat eesti-ameerik-last
tulid omal kulul siia, et võtta
osa rongkäigust ja pidustuste-pro-gramniist.
Iga ettekanne oli ülimalt
meeldiv. Kõige enam olin ma liigutatud
olla tunnistajaks kui palju tähendab
vabadus eestlastele> kes ilmselt
ei ole kaotanud selle põhimõtte
tundeid,
Eesti elab aiata kui ESnrO-80 on
osutiks kuidas on ta laste tunded,
kuigi tuhandetel neist ei ole olnud
võimalust külastada nende esivanemate
põiis-kodumaad.
Ma olen uhke, et ühendriigid omavad
^jiii^äl ju ee kui oma kodanikke.
Ma olen uhke, et neist nii palju
tuli sUa Stokholmis Ma olen uhke,
et USA ikka tunnustab Eesti Vabariiki
ja ma olen uhke oma paljudele
eestlasist sõpradele Rootsis, keda;
olen siiri kohtanud ja tundma õppinud.
Kõige siiramalt teie Rodney
• Kennedy-Minott."; . .
: V STOKHOLM (,,Meie Elli'': ^:^k^ Endiste ' | •
eesti sõjameeste esindajad tujid Eesti Päevade ajal Stok-|
hplmis kokku 5. Ülemaailmseks Eesti Sõjaveteranide Kong- |
ilessiksrmis peeti iEesti Majas asuvas ,,Scala'* teatri saalis. |
Eesti Sõjameeste kongressist võttis osa üle saja Võitlejate |
Igute ja sõjaveteranide esindaja ja ühingute liikme. |
„USlÄsõjajOudiidest" kandis E. |
Kool ette.kol. Y. Änsoni koosta- i
tud sisuka ülevaate NATO ja E
Varssavi pakti sõjajõudude vahe- |
korrast. Varssavi pakti jõud on 1
mõnel alal, eriti tankide arvuli- |
seš osas,'ülekaalus, kuid NATO .. =
jõud on varustatud parema teh- |
nikagä ja võimelised Vene jõude , |
kinni pidama. |
Edasi kõneles mag.'R. Piirvee |
(Kanada) „Teledektšioonist — |
tehiskehade ja satelliitide kasu- =
tamisest" ja Rootsi •rriereväe, =
kapten Veljo Pärli „Rootsi kait- |
se korraldusest". Iga j referaadi i
järele oli lühike mõtetevahetus, s
;RESOLUTSIOOR: • ; |
Järgnes Sõjameeste Kongressi |'
resolutsiooni va^stuvõtiyiine. Pä- =
rast lühikest mõtetevahetust =
mõnes redaktsioonilisi^ küsimu- i .
ses võeti resolutsioori^hel hää- i
lel vastu resolutsiooni komisjoni |
poolt esitatud sõnastuses. Resg- |
lutsiooni esimeses "jlõigus öel- 1
dakse, et Eesti Vabadusvõitleja- i
: te-sõjaveteranide peamiseks ees- 1
märgiks on Eesti territooriumi 1
vabastamine Nõukogude Liidu |
pkupatsioonist ja selle sõjaväest • i
ning Eesti Vabariigi taastamine, |
tuginedes rahvaste enesemaära-, =
mise õigusele. (Resolutsiooni |
tekst avaldatud eraldi.) =
- Kongressi lõpuosas esitati lü- |
•hiettekandeid mitmel alal. i
II maailmasõjast osavõtnud ees- i
ti väeosade ajaloomaterjalide ; i
kogumise tööst kõneles Jüri =
Remmelgas (Rootsi), Eesti Di- |
viisi ajaloomaterjalide kogumi- |
sest Joh. Pedak (USA), lühiüle- 1
vaate Auraamatu Koniisjoni |
tqöst andis A, Kurgvel, ajaleht |
,,Võitleja" väljaandmise küsi- |
nustest esitas lileyaate majan- 1
dusjuht H. Kivi, 'märkides, et -|
,,Võitleja" seisab kindlal inajan- |
duslikul alusel. Ajalehel on kin- |
, del tellijaskond ja toetuskaarti- f
dega on saadud toetusi , nn et s
ajalehe väljaandmine on kind- |
lustatud. ' I
Oli veel mõtetevahetuši, mille |
järele kongress lõppes kongressi {
juhataja lõppsõnaga ja j võimsa |
Eesti, hümniga. |
Kongress algas Võitlejate
Ühingute lippude defileega kongressi
komandandi H.Pagi juhtimisel
Järgnes palvus peapiiskop
K. Veemilt, kes meenutas esimese
eesti sõjameeste kongressi
tähtsust' 1917. aastal ja; palus .
_ Kõigevägevama õnnistust end.
i eesti Sõjameeste esindajate üle-i
maailmsele kokkutulekule. /
i Kongressi avasõna ütles Eesti
= Ohvitseride I^ogu: Rootsis esi-i
mees A. Ilves fervitadeskongres-
•i si ja soovidesl kongressile esita-
= tava rešolutsiöbni' üksmeelset
E vastuvõtmist, et hoida meis hõõ--
I gumas vabaduse tuld.
I Avakõne pidas .^Jlemaailmse
1 Eesti VabadusvõitlejateiKeskuseni
i esimees A.Jurs,' öeldes et see
= kokkutulek on viiendaks Eesti
. i sõjameeste kongressiks, millbst
E kolm • on toimunud välismaal.
E Meie sooviks: on; et järgmfse
S saaksime pidada juba vab^l kq-
= dumaal. Meie Vabadus või tlusli-
E kud aktsioonid ei anna pradgu,
1 .küll otsest tulemust, kuid nende
§ tagajärjed šelguyad hiljem. Ka-
I " nadaboikoteerib olümpiamänge
= ja Tallinna ei lahe Kanada esin-i
dajaid. Balti sõjameeste esindu-
E sed Kanadas on koostöös ja pp-
E liitiliselt ei seisa me enam üksi.
"i . Kongressi juhatajaiks valiti A.
I Jurs (Kanada); E. Kool (USA),
E V. Pärtel (Inglismaa), E. Bergr
I iman (L-Saksamaa), J. Äro
1 : (Rootsi); sekretärideks A: Põld-i
ma ja 0. Viirsoo Rootsi. '
I TERVITUSED" r. -
E Järgnesid lühikesed tervitused
i erimaade organisatsioonide esin-
= dajailt. Inglismaa Eestlaste
E Ühingu , Sõjameeste Koondise
i tervituse tõi V. P|ärtel, USA Võit-i
^ lejate Ühingute Liidu esimehe
E koi. Y; Absoni tervituse kandis
I ette E. Kool, Kanada E^V.Üv Lii-
1 du poolt' tervitas H. Kore, Aust-
= raalia Võitlejate tervituse tõi R.
I Kalamäe, Saksamaa sõjainvalii-i
dide poolt Arnold Ruus. Ärgen-
I Vtiina Rindevõitlejate Ühingult
i :^kirjalik tervitus niilleS"märgiti,
I et neil on umbes 5(}?liiget.
I , Kongressi esimesele;,: osale
E järgnesid referaadid. Teemal
liiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiii^
Puuduv tuul pole ainuke, ; mis
, olümpialinn Tallinnale muret teeb.
' .Palju hullem on haigutav tühjus paigas,
mis ennast spetsiaalselt oh suureks:
turistideyooluks ette Mmista-nud.
Aga senini ei ole -turiste tulnud.
See algas juba sissereisil. Olipmpia-külaliste
jaoks el^itatu^' reisilaev
,,Georg Ots'' 1000-de reisija ja 180-ne
meeskonnaliikme jaoks tõi laupäeval /
täpselt 18 reisijat Helsingist Tallin-
. nässe. Päev hiljem olevat ainult 15
reisijat olnud...
; Olümpiakülal on 276: tuba, milles
võiksid 632 isikut elada — tulnud_ on
ainult 250. : •
Hotell •„yiru", millesse paigutatakse
ajakirjanikud ja aukülalised, ehitati
1972. a; soomlaste poolt ning
mahutab 800 külalist. Keegi ei tea
praegu täpselt, kui palju 'on tulnud.
Rohkem kui 150 pole külalisi päris
kindlasti. Ekstra olümpiaturistide
jaoks ehitatud 28 korrusega hotell
,,01ümp>ia'- on veel rühi,
Seda arvudemängu võib igati jätkata.
Pressikeskus 300 ajakirpniku
jaoks on rajatud ^suurejoorijeliselt
Napilt pool on majutatud.; i Välismailt
on ainult 50 ajakirjanikku.
Olümpiasadanias on - 83 purjep^ati
Balti regati: puhul 1978 oli neid veel
^••^251;:;. -:/•::•':---^\!;^.:''-'
Organisaatorid tröö^stiväd endid ja
ajakirjanikke lootusega järgmisteks ;
päevadeks:, „Tuleb kindlasti rohkem
külalisi." _Vähemalt lootist pole so-vetid
veel kaotanud../'
Saksa TV-s näidati 21. juuli õhtul
mõningaid pilte Tallinnast: Wtiigi
kreeklannadeks riietatud neiud avamispidustustel,:
rahvatantsijad vabaõhumuuseumi
dekoratsioonide taus-:
:tal ja intervjuu Tallii]ina ehitusoSa--
konna juhataja D.imitri Brünsiga.
Viimane kahetses, et; Laäne-Saksa-m.
aa böikpteeris olümpiamänge: ning
nii vähe turiste on tulnud regati pü;
hui Tallinnasse. : ;
Kä 22. juuli õhtul edastaiti pilte
tallinna vanalinnast ja blümpiakes-kusest
Pirital. Anti ka lühike ülevaade
Tallinna ajaloost, mainitli Eesti
lühikest iseseisvusaega, mis lõpetati
vägivaldselt Hitler-Stalini kokkuleppe
tulemusena. Saates märgiti, et regatist
võtab o§a 23 rahvusest purje-spdrtlasi,
kuna Montrealis olid esindatud
46 rahvust. Reporter vihjas ka
turistide vähesusele, i märkides, et
linna restaureerimise ja olümpiare-
Meenutades antiik-olümpiamänge esinesid eesü
gati, avapidustüseii kreeka riietuses. •.
.are-
Troonilt kukutatud: Iraani Shahh'
suri pühapäeva hommikul Kairos 60
aasta vanuselt südamenõrkuse ja sisemise
verejooksu tõttu. Ta.oli vähihaige
ja teinud läbi mitu öperatsiöp-ni.
Teade: shahhi surmast tõi Teherani
tänavatele rõõmust tantsivad
rahvahulgad, kuid üldiselt on arvamine,
et see ei kergenda USA pantvangide
olukorda. /
Egiptus: kprraldas shahhile riiklikud
matused, kuid riigipeadest võtab
osa vaid president Änwar Sadat,
sest teistest maadest neid ei sõida.
ÜSiÄ on esindatud vaid kohaliku saadiku
kaudu. Eraviisiliseit võtab matusest
osa aga endine president Richard
Nixon.
gati ettevalmistusega vaeva" näinud
eestlased väärinuks rohkem hono-reerimist
- olümpiaturistide: poolt.
Edasi märkis reporter et oma:ise-;
seisvüst toonitavatel: eestlastel on
seega võetud võimalus demonstratv
sioonikslaiemä foorumi ees.;
Teatud segaduse- valmistas Tallinnas
Krupi vabriku direktor ja Saksa
olümpiakomitee liige-Berthold Beitz,
kes oli sõitnud Tallinnasse oma pur-jejahiga.
Kuna: viimase • paigutamiseks
kaubasadamasse polnud ruumi,
siis pandi jahi otsad kinni olümpia-sadamas.
Kuna yastavait meresõidu
eeskirjadele peavad nieresõidukid.
..kandma, riigilippu, levis . eestlaste
hulgas kuuldus, nagu võtaks Lääne-
Saksamaa: regatist osa. ' ,
•;:^:^^--; ,;-kk ;:;
Talimnast teatatakse ajalehele
„The Chrlstiari Science Monitor", et
kuue lääneriigi purj esportlased teostasid
olümpiaregati avapidustustel
vaikiva protesti Nõukogude invasiooni
pärast Afganistani, jättes heiskamata
oma rahvuslipud. Nendest kuuest
Iiri, Itaalia, Holland ja Shveits
ei võtnud osa ka avatseremooniast.
Neid esindas seal vaid olümpialipu-kandja.
Taani ja Hispaania meeskonnad
tegid küll avatseremoonia kaasa
kuid ilniia oma rahvuslippudeta.
Nende meeskondade ees kanti vaid
—• Lastes lehvida oma valgetel või värvilistel purjedel Tallinna
lahel 21. juulil, aitate faktiliselt kaasa selleks, et sanktsioneeri-da,
õigustada või kamufleerida alljärgnevat, ütleb apell okupeeritud
Eestist Rahvusvahelise olümpiakomitee esimehele ja purje-
<ö Iseseisva Eesti Vabariigi, lOC liikmesriigi,:
40 / aastane oku]3atsioon
nõukogude armeepoolt;
<D KGB terrorirezhiim ja olulisemate
inimõiguste puudumine (illegaalsed
arreteerimised, läbiotsimised,
range tsensuur, üldine tagahuhkimi-,.
ne, õige informatsiooni puudumine,
võimatus oma soovi kohaselt maalt
lahkuda); • .
0 intensivne venestamine eestlaste
rahvusUke huvi arvel (näiteks moodustavad
vene sisserändajad enam:
kui poole Tallinna elanike arvust);
ö Eesti loodusvarade tohutu eks-
•.ploateerimirie ja,, otsene röövimine;
Moskva bürokraatia huvides; Eesti
• looduse kuritegelik pollutsioon hoo-'
limatu industrialiseerimisega, juhitud
üle.tsentraliseeritud plaanisüs-
. teemist;
;® Eesti muutmine tohutuks sõjaliseks
tugipunktiks kümnete tuhandete
nõukogude -sõdurite ja sadade
Lääne-Euroopa vastu suunatud rakettidega
aatomiallveelaevad, stat-sioneeritud
'Paldiski mereväesada-mäs
ja reostamas Balti merd; strateegiliste
pommilennukite baasid.
• Säärane, relvastatud ühikute kontsentratsioon
pole mitte ainult tõsiseks
ähvarduseks Euroopa riiikidele,
vaid ohustab ka kogu eešti.rahva eik-sistentsi
sõjalise konflikti korral;
KITSENDUSED :
Või kas Te. juhtute teadma, et:V ,
(D alates 1944 .aastast ei saa ükski
eraisik vabalt sõita.Eesti rannavetes,
(väljaarvatud kaluriti ja meremehed
riigi poolt omatud :jaevadel, kes käivad
läbi rangest poliitilisest kontrollist
enne kui neile ^ntakse vastavad
eriload);. v i .
& alates 1944. a-st on eestlastel keelatud
mihna nende oma süririimaa
rannikupiirkonda (välja arvatud mõned
avalikkusele avatud rannad),
missugused on Moskva asutuste
poolt kuulutatud sõjalisteks piirkon-
(Järg. lk. 8)
® Jeruusalemm kuulutati Iisraeli
pealinnaks vaatamata USA ja teiste
liitlaste ning kommumstlikkude
maade vastuseisule. Iisraeli Parlament
võttis otsuse vastu siiure hääl-teeriamusega;
;
® 42-äastane ameeriklanna kes on
ülesse - kasvatanud 21 last,, registreeris
sõjaväkke astumiseks. 16 on kasulapsed
ja 2 nendest on veel praegu
tema hooldusel. Kõige enam oli üllatanud
sõjaväkke asturnise soovist/
tema abikaasa. !
® Ontario valitsus saadab jvälja lähemal
ajal bröshiiürid kõigile kodanikkudele
kes on 65 a. ja janemad.
Selles on selgitatud valitsi^se poolt
möödunud aprillis väljakuulutatud
uued tagasimaksu alused. Seadus
näeb ette pensionäridele, kes maksavad
kinnisvaramaksu või üüri, taga-smiaksuna
kuni $500.—. Teistele on
see ühtlase summana |50.—.
ö) Venemaa on rauatööstuse poolest
maailma esimene. Temale järgneb
US!Ä. itõigil teiste materjalide tootr.
misei hagu vili, süsi ja puuvill on
esikoht Ameerika Ühendriikide käes.
® Egiptuse presidendi abikaasa Ji-han
Sadat teadis Kopenhaagenis ülemaailmsel
naiste konevrentsil olles
palestiinlaste kavatsusest teda röövida.
Palestiina terroriorganisatsioonil
oli kavatsus teda vahetada Iraani
Shahhi vastu, kelle praeguseks peatuskohaks
oU EgiptuS; Seoses röövi
kavatsusega on vangistatud 3 Rootsi
kodanikku. '
©Lääneriigid lubavad ehitada Lää-ne-
Saksamaal jälle lahinglaevu, kaasaarvatud
aatomjõul töötavaid.
Keeld oli maksev Teise maailmasõja
lõpust. Samuti ^kaotati keeld allveelaevade
ehitamise kohta.
® 12 aastane ukraiiia poiss, kes keeldus
ivanemätega koos tagasimine-mast
N. Liitu, sai poliitiÜse põgeniku
staatuse Ameerika ühendriikides.
Ta tuli Ameerikasse koos vanematega
möödunud jaanuaris. Tema
vanemad on aga ' nüüd pettunud
Ameerika mandri elust ja otsustasid
tagasi pöörduda kodumaale.
® Ontario farmer Jagas tasuta 1000
elusat kana, et rüümi teha uutele. Ta
püiidis neid müüa kanasupi valmistamise
vabrikutele, kuid need on ülekoormatud.
Siis otsustas ta kanad
tasuta anda soovijatele.
^ õlipuuduse üle kurtmine venelas-e
poolt on lääneriikide petmiseks ja
oiiia vallutamise õigustamiseks; Venemaa
on teadaolevalt kõige suurem
õli produtseeriv maa.
® Katoliku us'kuvanglaõpetaja vallandati
Washingtoni osariigis USA-s
selle eest, et sai tasuta puhkusereisi
gangsterite salaorganisatsiooni Ma-fiasse
kuuluva vangi käest.
©Kanada immtgratsiooniametnikud
sõidavad Peruusse intervjueerinia
120 kuubalast, kes soovivad ümber-asuda
Kanadasse. *
<0 Ontario kõrgem kohus otsustas,
et auto seadusevastase parkimise
eest saadud trahvide epst: on vastutav
autoonianik ja mitte sõitja. :
0 Ameerika presidendi yend
Carter andis oma maja vastutuseks
temal võlgu oleva tulumaksu katteks.
Summa suurus, mida
võlgneb, valitsusele ei ole teada.
Pühapäeval,veidi enne kl. 3 päeval
tunti Torontos nõrka maavärisemist.
Eriti oli see tunda kõrgete elamute
ülemistel koniistel. iKujgi see põh- ;
justäs rohkesti järelparimisi, ei tui- :
nüd teateid kahjustustest.
MaaväringU keskpunkt oli USÄ-s,
Kentuckis, umbes ICMI kin Louisville-
'ist ja selie tugevus Ipeti^ 5.1 Richter ,
skaalal. Ontario jõudjsyaring nõrgal
kujul ulatudes põhjasuunas kuni
Barrie linnani. Ka UŠA-s ei
:suuremaid kahjustusi,, . :
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 31, 1980 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1980-07-31 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E800731 |
Description
| Title | 1980-07-31-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
T V
. n.. Order sect
I i i i s n t i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i t i i i i i i i i n i e Q i n i o i t j i i i i i t i i i i n i i i i i t i i i
Nr. 31 (1589) 1980
Second Clas^ Mail Registration No. 1354.
NELJAPÄEVAL, 31. JUULIL - THURSDAY, JULY 31 XXXI aastakäik =
C 0 0
.Miss Esto W kandidaadid Stokhomi raekoja ,,Bla Halleni'' (sinise saali) trepil kolmäpä
sel ballil enne krooniniist. Vasakult - - Tiina Rajamets;(Inglismaa), Helle Leitham (Kanada
„Missiks"),-Tiiu Halliste (Shveits),.."Marika-B (Lääne-Saksamaa) ja Kristi Meri
Toto.— El]iä;Kung
SIMlSt tU
GEISLINGEN („Meie Elu'' kaastööliselt) --Saksa nimeka päevaleht „DieWelt" oma
. juuli numbris kaheveerulise kirjutise pealkirja all„Tallinn: haigutav tühjus'', milles öeldakse:
„Olümpiavõistlused purjetamises Tallinna lahes näivad halva tähe all seisvat. Esimesed võist
lused eile ennelõunal pidid edasi lükatama vahtse a tuulevaikuse tõttu.
NEW..YORK (M.'E.).-,Mäg..J.^
monson sai Eesti Rahvuskomitee
U'fe esimehena Stokhcllmis t)hend-riikicse
suursaadikult Rodney Kemi^-
dy-Minott' üllatava kirja, milles viimane
kirjeldab oma ainulaadset elamust
jä eestlasi hindavat vaimustust
ühenduses ESTO-80 pidustustega
Rootsi pealinnas, ta 'kirjutab:
„Armas hr. Simonson, juulikuu 5
—^13 nädalal oli mul naudmg.jälgida
ja külalisena osa võtta minu elu
ühest värvirikkamast, erutavast ja
hingelisi tundeid liigutavast elamusest.
Ma mõtlen selles Stokholmis
asetleidnud ESTÖ-8Ö-Ie. ^
Kui uhke peatie teie olema oma esivanematelt
pärandatud rikkale kultuurile
ja pikalt helisevale ajaloole!
Ma olin uhke, et tuhat eesti-ameerik-last
tulid omal kulul siia, et võtta
osa rongkäigust ja pidustuste-pro-gramniist.
Iga ettekanne oli ülimalt
meeldiv. Kõige enam olin ma liigutatud
olla tunnistajaks kui palju tähendab
vabadus eestlastele> kes ilmselt
ei ole kaotanud selle põhimõtte
tundeid,
Eesti elab aiata kui ESnrO-80 on
osutiks kuidas on ta laste tunded,
kuigi tuhandetel neist ei ole olnud
võimalust külastada nende esivanemate
põiis-kodumaad.
Ma olen uhke, et ühendriigid omavad
^jiii^äl ju ee kui oma kodanikke.
Ma olen uhke, et neist nii palju
tuli sUa Stokholmis Ma olen uhke,
et USA ikka tunnustab Eesti Vabariiki
ja ma olen uhke oma paljudele
eestlasist sõpradele Rootsis, keda;
olen siiri kohtanud ja tundma õppinud.
Kõige siiramalt teie Rodney
• Kennedy-Minott."; . .
: V STOKHOLM (,,Meie Elli'': ^:^k^ Endiste ' | •
eesti sõjameeste esindajad tujid Eesti Päevade ajal Stok-|
hplmis kokku 5. Ülemaailmseks Eesti Sõjaveteranide Kong- |
ilessiksrmis peeti iEesti Majas asuvas ,,Scala'* teatri saalis. |
Eesti Sõjameeste kongressist võttis osa üle saja Võitlejate |
Igute ja sõjaveteranide esindaja ja ühingute liikme. |
„USlÄsõjajOudiidest" kandis E. |
Kool ette.kol. Y. Änsoni koosta- i
tud sisuka ülevaate NATO ja E
Varssavi pakti sõjajõudude vahe- |
korrast. Varssavi pakti jõud on 1
mõnel alal, eriti tankide arvuli- |
seš osas,'ülekaalus, kuid NATO .. =
jõud on varustatud parema teh- |
nikagä ja võimelised Vene jõude , |
kinni pidama. |
Edasi kõneles mag.'R. Piirvee |
(Kanada) „Teledektšioonist — |
tehiskehade ja satelliitide kasu- =
tamisest" ja Rootsi •rriereväe, =
kapten Veljo Pärli „Rootsi kait- |
se korraldusest". Iga j referaadi i
järele oli lühike mõtetevahetus, s
;RESOLUTSIOOR: • ; |
Järgnes Sõjameeste Kongressi |'
resolutsiooni va^stuvõtiyiine. Pä- =
rast lühikest mõtetevahetust =
mõnes redaktsioonilisi^ küsimu- i .
ses võeti resolutsioori^hel hää- i
lel vastu resolutsiooni komisjoni |
poolt esitatud sõnastuses. Resg- |
lutsiooni esimeses "jlõigus öel- 1
dakse, et Eesti Vabadusvõitleja- i
: te-sõjaveteranide peamiseks ees- 1
märgiks on Eesti territooriumi 1
vabastamine Nõukogude Liidu |
pkupatsioonist ja selle sõjaväest • i
ning Eesti Vabariigi taastamine, |
tuginedes rahvaste enesemaära-, =
mise õigusele. (Resolutsiooni |
tekst avaldatud eraldi.) =
- Kongressi lõpuosas esitati lü- |
•hiettekandeid mitmel alal. i
II maailmasõjast osavõtnud ees- i
ti väeosade ajaloomaterjalide ; i
kogumise tööst kõneles Jüri =
Remmelgas (Rootsi), Eesti Di- |
viisi ajaloomaterjalide kogumi- |
sest Joh. Pedak (USA), lühiüle- 1
vaate Auraamatu Koniisjoni |
tqöst andis A, Kurgvel, ajaleht |
,,Võitleja" väljaandmise küsi- |
nustest esitas lileyaate majan- 1
dusjuht H. Kivi, 'märkides, et -|
,,Võitleja" seisab kindlal inajan- |
duslikul alusel. Ajalehel on kin- |
, del tellijaskond ja toetuskaarti- f
dega on saadud toetusi , nn et s
ajalehe väljaandmine on kind- |
lustatud. ' I
Oli veel mõtetevahetuši, mille |
järele kongress lõppes kongressi {
juhataja lõppsõnaga ja j võimsa |
Eesti, hümniga. |
Kongress algas Võitlejate
Ühingute lippude defileega kongressi
komandandi H.Pagi juhtimisel
Järgnes palvus peapiiskop
K. Veemilt, kes meenutas esimese
eesti sõjameeste kongressi
tähtsust' 1917. aastal ja; palus .
_ Kõigevägevama õnnistust end.
i eesti Sõjameeste esindajate üle-i
maailmsele kokkutulekule. /
i Kongressi avasõna ütles Eesti
= Ohvitseride I^ogu: Rootsis esi-i
mees A. Ilves fervitadeskongres-
•i si ja soovidesl kongressile esita-
= tava rešolutsiöbni' üksmeelset
E vastuvõtmist, et hoida meis hõõ--
I gumas vabaduse tuld.
I Avakõne pidas .^Jlemaailmse
1 Eesti VabadusvõitlejateiKeskuseni
i esimees A.Jurs,' öeldes et see
= kokkutulek on viiendaks Eesti
. i sõjameeste kongressiks, millbst
E kolm • on toimunud välismaal.
E Meie sooviks: on; et järgmfse
S saaksime pidada juba vab^l kq-
= dumaal. Meie Vabadus või tlusli-
E kud aktsioonid ei anna pradgu,
1 .küll otsest tulemust, kuid nende
§ tagajärjed šelguyad hiljem. Ka-
I " nadaboikoteerib olümpiamänge
= ja Tallinna ei lahe Kanada esin-i
dajaid. Balti sõjameeste esindu-
E sed Kanadas on koostöös ja pp-
E liitiliselt ei seisa me enam üksi.
"i . Kongressi juhatajaiks valiti A.
I Jurs (Kanada); E. Kool (USA),
E V. Pärtel (Inglismaa), E. Bergr
I iman (L-Saksamaa), J. Äro
1 : (Rootsi); sekretärideks A: Põld-i
ma ja 0. Viirsoo Rootsi. '
I TERVITUSED" r. -
E Järgnesid lühikesed tervitused
i erimaade organisatsioonide esin-
= dajailt. Inglismaa Eestlaste
E Ühingu , Sõjameeste Koondise
i tervituse tõi V. P|ärtel, USA Võit-i
^ lejate Ühingute Liidu esimehe
E koi. Y; Absoni tervituse kandis
I ette E. Kool, Kanada E^V.Üv Lii-
1 du poolt' tervitas H. Kore, Aust-
= raalia Võitlejate tervituse tõi R.
I Kalamäe, Saksamaa sõjainvalii-i
dide poolt Arnold Ruus. Ärgen-
I Vtiina Rindevõitlejate Ühingult
i :^kirjalik tervitus niilleS"märgiti,
I et neil on umbes 5(}?liiget.
I , Kongressi esimesele;,: osale
E järgnesid referaadid. Teemal
liiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiii^
Puuduv tuul pole ainuke, ; mis
, olümpialinn Tallinnale muret teeb.
' .Palju hullem on haigutav tühjus paigas,
mis ennast spetsiaalselt oh suureks:
turistideyooluks ette Mmista-nud.
Aga senini ei ole -turiste tulnud.
See algas juba sissereisil. Olipmpia-külaliste
jaoks el^itatu^' reisilaev
,,Georg Ots'' 1000-de reisija ja 180-ne
meeskonnaliikme jaoks tõi laupäeval /
täpselt 18 reisijat Helsingist Tallin-
. nässe. Päev hiljem olevat ainult 15
reisijat olnud...
; Olümpiakülal on 276: tuba, milles
võiksid 632 isikut elada — tulnud_ on
ainult 250. : •
Hotell •„yiru", millesse paigutatakse
ajakirjanikud ja aukülalised, ehitati
1972. a; soomlaste poolt ning
mahutab 800 külalist. Keegi ei tea
praegu täpselt, kui palju 'on tulnud.
Rohkem kui 150 pole külalisi päris
kindlasti. Ekstra olümpiaturistide
jaoks ehitatud 28 korrusega hotell
,,01ümp>ia'- on veel rühi,
Seda arvudemängu võib igati jätkata.
Pressikeskus 300 ajakirpniku
jaoks on rajatud ^suurejoorijeliselt
Napilt pool on majutatud.; i Välismailt
on ainult 50 ajakirjanikku.
Olümpiasadanias on - 83 purjep^ati
Balti regati: puhul 1978 oli neid veel
^••^251;:;. -:/•::•':---^\!;^.:''-'
Organisaatorid tröö^stiväd endid ja
ajakirjanikke lootusega järgmisteks ;
päevadeks:, „Tuleb kindlasti rohkem
külalisi." _Vähemalt lootist pole so-vetid
veel kaotanud../'
Saksa TV-s näidati 21. juuli õhtul
mõningaid pilte Tallinnast: Wtiigi
kreeklannadeks riietatud neiud avamispidustustel,:
rahvatantsijad vabaõhumuuseumi
dekoratsioonide taus-:
:tal ja intervjuu Tallii]ina ehitusoSa--
konna juhataja D.imitri Brünsiga.
Viimane kahetses, et; Laäne-Saksa-m.
aa böikpteeris olümpiamänge: ning
nii vähe turiste on tulnud regati pü;
hui Tallinnasse. : ;
Kä 22. juuli õhtul edastaiti pilte
tallinna vanalinnast ja blümpiakes-kusest
Pirital. Anti ka lühike ülevaade
Tallinna ajaloost, mainitli Eesti
lühikest iseseisvusaega, mis lõpetati
vägivaldselt Hitler-Stalini kokkuleppe
tulemusena. Saates märgiti, et regatist
võtab o§a 23 rahvusest purje-spdrtlasi,
kuna Montrealis olid esindatud
46 rahvust. Reporter vihjas ka
turistide vähesusele, i märkides, et
linna restaureerimise ja olümpiare-
Meenutades antiik-olümpiamänge esinesid eesü
gati, avapidustüseii kreeka riietuses. •.
.are-
Troonilt kukutatud: Iraani Shahh'
suri pühapäeva hommikul Kairos 60
aasta vanuselt südamenõrkuse ja sisemise
verejooksu tõttu. Ta.oli vähihaige
ja teinud läbi mitu öperatsiöp-ni.
Teade: shahhi surmast tõi Teherani
tänavatele rõõmust tantsivad
rahvahulgad, kuid üldiselt on arvamine,
et see ei kergenda USA pantvangide
olukorda. /
Egiptus: kprraldas shahhile riiklikud
matused, kuid riigipeadest võtab
osa vaid president Änwar Sadat,
sest teistest maadest neid ei sõida.
ÜSiÄ on esindatud vaid kohaliku saadiku
kaudu. Eraviisiliseit võtab matusest
osa aga endine president Richard
Nixon.
gati ettevalmistusega vaeva" näinud
eestlased väärinuks rohkem hono-reerimist
- olümpiaturistide: poolt.
Edasi märkis reporter et oma:ise-;
seisvüst toonitavatel: eestlastel on
seega võetud võimalus demonstratv
sioonikslaiemä foorumi ees.;
Teatud segaduse- valmistas Tallinnas
Krupi vabriku direktor ja Saksa
olümpiakomitee liige-Berthold Beitz,
kes oli sõitnud Tallinnasse oma pur-jejahiga.
Kuna: viimase • paigutamiseks
kaubasadamasse polnud ruumi,
siis pandi jahi otsad kinni olümpia-sadamas.
Kuna yastavait meresõidu
eeskirjadele peavad nieresõidukid.
..kandma, riigilippu, levis . eestlaste
hulgas kuuldus, nagu võtaks Lääne-
Saksamaa: regatist osa. ' ,
•;:^:^^--; ,;-kk ;:;
Talimnast teatatakse ajalehele
„The Chrlstiari Science Monitor", et
kuue lääneriigi purj esportlased teostasid
olümpiaregati avapidustustel
vaikiva protesti Nõukogude invasiooni
pärast Afganistani, jättes heiskamata
oma rahvuslipud. Nendest kuuest
Iiri, Itaalia, Holland ja Shveits
ei võtnud osa ka avatseremooniast.
Neid esindas seal vaid olümpialipu-kandja.
Taani ja Hispaania meeskonnad
tegid küll avatseremoonia kaasa
kuid ilniia oma rahvuslippudeta.
Nende meeskondade ees kanti vaid
—• Lastes lehvida oma valgetel või värvilistel purjedel Tallinna
lahel 21. juulil, aitate faktiliselt kaasa selleks, et sanktsioneeri-da,
õigustada või kamufleerida alljärgnevat, ütleb apell okupeeritud
Eestist Rahvusvahelise olümpiakomitee esimehele ja purje-
<ö Iseseisva Eesti Vabariigi, lOC liikmesriigi,:
40 / aastane oku]3atsioon
nõukogude armeepoolt;
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-07-31-01
