Meie Elu = Our life, March 12, 1981

              1 '
m) 1981
lyähesdd '
|nf ehÄi
ises kaa=
ei tunne
igi tund-t)
ös (kus
vanema
lii juhita- Iia või-i
kusa-te
ühe
aidami-ülesari-ic
pare-ia
vaja-oortele
x)rtega
ja eest-agu
ne-voiksid
nid üle
Noorte
late-is
nii mõ-
|tQ ainult
-le mine-
Ist ESTÖ
paks ele-ke
keskel-kpontaan-lonna
ees.
Idus mär-
Jnii nagu
1 kui suurr
Ite meele-jölt
täieli-lagä
leidis
Id noorte
katkonna-lorte
mee-remini
or-litult
kor-jendi
eest-panu
osa-
]id olevat
kangela-iMiss
ES-lidagi
sel-leie
noori,
leks õppe-ppaganda-kiup
Aust"
Istat taga-tkuvottes:
lajandi lõ­pe
hoore-bnata
rah-
HLNE
kistab' vil­ale
siirdu­ja
Finnair
jerida sõi-
|i'ate teiste
li prooviti
katse tule-,
liud. Arva-
Iroöv Sak"
t võitiemi-
Id agraari-
Kõige kan.-
Irtsilä IJel-lirma
V/O
Moskvas
|b, et Soo-a.
umbes
feiise väga
Ejäälõhku-pn
ajaleh-f/
es maail-liise
kvali-
Igasi peeti
läälöhkuja.
•eesurvega,
Itud liiku-
|t es. Siberi
märga ta-kuud
kešt-pib
soome
leet, ,sest
Ld laevad,
imest ,'kok-
J.M.
parandu-bvõtetes.
E1044
R-I
s
11' ' I ^
,,Meie Elu" nr.:!® (1621) 1981 tHURSDAY, MARCH
Pärast organisatsioonide esindaja­te
üldkoosolekut Eesti Päevade küsi­muses
peeti laupäeval Sihtasutuse
Eesti Päevad Kanadas aastapeakoos-olek,
kus kinnitati aruanded, võeti
vastu tegevuskava ja valiti Sihtasutus
se uus juhatus. Sihtasutuse esune-beks
valiti endine esimees Tõnu tõ­sine.
Aastapeakoosolekut juhatas V,
Raiend ja protokollis E. Soomet.
Tegevusaruande esitas esimees f;,
Tõsine, märkides, et kogu tegevus
möödunud aastal oli seotud ESTO
'80 läbiviimisega ja. Eesti Päevadele
lennutranspordi korraldamisega.
Põhjakotka lennuga viidi Eesti Päe­vadele
454 inimest. V
Majandusaruande esitas laekur J.
Ramjalg. Põhjakotka lend lõppes üle-,
jäägiga $2.317,01 ja kõik EŠTÖ '80-ga
ühenduses olnud üritused andsid
Sihtasutusele kokku ülejäägi
S3.643.41. Tegevusaasta üldine üle­jääk
oli 15.314.—. Koos eelmise aasta
. ülejäägiga oli Sihtasutuse: rahaline
seis aasta lõpul 119.173.36.
Tegevusaruanne ja majandusHk
aruanne kinnitati ühel häälel.
198L a tegevuskava esitas T. Tõsi­ne
üldjoontes kolmes punktis: I) Lõ­petada
ESTO 'Sö-ga ühenduses oleva
üritusena ESTO:'80 malestusalbumi
levitamine, 2) Astuda vajalikke sam­me
ESTO '84 ettevaimisl^miseks jä
3) Pidada ühendust teiste maade ja
Kanada eesti organisatsioonidega. J,
Ramjalg esitas eelarve $2.100.-- suu­ruses:;,
ülejäägiga $7(^.—. Tegevus­kava
ja eelarve võeti vastu esitatud
kujul. ' ,
Aeganõudvamaks kujun^es koosole­kul
valimiste läbiviimine. Esimehe
kohale seati üles Tõnu Tõsine (F.
koöpi poolt) ja Toomas Metsala (P.
Einola poolt). Hääletusel valiti Siht­asutuse
esimeheks T .Tõsine 65 hää­lega,
T. Metsala saades 22 häält. Ju=
hatuseUikmeiks esitati põhikirjas et­tenähtud
viie ringkonna poolt: gaidi­de
ja skautide poolt Enn Kiilaspea,
lauljate poolt Artur Kelder, võim.le-'
jäte poolt Merike Toomes, rahvatant­sijate
poolt Härnald Toomsalu ja
EKM poolt Avo Kittask. Kõik esita­tud
kandidaadid kinnitati ühel hää­lel.
Vabaks ^ jäänud ühe juhatusliik-me
kohale esitati kandidaatideks
Hans Kivi Torontost ja Enno Lep-nurm
Vancouverist. 27 häälega valiti
juhatusse E. Lepnurm, H. Kivi saa-des
21 häält. '
Revisjonikomisjoni valiti J . Terts,
V. Kana ja 0. Haamer, välisreviden-diksG.
Mitt, ' •
Tagasivalitud T. Tõsine tänas te­male
näidatud usalduse eest ja aval­das
lootust heale koostööle. Poolteist
tundi kestnud asjalik töökoosolek
lõppes hümni laulmisega.
Eesti
võitlejaid austati
Kanada parlamendis
Päevad Kanadas saso Foto
OTTAWA — Parlamendi istungil
24. veebruaril meenutas parlamendi­liige
konservatiivide erakonnast Gor-don
Gilchrist (Scarborough East)
Eesti Vabariigi 63. aastapäeva ja ees­ti
päritoluga kodanike panust Kana-dale.
Ta tegi ettepaneku parlamendi­le
avaldada kiitust ja toetust eesti,
ühiskonnale Kaiiadas jätkuvates
1 ^1^^ püüetes oma kodumaa vabastami-
V seks ja iustada neid vabadusvõitle-
. jäid Kanadas ja Eestis/kellele eelmi­sel
nädalal anti Eesti Kuldmedal ~
. - härrad Heinsoo, Niklus ja Kukk —
ning avaldada lootust, et nende ko-
^ dumaa varsti naudib samu vabadusi
nagu nad ise on leidnud Kanadas.
Haamer Ettepanek, mida sekondeeris par­lamendiliige
S. Paproski (Emnontoii
—. North), võeti vastu üksmeelse kiidu­avaldusega.
ee
Toronto eesti rahvatantsijate rüh­ma
„Kungla" järjekordne kevadest
nemine kujunes ilusaks elamuseks
kõigile, kus noored ilusais rahvarõi­vais
demonstreerisid kõrget taset
eesti rahvatantsu viljelemisel ja
maailmaklassi kuulumist kava vii­mases
osas. Umbes 800 pealtvaatajat
Jälgisid laupäeva õhtul, 7. märtsil,
sujuvalt korraldatud esinemist hea
rahvapillide orkestri saatel Seneca
College moodsas Mmkler auditooriu­mis.
Toomas Metsala kogenenud juh­timisel
esitati neli tailtsupilti i^anast
ja uuest ajast. Kava algul austati
Toomas Küttit „Kungla-' kuldmär-
.giga.:: •
• • • • : • V ' - •.
Esimene pilt „Karjanäli-marjana-li",
mille käsikirja koostanife ja: la­vastuse
seadnud Katrin. Kütti, oli
tuntud eesti rahvatantsude kordami­ne
ja -noprte tantsijate C|skuste de-,
monstratsioon. Algajate täše oh hea
ja esile tõstmist väärivad Setu „Kol-mõgeski
kaarasiim" ja Häädameeste
,Jakk". Jaaniku lauljad Ilo ja Käärin
sobisid suure|päraselt oma
udega tantsupilti. i
Maimets
rahvalau
. ' Teine pilt ,,Korr, korr, kõrtsitütar".
Toomas Metsala käsikirja järele. Su-san
Valvuri lavastusel viis vaatajas­konna
rannakülla. Selles lavapildis
said rahvatantsijad elu ^sisse ja kii­ruse
jalgadesse. Meeldivateks tantsu­deks
kujunesid ^Mustjala paadi­mees"
j a Karksi-Muia „Paigalejäämi-se
põika'i. Lavapildi pare^mateks tant­sudeks
kujunesid' Toomas Metsala
. poolt seatud „Labajalavaliss'' õlle­kannudega,
ja „Kuue paari reinlen­der".
MüKulase laul,.kus tantsiti lau­lu
saatel, väärib esiletõstmist.
Kolmas tantsupilt„Vänapiiga õnji",
käsikiri Heino Jõe'lt ja lavastus Rita
Valterilt, käsitles vanapiiga eluõnne
otsivat saatust. Lavapilt nõia juures.
Toomas Metsala teksti lugemine ja
tantsude valik oli sobiv teemale. Esi­le
tõstmist väärivad hästituntud T.
Metsala Vigala polka", Kolga-Jaani
„Siiripolka"r Muhu „Targa rehealu­ne",
Kuusalu „Raabiku" ja lõpuks
rootsi ,,Härjatants" ärateenitud suu-
9 0
ja esitas uue — otsuse tegemine
si lükata ja vahepeal saata küsimus­leht
.kõigile Kanada eesti organisat­sioonidele.
Seegi võeti tagasi ja pä­rast
mitmeid sõnavõtte protseduuri
üle pärast vaheaega läks hääletami­sele
E. Leppurme ettepanek: — ÜEP
asukoha määramine edasi lükata ku­ni
l . maini ja,', kui Vancouver ei soo­vi
korraldamist omale võttal siis asu^
kohaks jääb Toronto. v
Selle poolt hääletas 82 ja vastu 41.
Järgnes tugev aplaus ja E. Lepnurm
avaldas 'tänu usalduse eest, et ei hää­letatud
Vancouver- otse maha; .
Järgmise ESTO aeg määrati üks­meelsel
t— aasta 1984. kuna leiti, et
samal aastal toimuvad
güd ei sega. .
SUUR HUVI, •
Eelseisva ESTO teemaks soovita­sid
nii R. Kreem kui dr. K. Aun eesti
lipu juubelit, kuna just sel ajal saab
täis 100 aastat sini-must-valge õnriis-tamisest
Otepääl.
Otsuse tegemise edasilükkamisega
langesid ära päevakorra teised punk­rid
— valimised vajaduse korral jne.
Organisatsioonide esindajate koos­olek,
mis oma rohkearvulise osavõtu­ga
näitas suurt huvi meie ülemaailm­se
suurürituse vastu,*
hümniga.
re aplausiga. Vanapiigana .esines Me­rike
Lainevool kes oma osa hästi te-
,JULGE • KAASA" /
õhtu kõrgpunktiks kujunes „Tul-ge
kaasa", mille käsikirja ja lavas­tuse
koostanud Reet Vanaselja-Mar-le}'
ja Toomas Metsala. Teadustajaks
oli Mark Teose ja laulvad õed Ellen,
Reet ja Rosie Lindau'd, kes oleks või
nud terve õhtu ööbikutena laulda ja
rahvas,ei oleks mitte väsinud kuula­mast.
Tantsude ja valguspiltide abi^
ga viidi vaatajaskond nendele mäles­tuste
radadele, kuhu Põhjakotka lend
läinud suvel viis„Kungla" pere.
Rännati Alpides, päevitati Reini
laevasõidul, tutvuti Rooma ajaloo ja
teiste ilusate Itaalia linnadega, pur-jetati
Norra Fjordides ja nauditi pil­vedesse
tõusvate Põhjala mägele ilu.
Rootsis matkates igaüks tundis, nagu
viibiks jällegi Muskokas. Külastus
Soomes oli nagu kojuminek. Soome
saun, valged kased, kesköö päike ja
keele kõla, selle maa armsaks tegid.
Ja siis tuli reisi kõrgpunkt ESTO '80
koos skautUke noorte Vikerkaare
maailmalaagriga. Iialgi eiunune si-ni-
mušt-valgete lippude meri Stokhol-
'. mis..^ • ••
Selles .tantsupildis ,;Kungla" vane­mad
• tantsijad näitasid oma suuri
võimeid ja nende tantsu Osavust. Oo­tamata
meeldivaks üllatuseks ja ela­museks
kujunesid meisterlkult tant­situd
saksa, rootsi, norra, itaalia jä
soome tantsud. Jälgides Tirooli tant­su
ja Bayrische plattler, raske oli
uskuda, et need olid eesti rahvatant­sijad,
nii hästi oli tantsitud. Rootsi
„ Jämtpolska", norra „Reinlender"
ja soome tantsud oli suure osavuse­ga
ette kantud. Lava külgedel, ekraa­nil
lehvivate ESTO sini-must-valgete
ja Tuljakuga lõpetasid„'Kungla" noo-,
red järjekordselt õnnestunud esine­mise.
•
Sajaliikmeline pere kogunes layale,
et. austada lilledega suuretöö tegi­jaid.
Lillede osalisteks said Toomas
Metsala; Jaaniku, Lindau õed, Katrin
Kütti, Reet Marley, Rita Valter, Su^
san Valvur, Taimi Voksepp, Linda
Valter, Agu Metsala ja rahvapillide
orkestri koosseis Voldemar Gustav-son,
Peeter Jeeger, Paul Kiilaspea,
Ene Lomp, Allan Liik, Piä Metsala,
Leila Sülašte, Peeter Sorra ja Ellen
...Valter.^
Tantsupiltide õnnestumisele aitasid
palju kaasa sobivalt valitud ja val­mistatud
kostüümid Anne Järviste,
Ester Kapp'i, Maret Kapp'i, Katrin
Lindre-Marley, Leida Marley ja Rita
Valteri poolt. , .
Ametlikku osa' juhtis rühma esi^
mees Robert KivL
Minkler auditoorium on väga so­biv
sarnasteks esinemisteks.
. Peaaegu kolm tundi kestnud kava
tundus osa publikule pikana. Olukor­da
leevendas hästi õnnestunud hoog-^
ne viimane osa. Järgmise kava koos­tamisel
võiks mõelda mõne .teise
tantsule sarnaneva tantsu väljajat-
: \misele. ^' : •'
•Balti õMu toimus ^•
märtsil Kanada pariamendiliikme-test
ja senaatoritest käenduskomitee
kaasabil^ mille esimeesteks piid kon­servatiivide
parlamendi rühma juht
Walter Baker ja senaator dr. S. Hai-dasz.
Korraldustöö lasus Balti kesk­organisatsioonide
esindajail — eest­lastest
Walter Pent, lätlastest E. Pa-mps
ja leedulastest J . Danys. Uute
liikmetena kuulusid komiteesse veel
endine Slenati esimees R. Lapointe,
parlamendi liikmed D. Crombie, ak­tiivne
inimõiguste kaitsja F. King ja
H.Herbert jt. Kokku 7 senaatorit ja
14 parlamendiliiget
t)ritustest leidis aset juba 3. märt­si
õhtul parlamendi restoranis vastu­võtt
Balti riikide konsulitele, millest
võtsid osa aupeakonsul L Heinsoo,
läti konsul E.Upenieks ja leedu kon­sul
J. Zmudzinas> senaatorid P. Yu-zyk,
A. Thompson ja S. Haidasz, par-lamendüikmed
W; Baker, K. Robin-son,
H. Herbert, M. WUson ja korralt
daya toimkonna liikmed W. Pent, E.
Parups ja J. Danys.
Balti Õhtu algas parlamendihoone
lääneblokis traditsioonilise kokteel-koosviibimisega,
millest osa võtsid li­gemale
200 külalist, nende hulgas ligi
90 senaatorit ja iparlamendiliiget
ning välisdiplomaate, kes võtsid osa
ka õhtusöögist/ Nimekamatest diplo­maatidest
oUd kohal Ameerika
Ühendriikide rniriistri astmes esinda­ja
R. Smith, Lääne-Saksamaa suur­saadik
Erik Stredling, Austraalia
saatkonna esinda j a : B. G, Deckler,
paavsti nuntsius Ä. Paimas j.t.
Õhtusöögil pidas valitsuse nimel
kõne kaevanduste minister Judy Ero­la,
kes oma kõnes käsitas Kanada
mitmekultuurilisuse tähtsust, oma
külaskäiku Soome ja ainult mööda­minnes
vntas Balti rahvaste saatu­sele,
õige teravasõnahse kõnega esi­nes
praegune Balti Liidu esimees T.
Kronbergs, kes on ka Läti Liidu esi­mees.
Kõneleja maalis sünge pildi
Balti rahvaste olukorrast N. Liidu rõ­humise
ja türannia all, märkides, et
vaatamata lubadustele ei ole vaba
maailma rahvad midagi teinud Balti
rahvaste saatuse kergendamiseks.
Valitsuseliikineist olid kohal veel
riigitulude minister W. Rõmkey ja
majandusliku arengu minister H. A.
Olson.
EESTLASI ^
Eestlastest olid osavõtjate hulgas
EKN esimees Laas Leivat abikaasa­ga,
abiesimees Mati Epner abikaasa­ga,
EKN juhatusliikmed: .Eneri Taul,
K. Jõgi, A. Jurs ja Ä. Kittask, EKN
liige S. Kerson. Montrealist P. Möld-re,
M. Pühvel abikaasaga ja L. Helde.
. Väljaspool EKN koosseisu olid Balti
Õhtul Liihan; Puust, Ervin Hopp ja
Mart Pihl abikaasaga Torontost, H.
Paabo Montrealist ja - dr. Juta Kit-ching
Vancouverist, kes andis Kana­da
keskraamatukogule Ottawas üle
5 köidet dr. Võõbuse ingliskeelsest
Eesti ajaloost. Ottawast oli Balti Õh­tu
üks korraldajaid Walter Pent, kor­raldustööde
kaasaaitaja Irene Ruus
ja teisi Ottawa eestlasi.
M i
^ ^ ^ ^ ^
11 m
m
i
m
m
1
m
wm
il tl mm i
Balti õhtu kõneleja käevandusminister Judy Ei*ola koos eestlaste­ga.
Vasakult — Stella Kerson, Avo Kittask, aupeakonsul Ilmar
Heinsoo, Margot Heinsoo, minister Judy Erola, EKN abiesimees
Walter Pent.
m
AKTUS
STOKHOLMiS
STOKHOLM - Eesti Vabariigi 63,
aastapäeva pühitsesid Stokholml
eestlased ja nende külalised tradit­siooniliselt
Kontsertmaja suures
esinduslikus saalis. Kontsertaktuse,
mis tänavu toimus pühapäeval, 22,
veebruaril, korraldas Eesti Rahvus­fond
koostöös teiste eesti organisat­sioonidega.
Aktuse avasõna ütles Eesti Üliõpi­laskonna
esindaja Heinar Valk. Erili­selt
tervitati kohalvnbivaid Vabadu-seristi
kavalere. Vaikse leinaseisaku­ga
mälestati kõiki Eesti vabaduse
eest langenuid.
Rootslaste poolt kõneles koolimi-nister
Britt Mogärd (moderaat). ta
hindas kõrgelt ESTO-t ja tõi esile
eesti kultuurielu eriti eesti raamatu
ja eesti emakeele õpetamise tähtsu­se...
Aktusekõne pidas toimetaja Eeva-.
Merike Kangro-Pennar Münchenist,
kes ütles, et mida enam kasvab ra­hulolematus
kodumaal seda aktiiv­semad
peaksid olema eestlased vä­lismaal.
Kontsertaktuse muusikaiises osas
esinesid viiuldaja Zelia Aumere, ba­riton
Mart Jürljsoo Marianne Mo-bergerl
klaverisaatel, Stokholml
Eesti Naiskoor Harri Kliski juhatu­sel
ja Stokholml Eesti Meeskoor
Rein Tubin'a juhatusel. Ühendatud
segakoor lõpetas kontserdi Harri
Kiiskl juhatusel Mart Saar'e „Lee°
loga". Aktus lõppes eesti hümniga.
ass?
m
Vajatakse
MOORMEEST või TÜTARLAST
kes on huvitatud LINOTYPE ja FO-TO
TRÜKILADUMIST õppima. Eesti
keele oskus tarvilik. Tel. 366-9887.
Eestlased Parlamendimäel koos USA saadikuga. Vasakult — EKN
esimees L. Leivat, end. minister M. Wilson, pr. Smith, USA saadik
R. J. Smith, EKN abiesimees W.Pent ja M. Epn^
Rildcalikus vali­kus
kõrge kva­liteediga
õmb­lusmasinad
ja tarbed, õmblusmasi­nate
ja tolmuuriejate parandus. Kää­ride,
nugade täpsusteritus.
WelTE-ELKA ŠEWING CENTRE '
2235 Bloor St. West (Runnymede
peatus) ~ Tel. 766-2740
õhtusöögil esitati kõrgekvaliteedi^
lisi muusikalisi ettekandeid. Eestlas­test
esines tuntud pianist .Armas
Maiste Montrealist, kes sai suurte
kiiduavalduste osaliseks. Viiulil esi­nes
lätlane,viiulivirtuoos Rasma Liel-mäne
ja leedulastest esines bass-ba-riton
V. Paulionis.
'KokteelMkoosviibimise ajal olid vas­tuvõturuumis
kolme rahva väljapa­nekuid
rahvuslikel motiividel., Eest­laste
väljapanekud toimusid K. Jõgi
ja Eneri Tauli poolt.- Väljapanekute
hulgas oli A. Tamme eesti talu kuju­tav
maal ja mitmeid eestimüstrilisi
käsitöö esemeid.
tas ja tervitas konsuleid Senati rodul
senaator S. Haidasz ja Parlamendis
tervitas Balti konsuleid konservatii­vide
partei parlamendi juht Walter
Baker. •
Balti õhtu päeval oli Balti keskor­ganisatsioonide
esindajate kokku­saamine
mitmekultuursuse ministri
J. Fleming'iga ja välisministeeriumi
Ida-Euroopa osakonna juhtivate isi­kutega.
Eestlaste poolt võtsid kok­kusaamistest
osa EKN esimees L.
Leivat ja rahvuskultuuri komisjoni
esimees A. Kittask.
Sel aastal ei olnud organiseeritud
ühissõitu ja selle tõttu pidid osavõt­jad
Öttawasse sõitma eraautodega.
Tagasi jõuti alles neljapäeva õhtu­poolikul,
kuna maantee oli märg ja
sadas lumelörtsi.
Võiks veel märkida, et,EKN büroo
poolt saadeti Balti Õhtust bsavõtvai-le
senaatoritele. ja parlamendi liik­metele
ning kõikidele . parlamendi
valis- ja riigikaitse komisjoni liikme­tele
EKN broshüür „Estonia and Eu-ropean
Security" ning „National Geo-graphic
Magazin'i" see number, kus
P. Vesilinnu Nõukogude Eesti olu- '
korda kirjeldavV artikkel oli avalda­tud.
' • . * •
Üldiselt jäädi ka seekordse Balti
Õhtuga rahule, mille "korraldamise
pearaskus lasus ka sel aastal EKN
abiesimehe Walter Penti õlgadel Ot­tawast.
' :
L ja 15. märtsil
r. H. Tari ........... ..922-3824
2!. ja 22. märtsil
•. dr. R. Pahapüi ........ 921-7777.
28. Ja 29. märtsil
• •. dr. T. Sauks
SEMÄTIS '
Ka sel aastal leidis aset nii Senatis
kui ka Parlamendis Eesti aupeakon-suli
I. Heinsoo, Läti aukonsuli dr. E.
Upenieksi ja Leedu: aupeakonsuli dr.
J. Zmudzinase ešitamioe. Senatis esi-vajab
1981. a. tegevushoöajaks (12. juuli — 8. august
Sooviavaldused esitada hiljemalt 31, märts^^ Siht­asutus
Seedrioru juhatusele, c/o H. Toomsalu, 47 Mountain
Avenue, Hamilton, Ontario, L8F 4E8, Canada.
Nädalakroonika
-i^ Nõukogude Liidu esindaja rahvus»
vahelisel relvastuse piiramise konve­rentsil
teatas, et Moskva on nõus
teatama lääneriikidele oma sõjaväe
liikumisi jä manöövreid Euroopü-
Venemaal mis on suuremad kui
25.000 meest eeldusel, et seda teevad
lääneriigid, Euroopa, Lähis-Ida, Ka­nada
ja Ameerika Ühendriikide
mandri osas. Venelased põhjendavad
oma ettepanekut etteteatamiseks sõ­jalise
pinevuse vähendajaks.
Lääneriikide esindajate arvates ei
saa seda ettepanekut kaalumisele
vütta, eriti kui selle kokkuleppe alla
käib Põhja-Ameerika mander.
1^ Sunduslik kahe keele õpetamise
kava USA alg-koolides lõpetatakse.
Paljud kasvatusteadlased ütlevad, et
see ei ole läbi viidav kohustusliku
õppekavaga, suure vastuseisu tõttu.
Saksa kohtu poolt lükati tagasi
Rudolf Hbssi palve Lääne-Saksamaa
valitsusele^ et see esindaks teda te­ma
eluaegse vangistuse lõpetamiseks.
Rudolf Hess, endine Hitleri abi, m,
87 aastat vana ja ahiukene vang suu-
.. 461-0912 / res Spandau vanglas.
* • 1^ Ameerikas ön tõusnud värviliste
elanike arv 1970 ja 1.980 aastate vahel
12,5% r - seega 16,8P/o rahvastiku üld­arvust.
Üheksa-aastane pangaröovel USA-s
andis end politsei käsutusse vane­mate
nõudmisel. Ta röövis relvaga
ähvardades $118.-.
lV Maailma pikem mees, 8' 2" pik­kune
"Chicago elanik Don Koehler
suri 55-aastasena südamerabandus­se...
^ Iraanist jõudsid Inglismaale taga­si
seal kuus kuud vangistuses olnud
kolm ](nissioneri.
i( Nõukogude Liidu uus peaminister
on mures väliskaubanduse tagasimi­neku
üle lääneriikidega. USA ja N.
Liidu vaheline kaubavahetus on lan­genud
50% võrreldes eelmise aasta­ga.
Partei kongressil peetud kõnes
ütles Tikhonov, et tema soovib seda
suurendada. Tundub, et Venemaa on
jälle viljapuuduses.
0 •