Meie Elu = Our life, November 27, 1980

              lüsi
järjest olin
lud üldse
flin laagris,
yiijala Tüt-
Imidagi mis
laisa ja mi'-
lillitga sõita
^aM pmst
tuuris, sest
listi Me pa-listTned
väi-
(yerdi^kastl,
ja kõike
iaditaryete
iu,' boomi,
[Ma andsin
. Me värvi­le
taha ni-mä.
Paadi
)timist
rjekas val-
Seal OÜ ka
e vanemad
käisin sea!
umas.
akvaarium p
nl ja kassi-ariumi,
pa-ülda
peale,
teisi taimi
est koopa,
panin talle
üle vett ja
sel nädalal
ab talveks
faism purje-lerupaadiga
lin üksinda.
maja, mis
seal ainult
iraami. Äga
kõik need
jääb minu
is tuleb sei-ip
maas. Nii
J siis ma ma-lab
seal mu
Idüskooi
|märdipäeva.
itosin, siis
ies see päev.
le teada, et
traad. Minu
Anne oma
raadil õli lo-
Jgisime män­gud
lõpetada
idega alusta-lEF'i
karbid,:
raha, kui en-käid.
See-raha
saatma
liseks.
tulime, siis
mis õhtuks,
jaotada. Me
iurist sisse,
vanaisa ja
randiks. Kui
oli ema ju-õlema
pan-li
suu lahti,
'kedagi ham-ja
maiustusi
üks tüdruk,
itsikeseks ja
hundiks. Mi-loli
õige pikk
k Mul hakkas
suur koer
Anne maius-
' ; ,., •
teaksime, vaa°
1, mijda olime
palju. Kodus
ka maiustur
)ru/:-;;;^:
>htu.
idu&kool
itavaf
li
iinul õnn pila
ja Stockhol-colm
nädalat,
nädalat.
skaudi- ja
is. Seal oli
last, U.SA.-^t,
Hiast.
ESTO päeva-la
sõpradega
)re nädal. Pea-lastasin
raeko-leva.
Ireisisme Nor-jmägedest
üles
lordides,
lülin just õigel
lis oli järel ai-
Bta pärast ehk
imalus reisimi-titavaid
paiku.
lendusikool
I I
I
I
I
i
I
di
•4
„Meie Ek" Mr. 48.(1606)
ITMiŠU@USEID SOBIVAID
EESTI VÄRVIDAS KÜÜNLAID
HÕBE JA KULD EHTEI©
KERAAMIKA VAASE
MAALE (raamltult ja raamünata
fUUSTKINKEESEMEID
SAUNASEEPE JA TARBEIED
MITTI KUVERIKONTSERT
sisui kögüupärast veimastuspMu 28 novembril 1900. Esireas, vasakult: K. Maurits, F,
• ;ko/F.:Kaiigro, N. W . L ^
essreas: J,
Mitt, J.-:Körb; E.iÄule, H.
West©!, E. Eimo, K. Ä.
, R. Maasea, W; C!ement,^^0^ J^r^enson, G. Nurm, 0. Amberg
sa; tagareas: .1. Ä&sfr, 1. A» Liltatlial, Ao. Ksaruk, E, Jacoby,- J, LiWieitK^mpf;
•, , 26. jiovembril;, möMi \i : kaheksa-:
kiimuiehd aastat sellest kui Vironia
võis esimese eesti rahvusliku üliõj^i-las-
korporatsioonina alusta(|'a oma
avalikku tegevust. Seda mi^a Tartus,
balli sakslaste ja ülikooli valitsuse
vastuseismisel. Eesti Üliõ jilaste Selt­sil
polnud võimalik läbi [yiia, õnnes­tus
ViroriiaJ Riia ikosmöpbltii?^^
enam Uberaalsemas õhkkonnas.
. Tolleaeasele eesti Ühiskonnale oli
Vironia asutaminetahtsaks sündimu--
seks: Tartus siirdusid pesti soost üli­õpilased
Eesti Üliõpilaste Seltsi, kuid
Riias puudus oma rahvuslik akadee­miline
organisatsioon mis» oleks
ühendanud seal õppivaid eesti soost
; üliõpilasi; Juba asil^iamisele järgne­vatel
aastatel koondasid asutajad
liikraed • Vironiasse enamusi Riias
õppivaid eesti akadeemilisi noori. Sa­mal
ajal kristalliseerus Vironia vaim­ne
pale sügavalt rahvuslikuks. Sage-ja
järelvalvet teostas wlistlane Karl
Ipsberg kes juba enne Vironia amet­likku
tunnustamist oli Riia Polyteh-nikumi
lõpetanud. Üheks Estonia sil-
'mapastvama'ks ikunstiliseks juhiks
nii sõnalavastuse kui ka ooperi alal
oli Vironia •vilistlane''Haimo; Kom-'
•pus. : • .
Korporatsioon Vironia tähistab
oma 80. aastapäeva käesoleval näd^ip
lal Torontos. Neljapäeval, 27. nov.
tloimub Vana-Ändrese kirikus pidu­lik
jumaiateenistus ja laupäeval, 29,
nov. kl. ž p.
hotellis.
Enne Esmest maailmasõda-tihene­sid
vironlaste read tublisti, andes
meie kodumaale hulga majandus-,
tehnilist- ja pällumajandüst õppi­nud
mehi. Sõjaolukorra tõttu aga
evakueeriti Riia Polytehnikum 1915
aastal Venemaale, kus korporatsioo­ni
tegevus Moskvas piirdus vaid seal
õppiva vironlaste gruppi köoskäi-niistega,
1918 aasta sügisel Riias taas.
alustatud õppetöö lõppes aga varsti
enamlaste pealetungiga meie kodu­maale,
mil puhul vironlased otsusta­sid
üksmeelselt in corpore osa võtta
daste kõne- ja vaidlusõhtute, koduv/^Y^^^^^^ Mjud nendest näi-raaa
vaimuelu jalgimrse• nmg; eesti /^^^sidülesse eeskujulikku vaprust ja
Eesti Sihtkapital Kanadas
on tulumakguvabad.
la
Toronto, Ont. M4K 2M
nMni93illlllliiitiiiilHini!3889lltiillin^^^^^^
Kevadel korraldab pastor Helmwt
Rüdmik ÜSA ja Kanada eestlastele
järgmise turismirdsi mis kestab 13
päeva. Üle 300 eestlase on variemalt
neist reisidest osä võtnud.
Seekordne turismireis hõlmab Aim-mani
ja kuulsa kaljumä^tikkU raiu«
tud^ajälooIisePetra linna külästaomio
§e. Iisraelis külastatakse kõiki' täht-^
samaid linnu ja paiku, mis seotud
ristiusuga.
Edasi lendab turismigrupp Egiptus
sesse, kus kolme päeva jooksul kü=
lastatakse Kairot, Memphise ja
Sakkara ajaloolisi linnu. Kaamelid
viivad turistid ka suuirte Giza püra­miidide
juurde,
Ühise perena lendavad ÜSA ja Ka­nada
eestlased New Yorkist välja
kolmapäeval, 6. mail, 19S1. ar See on
kõige ilusam aastaaeg Kesk-Idas.
rismireisi üldhind on | 1379. See ka­tab
lennukulud kolmele maale, iga­päevased
ringreisid, 1. klassi hotel­lid
ja sö(^id. Kaasareisijad peaks
end registreerima paari lähema kuu
jooksuL Üksikasjalisemaks infor­matsiooniks
ja reisikavaks palutak­se
kirjutada aadressile: Rev. H. Rüd-mik,
783 Arton Lane. Port St. Lucie.
Florida 33452. USA.
teeneid niida kinnitab neile üle kol-mekünihe
annetatud Vabadusristi.
Vabadusõjas langenud vironuste
austamiseks paigutati hiljem konven­di
saali marmorHmälestustahvel, ku­hu
olid raijutud nende sangarite ni-rahvuslikest
üritustest losavõtmise-ga,
ihuti haljaks see mõõk mis M -
iem suunas Riias majandus-, tehni­list-
ja põllumajanduslikku, haridust
saanud mehed kodumaa tööpõllule,
kuigi suur tsaaririik pakkus neile ^^^^ ..w^w
liiilgavaid karjäärivõimaluk ja pai- nied kes Vabadussõjas langesid,
ju rikkalikumat tasu: kui nad seda
löödumal võisid loot^. Vironias saa­dud
kasvatus-ja üksmeel ning sõbra­lik
kooselu, mis veel tänapäevani
iseloomustab Vironlaste'tegevust, si-cki.
s neid tugevalt nende kodumaaga.
Käesoleva sajandi algul, olid
suurcmad majanduslikud ettevõtted
Pärast Eesti—Vene iRahulepingu
allakirjutamist alustas Vironia oma
tegevust Tartus. Muutunud olustikus
j äi Vironia struktuur endiseks ning
põhiprintsiibid samadeks. Ülikoolis
õppivate seltsivendade enamuse
moodustasid Tartus majandus- ja õi­gusteadust
Õppivad üliõpilased. Võe­ti
aktiivselt osa Eesti Korporatsioon
nide Liidu töõst, mille ellukutsumise
algatajaks 1915 aastal oli Vironia. Sa-nendest
olid meie
majandusministrid, kelledest
Kaarel Selter'i kõik on meie k(Klu-maal
ka tähtsat osa etendanud eesti
panganduse ülesehitamise töös.
Käesolev lühikene ülevaade ei saa
muidugi haarata kõiki neid alasid
mida vironlased on edukalt viljele­nud.
Samuti ei taha see ka alahiniia-ta
Vironiast vanema ja temast noo­remate
üliõpilasorganisatsioonide
tähtsust eesti rahvuslikus võitluses
j a ülie^itustöös; KüU tahab see
aga meies pealekasvavale ja Ölikoo-liš
õppivale noorusele meenutada se­da,
mida üks grupp meie vanema
põlve haritlasi suutis teha, võttes
omaks ühised ideaalid ja koondudes
sellega ühiseks rahvuslikuks jõuks.
10. novembril lõppes ÜSA-s Rah­vuskomitee
uue esinduskogu valimi­ne.
Kõige esimeiste andmete alusel,
mis selgusid New Yorgis, juhtis saa-,
dud häältehulgaga ERKU senine esi- \
mees mag. J. Šimonsoh. Temale järg­nesid
Ylo Anson sõjameeste ringkon­nist,
siis noor näitleja urmas Kär­ner,
ERKU majandusala juhte Harry
Must j.t. Ka Lakewoodi valimisring­konnas,
kus paljud käisid isiklikult
val.jaoskonnas hääletamas, oli esi­kohal
J. Simonson, siin järgnesid tal­le
ERKU juhatusliige ja gaidide te­gelasi
Gilda Karu, hambaarst-kirurg
Maano Milles, E. Vallaste, H. Verder
/•estis balti sakslaste käes. Sellele mai ajal jätkati ka suhteid teiste üli-majanduslikule
ülevõimule astusid
vastu meie rahva, suurkujud, Tartus
Jaan Tõnisson ja Tallinnas . Kons-lanlin
Päts koos nendega ühinenud
ees l i . haritlastega/ Nii rajati Tartus
ja veidi hiljem ka Tällinnjas; üKiste-pelised
kre'^it-asutused, kuhu siis
h;ikkas kõorfdiima eesti rahvuslik ka-,
pilal. \ Nende rahaasutuste juhtimi­sele
asusid Riias majandusteadus-konna
lõpetanud Vironia asutajad
;i;:kmed^ Eduard Aule, Artur Uibo-l^
iui ja Georg Westel, kelledest kaks
esimest Eesti Vabariigi algaastail
OÜd Eesti Panga' presidentideks ja
Georiz Westel mitriiel korral majan-õpiiäsorganisatsioonidega.
Jätkati lä­bikäimist
Eesti Üliõpilaste Seltsi, kui
vanima eesti akadeemilise, organisat­siooniga,
kellega Vironia asutajad
liikmed olid loonud sõbralikke suh-teid
juba enne selle sajandi algust
s.o. enne Vironia ametlikku tunnus-
'• tust.'-
Hiljem, seoses kõrgema tehnilise
õppeasutuse loomisega 193JS aastal
Tallinnas, loodi Korporatsioon Viro-nia
Tallinna Koondis mille liikme­teks
kujunesid endised Tartu Ülikoo­li
Keemiateaduskonna üliõpilased ja
need kes Tartu Ülikooli üliõpilastena
sooritasid õpinguid oma igapäevase
dusministriks. Peale eestlaste ma- .; töö- kõrval Tallinnas. Nägu Vironia
jcindusliku jõu koondamist eesti kre^/Xartus, võttis Vironia TallmnaS;ela-diiiasutustesse,
hakati hoogsalt ka vait osa kõigist Tehnikaülikooli üli-asiitama
nii eestlastele üldkasulike õpilaskona üritustest akadeemilistel,
kui ka eraettevõteid, millede asuta- seltskondlikel ja sportlikel aladel;
misega on tihedalt seotud Vironia omades sealjuures pariinaid suhteid
cisutajate ja hiljem Vironiasse vastu­võetud
liikmete nimed; Meie
asutustesse koondatud kapital aitas
ka, selle sajandi esimesel aastaküm-p.
el, finantseerida Estonia Teatrima­ja
Ja ka Kontsertsaali suurehituste
Iäbivi] mist mis kujunes üheks silma­paistvaks
rahvuslikuks sümbooliks
eestlaste iseteadvuse kujunemisel,
rääkimata veel sellest kultuurilisest
tähtsusest mida seal lava- ja heli­kunsti
al^l viljeleth Estonia Seltsi ju­hatuses
näeme taas Vironia vilistla­si
eesotsas Artur Uibopuu; Georg
Westeli ja Karl-Mauritsaga, Estonia
teatrimaja ja' kontsertsaali ehitamist
kõigi teiste Tallinnas tegutsevate
akadeeniiliste organisatsioonidega.
yabariigi päevil rakendus Vironia
rohkearvuline vilistlaste pere oma­riikluse
ja selle majanduse ülesehi­tamise:
tööle.; Paljud Vironia asuta­jad
ja ka hiljem sisseastunud liik­med
— Eduard Aule, Kari Ipsberg,
Oskar' ^mberg, August Kerem, Ju­han
Raudsep, Nikolai Viitak; Georg
Westel, Leo Sepp, Anton Teetsov,
Peeter Kurvits ja Kaarel Sdter —
on ministritena osa võtnud meie Va­bariigi
Valitsuse tööst -Viimased, vm
Päralt Teist^, maailmasõda on lige­male
§adatuhat eestlast paisatud pa­gulastena
mitmesse maailmakaarde.
Eestis tegutsenud üliõpilasorganisat­sioonid
on samadel põhimõtetel, na­gu
kodumaalgi, jätkanud oma tege-vust.
Nende organisatsioonide õlu°
liseks ülesandeks on alati olnud sü­vendada
oma liikmete isamaa-armaS"
tust ning kasvatada neis iseteadva
vaba eestlase selgroogu. Mehisus, jul­gus,
ausus ja töökus on selle kasvatu­se
suunajad. Need omadused on isi­ku
iseloomu tugevateks taladeks igas
kohas ja igal ajal, olgu see siis võõr­sil
või kodumaal elades.
Enne meie k<^umaa vallutamist
punaarmee poolt oli Vironia likmete
arv 445. Nendest pääses pagulusse
172 liiget; Vironia 8Ms aastapäevaks
on vabas maailmas Vironia liikmete
arv kasvanud ligemale 300-le, nendest
112 Toronto Koondises, millega vii
mase 12 aasta jooksul on ühi
70 nooremat liiget.
Korporatsioon Vironia asuta
liikmed võtsid oma lipukirjaks —
Ühisus, Kindlus, Ausus. Sündides
võõral pinnal, Riias, ning kasvades
tolerantses vaimus koos teiste üli-
> õpilasorganisatsioonidega, saavutas
Vironia oma küpsuse mis väljendust
leidis tehnilist ja majanduslikku ha­ridust
saanud meeste asjalikus mõt­lemisviisis.
Selle juures on aga isa­maaarmastus
ja meelekindlus olnud
alati vironlastele suunanäitajaks.
gu see eeskujuks ka meie praegu
„,Meie Elus" 13. nov. ilmunud üli­kooli
lõpetaja Talvi Maimetsa pildi
allkirjale palutakse lisada: Talvi
Maimets, sünd. Orpana.
t £ . Maleklubi juhatuse andme­tel
oli rfiöödunud tegevusaasta edu-tkam
eehništest. Klubi- korraldusel
toimus 11 turniiri ja imalekursus
noortele. Turniiridest oli 1 välkmä-ies,
8 kiirmales, vanematele maleta­jatele
,;Paul Kerese Turnüi'' ja noor­tele
„Nikolai Küttise Tumnr^'.
Nähtub, et möödunud aasta tege-vustuhin
jätkub, sest oktoobrikuu
maleöhtul oli koos jälle hulk male­tajaid
ja T>ealtvaatajaid.. Sel õhtul
peetud kiirmale turnim (2x10 min.)
võitis esmakordselt A.Kõresaar, kes
saavutas 6 võitu. Teisele kohale tuli
L. Joselin iVi p. ja kolmandat |a nel­jandat
kohta jagasid J: Järve ja V.
Puna (4 p.). Turniirist võtsid osa
veel järgmised maletajad: A. Loorits,
V. Pikkand, P. Smeelen ja E. Talve.
Väljaspool turniiri mängisid maleta­jad
E. Sarnak, A. Traks ja K.Söo»
•dor./,
Toronto Eesti Maleklubi kavatseb
igas kuus korraldada ühe maleõhtu
ja järgmine toimub Toronto Eesti
Majas 27. nov. kdl 7.30 õhtul. Kõik
Kaasnaalastek Mstt. tuntud nooir
pianist TÜna Mitt astub Järjekord­selt
kuulajaskonna ette iseseisva kla­verikontserdiga
7. dets. Kontsert toi­mub
Eesti Kunstide keskuse Kont-sertbüroo
korraldusel „Hart House"
suures saalis algusega kell 330 p.!.
Tiina lõpetas Toronto Kuningliku
Konservatooriumi 19 aastaselt A.k.-
C.T. diplomiga kontsertpianistide
klassis (First Clas«^ honours). Sama
aasta sügisel alustas edasiõppimist
Toronto ülikooli muusikafakulteedis,
samuti kontsertpianistide klassis,
mille lõpetas juunis 1979 „Bachelor
of Music in Perfonnance" kraadiga.
Järgneval sügisel jätkas õpinguid
Western ülilcoolis, London, Ontarios
magistrikraadi saavutamiseks Kont­sertpianistide
ja JMuusika Literatuu­ris.
Tiinal on veel 2 eksamit soorita­da,
et neid magistrikraade saavuta-
Noor Tiina Mitt on esinenud üle 40
korra kas iseseisvate kontsertidega
või solistina nii eestlaste kui muulas­te
üritustel. Tema esinemised on kõi­ge
rohkem olnud Kanadas, kuid ka
ÜSA-s jä samuti Austrias, Rootsis ja
Saksanaaal. Euroopa esinemised on
toimunud peamiselt neis raamides,
kui jätkas õpmguid 1975,1976 ja 1978
a. suvedel, tol korral ühtlasi võttis
erikursusi „Hpchschule Mozarteum"
Salzburgis, Austriarprof. W. Wolf ja
prof. Carlo ^ecchi meistriklassides.
Kõigil kolmel suvel valiti teda ka esi­nema
10 parimaga lõpukontsertidel
kuulsas „Wiener" saalis.
Torontos 2 suurimat esinemist olid
1976 aastal kuulsas St. Lawrence
Cwitre Tovwi Hall'is.
Vümase 10 aasta jooksul on Tiina
Mitt saanud paljtk esikohti muusika-võistlustel
on tema andekuse ja töö-
•küse tunnustuseks on saanud 16 kor-
Foto — Peeter Leyden
da stipendiume. 'Senini nü oma õr>^
tajate kui ka võistlustel on alati
hinnatud Tiina õiget tunnetust J. S.
Bachi muusikapalade ^esitamisel.
Ka eeloleval kont&erdü mängib Tii­na
J. S. Bachi kõige raskemat ja
täiuslikumat helitööd „Goldberg Va­riatsioone".
Alljärgnevalt on lühikene seletus
selle virtuoosliku J. S. Bachi kunsti-tööst.
J. S. Bachi geniaalsus ilmneb sel­les
helitöös. Iga variatsioon on raja­tud
eri teemale. Iga kolmas variat­sioon
on kahes osas „kaanon'is" kir­jutatud,
kus helisuhted suurenevad.
Selle pala teine osa algab 16-da. va­riatsiooniga,
mis on kirjutatud
prantsuse overtüüri stülis, mis lõp­peb
animeeritud fuuga taoliselt. Glen
Gouldon öelnud, et Bachi „Goldberg
Variatsioonid" on muusika, millel ei
ole algust ega lõppu, aga seda heli­tööd
ühendab haarav kunst ja muu-sikaalsus.
See muusikaline suurteos on pia-nistedele
eriti raske, sest originaal­selt
oli kirjutatud ,,clavicembalole"
(2-he klaviatuuriga). Nüüd klaveril
ette kandes nõuab pianistidelt kõrget
tehnikat, kuna käed kiirelt nootide
vahetusel peavad klaveril sageli risti
mängima.
Kava teises osas tuleb ettekandele
Kaljo Raidi „Capriccio" ja 2 F. Cho-pini
pala „Barcarolle" Op. 60 ja
Scherzo B-Mollis Op. 20.
(St. Georg'i ja Harbourd tänavatfe
nurgalt jalutada Harbourd tänavat
mööda idasse kuni esimesed tuled,
seal on väikene tee kus on ka autod
pargitud ja vasakul poolel võlvi alt
läbi minnps on ^Hart House").