Meie Elu = Our life, March 1, 1984

              395 VJellinston 3t3?, ^
Second Class Mail Registration Nö. 1354.
Nr. a (1774) 1984 NELJAPÄEVAL 1. MÄRTSIL - THURSDAY, MARCH 1 XXXV aastakäik
Eesti Vabariigi aastapäeva aktuse võimsaks finaaliks kujunes skautlike noorte esinemine sini-must-egffl.
Foto — S. Preem
Vabariigi 66 aastapäeva tähistamine Torontos kujunes sini-must-valge lipu
dkaks^avataktiks kogu maailma eestlastele läkitatud kutsega
Esmakordselt kaunistasid Ülikooli
aulat kuldkirjadega lOO-aasta juube-lilipud,
rõhutades luulesõnu: „Kau-nistagem
eesti kojad kolme koduvär­viga,
mille aila eetti pojad ühiselt
võiks koonduda". „Estonia" orkestri
hoogsa ävamarsi „Kalevite kants"
lõppedes, kui skautlikud noored olid
kandnud sisse lipuij, laulis umbes
800 ühiselt neid pühalikke sõnu,lõpe-tades
kõigi ühise sooviga: „Kostku
taevapoole põrmust: Eesti, Eesti ela
'sa!" ;.• ^:
Hallipäised Vabadusristi kavale­rid
ja riigitegelased esiridades lille­õitega
rinnas, organisatsioonide esin­dajad,
noored ja vanad seisid külg-külje
kõrval, mõnelgi hardumusest
tikkumas pisar silma.
Lühikese palvuse pidas õp, Tõnis
Nõmmik, mille jäiele Lembit Aves-son
mängis orelill^. Lüdigi „Fuga c-moU"
jaE. Arro„Eesti rahvaviise, nr.
2&9".
•'LANGENUTli MÄLI^STAMIME
Langenute mälestamiseks sai sõna
Toronto Eesti Võitlejate Ühingu esi­mees
Ülo Tamre, kes luges Bernard
Kangro paljuütleva värsi „Kojutu-lek"
ja Jtles mälestussõnäd/nende
meenutamiseks, l|ces langenud-Eg^tj^
vabaduse eest võideldes või surnud
terroriohvritena. Toronto Eesti Mees­koorilt
kõlas „Uinuge, langenud kot­kad",
mis paljuÄe mõtted viis leina-tunnetes
Mlestustesse.
'Kuna kavas ettenähtud Reet Mar-ten-
Sehr oli haige, ütles tervitussõ"
nad. väliskülalistele aupeakonsul Il­mar
Heinsoo-, kutsudes neid Esto'le.
„ICUITUME...** ^
Pöördudes eestlaste poole ta ütles.
muuhulgas:
„Ühel teisel raskel ajal Eesti rahva
pikas ajalookäigus, kui"võõra võimu
surve rasjcelt rõhus peie rahva õlgu,
. küsis Juhan Liiv küsimuse, mida
küsib iga eestlane ka täna, sellel
samuti painajaliklilt survelisel ajal,
Eiendes värsiridades:
Kui tume veel kauaks ka sihü maa
ja raske su koorem kanda,
kui enam ei jõuaHs, ei jõuakski ka
sa soovide siniranda... I
Ja siis, nagu otsides lootuskiirt selles
tumedas taevas, ta jätkas:
täht süttib ehk taevas su üle vesi,
lill tärkab su haua pinnast,
ja sinu mõte ja sinu meel
kord tuksub su rahva rinnast...
Kas ei ole see Juhari Liivi lüüri­kasse
valatud küsimus meie südame­tes
ja huultel ka täna.
:š vm-
Toronto Raekoja ees
heisati Eesti lipp
Juba aastate jooksul kujunenud
traditsiooni kohaselt toimus EKN
korraldusel Vabariigi aastapäeva
puhul 24. veebruaril Toronto Rae­koja
ees pidulik Eesti lipu heiska­mine.'
Lipuheiskamise tseremoo­niale
kogunes ilusa ilmaga arvu­kalt,
üle kahesaja, eestlase. Olles
kogunenud lipuväljakule, tervitas
aupeakonsul I. Heinsoo kogune-nuid,
mille järele heisati rahvus­lipp
Eesti hümni laulmise saatel.
Pärast lipuheiskamist ütles soo-iasõnalise
tervituse Ontario pro-yintsiparlamendi
liige Tony Rup-recht.
Ta märkis, et kuigi Eesti on
praegu okupeeritud, tuleb võitlust
vabaduse eest jätkata ja seda tuleb
teha vabaduses viibivatel eestlas­tel.
Poola ajalugu näitab, et ajuti­sed
tagasilöögid ei ole veel otsusta­vad,
vaid rahvas püsib ja saavutab
jälle oma õigused. Ta soovib eest­lastele
jätkuvat võitlusvaimu ja
edu nende võitluses.
Toronto linnavalitsuse poolt ter­vitas
eestlasi lipuheiskamisel lin­navolinik
W. Boytchuk ja avaldas
lootust; et Eesti lipp saab varsti
jälle vabalt lehvida vabal kodu­maal.
.
Aupeakonsul I. Heinsoo tänas t.
Ruprechti ja W. Boytchukit nende
heade soovide ja kaasabi eest lipu­heiskamise
läbiviimisel.
Lõpuks võttis sõna sini-must-valge
100-aasta komitee esimees
õp. Udo Petersp.O) kes meenutas
100 aasta eest feesti lipule antud
tõotust ja siis öeldud tõotussõnu
„Ehk olgu maailm täis kuradeid,
meie lippu nad ei võida".
Toronto Eesti Seltsi esimees Anne Liis Tüll Eesti Vabariigi aastapäeva
aktuse lõppsõna ütlemas. Foto — S. Preem
/LA 0
Esto '04 peakomitee esimees Too­mas
Metsala peab aktusekõnet,
Foto S. Preem
Kas ei otsi meie ka täna, kui meie
meeltesse ja mälestusse tutvuvad pil­did
sellest ajast, mil meie maa oli
vaba ja iseseisev, rahulik ja õnnelik
väikeriik teiste Euroopa riikide pe­res,
koos Juhan Liiviga lootuse tähte,
mis süttiks meie kodumaa üle ja taas
elustaks meie rahva tõelise mõtte ja
tahte tuksuma tema rinnas.
Kui võrrelda seda aega, mil Juhan
Liiv need värsiread kirjutas, prae­guse
ajaga, siis on nad mitmeti sar­nased,
aga samaaegseh ka örinevad.
Sarnased selles mõttes, et tollal äh­vardas
meie rahvuslikku omapära,
kultuuri ja keelt lämbumine sihikind-la
venestamise surve tõttu. Sarnane
kä selles mõttes, et Eesti, iseseisvu­mise
võimalus näis olevat vaid üksi­kute
ärksamate unistus.
OLULlNEERtNEVUS
Siiski, seal on olemas oluline eri­nevus
nende kahe ajastu vahel. Tol­lal
oli muistne iseseisvus kusagil sa­jandite
ähmasuse ebareaalsuses.
Nüüd ön meie riikliku iseseisvuse
kuldne aeg veel kaasaegne, reaalne
mälestus, mis on elav ja konkreetne.
Siis oli Eesti rahvuslik kultuur alles
ärkamas, nüüd on see kultuur välja
arenenud ja sügavalt juurdunud meie
rahva teadvusse. See kultuur on eu­roopalik
ja tasemalt kõrgem kui meie
anastajate oma. Seda ei ole suutnud
•lämmatada neli aastakümmet kom­munistlikku
laastamist.
Siis oli Eesti välismaailmas üsna
tundmatumõiste. Meil puudusid seal
sõbrad ja eestkostjad. Nüüd on väl­jaspool
kodumaa piire tugevad eest­laste
ühiskonnad, kes oma selgitus­tööga
hoiavad meie maa ja rahva olu­korra
välismaailma teadvuses. Selle­le
lisaks tunnustavad maailma suur-demokraatiad,
kaasaarvatud Kana­da,
veel tänaseni E.V. juriidilist pü­simist.
Need on kõik tegurid, mis
teevad meie praeguse olukorra, vä­hemalt
poliitilises mõttes, tunduvalt
positiivsemaks Juhan Liivi kaasa-jast.
TÜRANNIA E l PÜSI
Jä kuigi vabadustäht ei ole veel
süttinud kodumaa taevas ja meie
maa on moodsa aja suurima koloni-aal-
türannia valduses, siis ei saa
meie unustada ajaloo ilmeksimatut
õppetundi, et ükski türannia maail­ma
ajaloos ei ole jäänud püsima. Nad
on kõik varisenud varem või hiljem ja
minul ei ole mingit kahtlust, et ka see
. türannia, mis hetkel okupeerib eest­laste
põlist kodupaika, kord variseb.
Sel suvel kogunevad vabad eestla­sed
Torontosse demonstreerima oma
elujõudu, kultuuritaset ja kuulutama
maailmale Eesti rahva vabadusta-het.
Eesti Vabariigi 66-ndal ja Eesti
lipu 100-ndal aastal kutsun ma üles
eestlasi vabas maailmas ühinema
selle suur-demonstratsiooniga, mille
ülimaks eesmärgiks on homne Vaha
Eesti.
Eestlasi Kanadas kutsun ma üles
tegema kõike nende Päevade õnnes­tumiseks,
sest pererahvana lasub
meile eriline vastutus.
Meie riigi üks loojatest ja tema
viimane president, Konstantin Päts,
kelle sünnist möödus.23. veebruaril
110 aastat, võrdles ühes oma kõnes
meie rahvast tammepuuga, mis ka
kehval pinnasel, looduse kiuste, kin­nitab
oma juuri, kui tä ütles: „See
tammesugu võitleb, kiratseb, kuid ta
ei kao ..
AKTUSEKÕNE
Aktusekõne pidas Esto '84 pea­komitee
esimees Toomas Metsala.
Ta ütles muuhulgas;
Pühapäeval, 11. märtsil kell 6 p.l.
Royal Conservatory of Music
KONTSERT
TIINA KI|K:
KLASSILINE AKORDION
Seeria pääsmed maksvadi
Kontsert asendab
Boris Baggeri septembris '
ära jäänud kitarrikontserti.
Me oleme globaalsed eestlased —
meid on igal pool. Meil on tutvusi ja
teadmisi igal alal. Meil on võimalus
läheneda maailmapoliitikutele igas
riigis ja neid mõjutada. Me peame
olema agressiivsed, me peame end
nähtavaks tegema, maailmale tea-dandama,
et oleme olemas. Ärge olge
nähtamatu eestlased, kes ootavad, et
nende heaks midagi tehakse. Ärge
olge nähtamatud inimesed, kes lase­vad
maailma ajalugu enesest mööda
minna, ilma etmingil moelpüüda sel­les
osaline olla.
Eesti rahva tugev külg on alati ol­nud
meie individuaalsus. Igaüks on
võimeline; oma käe*peal tegutsema ja
iseenese ja meie rahva heaoluks mi­dagi
korda saatma.
' Hea tahtmine aga alati ei aita.
Meie ühiskond, •mis'oli väga eluvõi­meline
ja aktiivne, kui Kanadasse
saabusime, on vananemas. Noored
kasvavad peale ja neid peab raken­dama.
Seda oleme varemgi kuulnud.
Noored ei tule, neil pole aega õppi­mise
pärast või neil pole huvi. Toron­tos
on praegu „Kungla" rahvatansu-rühma
juures üle 100 noore — 13-30
aasta vanuses — kõik õpivad kooHs
hoolega, aga kõik tunnevad huvi
eestluse ja rahvatantsu vastu. Meil
tuleb ainuh asja niimoodi nendele
esitada, et see neid huvitab ja anda
neile seejuures natukene vabadust ja
vastutust tegevuse juures. ^
VAJAME UUENDUSI
Teaduslikud uurimused ori teinud
kindlaks, et maa pärisrahva juurest
eemaldatud rahvakild muutub alati
väga konservatiivseks ja püüab kan­gelaslikult
kinni hoida emamaalt
kaasa toodud komr etest ja pärimus­test.
Ühest küljest un see hea, kui
hoiame alal, mis meil on, aga seal­samas,
kui me mingil moel oma kul­tuuri
edasi ei arenda, oma meetodeid
päevakohasieks ei luuda, siis hää­bub
meie kultuurivu.a. On vaja uusi
ideid, on vaja leida tänapäeva viise,
et meie kultuuri siin maal arendada,
ineie välisvõitlust korraldada ja eriti
jneie noori lähemale tõmmata.
(Järg Ihk. 3)
T.E.RoR. KUNGLA esitab suuresinemise
KAVAL ANTS
JA VANAPAGAN
10. märtsil 1984 kell 7.00 õ. MinkleH auditooriumis
1750 Finch Ave. E.
Piletid: täiskasvanuile $8.00, õpilased ja bensionärid $6.00
Piletid saadaval: liikmetelt, •Poko's ja Ab
Maiballi piletid tulevad müügile, samal õhtul,vahe-ajal.
VÕRULASTE
KOGUNEMINE
Kutsutakse kõiki,võrulasi pühapäeval, 18. märtsil s.a. kell
14:00 Eesti Maja noorteruumi
VÕRULASTE SUURELE KOKKUTULEKULE
Plaanitseme Esto'84 maakondadepäeva.
Kohvilaud küpsistega, ühislaule, pillilugusid jm.
VÕRULASED - TULGE KÕIK!
ANN REMMEL-MCKAY
ÄKVAI^ELLIDE NÄITUS
märts 6-18 ART INVESCO GALLERVs
584 Parliament St., Toronto, Ontario M4X 1P6
Tel. (416) 961-2285, (416) 922-7093
Avatud: teisip.—laup. 1.00—6.00 p.l., reedel 1.00—8.00 o.
MULKIDE SELTSiÜLDPÄEV
Koos Esto '84 seosesolevate küsimustega ja aruannetega
toimub pühapäeval, 18. märt§jl ^ell 3.00 pJ. Eesti
väikeses saalis. KoKv.
JUHATUS
Kunstiajaloo loeng, refereerib valguspiltidega kunstiteadlane
EDA SEPP
EESTI MAAStIKUM/UL
PÕHJAMAADE LOODUSMÜSTIKA
TAUSTAL
Teisipäeval, 6. märtsil 1984 kell 7.30 õ. Tartu College'ts.
Sissepääs $4.00 ja $3.00 [
Korraldavad EESTI KIRJANDUSE SÕBRAD