Meie Elu = Our life, March 1, 1984

              4^- : NELJAPÄEVAL 1. MÄRTSIL - THURSDÄY, MARCH 1
„M(2ie EBu" nr. 9 (177^] igg^
„Meie Elu" nr. 9 (1774) 1984
E. V. aastapäev Londonis
Londonis, Ont. tähistati Eesti Va- meie positiivne osavõtt eesttase aree-bariigi
66. aastapäeva aktusega pü- nii siin võõra maa radadel, jätkub
hapäeval, 19. veebruaril TrimtyLu- meie toetus ja julgustus meie kannata-teriusu
koguduse ruumes. Aktuse- vale rahvatuumikule Eestis. Ainult
kõnelejaks oli Eesti Liit Kanadas aktiivse osavõtiiga võime valmis olla
esimees Ve^o HubeL igasugusteks ettenägematuteks olu­kordadeks.
Peame valmis olema ise-
Aktus algas Eesti lipu sissetoomi" gi iipedeks.
sega, millele järgnes ühislaul „Eesti Järgnevalt meenutas . kõneleja
lipp". Avasõnad ütles Londoni Esti sündmusi Eestis 1944. aastal, kui
Seltsi esimeeš^.aljo Loone. punalaviin murdis läbi Leningradi
Ömä sisukas aktusekõnes tuletas rinde ja ületas Eesti piiri. Järgnesid
Vello Hubel meelde sündmusi meie verised kaitselahingud Narva jõe ää-ajalöost,
kuiii 66 aastat tagasi astu- res, Krivasoos ja Sinimägedes, kus
sid julged ja arukad mehed otsustava
sammu ning kuulutasid 24. veebrua­ril
1918. aastal Eesti iseseisvaks de­mokraatlikuks,
vabariigiks. Juba va­rakult
pidi meie rahvas kogema, et
eesti sõdurid võitlesid õlg-õla kõrval
sakslaste jä teiste germaani üksuste­ga.
Sellest võitlusest on nüüd möö­dunud
40 aastat. Vastuseks kõneleja
küsimusele, et kas aktusest osavõt-vabaduse
hind on kõrge, nõudes suu- jäte hulgas on endisi võitlejaid!^ arva
ri ohvreid. Aga eestlaste värske rah- rindeh,tõusib püsti kolm endist sõ-vuslik
iseteadvus, suur usk vabadus- - durit: Valdek Lenk, Heino Martin ja
se ning teadlik rahva osavõtt ja panus Endel Rätsep.
tagas Eesti Vabadussõjale võiduka
lõpu. Järgnesid eesti rahva õitsengu-aastadVmis
olid täis pqsitiivseid ideid
ja konstruktiivset tegevust. Iseseis­vas
Eestis kutsuti 24. veebruari Va-
Lõpuks mainis aktusekõneleja ka
Eesti lipu. 100-aastast juubelipäeva,
T.E.S. Täienduskooli lõpuklass ja õpetajad. 1. rida, vasaÄlt: Liisa Novek, Löida Marley,Ludvig Luide, Endla Komi, Hella Leivat, Ene Lü-digi
Henn Ründva (koolijuhataja), Helgi Nippaik, Georg lital. Anne Saks ja Marja-Leena Roos. 2. rida: Margus Riga, Kenni Lees, Ellen Oiling,
KyllikeSilla8te,Ellen Silm, Ann Ruberg,Trina Läte, Heli Leesment, Tamara Tambre, Lembi Veskimets, Madis Saks ja Robert Kruus. 3. rida:
Tarvo Puust, Ekke Loo, Eric Silmberg, Henno Ründva, Tõnu Petersoo, Alaric Nurm, Eric Jaason, Ricky Hiir, Martin Tabur ja Peter Paas.
mida tähistatakse väärikalt eeloleval puuduvad: Martin Juuse, Kristina Nõu ja Taali Rooneem).
suvel Torontos Estö'84 pidustustel.
„ Oigeni osavõtjad sellest suurest pi-
Foto — 0 . Haamer
baduspäevaks. See oli PUHA PAEV, dustusest sini-must-valge lipu all!"
kus eesti rahvas ühines tänus ja pai- lõpetas Vello Hubel oma sisuka ja
ves, sest oldi teadlik vabaduse võrra- kauaks meeldejääva kõne.
Järgnes langenute mälestmine, kus
H. Keenleyside esitas klaveril K."
• A. Hermann'i laulu „Isamaa mäles­tus".
/
tust väärtusest.
VÄÄRIKAD SAADIKUD.
eina
Meil peab olema
Vabariigi aastapäeva aktus Hamiltonis
0 (D 0
siin võõrsil eladesl oleme | peagu
unustanud, vabaduse väärtuse, kuna
vabadus on muutunud igapäevaseks
ja meilt ei küsita ohvreid. Meil oli
õnne vabadusse pääsemisega ja sel­lepärast
oleme kohustatud olema
väärikad saadikud vaba maailmas,
kellele on antud Võimalus kosta Nõu­kogude
Liidus orjuses elava eesti rah­va
eest. Küsime endilt: kas kasuta­me
seda vabadust küllalt positiiv­selt?
Kas oleme kasutanud siinset va­badust
iseg[i natukene oma väikese
rahva olemasolu kindlustamiseks?
Teame hästi, et keegi ei tule n?eie
rahvale vabadust andma ega meie
võitlust .tegelikult toetama] Maailm
pole meie vabadusprobleemist ja
meie valust huvitat|id.^ Lootus jä usk
peab olema meis eridis. N i i kaua kui
jõuab püsida ka ee^ti rahvas;ja kul­tuur.
Nii kaua kui püsib eesti keel ja
GUSTAV SUITSU
MEENUTAMINE
Eeskavalises osas laulis väike Deb-bie
Anderson E. Rajaloo laulu „PõhT
jamaa talv". Edaspidine kava oli
pühendatud meie suur-luuletajale
Gustav Suits'ule, kelle sünnist möö­dus
hiljuti 100 aastat. GustaV Suits'u
elust ja loomingust kõneles Aksella
Lokk, kes oma ettekandesse oli põi­minud
rohkeid luulenäiteid, lastes ka
kuulajaskonnal omi päid murda mit­mete
tuntumate luuletuste meddetu-letamisega.
Luulenäitega esines veel
Peeter Terri, kes deklameeris luule­tuse;
„Nooruse unenägu"..
Meeleolukale aktusele ütles lõpp­sõna
Eesti Sehsi kassapidaja Jüri
Hansen. Järgnes koosviibimine koh­vilauas.
• V.L.
Toronto Eesti Seltsi Täiendus- ütles ta tänu Eesti Ühispangale lõ-kool,
nooruse rahvusliku vaimu petajatele hõbe-rinnamärgi anneta-süvendaja,
pühitses meie iseseis- mise eest. Noortele soovitas Endel
Meil, et nad kannaksid edasi meie
vabadusvõitlust, et uuesti saabuks
me maale iseseisvus, mis meiU röövi-.
ti Teises maailmasõjas.
Endine Montreali täienduskooli
gus ja armastus on taevalik anne,
vuspäevp tänavu 21. veebruaril.
Pool Eesti Maja suurt saali oli täi­detud
vanematega, teine pool täi­enduskooli
õpilastega. Publik sei­sis
vaikses hardumises, kui neljan­da
klassi õpilased sini-must-valge
lipu lava ette tõid. Ühislaul „Eesti
lipp" kõlas kaunilt.
Õpilaskoor laulis Georg Iltali juha­tusel
meeldiyah „Kodumaa tam­med"
ja„Meie koome kangast". Kui
nooremad õpilased alla saali tulid, Jumalast inimesele antud. Valguse
jäid kuuenda klassi õpilased lavale, all me mõtleme haridust, eriti süda-esireas
tütarlapsed kirevais rahva- meharidust, tarkust,
rõivais, teises reas poisid «iumedais Mepeame hoolega valvel olema, et
üHkondades ja esitasid luulepõimi- meie ei langeks madalale tasemele,
kuna „lgivana isamaa" ja lõpusal- kuhu tänapäeva tehnoloogia ja evo-mi
Kalevipojast, in kl. õpilane Pilvi lutsiooni teooria püüab noori suu-
Leesment mängis klaveril Kabalevs- nata. On kalduvus muutuda tavali-ky.,
Rondo-Toccata!'
Koolikomitee abiesimees Endel flöturu masinavärgis. •
Meil kõneles õj3i|5i?,te ja õpetajat^ -^Jumal on meid loonud eestlaseks ja
Esto '84-nda eeltöödest ja tänas Ees-' meilpn oma mission, vastutav üles-.
umal on andnud meie
Eesti Vabariigi aastapäeva aktus peeti pühap., 19. veebr. Hamilio»
ois juba tuttavaks saanud Holiday Inn'i ilusas eestipäraselt deko­reeritud
saalis. Pidulikkust lisas ka maitsekalt seatud eesti käsitööde
laud. Pidulik sündmus toimus siinsete organisatsioonide — H. Eesli
Seltsi, H.E.S. Segakoori, Pensionäride Klubi ja H.E. Võitlejate Ühin°
gu korraldusel. Ilus soe veebruari ilm oli välja meelitanud hulgaliselt
kaasmaalasi, ligi 150. Kahjuks andis tunda noorema generatsiooni
juhataja Karl Väikla.alustas oma ak- puudumine.
tusekõnet tulest, kui suurest väärtu- ^ , , .* • ., , . i - n i - J • .
i T „ u n n j ö ö r , , , ^ löKj ^^n^A^ Teadustajaks oh Tuna Goverdale- valearvamus, et kull teised meie ees
sest. 1 uil on jaanud labi aegade vai- „ . ,. , , r . , , ,j •n ^ J "-i -M i - n i
Buse soojuse ja armastuse sümbo- nmg lippude defilee korraldus E. teevad. Me vaike riik, küllap suured,
liks nagu seda meie rahvalauludki LindjaH, abilisteks tublid noored riigid lahendavad omavahel meie
iidsest ajast esile toovad. Tuli, vai- skautjuhid Robert Saar ja Andres pro^^^^^ .
Tamm. Järgnes 0 Canada nmg luhi- Arme kaotame lootust. Meid on
ke palvus õp. T. Nõmmikult. Ava- vähe, aga meil on relvadeks õigus ja
sõnas H.E.V.Ü. esimees A. Jurs kõ- tõesõna. Šelle vastu ei leiuta relva
neles Eesti õnnelikku dest aastatest isegi venelane. Käime kindlalt, nõua-
Vabariigi sünnist kuni ajani, mil ve- me õigust ja kord tuleb meile võit."
nelane asendas õnnelikkuse õnne- Aplaus kõne lõpus oli ausalt teeni-tuse
ning viletsusega. Ei tohi kunagi tud väga huvitava ja ajakohase ette-unustada
neid kangelasi, kes võitsid kande eest.
meile Vabadussõjas vabaduse! See-seks'kanadalaseks
ja sellena kaduda ^^P'^^' «"e astuda Hamiltoni'
ainukese veterani, Karl Ranna, ja
kinnitas talle rinda lilled. Veteranide
ti lipu 100-a. juubelikomiteed, kes anne täita,
kinkis igale täienduskooli õpilasele südameisse erilise tule, rahvusliku
nägusa raamatu Eesti lipust. Samuti tule, ja see peab põlema, ükskõik
millisel maal meie ka ei asuks. See
0. veebr, geeti VancouveriPen- Lõpuks alati rikkalik kohvilaud.
sionäride Ühingu peakoosolek. Tähtsamateks pidupäevadeks aasta
Uude juhatusse valiti endistest liik- jooksul on kujunenud E.V. aasta-metest
Alec Kalbus, Siiri Muna, näpv emadenäBv ia iõulud mis DU- ''""'^ ^^T^' Hai^j T„«J Jo ....oL iJ^i.«,o.oi.' PT:^^^ -T.^^^ naatorid ja parlamendiliikmeid Igast
Ohtu.. 0
(Algus Ihk. 3).
36-e peale. Selle koosseisus on se-tuli,
mis põles me esiisade hinges,
puhuti lõkkele ärkamisajal. Ilma sel­le
tuleta ei oleks meil olnud Vaba-
Helmi Tutti ja uuteks liikmeteks
Ants Kallasmala, August Kõre, El­len
Saeks ja Lydia Tiiulit. Uueks
esimeheks määrati Alec Kalbus.
Oma aruandes senine esinaine Lin­da
Suurkask andis pikema ülevaate
Ühingu 1983. aasta tegevusest.
Aasta suursündmuseks, kujunes
Ühingu 10. aastapäeva pühitsemine
hui peale eeskavalisis osa liikmetele
on kaetud tasuta pidulik lõunalaud.
Igal südasuvel peetakse „Lõbus
Laupäev" kireva kava ja tantsuga V.
Eesti Seltsi talus „Mäeotsal". Ka
korraldatakse suve jooksul mitu ühe­päevast
huvireisi bussidega. Huvi-alalistest
kursustest pn Ühing oma
parteist.
PROF. VÕÕBUSE AJALOO­RAAMAT
ARHIIVILE
Neljapäeva hommikul, enne ära­sõitu
Ottawast, aupeakonsul Ilmar
Heinsoo koos EKN-u juhatusliikme-'
tega külastas Ottawa arhiiv-raama-tukogu
ja andis seal üle kaks viimast
köidet (7. ja 8.) suurest ingliskeelsest
TERVITUSED
Langenute mälestamise alguses A .
Voode lausus, et kuigi Eesti oli suhte­liselt
väike rahvas, asudes suuremate
säagiahnete rahvaste kõrval, on see
asjaolu i.stutanud eestlaste iiinge
kangelasvaimu ja visaduse vastupa­nuks..
Seda kinnitas Ivar Rammo oma
hingestatud ettekandes, deklameeri-des
„Tuhanded jäljetud hauad" Eva
Rammo klaverisaates.
Tervituste osa alustas Hamiltoni
linnavalitsuse esindaja, linnanõunik
M. Kiss, lätlaste poolt 0. Berztiss,
Ukraina Seltsih I.Chorvienyko, Poo­la
esindaja A. Jaslowsky, ungarlas-telt
Endre Harazti ning leedu esin­daja.
Kirjalikud tervitused luges ette
liikmetele korraldanud karigakudu-öhtusöögiga,
tantsuga ja näitusega mise kursused, milleks osteti kangas-
Hnnaesinduslikunias hotellis - Ho- teljed. Maalimise kursused on elavaf ;;7i;;;e'^;ioõšt".SelleieTär^^^^^^^^^
tel Vancouveris. Sellest võttis osa osavõttu leidnud viimase kuue aasta
160 liiget ja külalist. Peokõna pidas jooksul.
Alec Kalbus, kes on kuulunua juha-' Ühingu suuremaks sissetuleku al-tusse
Ühingu asutamisest peale. likaks peale liikmemaksude on sisse-Ühingu
liikmete arv on pidevalt tulek jõulu-basaarist ja suvepeost
kasvanud.Asutamisel.oliliikmeid50 Mäeotsal". Peale selle on suure-ümber,
praegu on 212. Kürfine aasta maid ja. Vähemaid rahalisi annetusi
jooksul on esimeesteks olnud: Ernst tulnud ka üksikliikmetelti .
Hansson (-}•], Alec Kalbps, Bernhard Oma sissetulekust Ühing on ost-
Grünberg, August Räudsik, Albert nud ja kinkinud „Meie Kodu" ruu^
Krug ja Linda Suurkask. Ühingul on mide sisustamiseks söögitoa toole ja
ne eine, kus arhiiv-raamatukogu ju­hatust
informeeriti Balti Õhtu kor­raldamise
eesmärkidest ja anti üle ka
viimase Balti Õhtu kava, kus olid
märgitud kõikide eelmiste Balti Õh­tute
korraldamise ajad ja nende käen­dajad.
ATRAKTSIOONIKS
VANCOUVERI LÕHE
Vancouverist olid tulnud Balti Õh-
J , . J „ , J , ,. .. ... .1 1. u - . - i tule dr. Marits,011jum ja Lepik abi-lorralisedM^
oosvnbim kprda hehmangu süsteemi kuue valjuhaal- kaasadega. Nad saatsid Vancouveri
kuts selleks Kiriku^ndm renditud dajaga. Jomlumooda on annetuste- ^^3^^^^^^ j^g.^^^^
„Meie Kodu ruumides. Kokkutule- ga toetatud Vancouveri Täiendus- se toetusena 100 naela lõhet Ük
kuid on sisustatud ühislauludega, kooli, E. Kultuuri Ühingut ja eesti ' ^
kõnedega j ^ muude ettekannetega, üldrahvuslikke organisatsioone.
read on aastatega hõrenenud tundu­valt,
alles nädal tagasi sängitati maa­mulda
teine Vabadussõjast osavõtnu
J. Sumberg.
~ Kava jätkus musikaalse osaga, kus
H.E.S. Segakoor Eerik Purje juhatu­sel
esitas „Laul kodumaast" (E. Aav],
„Lauliku lapsepõli" (M. Härma) ja-dussõda
ega i Ä a f riiki.'Meil -Sirjelind" (rahvaluule). Tänuks tu-peab
olema usku oma eesmärkide S^v ap aus. Järgnes aktusekõne tub-saavutamiseks!
Eluülesannetele """"Zt ^ ^ N - u peasekre är
peame lähenema kõrgete eesmärkide f";^ Amvald ih. keda lühikese elu-
Ldmisega ja vaimustusega, nagu ^'''^^''^'^^''''^^^
tegid seda muistsed vabaduse eest AKTUSEKÕNE
võitlejad! Palju lõkkeid on leegitse- Ta ütles muuhulgas, et Eesti vaba- aktuse teadustaja, millised olid piis- .
mas Esto ^84 ajal, Need päevad dusvõitlus koos teiste rahvaste va- kop Karl Raudsepalt ja aupeakon&ul
täidavad meie südame sütevaka uu- badusvõitlustega on üheks kõige ak- !• Heinsooh. ,. ^
te hõõguvate, helisevate sütega, tuaalsemaks ja olulisemaks küsimu- Tavaks saanud H.E. Seltsi stipen-
Hoiame neid süsi elavatena, nii et seks. . diumi, $150.00, andis üle Leo Saar
meie ümbrus seda märkab. Aeg Meie võitlus on võitlus eesrindel. noorele neiule, kes lõpetas siinse
nõuab meih tegusid, vaprust ja julget Meie suuremaks mureks momendil Eesti Täienduskooli, .Burlingtoni
meelt, julge käest võtab Jumal kinni! ort, et meie ise unustame vahest ära gümnaasiumi ja õpib Windsori üli-
Tugev; tänu-aplaus kuulajaskpn- kuitähtsat rolli eestlastena mängime koolis - Karin Randojale. Stipen-maailmapoliitikas.
On tõsi, et meid diumi võttis vastu õde. Järgnes kla-on
vähe ja me oleme üle maailma verisoolo Kaspar Kangur'ilt „Keva-paisatud,
ja et meie oma hääle tõst- de kohinad" öp. 32, nr. 3. Sellele
misega leiame vahest raskusi. Aga järgnev tubli aplaus tõi lisapala,
see on ainult puuduvate resursside Aktuse lõppsõna oli H.E.S. esinai-kooli
juhataja Henn Ründva jutustas küsimus ja kindlasti mitte vähese selt Merike Koger'ih, kes tänas kõi-episoodi
omast varasest lapseeast, tahte küsimus. See, et Eestimaa ja. organisatsioone kaasa aitamise
mil ühel talipäeval sõjakõmin kostis üldist Balti küsimust ei võeta üles eest, samuti peokõnelejat, õpetajat,
ja isa Vabadussõtta läks. Noore poi- igas õhtuses päevauudistes, või et esinejaid, teadustajat ning kõiki kü­si
kurvastuseks ei võtnud isa teda "^eie küsimust ei arutata iga päev Ealisi, kes sellele suurpäevlale kaasa
kaasa, kuigi suuremad.poisid olid UN'is — ei tähenda.seda,et meie elasid. Pidulik üri(us lõppes Eesti
peaks ennast alaväärseks ja kahtle- hümniga.
nalt haaravate sõnade eest. Manasu-ka
„Slumber song" esitas klaveril IV
kl. õpilane Maaja Leivat.
„Sini-must-valge tormis" luges
V kl. õpilane Mati Pajo. Täiendus-eriliselt
kaunistatud käia oli õhtu­söögi
ajal keset saali laual ja sai
üldise tähelepanu osaliseks ning lõ­petas
oma teekonna hotellis, kuhu
kanadalastest külalised läksid seda
maitsema.
99
.6-6
Mitte suitsetavat, töötavat isikut
K Ä A S Ü Ü R I L I S E KS
Eesti Maja keskmises saalis toi- demete loomisest. Eesti Maja kesk-mus
EKN Noorsootöö Komisjoni mine saal oli inspireeritult ja kuns
korraldusel meeleoluline ja heatujuli- päraselt muudetud rahvusvaheliseks 2 magamistoaga korter, möbleerimata.
ne seltskondlik koosviibimine njlah- kohvikuks värviliste laudlinade, Queen ja Lee tän. läheduses. Üür um-vushavelise
kohviku" nime all Õhtust küünalde ja lilledega kaetud väikeste bes, $325 kuus. Helistage: Silvi
osavõtt oli mõeldud kõigile kaas- laudade ja huvitavate reisi-reklaami-
. eestlastele, kuid ka nendele, kes on -dega. Meeldiv tagapõhja-muusika lõi
abielus teisemaälastega. Kutsutud juba alguses mõnusa meeleolu. In-olid
niisiis ka muulastest abikaasad, formatsioonilauas oli palju tutvusta-samuti
välismaalastest sõbrad, tutta- vat materjali ESTO '8.4, eesti koolide,
eesti lasteaia, eesti kursuse,
tegevuse j.m. kohta.
vaenlase vastases tegevuses. Noore­le
poisile jäid aga teravalt meelde isa
viimased sõnad: „Käi koolis, õpi häs­ti
ja armasta oma maad ja rahvast.
Küll tuleb aeg, kus sinagi võid isa­maa
heaks tegutseda!"
Aeg saabus liigagi kiiresti, kus kõ­nelejal
tuli samuti kui ta isal relvaga
käes meie vabadust kaitsta . ,.
Kõneleja soovitas ka täienduskoo­li
lõpetajatele, kes nüüd ees aukohta-fjel
istusid,kooHs hästi õppida, oma
rahvast hoida ja emakeelt kõnelda.
me meie vabadusvõitluse^tähtsuses.
See tähendab ainuh seda, et m^ie
peame sedavõrd rohkem tööd tege­ma,
sedavõrd rohkem ennast pingu-tama,
et saavutada,mida meie taha­me.
Ma sooviksin siin puudutada sa»
mas kontekstis ühte teist; mulle sü­damele
lähedat punkti. Nimelt, kui
meil ei ole iseendal lootust, siis kel­lesse
me seda lootust paneme? Kui
meie ise ei usu, et Eestimaa vabas-
E.L.
922-2587 kell 10.00 h.-
Koolijuhataja kutsus lõpuklasside tamine on tähtis ja oluline,f'mitte ai-juhatajad
- Ene Lüdigi ja Hella Lei- huU meie enese heaks, vaid ka kõiki-
7.00 p I vati - et nad kinnitaksid lõpetajate
rinnale lõpumärgid. Lõpetajad,, 27
noort, astusid ette, neid tutvustas
koolijuhataja: Ricy Hiir; Erik Jaason;
de ikestatud rahvaste heaks, kes siis
teistest meid usub? See on üks suur
vad ja teiste.rahvusgruppide esinda­jad.^:,
EKN Noorsootöö Komisjoni üks
eesmärkidest on olnud ja on ka eda-sipidi.
kaasa kutsuda nii seltskondli­kult
kui ka iihistegevuslikult seni
Rikkalik toidulaud erimaade suu«
pisteid tutvustavate nimekaartidega
poolt teenitult heakskiiduga vastu Martin Juuse; Robert Kruus; Kenni
võetud. Lggg;Heli%eesment; Ekke Loo; Tri-Õhtust
osavõtnud külaliste üks- na Läte; Liisa Novek; Alarik Nurm j
meelne otsus ja hinnang oH väga Kristina Nõu; Ellen Oiling; Peter
tunnustav ürituse idee, korralduse Paas; Tõnu Petersoo; Tarvo Puust;
teostuse ja kava osas. Kui korralda- Margus Riga; Taali Rooneem; Marja-
TULUMAKSÜLEHTEDI
täitmine
Tpronto Eesti Maleklubi mileõh-tud
on olnud tegevusrohked. Eriti
rõõmustav on asjaolu, et pidevalt tu­leb
uusi osavõtjaid juurcjö ja'vanu
maletajaid tagasi. Viimasest maleõh-tust
võtsid osa 19 maletajat, neis 10
mängisid turniiris ja teised sõprus-mänge.
Jaanüari-turniiri (2x10 min.) võitis
A. Loorits ja veebruaris tuli ta kol­mandale
kohale, mis on väga hea
saavutus. Veebruarikuu turniiri (2x
10 min.) võitis Jaak Järve, kes jagas
eelmisel turniiril A. Kõresaarega
teist ja kolmandat., kohta. Viimasel
turniiril oli A. Kõresaar neljas. Tei
võimaldas hõrgutavat maitsemeelte jatel jätkub indu, aega ja tahet kä Leena Roos; Anne Ruberg; Hennö-rahuldam"
st vähem-äktiivseid või eesti ühiskon­.
^ • edäspidisellised kokkutulekuid teos- Andres Saks; Kyllike Sillaste; Ellen
nast eemalejäänudkaas-eestlasi. Õhtu kavas esitas lauluansambel tada, võiks ainult loota, et leidub Silm; Erik Silmberg; Martin Tabur;
NöosootööKomisjononkavarem ,,Esperanza"(hispaaniakeeles,,Loo- palju ka t . .
edukaU korraldanud taolisi üritusi tus") koosseisus: sopran Liina Purje, mõtlejaid, kes tulevad ise ning kut- Koolijuhataja õhutas lõpetajaid lõ- selt„Mu isamaa ..
ning loonud soodsa pinita edaspidi- Taivi Lõbu ja Kiki Misumi rahvus- suvad rohkearvuliselt kaasa nii oma pumärgüe tõotust andma lubaduse- Teatati veel noortele, et kevadel
seks tihedamaks kontaktiks paljude vahelist repertuaari, laule ette kan- kaaseestlasi kui ka teisemaalastest ga: eesti keel ja eesti meel,pean teid antakse välja rahaline auhind Heljo
ringkondadega. des eesti, inglise, hispaania. Jaapani, abikaasasid, sõpru ja tuttavaid sõp- kalHks^^"*®^^' . _ Luide mälestusfondist püüdlikumale
„Rahvusvaheline kohvik" oli jar- swahili j t. keeltes. Esimene õli suu- nissidemete loomiseks eestluse ja Tõotus anti püstiseistes, valju hää- eesti keele rääkijale,
jekordne näide itutvüs-ja sõprussi- repärane ja nauditav jg^^ja selle kinnituseks lauldi ühi- ^ . H.L.
Kokkuleppeks helistada 247-3150 ^^^^ kohale'tuli Pino Verde.kes oli
Etobicoke Maleklubist eestlastel kü­las.
Turniiridest võttis osa uue ma­letajana
Matti Lehesalud
Järgmine maleõhtu leiab aset To­ronto
Eesti Majas 8. märtsil kell 7
õhtul. Klubi juhatus palub eriti neid
noori, kes soovivad Esto mate-võistlustest
osa võtta, tulla treenima.
Koik malehuvilised on teretulnud!
Aeg.
KIRTA
Eesti keel
Viini üli
HAMBURG - Rahuliku tundega
võib raporteerida, et eesti keele dj
õpetamine ei ole veel välja surnud
saksa keelt rääkiva rahva hulgas.
Visel tuntakse talvesemestril 1983-
84 seda distsipliini -r- ja nimelt
kahes ülikoolis, Münchenis ja Vii-mis.
Esimeses loeb eesti keelt prof
Schmidt, teises prof. Söoman.
Nendes ülikoolides moodustab
eesti keel osa soome-ugrj osakonnast
ja täidab seega oma õigusliku koha.
Aga täitmata on jäänud see koht ka,
sest soome-ugri osakondi'on Saksa­maal
ja Austrias kokku kolmteist
(13). Veel suvesemestril 1983 luges
Hamburgi ülikoolis eesti koelt prof.
Fanny de Sivers. Aga kui raha lõp­pes,
tuli muidugi kaaluda, mis välja
langeb ja nii kukkus hoop kuhu la
kukkus. Võibolla ungarlased oleksid
tõstnud kisa, kui nende ala oleks
puudutatud. Võibolla soomlased
oleksid samuti hakanud proteteerl'-
ma, kui nende ala oleks kärbitud.
Eesti asjaga on kergem, sealt ci tõu­se
protesti. Muidugi peab siin arves­se
võtma, et palju toetusijtuleb^aini-tud
osakondadele Unga'rist ja Soo­mest:
nii teadlastega ki^i ka'õpilas­tega
on vahetusi, raamatuid" saade­takse
vastastikku ja isegi finantseeri­misega
tuldakse kohati appi.
Järgmistes ülikoolides on olemas
soome-ugri osakond: Kiel, Hamburg,'
Berlin, Münster, Bochum, Köln,
Bonn, Götlingen, Marburg, Giessen,
Freiburd, München, Viin. Mõned'
neist on väiksed: Giessenis näiteks
antakse ainult kaks ungari keele kur­sust,
Bochumis üks ungari jn kaks
soome keele kursust: Viin on kõige
suurem kahokümnekaheksn kursu­sega,
Münchenis on (27) kaksküm-mendseitse,
Göttingenis on kaheksa­teist
ja Hamburgis samuti kaheksa­teist.
nl
n|
nl
APRILLIS ILMUB
T E R E M I J
Estonia mässust, sõjast, Barlj
millega autor, HANS MERET,
asjaolusid ja mõnegi „plaadi tei!
ajaloost meie paguluse 40-ks
lugemiseks'ES^
KALJU JÖGi, autori sõbrana,
tuvötu umbes 300-ja Ihk. kõvas|
mille hinnaks on eel-tellijale k(
Tellijaile varutakse nummerdaj
köited. — Tellimisi
KALJU JÖGI, 55 Dugj
Canada, M4V 1Y1. Tl
Inimsaatiisi li
Arvo Mägi: Lilvimaa jutud, E.
Kirj. Kooperatiiv, Lund 1983
Ega need päriselt Liivimoa jutud
ei olegi, kui võtta küsimust otse aja­loosündmuste
seisukohast. ^ Need
on jutud inimestest, nende tegudest
ja saatustest eri ajastute taustol:
1351, 1525, 1608, 1740, 1787, 1813,
1828,1850,1856 jne., kuni 1978.008-
tani valja^kogusummos 14 lühilugu.
„Loastud, mis Karvikute kroonika
suure puü mahoraiumisel on lon-genud",
nõgu outor allakiriutojale
ontud jutuajamises morkis. MNO-vellid
ühise teema ümber — polii­tiline
või rohvuslik motiiv eri vor-jundites."
Seal on Weissensteini
kuUasepotütrest Püha Milkoeli
kloostri noviits; Reinhold Pommcr,
Dorpoti linna rätsepate tsunfti usu­liselt
ärganud sell; Poolo sõjaväest
jalga lasknud Piidre; „metsoven'
nost" laaneerok Padu Loor Põhja­sõja
päevilt, mõisnike ja metsovoh-tide
peavalu; opmonni jääger Koa-rep;
paruniproua voodisoojendajo
tööpoiss Miku; kõrtsmikust „kei8ri
vend" Aleksonder Nikuloivlts jo
hulk teisi, kui plirdudo oinult mõ-ne
näitega tegeloste suurest gole-riist.
Mägile omose lopsokusego on
kujundatud nende iseloomud, int­riigid,
dialoogid, tugevused, nõr­kused,
voorused, pohed oja ja olu­de
taustal. On voremgi küsitud,
kumb pool Arvo Mägie kirjondus-liku
loojana on tugevom — linlane-intellektuool
jo korporant vdi mui-govo
huumoriga heotohtlik moo-mees?
See küsimus kerkib „Liivi-