Meie Elu = Our life, May 27, 1982

              iven (Tillu) Hanson
Eesti skautluse peaskaut ja Eesti
Skautlike Noorte Malev Rootsis juht
Sven (Tillu) Hanson jõudis 19. mail
oma 'elutee ^0. a. tähisele. Samal
ajal võib juubilar tagasi vaadata
oma üle 35 aastasele aktiivsele selts­kondlikule
tegevusele.
Sven' Hanson sündis 19. mail 1932
Tallinnas. 1939. a. alustas kooliskäi­mist
J. Westholmi nimelise gümnaa­siumi
algklassides. 1944v sügisel põ­genes
koos vanematega Rootsi, asu­des
elama , Stokholmi, kus jätkas
kooliteek kuni Kuningliku Tehnika
Üikooli lõpetamiseni tsiviilinseneri-na
vee-tee ehituse alal. ^
Töötanud oma erialal Riigi Teede-'
valitsuse, (Statens Vägverk'i) teenis­tuses)
alguses • 'Stokholmrs, alates
1969 aastast tinköpingis östergöt-
: land lääni 'teedevalitsuse planeeyi-.
mis- ja projekteerimis osakonna ju­hatajana.
Rootsi armee reservohvit-.
ser. . '
Sv. Hänson alustas skautlikku te­gevust
kohe peale Rootsi jõudmist
Kalevi lipkonnas ja on praegu selle
; ainusi'liige'> kes kaasateinud lipkonna
kõik i??!/^ I tegevusaastat. Praegu lip­konna
vanem ja sekretär.
Eesti Skautlike Noorte Malevas'on
Sv. Hanson töötanud hundutööaiaju-hatajana,
jijhatuse sekretariaadis ja~
mitmel teisel kohal. Maleva juht ala.
teš 19801 aastast, enne seda 7 aastat
maleva abijuht. Mitme 'skautliku all­organi
juhatuse liige. Ta on osavõt­nud
kõijkidest eesti skautlikest maa-ilmalaagritest
ja oli viimase ma^il-malaagri
Vikerkaare (1980) - juiit,
ning olnud mitmel korral eesti esfn-jfiusüksuste'juht
Ja juhtkonnas rah­vusvahelistel
skaudilaagritel välis­maadel.
:Alatest 1979 aastast on Sven.Han­son
peaskaut, täpsemalt ülemaailm­se
eesti skautluse juht — Eesti
Skautide Liidu Keskbüroo 'juhataja.
• Kõikide Ülemaailmsete Eesti Päe­vade
(ESTO-de) Rootsi komiteede
lige, 1976 aastal peasekretärina. Kõi­kide
Lend Läände lendude kaäsa-körradaja.
. ESTIVAL-83 ettevalmis-tava
komitee liige.'
Nel j ai valimisperioodil on Sven
Hanson olnud Rootsi Eestlaste Esin­duse
liige Eesti Rahvuslik. Koostöö
Keskuse nimekirja järele. Stokhol-mis.
elades töötas t a R E ^ juhatuse
äbiesimehena." E. Rahvuslik Koostöö
Keskuse juhatusliige kõigil neil aas­tatel.
\ Eesti Komitee Asemike Kogu vali­tud
liige,, Praegu Eesti Komit'ee pre­siidiumi
ja juhatusliige. Eesti Laenu-
Hoiu. ühisuse esinduskogu' liige. "
1 Korp! Rotalias alates 1955. Mitme­kordne
presiidiumi liige ja esimees.
•Praegu korp! Rötalia Vilistlaskogu
Rootsis esimees ja Ülemaailmse Vii!
:Kogu juhatuse liige. Stokholmi Ees­ti
Gümnaasiumis matemaatika õpe­taja
7. aastat; •
Kassari rahvatantsu iihingu liige.
Oli aktiivne rahvatantsija üle 20 aas­ta.
Organiseeris feliu trio, niillihe
on mänginud ja aulnud sisse heli-plaatidele
ja mängis wnar ajal eest­laskonna
täht- ja |)idupäevadel.
Sven Hansoni energia on ammen­damatu.
lEdasi jõudnud oma ameti­alal
pn tal jätkunud jõudu ja tahet
kõigil neil aastatel. Linköpingis ela­des
aktiivselt osavõtta Stokholmi ja
üleriiklistesit eestlaskonna üritus­test.
;Siin ei ole kõne alla tulnud ai-'
nult kõik nädalate vahetused, sõite
koosolekutele on tulnud teha ka ar­gipäevade:
tööd lõpetades. Kui on
pn vähe'gi tähendusega koosolek on
Tillu Linköpingist alati olnud kohal.
Sven Hanson kuulub nende vähes­te-
eestlaste hulka, kes kõik amet-!
ajast ülejääva jaja on: pühendanud ^
eestlus^^ tööle ja seda üldsusele tähe-lepaudavate
tulemustega. Tema.teo-yõ^
imsus ja põhjalikkus kõigis ette-'
, võtmistes asetab järgnevatel aasta­tel
tema õlgadele kindlasti yeel tei-si^
eestluse jippülesandQid. Kolm-kümmendvüTaastat
eestluse töös on
vorminud Sven Hansonist; tugeVa ja
kõikjal väljapaistva isiksuse, oman­datud
kogemused on tagatiseks tule.
viku küpseks tööks.
Eestlaskonnal - on põhjust- tervita­da
juubilari koos skautidega, sõpra­dega,
arvjukate tuttavatega ning aka-deemlisteV
kaasvõitlejatega, õnne ja
tervist I edaspidiseks.
LEO iKARUPÄÄ
iHlllllllilllllllilllillllllllliiiiiiiiiiiiiiiiiiisjiHiiiiiiiii,,,,^^^^^^^
2?. j ^ i i »- THURSMY, MAY 27 ,)^eie W nr. 21 (1682) 1982
n a
HAMILTONI EESTI TÄIENDUSKOOLI
iÄDEPÄEY JA LÕPUAKTUS
Kanada on teie maa. Iga provints
iga linn, iga küla. Atlandi provintsid idas,
võluv pealinna piirkond, kõrgustesse -
tõusvad Kaljumäed ning nende taga
asuv läänepiirkond.
See on maa, mis omab võimsa loodusliku
ilu, võltsimatu ja lihtsa sõbralikkuse
ning suured kogemused puhkusevõimalüste
loomisel, mida ükski teine maa ei
suuda pakkuda.
Tutvunege mõne teise Kanada
. piirkonnaga sel aastal.
Pühapäeval, 9. mail pärast juma­lateenistust,
kus teenis õpetaja.
Nõmmik ja laulis H.E.T. õpilaskoor
Eva Ramme orelisaatel, kogunesid
nii kooli pere kui ka külalised kiriku
saali, et tähistada Emadepäeva ja
kevadist kooli lõppu.
Alctus algas tervitusega .emale,
mille kandis ette õpilane Thomas
Laurimaa ja ühislauluga „Ema sü­da".
Järgnevalt õpilaskoor esitas ne­l
i laulu, ,yKui m i n a hakkan laule-maie"
— eesti' rahvavüs, „Eesti on
me isamaa" Enn Võrk, ,;Kevader'
— eesti rahvaviis, ja ,/Kallis ema­kene"
— Miina Härma, viimane
neist kahehäälne. Viimane aasta on
koolis laulu õpetanud H. Toomsalu.
Deklamatsioon^^ „Eima ja mina"
esinesid LindaJJsotaimri Alexander
. Viinberg ja Ghristine Viinberg, mil­lele
järgnesid klaveripalad, ,,March
of the Goblins" ja „Study No. 3", esi­tatud
Tiia Ploomi poolt. Bernhard
Kango luuletuse ,,Ma näen sind"iesi-ave-kes
Pärast vaheaega jätkusid ettekan
ded. :us esitati katkend 0. tuts'u
„Kevadest", kus hea Tootsi kuju an­dis
Toomas Laurimaa ja Kiirt ke­hastas
Alan Himma, 'Kristiina Iso-tamme
valjielugejaks olles. Lühinäi­dendi
„UnYStatud tähtpäev" esitasid
Linda Ploom — ema, Tiia Ploom ja
Kristiina Isotamm >- lapsed, ning
Ellen 'Randoja majahaldjas. Näi=
dendi sisuks oli laste poolt unusta­tud
imadepäev, mida majahaldjas
aitas neile meelde tuletada.
Ettekannete lõppedes andis kooli
juhatkja pr. Randoja üle lõpumärgi
kahele lõpetajale, Allan Himma'le ja
Thonias Laurimaa'le. Paremale lõpe­tajale
Allan Himma'le an^ti H.E. Selt­si
sekretäri Leo Saar'^, poolt üle
laualipp kui Hamiltoni Eesti Seltsi
tunnustus.: Hamiltoni Eesti Võitle­jate
Ühingu poplt9li kummalegi lõ­petajale
kinnine ümbrik, mille üle
andis H.E.V.ÜJ. esindaja Lembit
Ploom. Järgnesid koolikomitee tä-tas
Linda Ploom. Veel kuuldi k
ripalasid Kristiina Isotamm'elt,
• mängis „Mustad silmad" ja „lfaks
kes
Vai-esi-nusõnäd
ja lil
kitarri", ning Linda Ploom'ilt,
kandis ette „Gavalry gallop" ja ,
se in A Minor". Deklamatsioone
tasid veel Tiia Ploom, kandes lette
„Kevad" ja Christine Viinberg, Lin­da
Isotamm esitasid „Kes nad on?".
Jäiiineväk õplJiseVd elsitasiid kuus
rahvatantsu H. .Toomsalu juhtimisel
ja V. Aasa pillihelide saatel. Esitati
„ J ä m a j a labajalg", ,jMulgi polka",
„Näpupolka", ,,Tilut-tilut", „Vurr-
' sahkadi" ja ,)Kalamies".
Järgnevat lühikest vaheaega kasu­tati
ära koolikomitee daamide poolt
kaetud kohvilauast saadavaid hõr­gutisi
maitstes.
(kooli juhataja
ga Mälberg (as
ed õpetajaile, kelle­deks
sel aastal olid pr. Randoja
I, Susan R,ätsep, Hel-
5 « v"5^ndas S. Rätsepat vii­mase
ära olles), Härnäld Toomsalu
.(rahvatants ja laul) ning Valdur Aa­sa
(rahvatantsu muusika).
Lõppsõna oli
mait, kes leidis
lõpetajalt Allan Him-et
ta on saanud pal­ju
koolist, millest ta muidu oleks i iL
ma jäänud, ja avaldas selle eest tänu
õpetajatele ja vanematele.
Jumalateenistuse teadete osas te­gi
õpetaja Tõnis Nõmmik teatavaks
Hamiltoni koguduse Muusikafondi
stipendiumi määramise Norman
Rein.tamm'ile, terpa õpingule toeta»-
miseks dirigeerimise alal.
Canadian (Government Office de tourisme
Office of Tourism du Ganada ' j
i I
iri€ Puss võifi
Canada82 Canada82
lllilliliilliBHIB ...... ._„Ä;tijsi^^R
* ^ ^ „ ; ' n.', 1,1 I k I llllll)|->-|(^'MMWilillKI
Toronto Eesti Kala ja Jahimeeste
Seltsi liikmete vaheline laskevõistlus
haavlipüssist toimus laupäeval, 15.
mail. Esikohale tuli Eric Püss, seega
Eric Püss kaitses seltsi 25 aasta juu­beli
rändkarikat 1982 aastal/ Teisele
kohale tuli H. I Kuusik ja kolman­daks
Edgar Püss, järgnesid H. Sõr­mus,
A. Lukk ja K. paap. I
Seltsi 1982, a. kevadine kalapüügi-võistlus
korraldatakse laupäeval, 5.
juunil Simcoe järve Copks Bayl.
Võistluseks koguneda kelli 7.30 hom­mikul
Milleri paadisadama parkimi­se
platsil. Võistlus toimub rändkari­kale
ja seltsi poolt väljapandud au­hindadele.
Lähemat informatsiooni
võistluse korra kohta antakse kogu­nemise
kohal. i
JUHATUS .•
Rahvusvahelise noorte marginäituse puhul väljaantud mälestus-leht
viie vana Kanada margi kordustrükiga. Neist vanim on 1851.
a. välja antud kplmepennine (nüüd 30 c.) „Beaver", mis oli esime­ne
Kanada märk ja esimene tõeline looduspildiga
• •0
umissportlane Cindy Õunpuu oma auhindadega.
Möödunud näf^alalõpul toimus To­rontos
rahvusvaheline noorte ttiargl-näitus
— esimene, niis korraldatud
väljaspool Euroopati Väljapanekud
olid esitatud 300 koguja poolt mit­melt
poolt maailmast^ Näitusel, ihil-le
avas neljapäeval postiminister
Andre Ouellet, oli külastajatel või­malus
osta märke 13 postkontorist,
saata kirju satelliidi kaudu Inglis­maale
garanteeritud kättetoimetami­sega
Järgmisel päeva. Kirju jä joo­nistusi
sai saata tasuta ,,Inleiposti"
kaudu Amsterdami, Berni, New
Yorki, Washingtoni Ja Kanada suu­rematesse
keskustesse. Saniuti' an-
!>. |a 30. mail
dr..T. SaiOuL .... 46i-a9ia
UJUMISSPORTUSENA
15 aastat vana Cindy õunpuu ei
ole mitte ainult üks meie parimaid
ujumissportlasi Kanadas, vaid on ka
olnud üks kiirema arenguga sellel
iK Reedel, 28. mail Kalev-Estienne
kevadesinemine Seneca College
Minklei^ auditooriumis algusega kl
7.30 õ.^
itr Laup., 29. ma! kuni 17. juuni Hei-iga
Roht Poznanski tööde näitus Bau-
XI gallerys, 340 Dundas St. W,
Laup,, 29. mail Põhja-Amperika
; Eesti Meeslaulupäev Seneca Colle-
^e^ Minkler Häiris algusega kl. 2.30
p. _ " ^
^ Pühap., 30. mail Pihipüha kont­sert-
jumalateenistus Vana-Andrese
lirikus ^alfusega- kl. lt%• • •'.•
Õi>pis ujuma algkooli ppilasena
8 aastaselt. Etobicoke Ujumisklubi
liikmena alustas võistlemist 9 aasta­selt.
Võistles Kanada esivõistlusel ja
saavutas uue Ontario rekordi 11—12
a. vanusegrupis 100 m. rinnuliujumi­ses
12 aastaselt. Saadeti Kanada
meeskonnaliikmena Inglismaale
võistlema 13 aastaselt. 1) Võistles
Kanada meeskonna liikmena N. Lii­du,
L.-Saksamaa ja Kanada vaheli-
)V Laup., 5. juunil Hamiltonis James
St. Baptisti kirikus rv.niimulikkude
laulude ja sõna -õhtu algusega kl. 6
^ Laup., 12. juunil võimlemisõhtu
Gymnastrada '82 Etobicoke Olym-
H«m'is, 590 Rathbum Rd. algusega
kl. 7 õ.
lieUap.rl?.—20. juuni. Tallinn Fes­tival
Eesti Majas.
MiiifiiiijiiiiiiiHSiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiinniiiiiiiiiiiiiiii^
j^tobicoke Ujumisklubile tõusis va­bas
maailmas oma' vanusegrupis
]|979/80 hooajal rinnuliujumises tei­sele
kohale (Etobicoke Ujumisklubi
ametlik teade juunis 1981) — 14 aas­taselt.
Võeti Kanada Olümpia aren­damise
(Olympic Development
Team) meeskonda — 15 aastaselt,
sel võistlusel L.-Saksamaal • Heidel­bergis
kus Kanada tuli võitjaks. 2)
Maailma Ujumisliidu teate kohaselt
Torontos ilmuva ujuraisajkkirja
,;Svvim" teate kohaselt märtsis oli
Cindy Õunpuu Kanadas- 13—14 a.
vanusegrupis paremuselt teine 100 m
. rinnuliujumises ajaga 1:15,35,^ kaota­des
esikoha ainult kahefoa sajandi­ku
sekundiga ja 200 m rinnuliujuini.
ses kuues, ajaga 2.43,70.15—17 ä. va­nusegrupis,
on ta: momendil Kanada
kolmas,. nii 100 kui ka 200 m rinnu­liujumises.
Tagajärjed on saavuta-'
tud ajavahemikul 1. okt. 1981 — 15
veebr. 1982 25 m ujulas. Tema ülemi­nek
13-^14 a. vanusegrupist. 15^17
a. vanusegrupp! on põhjusel, et ta
on sündinud 11. novembril.
Eelpoolnimetatud ajakirjas Dan
.Thompson väidab, et ^ujumine on ol­nud.
20-dal sajandil Kanadas kahtl?.
Baiti ujumisvõistlused 29. mail
kell 9 hom. Glendon College (Law-rence
— Bayview). Kõiki eesti uju­jaid,;
kohtunikke ja lastevanemaid
palutakse köhal olla. ^
dis Kanada Post võimaluse kasutada
•„Teleposti".;^ J . : ' . : ; :v
Mlargiinäitus jjiCa^ puhul
anti välja ka teine rnälestüsleht Ka­nada
pöstiajaloo kestel. Blokis on
viis kordustrükki mi. „mark märgil".
Noorte rahvusvahelise marginäituse
korraldasid ,,The Royal Philatefic
Society of C^nada" ja Canada Post
Corporation.
mata esikohal olev s^pordiala, sest
amatöörujumissRõrdis on Kanada,
võrreldes teiste Spordialadega, järje­kindlalt
võitnud kõige rohkem me­daleid
rahvusvahelistel võistlustel.
> Cindy õunpuu võimed ujuniises
avastati Etobicoke Ujumisklubi tree­nerite;
poolt, kes jälgisid tema juju-m
j st älgk<)oli õpilasena Etobicoke
ujulas. Ta kutsuti Etobicoke Uju-misklub-
isse ja sjealsete treenerite
õpetusel algas ta kiire J edu ujumis-:
spordis, ta treneerib pidevalt 20
tundi nädalas ja on sageli igal teisel
nädalalõpul võistlemas,^
Peale eelpooimärgitud võistluste on
ta korduvalt võistehiud USA idarah-nikust
kuni läänerannikuni. Tema
sihiks on pääseda järgmistele olüm­piamängudele,
millised peatakse
1984 a. Los Angeles'is. High S^höoll
lõoetamise järele kavatseb minna
ülikooli õigusteadust õppima, et saa­da
advokaadiks. ;
— ärinaine, 5'7"> Kaliforniasy otsib haritud eestlast part­nerit,
iile 50 a. vana; kes oleks iiuy^^^
de" väljarändamisest ja majanduslikult võimeline ühise
ettevõtte alustamisest. . Vastused praeguse fotoga —
JVIÄRtA POOLE; 3765 Torrance Blvd. Torrance, Ga, 90503
v U.S.A.' i- ž^
r m — i T T ~ ~ ~ ~ i m i m " t T T n r T r T i n r T n i T i I n iiiimnrii ii i i i i i n i i i m i m i i B i i i i i i i i m i mu
.|..
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
m (416) 466-19^^
ON SMDÄVAJL RIKKALIKUS VÄlikü^^^
VAMK LIIXI e r i s us
Samuti käsitöö kinkeesemeid —
«JLLÄSEFA, MEREVAIGU^ KERAAMIKAv
PüijNIKERDUSlE alal.
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
TTnn>'>fiTTT^nT*^***^'**'''^^'''"''''-'-T*'-'^^ I 'i^iriyiiiirftTTr