Meie Elu = Our life, September 15, 1983

              ,15 SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER IS „Meie Elu" nr. 37 (1750) 19821
axsB
1'iinn'iijiiiimiiur:
Mahta Söödor 75
Aeg ei seisa., Kodumaatust, kel
õnnestus pealerulluva terrorilaine
eest pääseda, võib märkida aasta­arvuga
liginen^as 40-l.e'. Paguluses
kaasas vaid teaamine, et oled elus,
paljudel setgiteifkonnal kärbitud ja
haavadega, kaotuste ja leinaga. Ees
seisis tundmatus I— •^ahervaremed,
võõras maa ja rahvas. Ja ineiegi olime
võõrad ^ kusagilt Euroopa ida osast.
Lisaks kõigele jaht me^lp kojukutsu-jatelt,
liitlaste heatahtlikul toetusel.
Vastuaktsiooniks võis olla vaid.tõsi-olude
ja kommunismi tutvustamine
ning oma kultuuri" ja haridustaseme
?sile toomine, näitamaks, et meie ei
ole mingi, kusagilt Ida-Euroopä pii­rimailt
põgenikud lääne rohutnaade-le,
vaid üks kõrge kultuuriga rahva
läänekultuuri ühiskonnas, nii oma
välises ilmes ka kombeilt ja eluviisi­de^.,
' • •
See ülalmärgitud aktiivsus koori­de,
ansamblite,' teatrite, kujutav-kuristi,
rahvakunsti, rahvatantsu jm.
esinemiste ja näitustega, seekõrval
poliitilise selgitustööga, on kahtle­mata
olnud teguriks, mis esmajoones
pagulase eneseteadvus hoidis ning
silmad avas paljudele kuni sõjaväe-ja
tsiviilvalitsiise tippudeni.
Aastate ja aastakümnetega ning
vabadusmugavustegä on palju, unu-nenudMJnusti
shõlma on vajunud ka
need paljud mehed ja naised ning
nende relvadeta võitlused ja võidud
— heroiline võitlus. Taolisi võitlusi
Rudolf Jalakas läheb
Aafrikasse
(Foto Trummer)
Rudolf Jalakas Lesoto
¥alitsEse nõunikuks
Kanada parlamendi
suvepuhkus lõppes
Esmaspäeval lõppes Kanada par­lamendi
suvepuhkus ja parlament
tuli kokku uues olukorras. Vahe­peal
on valitseva liberaalide partei
populaarsus tugevasti langenud ja
mässumeeleolu partei liidri vastu
on tõusnud avalikkuse ette, vaata­mata
sellele, et liberaalide parteis
on seni püütud hoida ära sisetüli­dest
rääkimine avalikkuse ees. P:
E. Trudeau püüab kriitikat igno-
E-eerida, kuid partei vaatab ringi ja
(Dtsib,kus onTurner, mida ta teeb ja
mida ta kavatseb teha.
Konservatiivid tulid parlamenti
sõjakalt oma uue juhi Mulroney
juhtimisel. Parteil on veel suur po­pulaarsus,
kuid valimiste väljakuu­lutamine
oleneb peaministrist.
Trudeau seda kindlasti ei taha teos­tada
lähemal ajal. Enne uusi vali­misi
ta tahab vähendada konserva­tiivide
populaarsust ja liberaalide
populaarsust tõsta. Selleks on neil
juba oma plaanid olemas. Pärast
suvepuhkust algab selle tagajärjel
parlamendis sisesõda.
»'«la.:
ja võite ei vi
ajalõigus, kü
alati.
jatud üksi vaadeldud
1 ka täna, homme ja
Selles eelpool käsitletus leiame
kusagil ja õige laial frondil Söödörite
nimesid/Et Mahta Söödor võib tagasi
vaadata oma rännakule 75-dalsünni-päeval,
16. 'septembril ning ta nii ta­gasihoidlikult
ja märkamatult just
meie keskel Torontos, siis, kas tahab
või mitte,olgu teda meenutades ja ter­vituseks
m'õned järgnevad read.
Mahta on sündinud Tallinnas 16.
sept. 1908. Teda võlus õpetaja kutse.
Astunud Tallinna Õpetajate Semina­ri,
kus õppis kolm aastat. Juurde tuli
muusikaharrastus ja vahetas, õpin­guid
seminaris gümnaasiumi kasuks,
paralleelselt Õppides Tall. Konserva­tooriumis.
Tehes abituuriumi mõle-miis
(konservatooriumis keskkooli
muusikaõpetaja klassis], teeb läbi
veel Tall. Pedagoogiumi kaheaastase
kursuse ja asub Türi gümnaasiumi
muusika õpetajaks. Noor muusika-^
õpetaja pole aga üksi õpetaja kooli
piirides; Oma kpöli õpilaskoori ja
õpilaste instrumentalistidega on ta •
tunlud väljaspoplfürit peagu kogu
Järvamaal. Abiellumine Kaarel SöÖ-
, doriga viib Mahta, Viljandi Ugala
teatri juurde, kus ta neli aastat on
muusikalavastustes koori ja solistide
repetHtoriks, kus tuli sageli kaasa
esineda ka sõnalavastusis. Näitleja ja
lavastaia kutse viib Kaarli Tallinna
teatritegevusse. Mahtal tuleb järgi-
. da. Ta,on oma kodulinnas: ülesanne­tes,
mis olid omaseks saanud Viljan­dis.
Kesk innustatud ja armastatud
tegevust, kaasa aitamaks kodumaa
õitsengus, tuleb läbi teha meile kõi­gile
tuntud põgeniketeekond. Söödo-ritel
on juba väikemehehakatis.Ain.
Saksamaa jiagulasperes on Söödorid
oodatud kultuuriala organiseerimi­sel,
rakendamisel ja tutvustamisel.
5iin saab Söödörite algatuse ja panu­sega
ning pagulusse saabunud teiste
nimekate entusiastide tegevusel
teoks tänapäeva ulatuv, kõrgetase­meline
Eesti Rrihvusteatef.
Mahtal on E. Rahvusteatri juures
jällegi ülesanded, mis olid omased
talle kodupinnal, kuid hoopis raske­mad
ja lisadega. Repetiitor ja näitleja
' pidi olema kostümeerija, ringreiside
korraldaja jm., nii nagu seda kõigilt
• teisteltki.aeg nõudis veel alles oma
. kohvril istudes. Mahta elav ja otsiv
vaim aga otsis ja leidis üha enamat.
Nagu igal alal, nn oli põgenike hul­gas
häid, kodumaal juba tuntuid laul-,
jatare. Mahta otsis need üles, muret­ses
noodid, paljundas, seadis ja sobi­tas
need vastavalt häältele. Sai teoks
Naiskvartett ja ansambel koossei­sus:
Lydia Aadre,, Irma Kalmet, Ele­na
Lepik, Lydia Vohu, Karmen Prii
(viiul), Lea Lesta (klaver] jt. Oli suur
, menu ka väljaspool oma ühiskonda,
nii kupstiliselt kui eesti muusikana.
Kolmas etapp Söödoritel kulgeb
Torontos. Kaasas Eesti Rahvusteatri
tuumik. Teater avab oma uksed To­rontos
ning tegutseb siiani ühe kõrg­tasemelisema
teatrina meie pagulas­konnas
üldse. Ivieie tänane juubilar-sünnipäevalaps
on jälle siingi kaasas
ja tegev. Ta on laval kaasa mänginud
päarilkümnel korral, seejuures kand­vamaid
osi nagu Anu Maarva nimi­osa
A.Gailiti.„Leegitsev süda", siis
„ParvepöiSjid'\. ,,Kosjasõit"- (mõle­mad
tema seatud muusika-ja.tantsu-osadega],
Vaese mehe utetall", „Pa-tuoinas",
,,Libahunt", ..Vedelvorst"
jt. Toronto E. Segakoor on Mahta
Söödori asutatud (1951] ja ta toimis
esimese koorijuhina, siis õpetajana
vastasutatud E[. Täienduskoolis. \
Juba aastaid on juubilar tagasitõm­bunud
kpdurahusse, õigustatult ja
teenitult. Et Söödorid tõsise innustu­sega
on olnud oma talendi ja muusa
STOKHOLM — Aastavahetusel
siirdub Rudolf Jalakas, Svenska
Handelsbankeni peaökonoom ja
konjuktuuri ekspert Rootsi massi­meediumides
esialgu aastaks Aaf­rikasse,
et olla majanduslikuks
nõuandjaks Lõüna-Aafrika piirides
asuva Lesoto peaministrile. Koha
hankimine on toimunud UNO ja
Sida vahendusel.
Lesoto (endise nimega Basuuto-maa)
omab iseseisva majandus-ja
sisepoliitika. Maa suurus on u.
30.000 ruutkilomeetrit, elanike arv
u. 1,5 miljonit. Pealinnas Maserus
elab u. 65.000 inimest, valgeid elab
Lesotos u. 2000.
11, ja 18. septembril
Dr.T.Maimets . . . 493-7231
24. ja 25. septembril
Dr. T. Kuutan . . . . 751-6141
VAXRTUSLIK KINK MXLESTUSEKS
MAALIKUNSTNIK
JOANN SAARNim
STUUDIOST
488-5895
S67 ROEHAMPTON AVE.
TOROMTO,OMT.M4P1S7.
EESTI ÜHISPANK
nõuetav eesti — inglise keele ja masinakirja oskus.
Avaldused saata T.E.U. juhatuse nimele
' 30. septembriks 1983.
Akende asendamine thermoi-akendega. ^ 5 tollised veerennid
kuues vfiiris/^ Riiästaaluste^
Keldri akendele dosemurdmtse vastu metallkaitsed.
lasuta hindamke. Helistage päeval töökodsi tel. 832-2238
Kodus 769-0932
OSSO I M V E S T M E M T S - INCp
10335 Keele Str., Maple, Ontario LOJ lEO
BON AIR APPLIANCE SERVICE
külmutuskappe ja pliite — igat liiki
31 aastat tööpraktikat
Tei: 533.9334 - Peter
KA TURISTIL VAJA
EOKS
Möödunud aastal kehtestati teata­vasti
raamatute väljaveolubade, süs­teem
okup. Eestis koos erilise lit-sentsimaksuga,
Lubasid annab vaid
üks asutus Tallinnas piiratud ajaga^
Nagu selgub, on nüüd kehtestatud
eriloa nõue ka turistidele, kes on
raamatuid ostnud Eesti külastusel.
- EPL
Idasakslane asetab oma jalgratta
',,välisministeeriumi" ukse kõrvale.
Politseinik käratab:
„ Koristage oma vänt vanker otse­kohe
ära. Siia tuleb delegatsioon N,
Liidust." •
Ärge kartke, härra komissar, Mu
ratas on lukus."
. / •: , •
,,Mis on teie poeg kuita stuudiu­miga
valmis on?."
• ,,Ma kardan, et ta on vanahärra."
teenimisel, vihjab sellele seegi tõik,
et perekonna nii teine kui kolmas
generatsioon on oma elukutseks va­linud
..vanadele" lähedase ala. See­juures
on Ain meie lavategevuses
olnud näitleja ja lavastaja ning samu­ti
abikaasa Asta. Kolmandast gene­ratsioonist
Taavo on oma talenti ja
indu näidanud debüteerides peaosar
des ..Tõrkjas tütar".ja „0i, no.orus".
Ta õpib Toronto Ülikoolis filmias-jandust
ja kõike selle juurde kuulu­vat.
Palju tänu nii juubilarile kui Kaar­ule
ja palju ilusaid puhkeaastaid!
Suur on nende hulk, kes oma südam-
• likud tervitused ja õnnitlused läki­tavad.
. : R.ANTIK
Vaipade ja mööbli
keemilene puhastus
samuti akende pesemine. Söögi­tuba,
elutuba ja koridor $59.95
Pensionäride üürikorteritele
hinna^alandus.
PEETER VALING - T^|. 690-4961
ISiiltlillllliililliilllllliliJlilJlilllllilllllJililllll^
e
@ Reedel, 16. sept. TutvumisõhtM
Tartu College'is algusega kl. 7 0
§ Kolmap., 21. sept. mag. Paul
Kents'i loeng „Vaselademete otsi-misel
L.-Ameerikas" Tartu Colle-ge'is
algusega kl. 7.30 õ. .
@ Laup., 15. okt. võrulaste sügisnj»
du Eesti Majas algusega kl. 7 0,
ilSlllllllllMIIIIIII!ll!llllllljll|||||||||||||!||i|i,,,,,,||„^
1947. a. ilmunud Henry Milleri
esseede kogus („Remember to re-member")
leidub artikkel „The
staff of life". Leib, ütleb Miller, on
põhiline sümbol ja elu tugi ning
alus. Aga Ameerikas võid reisida
80.000 km, ilma, et leiaksid kuskilt
tüki head leiba. Ameeriklased ei
pea leivast lugu. Nad võivad ala­toitlusest
kasvQi nõrgaks jääda,
kuid söövad ikkagi mingit mämmi,
millel pole substantsi ega maitset,
ei vitamiine ega eluvaimu sees.
Miks? Miller leiab, et siinne elu on
üdini reostunud. Kunsthambad on
inimestele rohkem väärt kui hea leib.
Miller on mures oma kodumaa tsivi­lisatsiooni
pärast. Enfant terrible,
nagu ta on tuntud, ta muidugi liialdab
.ja irohiseerib; kuid arvestades sel­lega,
et leib ja teravilja produktid on
olnud inimkonna peatoiduks tuhan­deid
aastaid, on tal omajagu õigus.
. Ühe maa ja rahva leiva kvaliteet
•võib kergesti peegeldada ka selle
maa kultuurilist kvaliteeti. Kui kaua
aega tagasi õppis inimene esmakord­selt
seemneid ja kõrsi jahuks jahva­tama,
seda veega segama ja leivaks
küpsetama, seda muidugi keegi ei
tea. Aga oh teada, et Shveitsi järvede
elanikud teadsjd kümme tuhat aastat
tagasi, kuidas leiba teha. Kolme tu­hande
viie saja aastane leivapäts leiti
Egiptuse hauakambrist ja Pompeis
olid pagaritel leivad ahjus, kui tuldja
tuhka sadama hakkas. Roomas oli
sada aastat pärast Kristust 258 paga­rit
ja keiser Trajanus asutas paar
sajandit hiljem pagaritele õppimise
asutuse. '
HOLLYWOOD-LEIB • ' .
Miller väidab, et ainsad kohad, kus
Ameerikas söödavat leiba võib leida,
on etniliste gruppide elukohad resp.
kodud ja enamikus juutide delikates-siärid.
Ameerika tavalist poestoste-tavat
leiba ta'peab vaevalt väärili­keks,
et sellega mõnda krohvi või
hiireauku kinni toppida.
Ta toob näiteks paljureklameeri-tud
Hollywoodi leiva. Mida see sisal­dab?
Reklaami kohaselt: nisujahu,
nisupüüli, vett, linnaseid, pärmi, soo­la,
mett, karamelli, rukkijahu, pärmi-toitu,
jämedat kaerajahu, soja-jahu,
ödrajahu, seesami seemneid, dehüd-ratiseeritud
aedvilju nagu sellerid,
salatid,' kõrvitsad* kapsad, porgan­did,
spinatid, petersellid, mereadru
jne.-Puuduvad ainult peeneksjahva-tatud
$,ünteetilised kalliskivid. Siis
' oleks Hollywood su kõhus täiuslik.
Söö,.jä ole tänulik et hullem ei mait­se
kui ta nagunii maitseb.
Etnilised grupid on teadlikud, et
siit korralikku leiba, osta ei saa. Aga
etnilised grupid on siia maale ometi
kaasa toonud oskuse head ja tahedat
leiba valmistada. Kui ainult keegi
sellest õpetust võtaks ja seda üldsu­sele
toodaks ning turustaks!
Juutide kindlameelsus ja siht, kõi­gest
hooHmata, üle elada, on neile
õpetanud hindama^ elu põhialust —
head leiba. Keskmine ameeriklane
sööb mis tahes, kui sinna aga on otsa
lajatatud rohkesti tomatikastet, sine-'
pit, tshiili sousti, tabasco sousti jne.,
mis originaalse maitse (kui seda üld­se
oligi) hävitavad.
VATT JA VAHT
„ Ameerika „fast food" söögikohad
on publikule nuhtluseks kaelas. Nen­de
ümbrus ja lähemad tänavad on täis
prügi ja risu, topse, tobrikuid ja totsi-kuid,
tsellofaanipabereid ja plastik-
Icõrsi. Inimesed nätsutavad hambur­gerit
ja luristavad lõpmatuseni üle­suhkrustatud
jooke. Bussid, tänavad,
teatrid, pargid ja rongid kõik on seda
sodi täis;.
Vahune saiakukkel läbiimbunud
pooltoore lihakoogi mahlast, lagu­neb
sööja käes pudruks ning pude­neb
maha ja kaasinimestele krae va­hele.
Kui ameeriklased sõja lõppedes
Saksamaale tulid, vaatasid diipiid
imetledes ja ihaledes nende lubival-get
leiba ja Punase Risti klubis nende
roosavahuseid torte. Aga kui neist
korra tüki suhu said, siis teadsid, et
— ,,puha propaganda"; maitse kasin
ja vahust jäi ainult kibemagus mekk
suhu. Meelitava fassaadi taga pol­nud
muud kui vatt.
Eestlaste leivatraditsioonide kohta
teame (Silvia Kalvik „Eesti rahvatoi-te",
Tallinn, 1981], et leiba peeti kõi­ge
tähtsamaks toiduks. Sellega oldi
kokkuhoidlik. Korjati hoolega kõik
leivaraasukesed ega visatud ära va-
,na, kuivanud leba. Sellest võis teha
leivasuppi. '
Küpsetati korraga valmis hulk lei­bu,
sest see võimaldas kokku hoida
perenaise tööaega ja kuiva leiba ku­lus
vähem. Leiba peeti pühaks ja
temaga käidi austavalt ümber. Vana­sõna
ütleb: Austa leiba, leib on va­nem
kui meie!
Leiba ei tohtinud pilduda ega leiva­raasudele
peale astuda. Kui lapsel
le'ivatükk käest kukkus, pidi ta selle
.ü(es tõstma ja sellele suud andma.
Leivapätsi ei asetatud kunagi lauale
nii, et lõigatud ots oleks ukse poole;
Siis võis leib majast välja minna.
PÄRIMUSED ,
Leivaga oli ühenduses terve rida
jUSkumusi ja pärimusi. Näiteks lõikas
perenaine leiva otsast väikese k^än-nika
enne kui ta sealt võõrale viilu'
andis. Siis jäi leivaõnn alles. Kui
leivapäts oli küpsemisel pragunenud
või õõnsaks jäänud, oli sellel halba-ennustav
tähendus — pere laguneb.
Leiva tegemisel pesi perenaine
hoolega käed ja sidus rätiku pähe.
Sõtkuda ei tohtjnud palja peaga. Ahi
köeti kuusehaligudega, et oleks kiire
ja erk tuli. Leivad läksid ahju leiva-labida
peal, rais oli puust ja pika
varrega. Enne aga tõmmati söed ah­just
roobiga koldesse ja pühiti ahju-põrand
puhtaks ja prooviti, et oleks
õige kuumus. See toimus jahu ahju
viskamisega. Kui see kärinal mus­taks
põles, oli kuumus kõva ja vara
leiba ahju panna. Leivad vooliti labi­da
peal märgade kätega.
Algajad leivategijad on sageli hä-
_das sellega, et leivataigen kleepub
'savina käte külge. Sõtkuja peab tead­ma,
et rukkitaignal on teine toime kui
näiteks nisujahu taignal. Leiva taig­nat
peab käsitlema ja siluma märja
käega ning sõtkudes mitmel puhul
käsi vette kastma, et taigen käte kül­jest
lahti tuleks,
Leiva-astjasse jäänud riismed kor­jati
juuretiseks, mis jäi ootama järg-mist-
leivategü. Ka tehti riismetest va­hel
katsekakk, mis küpses ees ahju-suul
ja oli mõeldud lastele. Suvel ja
sügisel asetati suuri kapsalehti leiva­pätside
alla. Niisugune leib küpses
alt pruiiniks ja oli väga maitsev.
Kui taheti proovida küpsust, võeti
päts välja, hoiti ühel käel kuumuse
kaitseks puhast rätikut ja teise käega
koputati leiva alumisele koorikule.
Iga leivaküpsetaja tundis häälest kas
leib on küps. Ahjust väljavõetud lei­vad
paadi lauale; tehti pealt veega
•märjaks ning kaeti puhta riidega.
Eesti oli pehme rukkileiva^maa,
Soomes aga erinevad leivasordid
paikkondade järgi. Soomes on kaks
erinevat toidukultuurilist jaotust:
Ida- ja Põhja-Soome kuuluvad peh­me
rukkileiva piirkonda, Lääne-Soo-me
ja osa põhjamaad aga kõvaleiva
alale. Seetõttu tehti Ida-Soomes iga
nädaljeiba, lääne pool aga paar-kolm
korda aastas.
KARJALA
Karjalas, kus oH mõnevõrra slaav­laste
mõju, moodustas suur leiva-ahi
eluruumide keskse osa. Igas talu­majas
oli suur, müüriga leivaahi, mil­les
peaaegu iga päev midagi küpse­tati.
Tööjärjekord oli selline, et enne
tehti leivad, karaskid ja pirukad ja
Väitekirja kaitsmine
lappes sünnipäevad©
tähistamisega
Pühapäeval, 11. sept. kell 7:00
õhtul toimus Toronto Eesti Maja
noorteruumis Peeter Kallaste
skautmasteri väitekirja kaitsmine,
teemal: „Natuke sõlmedest". Opo­nentideks
olid Jaan Lepp ja Evald
Oder. Väitekirja kaitsmise viib läbi
Eesti Skautmasterite Kogu juhatus
ja sellest võtavad osa kõik maste*
rid, kes soovivad, kusjuures osa
võtma on kutsutud ka Gaiderite
Kogu liikmed. Seekord oli osavõt­jaid
40-e ümber. 26-e Ihk. väitekiri
oli hästi ja asendamatu õppemater­jalina
koostatud, rohkete ja joonis­te
ja tabelitega. Sõnavõtjaid nii
oponentide, kui ka kuulajate poolt.
Masterite Kogu juhatus teeb Peetri
väitekirja tunnustamise ja mastriks
vastuvõtmise otsuse oma erikooso-lekul.
Kuna samale päevale sattus ka
maleva juhi skm. Egbert Runge 60.a.
sünnipäev, pidasid nii skautvelled
kui ka gaidsõsarad teda heade sõ­nade,
kenade kinkide ja paljude
lilledega meeles. Sõna võtsid Eesti
Skautmasterite Kogu juhataja Ermi
Soomet, ESMK abijuhataja Ervin
Aleve, Gaidide Maleva juht Anne-
Mai Kaunismaa, „Rajaleidjate"
lipkonna juht Ingrid Kütt ja „Põh^
jala Tütarde" lipkonna juht Silvia
Birk-Terts. Nendele vastas lühikef
se sõnavõtuga sünnipäevalaps, öel^
des muuseas: „minu elufilosoofis
on lihtne ja see on — aus sõprus.'
Samas teatas ta ka, et kohalviibival
Evi Jaagustel on samuti just sellel
päeval sünnipäev. Mõlemile lauldi
elagu ja „me nooruslik tervitus kõ-lagu
sulle!"
Siis avati noorteruumi vahesein,
mille taga ootas sünnipäevalapse
abikaasa poolt korraldatud sünni-päevalaud
suure kringli, soojat©
pirukale, muu magusaga ia kohviga.
Laud oli korraldatud siinnipäeva-lapsele
üllatusena,' mis ka korda
läks. Nüüd kutsus perenaine
Egberti ja Evi laua juurde. Oma abi­kaasale
süütas ta kolm küünalt.
Sinise — Vaba Eesti sinise taeva all
veedetud õnneliku lapsepõlve mä­lestuseks,
musta — mustade mure-päevade,
poolelijäänud vabadus-võtluse
meenutuseks ja valge —
käesolevatele päevadele lootuses,
et kord võiks olla jälle vaba Eesti
sinise taeva all. Evile süütas ta
küünlad ilusate nooruspäevade ja
aastakümnetepikkuse sõpruse tä­histuseks,
lootuses helgele edaspi­disele.
Nüüd laskis rõõmus selt-kond
laualoleval hea maitseda ja
vesteldi hilise õhtuni.
Rahal on kaks külge
Nõukogude Liiku valitsus ja lesi-durid,
kes tulistasid alla Korea rei°
silennuki, ütlevad, et nendel ei ol­nud
tegemist reisilennukiga vaid
USA spionaashilennukiga. Nende
arvates on võimalik, et USA agen­did
viisid salaja Korea lennukisse
oma luureinstrumendid ja lasksid
lenduritel sõita N. Liidu õhuruumi
(võimalik, et üks lenduritest oli
USA agent) ja võtsid enesele riski,
milles surma said 269 inimest (I).
Selline mäng inimeste eluga on va-^
bas maailmas ettekujutamatu, aga
võibolla, et kommunistlikus maail­mas
on see võimalik.
Tuleks vaadata raha teist külge ja
selgitada, kas mitte vene agendid ei
ole infiltreerunud lennujaamades*
se, kas mitte Korea reisilennuki
juhtimisseadmeisse ei söödetud
lennutee vale ko-ordinaadid ja
lennuk sõitis teadmatult venelaste
poolt ettevalmistatud kotti, nagu
Aarne Vahtra arvas oma tähelepa­nekute
alusel. N. Liidu valitsus ei
pilguta silma, kui on vajalik riskee­rida
inimeste eluga. Pariisis „ära-hüpanud"
Aarne Vahtra viibib kõ-nereisil
Põhja-Ameerikas.
siis hautati lihad, juurviljad ja pud­rud.
Üle Soome on tuntud karjala
pirukad, mis on valmistatud rukkija­hu
taignast ja täidetud riisipudruga
ning serveeritakse munavõiga..
Kitsastel aegadel ja nälja-aastatel
on Soomes kasutatud rukkijahu li­sandina
männikoore sisemist kihti.
Selle prepareeriminenõudis rohkesti
tööd ja vaeva. Kõige pealt kooriti
männilt puukoor maha. Siis tõmmati
välja koore sisekiht, mida pestimitu
korda läbi, kuivatati ja jahvatati lõ­puks
jahuks ning lisati rukki- või
odrajahule. Säärased leivad seisid
vaevalt koos. Kokkuhoidlikes maja­pidamistes
kasutati männikoore l i ­sandit
isegi niisugustel aastatel kui
nälg selleks otse mitte ei sundinud.
Eesti Vanemad perenaised Ameeri­kas
oskavad peaaegu kõik leiba teha
ning head leiba leiaks Henry Miller
igas eesti kodus. Ka paljud teistest
rahvustest naisterahvad on leivate-gemise
kunsti ära õppinud. Jääb ai­nult
loota, et noorem põlvkond seda
ei unusta.
EPL