1981-09-10-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
f
,^eic Elu" nr. 34 (1M5) 1981
IUI|ISll|ll|l|||||||||l8ll||||li|lilllllllllBIISIlDIIDIIQUQIiaiigillllBIIDI)IIII0nDil0IIDn0IIQUQIIQIlBiim
m
m
2
.5 •
§
3
a •
2
a
5
§
õ
5
5
5'
S
5 •
2
•, 5 •.
5
2
m
m.
5
2i
m
§
s
5
a
B
ei
EFINITSIOONE
Üks julitivaid Mõuk.-Eesti arhe^ VÄUÄKAEVAMISEI]) -
looge, Tallinna Teaduste Akadeemia Jätkuvalt kommenteerib
arheoloogiasektsiooni juhataja Jüri lühidalt arheoloogiliste kaevamiste
Selirasid annab Berliinis ilmuvas tahelit Eestis 1967—1978 (96 numb-
,,ZfÄ^ 14, 1980, lk/67--^7 üksikasja» ri
liku ülevaate arheoloogiliste kaeva
miste tulemusist Eestis 1967—1978.
lootsis, Stokholmis suri 17.
lil ajaloolane, bibliograaf ja arhivaar
.prof. Evald Blumfeldt. vähe eilne
jõudmast oma 79-n4a * eluaastasse.
Ta oli Tartu Eesti üiikooliaegseist
ajaloo õppejõududest veel viimane
elusolev, valituna vanema eesti ajaloo
dotsendiks 1939. aastal ning
avan,sseerus,-järgneval aastal ad-junktprof^
ssoriks, millist kohta toitis
kuni Eestis lahkumiseni-1944. a.
. E.B. sündis 25. aug^istil 1902 Pär^
numaal Lõ^etanu^ Pärnu gümnaasiumi/
alustas õpinguid Tartu Ülikoolis
1924. a. ja lõpetas ajalooteadü-
- se magistrina 1930. Töötas üiikooli,
teadusliku stipendiaadina {1930--33)
Eestis, Riias, Kopenhaagenis ja Stok-'
holmis ning Balti Kultuurilise Koostöö
Komitee stipendiaadina Balti „ ^ ^ ... , rr ^ , ,
. Instituudis IstQkhöhnis). Seejärel ^ndÄmmasmagr . :.(,;Ki^^ kui.
tuur ), seega hgemale 10000 aastat
: vana, kuna jKünda kultuuri'' arva-
^3
L) - Ühendriikide
pealinnas tegutsev Ühendatud
Balti-Ameerika Komitee, mille juhatajaks
1981/82 on rotatsiooni korras
rit). Siinkohal vääriksid ©rilist märEesti
Rahvuskomitee seal elunevaid
kimist vanimad teadaolevad rauasu- abiesimehi Mäido Kari, sai nüüd bü
Kõigepealt selgub Eesti alade vanima
asustusmälestuse. Pärnu jõe-kaMal
Sindi lähedal asuva ,iFulh"
mespllitikumi- (keskmise kiÄja)
latamise-kohad Tallinna lähistel,
Raes ja Jüris, kus analüüsiga selgus
42—46?/ž4ine rauasisaldus.
Üksikasjalikumalt lieiavad Beliran-oli
õppeülesannetes eesti ja. üldise
ajaloo alal iili.koolis ning Arhiivraa-matukogust
käsikirjalise arhiivma-terjali
eraldamisel •£. Kültuurilooh-se
: Arhiivina', ^ viimase juhatajana
1936—40. Põgenikuria Rootsis tööta-asutuse
kohta, et see oma mõningate «aPO^^^ käsiüemist matmised kivi-leidude
järgi otsustades wi tervelt ja: tarandkalmetesse, milliselt alalt
tuhat aastat vaiiemaks kuiseni va- 'temalt^l^^
nimäks Eesti asulakohaks peetud .Eestlaste matmiskombed 11.
—13. sajand)". Pikemalt peatutakse
ka limiuiselfeidude juures, alates nn.
„peidupaikadest" (Fluchtburgen)
Rooma iraüaajal (1.—4. sajandil) -
roo asjaajaja kohale kandideerinud
kümne isiku hulgast komitee valikul
ka eestlasest tööjõu Jaan Eliase näol.
Viimane, varemase alalise elukohaga
Illinoisist, oi^ ülikoolis õppüiud po-lütiiisi
teadusi ja rahvaga suhtlemise
ala (Public Relations). Ta asub tööle
sel kuul.
c
D
S
s
S
s
s
s
s
n
m
s
.2
3
5
5
S
Š'
-H
5
5
5
Š
' s
..'5-
S
| ,
S'
5
a
a
a
õ
5
5
a
MTOMRAKETT — kõrgem diplomaatia
AFGANISTAN — N. Liidu rahuarmastuse
väljanäitus
BENSIIN — tulevane apteegi-kaup
BREZHNEV — moodne Dzhin-gish
Khan
CASTRO — nakkav kämatõbi
Kesk-Ameerikäs
CITY — betoonist dzhungel
DDR •— Aasia vangimaja Euroopas
. V
DISKOTEEK ^ rahvaülikool ^
teismelistele
EELAJALOOLINE - üle 30-aas.
taneisik "
EKSTREMIST — eriõigustega -
kodanik
FAUNA — tulevane tühi koht
looduses
FABULE,ERIMINE ^ moodne
ajalooikirjutamine
GIID — noor daam, kel makstakse
valetamise eest
GÜLAG — puhkekodu töötavale
intelligentsile :
HAOPINU — muisthe internaat
lastele
HULGUS — valitseva suurvõimu
liige suurlinnades
IDANAABER — üleaedne, kelle
ees roomatakse maoli
IGNORANT — kõige intelligentsem
inimene päikesesüsteemis
JALGPALL — fanaatiline usu-
LASSO silmus lööklaulja
lahk Euroopas ja Lõuna-Ameerj-kas
JOOMINE — laialt levinenud va-baajaharrastus
KAASABILINE — salakaebaja .
KIVEäEITMINE — moodne
spordiala suurlinnades
püüdmiseks dzhunglist
LEERIPILT - illustratsioon aja.
lehes 90 a. sünnipäeva puhul,
MARKSISM — nakkav vaimuhaigus
MUUSIKA - akustiline keskkon-
: narüvetus
NAELSTERLING - vt. unts
NONSENSS - lävimine idablokiga
OHVERDUSPAIK — Kreml
ONUPOEG — vt. korporatsioonid
PARTEI — uus- Jumal
PATSIFISM — vabasurma psühhoos
RAHU — vt. lobisemine
ROCKWUSIKA — raskemat
sorti rahurikkümine
SAAST — tsivilisatsiooni tundemärk
SIGA — aunimi paljudele inimestele
• .
TV — visuaalne unerohl
TÖKAT — parfüüm Moskvas
ULAELU — kõige moodsam elulaad
USUHULLUSTUS - Iraan
VAATEAKEN — märtlaud kivi-heite-
sportlastele
VATIJOVKA — rahvariie N. Liidus
. ÕLI — uus relv
ÄRI — töötava rahva vara
ÖÖSANATOORIUM soolaput-ka
, • j
ÜLIKOOL — kõrgem õppeasutus
riigivastastele
TÜÜRNIK — majaomanik ühes
eelsotsiahstlikus riigis
M
n
n
S
ra:
5
5
S n
5
5
5'
oi
m
m
. s
5
(FlIIIIIIIIIIIIIIIIIDIIQIimiBlllllllliBIIOIIBItllllllGItDIIDIIGIttfiUBIIBIigiiattGIIDIIQIieilBliai^
nud Kammararkivetis assistendina
ja a-st 1947 uurijana riikliku stipendiaadina.
^
Juba üliõpilasena äratas kadunu
tähelepanu oitiä süverieiud uurimuslike
kirjutistega. Ta asiub huilljulge
sammu, võttes, ette eesti ajaloo alH-kate,
väljaannete ja kirjutiste bibUo-graafia
koostamise. Koostöös mag.
Nigolas Loonega (\1907—1937) valmibki
see suurteos ^„Bibliotheca Es-toniae
Historica" neljaköitelisena,
I—IV (1933—39), hõknates aastate
vahemiku;f877—1917, - mis oma lõpuosas
N. Loone lahkumisel jäi Blum-feldti
õlgadele. Teos pn ijatkuteos dr.
Eduard Winkelmanni „Bibliotheca
Livoniae Historica'V ims^^ i^ 1878.
Selle suurteose koostamisel avanesid ^
ammendamatud ajaloo allikad toimetajale,
aga ka ühtlasi selgus, millised
lüngad ja tiihjad kohad veel
esinevad eesti ajaloo uurimise alal,
mida kadunu temale omase intensiivsuse
ja süvenenud põhjalikkusega
asus uurima ja täitmäii
Kodumaa perioodist meenutagem
hulganisti kirjutisi ,/Ajaloolises Aja-.
kirjas", ,Eestr Kirjanduses", „BRM-i
aastaraamatuis".,ÕpetatudiE. Seltsi
vväijaannetes jm. Tema suuremad
tööd on: Saaremaa ajalugu", ,jSaare-
Lääne piiskopkonna visitätsioonipror
• tokolle aastaist 1519—^522", „Lisan"
deid Tallirina kai:|baliikluse ja meresõidu
ajaloole aa. 1609—16i9",„Eesti
: keskaegne agraarajalugu", „ülevaade,
talurahva olündist keskajal", „]Lää-.;
nemaa ajalugu" jt. ,
Rootsis samuti hulgaliselt Idrjutisi
eesti- järootsikeelseis perioodikas
ning ulatuslikumad tööd „über die
WehrpfliGht :^der estnischen Landbe-völkerung
im . Mittelalter", „0m
Ösels-U]>ptagande i Id^t ;svenska
väldet hösten 1645", „Estonian-Rüs-sian
Relation from the IX—XIIL
. Cemury", ,,über die Freibauern: in
Jerwen zur Ordens- Und Schweden-vzeit"..
jt..^ : •
Hoolimata, et Evalk Blumfedti
töö küpse: teadlasena kodumaal võis
piirduda vähe üle kümne aasta, sellest
vaid viis ülikooli õ]>pejõuna,
tema panus suur eesti ajalöoteadüse-
Je. Ta on laiendanud Uurimisvalja
eriti keskaega, mis tema üldajaloo '
teadmiste juures on olnud viljastav/
: Tema monumentaalteos „Bibliotheca
Estoniae Historica" teatmeteosena
omab põhjapanevat tähtsust igale
Eesti ja Balti ajaloo uurijale.
Kõigele hsaks veel hea lektor ja pe-
; dagoog ning. aktiivselt osavõtt teaduslikes
ja rahvuslikes organisatsioonides,
nagu Äkaid. Ajaloo Seltsis,
. : õpetatud E. Seltsis. E.^iKirjanduse
Seltsis, E. Rahvuslake ^Kjiubis jt. ja
nende väljaannete toimetuses. Paguluses
Rootsi-Eesti Seltsis' jä Eesti
. Rahvuslike ja Kodumaist^)Teaduste
Instituudis; Eriti viimasesi|elle ellu-kutsujana,
kauaaegse sekretärina ja
juhatajana. Akadeemiliselt kuulus
iadunü üliõpilasselts Veljestosse.
Evald Blumfeldt • ori jätni^d enesest
järele suure ja väärtusliku pä-
. randi. Suurima austuse ja lugupida-takse
olevat õilitsenud umb. VIII—
IV aastatuhandel e.Kr. Selirand toonitab
erihselt, et 2/3 Pullil leitud tulekivist
esemeist on vaMistatUd kõr-gekvaliteetsest
müstjas-pruuinist tu^
lekivist, millist mujal Eestis ei olevat
leitud, ning mis pärineb arvata-iiiiiiiiittiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiisiisiiiiiiiiii!
ning lõpetades., noorema rauaajaga
(10.—13. sajandina), mil mitmed suuremad
ja kesksed linused, nagu: Otepää,
Varbola, Soontagana, Lohu, Valjala,
aga ka Konuvere, Ohejärve (Si-malliku).
Pada, Vatla jt. osaliselt olid
OVER 50 YEARS OF«M SALES AND SERVICE
vasti kagust, Valge-Vene^ ja Leedti ™ ^ eteiislimiusteks või
^ Pühap., 13. septembril T.E. MaE-dusklubi
väljasõit Whitbysse,
^ Laup., 19, septembril T.E. Võitle-
OGAN lü
süs asus suurem küla nende otseses Jäte ühingu koosviibimine Eesti
II
alalt.
läheduses.
Prof. Indreko seevastu oma põhis-tavas
töös keskmisest kiviajast
(Stokhohn 1948): oletab Kunda kui- ^^Risti kabelit", 12 km Viljandist
tuuri sugulust Soome ja Karjala alal põhjapool on varemalt mitmete aja-levinud
Suomusjärvi kultuuriga (VII loouurijate poolt püütud ühendusse
—IV aastatuhandel. eJKr.). Samuti
keskmisest kiviajast, kuid' veidi hilisemalt
perioodilt pärineb Umbusi
feiukoht, Põltsamaalt uimb. 15 km
kagus.
viia seal lähedal toimunud Madisepäeva
või „Paala" lahinguga 21. sept.
1217. Kuid Selirand leiab, et kohalt
tehtud mündileidude järgi otsustades
ehitati see alles 15. sajandil ning alles
16. sajandi lõpust hakati selle kabeli
juures talupoegade poolt laiemas ulatuses"
ohverdamisi toimetama, mis
kestsid kuni 19. sajandi alguseni.
Suuremat ohvrt^idu peeti igal aastal
jas algusega kell 7.30 õ.
Pühapäeval, 20. septembril Kalev-
•Estiemie korraldusel laudkomiavest-lus
,,Eesti naisvõimlemise suund"
Eesti Majas keU 3 pl.
ISllllllllllllllUlllllltllHlllliltlllfSII9ilSSBiliillilllllllill)ll^
PAUL JUTTUS
Müük ja rentimine
Äris 2W.5054
Olds Limited Kodus 423-5716
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough,, Ont. MIS 4L9 291-5054
Chevette Malibu Cprvette Delta Eighty Eight
Camato Monte Cario Omega Ninety Eight
Citation Caprice Cutlass Toronado
Cavalier Impala Oldsmobile Chevy Trucks and Vans
I
rijaile ja huvilisüe suuremalt osalt-tundmata
mündileidu mainimist:
1974 leiti Jumindas (poolsaar Koiga
ja Hara vahel) neh vask-sestertsi keiser
Marcus Aureliuse ajast (161--
i( Pange kütted korda enne talve. Ahjude gaasiküttele vahetamine.
^Kasutage riiklikku toetust. Igasugused kütteseadmete parandused.
^ Mõõdukad hmnad, oskustega töömehed.
ROLAND KULÜK tel. (416) 275-1280
80 p.Kr.) — esimene rooma mündi-
2. mail, kevadisel ,;Rktm^^',m^^ Eestist. Samal, 1974. aastal leiti
lest arvatavasti kabel sai oma „Ris- Maidlas, Rapla piirkonnas kahes
IS Wisf ii@F©
•ti"-nime. Huvitaval kombel leiti Risti
kabeli vundamendi põhjaküljel
üksik, ihna hauapanusteta skelett.
Lembitu pealiraiusega Lõhavere
seob Selirand sellest vaid paari küo-meetri
kaugusel asuvat Olustvere
asulakohta, kus 1978/79 tehti kaks
suure tähtsusega mündi- ja aardelei-
Hansatirinas (toidunõus) 1092 mündist,
kahest hõbekangist ja mõnedest
ehetest koosnev peitevara, müntidega
11. sajandi lõpust.
Edasi kuulub 439 hõbemündist j a
mõnedest ehetest 1967 aastal Tamse
lähedal Muhumaal leaitud aare 13.. sajandisse.
Seevastu 16. sajandi keskaastaisse
S. Ä. yi^DHOLMUd. - REALTOR
^ t^^^^^
Kinnisvara vahendaja Torontos kaasmaalastele teenistuses alates
aastast 1954.
Td. feödus 489-9932
du: esimene sisaldas 587 müriii ajas- lõpupoole kuuluvad kdm; järgne^
B^^^C^i^W'S^-&'i^^^'!i-'^^i'^ rit5;>'"5-^4^1
tust lO.-^ii. sajana mngmõnin
hpbeehteld, pakitud kasetohust kar-
.bikesse. Eriliste rariteetidena tõste»
takse esile Mimigardefordi denaari
Münsterist ja 'Sveakuninga Anuäd
Jakobi, 1022—1050) denaari.
Teises Olustvere leius, asetatuna
kahte savinõusse leidus kogusumma
vat peiteleidu: 1973 ledti ülalmainitud
Pulli keskmise kiviaja asula kohalt
151 münti, 25 hobeehte katket ja
umb. 50 roheHst klaaspärlit. Kais-test.
Pärnu raj. leiti umb. 2000 mit
mesugust münti ning 1978 Heiti Parivere
küla aladelt Ares (P. Jaagupi)
2194 münti. Seega rikastus Eesti alalt
tervelt 6849 hõbemünti (1) suuremalt leitud müntide varasalv tervelt 13 316
osalt 11.—13. sajandist, vermituna vana mündiga.
JOHN E. SOOSAAR, CA.
Chartered Accountant
Wte,;600,55 University Ave., Toronto, Ontarlo/M5J 2E1
Tel 862-7115
Põhja-Saksa linnades, Visbys, Inglismaal,
Iiris kui ka Eesti linnades. Set
lest teeb Selirand järelduse,' et see
Olustvere (suur ja jõukas) asundus
tekkis juba 1. aastatuhande keskel
(400-500 e.Kr.) -ning püsis vähemalt
kuni 16. sajandini'. .
13316 MÜMTI
Lisäkis Olustverele leiavad Seliran-na
ülevaates veel kuus, siinseile uu-
Lopuks jääb koos autori J. Seli-rannaga
vaid soovida, et see ajavahemikus
1967—1978 Eesti aladel saadud
väga rikkaUk leiumaterjal hoolikalt
läbitöötätuna kujuneks mitte
üksi Eesti vaid teiste Põhja-Euroopa
maade ajaloouurimise abialiikaks,
eriti vanima ja vanema ajaloo seisukohalt.
1'LMÄ'ÄRENS (EPL)
V.SAAtSEN
MIS MA NÄGIN'
430 Ihk.
Hind $52.0©
„MEIE ELU talituses''
958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K 2R6
Raamatut „Õpime eesti keelt"
OM võimalik osta või tellida
ieieJElu"
0
Ave.
TÄIELIK MOOTORI» TEISTE
^VÄRVIMINE f TUNE-UPS
Sõbralik teenindus Ja nõuaaine
Filtsos Brothers It Associate
misega mälestavad ^teda kolleegid,
õpilased ja sõbrad. Eesti ajaloo veergudele
jääb väärikalt Evald Blum-feldti
nimi ja tema panus tänulikule
eesti rahvale, •
Laske isoleerida oma maja $30.00 eest „The Canadian Home
Snsulat C.H.IJ».
klaasvilla puhumisega.
Esindaja Torontos: ENN LIGE, tel. 42S-0839
Ostke otse tööstusest suletekid,
sulgvoodid, — padjad jä voodipesu.
^Parandamine ja üiniber-tegiemine.
MASTERbOViN
FRÖDUCTS
4544 Duf ferin St.. Ünit 25. Downsview (lõunapool Finch'i)
Telefon: (416) 638-2255
ja teine äri — 23n Bloor st. W. (läänepool Rünnymede)
(416) 763-7326
UI .
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 10, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-09-10 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810910 |
Description
| Title | 1981-09-10-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | f ,^eic Elu" nr. 34 (1M5) 1981 IUI|ISll|ll|l|||||||||l8ll||||li|lilllllllllBIISIlDIIDIIQUQIiaiigillllBIIDI)IIII0nDil0IIDn0IIQUQIIQIlBiim m m 2 .5 • § 3 a • 2 a 5 § õ 5 5 5' S 5 • 2 •, 5 •. 5 2 m m. 5 2i m § s 5 a B ei EFINITSIOONE Üks julitivaid Mõuk.-Eesti arhe^ VÄUÄKAEVAMISEI]) - looge, Tallinna Teaduste Akadeemia Jätkuvalt kommenteerib arheoloogiasektsiooni juhataja Jüri lühidalt arheoloogiliste kaevamiste Selirasid annab Berliinis ilmuvas tahelit Eestis 1967—1978 (96 numb- ,,ZfÄ^ 14, 1980, lk/67--^7 üksikasja» ri liku ülevaate arheoloogiliste kaeva miste tulemusist Eestis 1967—1978. lootsis, Stokholmis suri 17. lil ajaloolane, bibliograaf ja arhivaar .prof. Evald Blumfeldt. vähe eilne jõudmast oma 79-n4a * eluaastasse. Ta oli Tartu Eesti üiikooliaegseist ajaloo õppejõududest veel viimane elusolev, valituna vanema eesti ajaloo dotsendiks 1939. aastal ning avan,sseerus,-järgneval aastal ad-junktprof^ ssoriks, millist kohta toitis kuni Eestis lahkumiseni-1944. a. . E.B. sündis 25. aug^istil 1902 Pär^ numaal Lõ^etanu^ Pärnu gümnaasiumi/ alustas õpinguid Tartu Ülikoolis 1924. a. ja lõpetas ajalooteadü- - se magistrina 1930. Töötas üiikooli, teadusliku stipendiaadina {1930--33) Eestis, Riias, Kopenhaagenis ja Stok-' holmis ning Balti Kultuurilise Koostöö Komitee stipendiaadina Balti „ ^ ^ ... , rr ^ , , . Instituudis IstQkhöhnis). Seejärel ^ndÄmmasmagr . :.(,;Ki^^ kui. tuur ), seega hgemale 10000 aastat : vana, kuna jKünda kultuuri'' arva- ^3 L) - Ühendriikide pealinnas tegutsev Ühendatud Balti-Ameerika Komitee, mille juhatajaks 1981/82 on rotatsiooni korras rit). Siinkohal vääriksid ©rilist märEesti Rahvuskomitee seal elunevaid kimist vanimad teadaolevad rauasu- abiesimehi Mäido Kari, sai nüüd bü Kõigepealt selgub Eesti alade vanima asustusmälestuse. Pärnu jõe-kaMal Sindi lähedal asuva ,iFulh" mespllitikumi- (keskmise kiÄja) latamise-kohad Tallinna lähistel, Raes ja Jüris, kus analüüsiga selgus 42—46?/ž4ine rauasisaldus. Üksikasjalikumalt lieiavad Beliran-oli õppeülesannetes eesti ja. üldise ajaloo alal iili.koolis ning Arhiivraa-matukogust käsikirjalise arhiivma-terjali eraldamisel •£. Kültuurilooh-se : Arhiivina', ^ viimase juhatajana 1936—40. Põgenikuria Rootsis tööta-asutuse kohta, et see oma mõningate «aPO^^^ käsiüemist matmised kivi-leidude järgi otsustades wi tervelt ja: tarandkalmetesse, milliselt alalt tuhat aastat vaiiemaks kuiseni va- 'temalt^l^^ nimäks Eesti asulakohaks peetud .Eestlaste matmiskombed 11. —13. sajand)". Pikemalt peatutakse ka limiuiselfeidude juures, alates nn. „peidupaikadest" (Fluchtburgen) Rooma iraüaajal (1.—4. sajandil) - roo asjaajaja kohale kandideerinud kümne isiku hulgast komitee valikul ka eestlasest tööjõu Jaan Eliase näol. Viimane, varemase alalise elukohaga Illinoisist, oi^ ülikoolis õppüiud po-lütiiisi teadusi ja rahvaga suhtlemise ala (Public Relations). Ta asub tööle sel kuul. c D S s S s s s s n m s .2 3 5 5 S Š' -H 5 5 5 Š ' s ..'5- S | , S' 5 a a a õ 5 5 a MTOMRAKETT — kõrgem diplomaatia AFGANISTAN — N. Liidu rahuarmastuse väljanäitus BENSIIN — tulevane apteegi-kaup BREZHNEV — moodne Dzhin-gish Khan CASTRO — nakkav kämatõbi Kesk-Ameerikäs CITY — betoonist dzhungel DDR •— Aasia vangimaja Euroopas . V DISKOTEEK ^ rahvaülikool ^ teismelistele EELAJALOOLINE - üle 30-aas. taneisik " EKSTREMIST — eriõigustega - kodanik FAUNA — tulevane tühi koht looduses FABULE,ERIMINE ^ moodne ajalooikirjutamine GIID — noor daam, kel makstakse valetamise eest GÜLAG — puhkekodu töötavale intelligentsile : HAOPINU — muisthe internaat lastele HULGUS — valitseva suurvõimu liige suurlinnades IDANAABER — üleaedne, kelle ees roomatakse maoli IGNORANT — kõige intelligentsem inimene päikesesüsteemis JALGPALL — fanaatiline usu- LASSO silmus lööklaulja lahk Euroopas ja Lõuna-Ameerj-kas JOOMINE — laialt levinenud va-baajaharrastus KAASABILINE — salakaebaja . KIVEäEITMINE — moodne spordiala suurlinnades püüdmiseks dzhunglist LEERIPILT - illustratsioon aja. lehes 90 a. sünnipäeva puhul, MARKSISM — nakkav vaimuhaigus MUUSIKA - akustiline keskkon- : narüvetus NAELSTERLING - vt. unts NONSENSS - lävimine idablokiga OHVERDUSPAIK — Kreml ONUPOEG — vt. korporatsioonid PARTEI — uus- Jumal PATSIFISM — vabasurma psühhoos RAHU — vt. lobisemine ROCKWUSIKA — raskemat sorti rahurikkümine SAAST — tsivilisatsiooni tundemärk SIGA — aunimi paljudele inimestele • . TV — visuaalne unerohl TÖKAT — parfüüm Moskvas ULAELU — kõige moodsam elulaad USUHULLUSTUS - Iraan VAATEAKEN — märtlaud kivi-heite- sportlastele VATIJOVKA — rahvariie N. Liidus . ÕLI — uus relv ÄRI — töötava rahva vara ÖÖSANATOORIUM soolaput-ka , • j ÜLIKOOL — kõrgem õppeasutus riigivastastele TÜÜRNIK — majaomanik ühes eelsotsiahstlikus riigis M n n S ra: 5 5 S n 5 5 5' oi m m . s 5 (FlIIIIIIIIIIIIIIIIIDIIQIimiBlllllllliBIIOIIBItllllllGItDIIDIIGIttfiUBIIBIigiiattGIIDIIQIieilBliai^ nud Kammararkivetis assistendina ja a-st 1947 uurijana riikliku stipendiaadina. ^ Juba üliõpilasena äratas kadunu tähelepanu oitiä süverieiud uurimuslike kirjutistega. Ta asiub huilljulge sammu, võttes, ette eesti ajaloo alH-kate, väljaannete ja kirjutiste bibUo-graafia koostamise. Koostöös mag. Nigolas Loonega (\1907—1937) valmibki see suurteos ^„Bibliotheca Es-toniae Historica" neljaköitelisena, I—IV (1933—39), hõknates aastate vahemiku;f877—1917, - mis oma lõpuosas N. Loone lahkumisel jäi Blum-feldti õlgadele. Teos pn ijatkuteos dr. Eduard Winkelmanni „Bibliotheca Livoniae Historica'V ims^^ i^ 1878. Selle suurteose koostamisel avanesid ^ ammendamatud ajaloo allikad toimetajale, aga ka ühtlasi selgus, millised lüngad ja tiihjad kohad veel esinevad eesti ajaloo uurimise alal, mida kadunu temale omase intensiivsuse ja süvenenud põhjalikkusega asus uurima ja täitmäii Kodumaa perioodist meenutagem hulganisti kirjutisi ,/Ajaloolises Aja-. kirjas", ,Eestr Kirjanduses", „BRM-i aastaraamatuis".,ÕpetatudiE. Seltsi vväijaannetes jm. Tema suuremad tööd on: Saaremaa ajalugu", ,jSaare- Lääne piiskopkonna visitätsioonipror • tokolle aastaist 1519—^522", „Lisan" deid Tallirina kai:|baliikluse ja meresõidu ajaloole aa. 1609—16i9",„Eesti : keskaegne agraarajalugu", „ülevaade, talurahva olündist keskajal", „]Lää-.; nemaa ajalugu" jt. , Rootsis samuti hulgaliselt Idrjutisi eesti- järootsikeelseis perioodikas ning ulatuslikumad tööd „über die WehrpfliGht :^der estnischen Landbe-völkerung im . Mittelalter", „0m Ösels-U]>ptagande i Id^t ;svenska väldet hösten 1645", „Estonian-Rüs-sian Relation from the IX—XIIL . Cemury", ,,über die Freibauern: in Jerwen zur Ordens- Und Schweden-vzeit".. jt..^ : • Hoolimata, et Evalk Blumfedti töö küpse: teadlasena kodumaal võis piirduda vähe üle kümne aasta, sellest vaid viis ülikooli õ]>pejõuna, tema panus suur eesti ajalöoteadüse- Je. Ta on laiendanud Uurimisvalja eriti keskaega, mis tema üldajaloo ' teadmiste juures on olnud viljastav/ : Tema monumentaalteos „Bibliotheca Estoniae Historica" teatmeteosena omab põhjapanevat tähtsust igale Eesti ja Balti ajaloo uurijale. Kõigele hsaks veel hea lektor ja pe- ; dagoog ning. aktiivselt osavõtt teaduslikes ja rahvuslikes organisatsioonides, nagu Äkaid. Ajaloo Seltsis, . : õpetatud E. Seltsis. E.^iKirjanduse Seltsis, E. Rahvuslake ^Kjiubis jt. ja nende väljaannete toimetuses. Paguluses Rootsi-Eesti Seltsis' jä Eesti . Rahvuslike ja Kodumaist^)Teaduste Instituudis; Eriti viimasesi|elle ellu-kutsujana, kauaaegse sekretärina ja juhatajana. Akadeemiliselt kuulus iadunü üliõpilasselts Veljestosse. Evald Blumfeldt • ori jätni^d enesest järele suure ja väärtusliku pä- . randi. Suurima austuse ja lugupida-takse olevat õilitsenud umb. VIII— IV aastatuhandel e.Kr. Selirand toonitab erihselt, et 2/3 Pullil leitud tulekivist esemeist on vaMistatUd kõr-gekvaliteetsest müstjas-pruuinist tu^ lekivist, millist mujal Eestis ei olevat leitud, ning mis pärineb arvata-iiiiiiiiittiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiisiisiiiiiiiiii! ning lõpetades., noorema rauaajaga (10.—13. sajandina), mil mitmed suuremad ja kesksed linused, nagu: Otepää, Varbola, Soontagana, Lohu, Valjala, aga ka Konuvere, Ohejärve (Si-malliku). Pada, Vatla jt. osaliselt olid OVER 50 YEARS OF«M SALES AND SERVICE vasti kagust, Valge-Vene^ ja Leedti ™ ^ eteiislimiusteks või ^ Pühap., 13. septembril T.E. MaE-dusklubi väljasõit Whitbysse, ^ Laup., 19, septembril T.E. Võitle- OGAN lü süs asus suurem küla nende otseses Jäte ühingu koosviibimine Eesti II alalt. läheduses. Prof. Indreko seevastu oma põhis-tavas töös keskmisest kiviajast (Stokhohn 1948): oletab Kunda kui- ^^Risti kabelit", 12 km Viljandist tuuri sugulust Soome ja Karjala alal põhjapool on varemalt mitmete aja-levinud Suomusjärvi kultuuriga (VII loouurijate poolt püütud ühendusse —IV aastatuhandel. eJKr.). Samuti keskmisest kiviajast, kuid' veidi hilisemalt perioodilt pärineb Umbusi feiukoht, Põltsamaalt uimb. 15 km kagus. viia seal lähedal toimunud Madisepäeva või „Paala" lahinguga 21. sept. 1217. Kuid Selirand leiab, et kohalt tehtud mündileidude järgi otsustades ehitati see alles 15. sajandil ning alles 16. sajandi lõpust hakati selle kabeli juures talupoegade poolt laiemas ulatuses" ohverdamisi toimetama, mis kestsid kuni 19. sajandi alguseni. Suuremat ohvrt^idu peeti igal aastal jas algusega kell 7.30 õ. Pühapäeval, 20. septembril Kalev- •Estiemie korraldusel laudkomiavest-lus ,,Eesti naisvõimlemise suund" Eesti Majas keU 3 pl. ISllllllllllllllUlllllltllHlllliltlllfSII9ilSSBiliillilllllllill)ll^ PAUL JUTTUS Müük ja rentimine Äris 2W.5054 Olds Limited Kodus 423-5716 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough,, Ont. MIS 4L9 291-5054 Chevette Malibu Cprvette Delta Eighty Eight Camato Monte Cario Omega Ninety Eight Citation Caprice Cutlass Toronado Cavalier Impala Oldsmobile Chevy Trucks and Vans I rijaile ja huvilisüe suuremalt osalt-tundmata mündileidu mainimist: 1974 leiti Jumindas (poolsaar Koiga ja Hara vahel) neh vask-sestertsi keiser Marcus Aureliuse ajast (161-- i( Pange kütted korda enne talve. Ahjude gaasiküttele vahetamine. ^Kasutage riiklikku toetust. Igasugused kütteseadmete parandused. ^ Mõõdukad hmnad, oskustega töömehed. ROLAND KULÜK tel. (416) 275-1280 80 p.Kr.) — esimene rooma mündi- 2. mail, kevadisel ,;Rktm^^',m^^ Eestist. Samal, 1974. aastal leiti lest arvatavasti kabel sai oma „Ris- Maidlas, Rapla piirkonnas kahes IS Wisf ii@F© •ti"-nime. Huvitaval kombel leiti Risti kabeli vundamendi põhjaküljel üksik, ihna hauapanusteta skelett. Lembitu pealiraiusega Lõhavere seob Selirand sellest vaid paari küo-meetri kaugusel asuvat Olustvere asulakohta, kus 1978/79 tehti kaks suure tähtsusega mündi- ja aardelei- Hansatirinas (toidunõus) 1092 mündist, kahest hõbekangist ja mõnedest ehetest koosnev peitevara, müntidega 11. sajandi lõpust. Edasi kuulub 439 hõbemündist j a mõnedest ehetest 1967 aastal Tamse lähedal Muhumaal leaitud aare 13.. sajandisse. Seevastu 16. sajandi keskaastaisse S. Ä. yi^DHOLMUd. - REALTOR ^ t^^^^^ Kinnisvara vahendaja Torontos kaasmaalastele teenistuses alates aastast 1954. Td. feödus 489-9932 du: esimene sisaldas 587 müriii ajas- lõpupoole kuuluvad kdm; järgne^ B^^^C^i^W'S^-&'i^^^'!i-'^^i'^ rit5;>'"5-^4^1 tust lO.-^ii. sajana mngmõnin hpbeehteld, pakitud kasetohust kar- .bikesse. Eriliste rariteetidena tõste» takse esile Mimigardefordi denaari Münsterist ja 'Sveakuninga Anuäd Jakobi, 1022—1050) denaari. Teises Olustvere leius, asetatuna kahte savinõusse leidus kogusumma vat peiteleidu: 1973 ledti ülalmainitud Pulli keskmise kiviaja asula kohalt 151 münti, 25 hobeehte katket ja umb. 50 roheHst klaaspärlit. Kais-test. Pärnu raj. leiti umb. 2000 mit mesugust münti ning 1978 Heiti Parivere küla aladelt Ares (P. Jaagupi) 2194 münti. Seega rikastus Eesti alalt tervelt 6849 hõbemünti (1) suuremalt leitud müntide varasalv tervelt 13 316 osalt 11.—13. sajandist, vermituna vana mündiga. JOHN E. SOOSAAR, CA. Chartered Accountant Wte,;600,55 University Ave., Toronto, Ontarlo/M5J 2E1 Tel 862-7115 Põhja-Saksa linnades, Visbys, Inglismaal, Iiris kui ka Eesti linnades. Set lest teeb Selirand järelduse,' et see Olustvere (suur ja jõukas) asundus tekkis juba 1. aastatuhande keskel (400-500 e.Kr.) -ning püsis vähemalt kuni 16. sajandini'. . 13316 MÜMTI Lisäkis Olustverele leiavad Seliran-na ülevaates veel kuus, siinseile uu- Lopuks jääb koos autori J. Seli-rannaga vaid soovida, et see ajavahemikus 1967—1978 Eesti aladel saadud väga rikkaUk leiumaterjal hoolikalt läbitöötätuna kujuneks mitte üksi Eesti vaid teiste Põhja-Euroopa maade ajaloouurimise abialiikaks, eriti vanima ja vanema ajaloo seisukohalt. 1'LMÄ'ÄRENS (EPL) V.SAAtSEN MIS MA NÄGIN' 430 Ihk. Hind $52.0© „MEIE ELU talituses'' 958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K 2R6 Raamatut „Õpime eesti keelt" OM võimalik osta või tellida ieieJElu" 0 Ave. TÄIELIK MOOTORI» TEISTE ^VÄRVIMINE f TUNE-UPS Sõbralik teenindus Ja nõuaaine Filtsos Brothers It Associate misega mälestavad ^teda kolleegid, õpilased ja sõbrad. Eesti ajaloo veergudele jääb väärikalt Evald Blum-feldti nimi ja tema panus tänulikule eesti rahvale, • Laske isoleerida oma maja $30.00 eest „The Canadian Home Snsulat C.H.IJ». klaasvilla puhumisega. Esindaja Torontos: ENN LIGE, tel. 42S-0839 Ostke otse tööstusest suletekid, sulgvoodid, — padjad jä voodipesu. ^Parandamine ja üiniber-tegiemine. MASTERbOViN FRÖDUCTS 4544 Duf ferin St.. Ünit 25. Downsview (lõunapool Finch'i) Telefon: (416) 638-2255 ja teine äri — 23n Bloor st. W. (läänepool Rünnymede) (416) 763-7326 UI . |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-09-10-08
