Meie Elu = Our life, November 26, 1981

              \1656) 1981 ,,Meie Elu" nr. 45 (1656) 26
tljapane-p
Peeter
bsionäri-
Haamer
istlus
muusika-h'almistusi
bikavõist-'
juba neL
kad vahe-tsikavõist-is
peetud
cohapeaL
öhai piid
ja ^Margit
Curg! Asta
bli esinda-
IJaldre an-kepanekud
[ata kahele
jeesti heli-
|n ettekan-
Istelda või-,
rii, keelpil-
Ijagunevad
liieliloojate
•^laulu alal
Istrumenti-
Ise piiri ei
titud pala
I konserva-
Ite kompo-llet,
otsus-
|ile rahali-on
AFVO
li loomingu
[dipoegade
Itatina voi
)'rieciO: v õ i
ttss: Three
^i Sarvelu-
[ukrushet-
LL tants —
[ring Song
K O j a ( V -
|s või Laul
:kI;)/Ket.
IC — Eller
ärgnevast
on koos-
[omaatselt
rididaadid,
b.^ hinnete
tebK 1982.
p. Margit
press Ave.
bttevõtteilt
litervituste
EKN bü-bks,
7.'det- •
Kunstnik Oss Timmas oma tö(|de näitusel Gustafsoni galeriis York-ville
Ave. Näitus jääb avatuks 28.
e 0
Ölih reserveerinud kaks päeva eri­nevateks
ringreisideks, et sammuda
kuulsate soome poegade radadel. He­lilooja
Sibelius, luuletaja Runeberg,
arhitektid Geselliusl Lindgren; Saa=
rinen ja maalikunstnik Gallen-Kalle-ia
on lahutamatu osa Soome ki5l-tuuriloost.
I^eed mehed on põiminud
soome rahva hinge, tunded ja unistu­sed
muusikasse, luulesse, lõuendile ja
ehitusstiili. Nende meeste kunagised
kodud on nüüd rahvuslikud muuseu­mid.
•
Juba bussisõit Ainola —- Poryoo
ringreisil läbi soome talude piirkon­na,
on meeldejääv.; Talud on eeskuju^
li kult korras. Hooned on värvitud,,
ühel talul valged, teisel kollased/kol­mandal
roolsipunased. Iga talil õue-mail
võis näha aedviljapecpraid põl­lud
palistatud metsa voi järvekallas­tega.
Maastik on vahelduv, taimestik:
lopsakas. ^ • • / • • / , ^ •
„Ainola" on Jean ja Aino Sibeliuse
kodu 38 km Helsingist või kaks kilo­meetrit
Järvenpääst. Kodu on nime­tatud
Sibeliuse; abikaasa niine jär­gi
,,Aino kodu". Asukoha avastas
maalikunstnik Eero Järnefeldt, Aino
vend, kes viis Sibeliuse sinna suusa-lama.
Mägi suurte põlispuudega sai'
nende tuleviku koduks. Helilooja hea.
sõber arhitekt Lars Sonck tegi maj^
plaanid. : '
Ehitusega alati- kevadel 1904. pal­gid
toodi Kesk-Soomest, 400 km ee­mal
asuvast Suolahtisti
24. septembril 1904 asus
oma elamusse kuhu nad jäid 'kuni
elutee Idpum.
„Äinola" võõrastetoas on suiir
Steinway tiibklaver, mille sai Sibe­lius
50. sünnipäeva kingiks; Ta
ei kasutanud ühtegi. instrumenti
oma loominguliseks tegevuseks. Xui-gi
armastas mängida viiulit. Jalutus-,
käikudel tema saatjaks olid pliiats
ja paber, tiii said alguse hcHtööd.
Jean Sibelius sulges oma silmad
igavesele unele Ainolas 91 aastaselt
20. septembril 1957, pühendates oma
surematu elutöö soome rahvale. Aino
järgnes abikaasale manala radadele
8, juunis 1969, olles 97 aastat vana.
Müüd kõndides Ainola tkõrgete puu­de
all, võis nende latvade kohinast
kuulda igavest imelaulu Jean Sibe-liusele
ja tema abikaasale.
Porvoo on' meeldiv, idüllüine linn
oma vanade ehitustega, soome lahe
'kaldamail. On oma vahuselt teine
linn Soomes, asutatud 1346. Elanike
arv 20.000. Seal avanes võimalus tut­vuda
soome suurluuletaja Johan
Ludvig Runeberg-i koduga kus ta
veetis oma vanaduspäevad (sündinud
5. veebruaril 1804, surnud 6. mail
1877). Runeberg oli filös<)ofiädöktor,
ülikooli õppejõud, gümnaasiumi õpe­taja,
ajalehtede toimetaja, kirjanik
ja luuletaja. Juba 14 aastaselt ta al­gas
luuletamisega. Runebergi kodu,
mille perekond omajs 1853, on hoitud
või restaureeritud nii nagu see oli
^suurluuletaja elupäevil. Halvatus
1863 lõpetas tema loomingulise töö.
Rohkem kui 13 aastat pidi ta voodis
veetma.
Kõik Runebergi kirjanduslik loo­ming
on siia koondatud, ning eraldi
ruum reserveeritud tema tööde uii°
rimiseks.
Brent Knox asutas unustatud pan­gaarvete
otsimise firma Trans Seareh
Corp, millest kirjutab „Torontp
Star". Seoses sellega kirjutab leh^, et
„auhind" | läheb kõige suuremale
unustatud arvele, mille avas Bank of
Mova Scotias, Montrealis Jüri Anvelt
elukohaga Rootsis, SoUentünäs. Ar­vel
pn nüüj! $31;119.64 ja seda ei ole
puudutatud 1969, aastast peal^ Mi?
mejärgi otsustades on tegu eestlase-
•ga;;.;•:> ; - v . - ^
Igal aastal detsembrikuus
annavad oma „unuslatud" arved üle
Bank of Ganadale tavaliselt 3—4 itiiL
joni dollari suuruses. Nimekiri aval­datakse
„Canada Gazette" lisas ,^Uno
chliried Balanees'*-,ja": firma- aitab
neid, kes peavad paljuks
50 CGO nime läbivaatamist,
umbes
HVITTRÄSK mNGREIS
: Hvitträskoli koduks kolmele.kuuL
sale soome arhitektile •— ElielSaa-rinen,
Armas Lindgren ja Herman
Gesellius-Hvitträsk ehitati 1902 ja on
silmapaistev arhitektuuriline saavu­tus,
mis ei ole ainult ehituste kogu
looduslikust kaljust ja palkidest vaid
ön osa ümbrusest ja loodusest, mis
on majesteetlikud kaljud, ürgla^ried
ja taevasinised järved.,
Tänapäeva Hvitträsk ei ole ainult
monument tema loojatele vaid on ka
soome kunsti ja käsitöö näituse kes­kus
koos hötelH, esmaklassihse resto»
rani ja konverentsi ruumidega.
ElielSaarinen'i töö on peahoone,
kus nüüd asub muuseum. Herman
Geseliiuse 'kavade järgi ehitati „tume
ehitus", kus asub restoran ja Armas
Lindgren cliitaG pChjapcolsc csa pca-ehitusest,
kus asub väike hotell. •
Hvitträski aialcc^a käib kaasa
ga taroija peaks teadma põhilisi fakte seoses
järelmaksu peale ostmisega. Kuidas saada laenu
ja hoida alal hea nimi laenu saamiseks? Samuti
teie peaksite teadma mis teha kui laenu ei anta Või
on tarvis nõuandmist.
Teised tähtsad arvessevõetavad asjaolud on:
•abieUumine:— kuidas see puudutab teie krediidi
hinnangut. Teie krediidi register kas seda on
võimalik näha ja muuta? Seadus — mis on teie
õigused ja vastutused?
Meie tasuta broshüüris „The Facts About Credit
And Yoü" on ainult mõned nendest ära toodud.
Broshiiüri saamiseks kirjutage: „Gredit And Yöu"^
Consümer'Information Centre,,555 Yonge St„
Toronto, Önt. M7A 2H6. Või helistage tel. (416)
963411J.,Helistage ,,Gollect^
ADDRESS
CITY/TOWN .
PROy. . CODE
of Consumer and Gommerclal
Gord Walker, Minister
William Davis.Premier
Ontario Government - Working lo
I
I
I
I
•
I
•
I
. r . • 1 1 )
m
osa inimlikust elust ja armastusest.
Kui Saarinen asus elama Hvitträski,
oli ta abielus MatildaSaärineniga ja
Gesellius elas õe Lojaga „tumedas
ehituses".; Ühel päeval oli Saarinen
armunud •Geseliiuse õesse. Öeldak­se,
et naised toovad elu majja ja nii
ärkas poissmees Geselliuski, armu­des
proua Saarinem. Daamid vaheta­sid
kortereid'ja elu läks harmoonili­selt
edasi.
Saarinem teisest .abielust sündis
kaks last, tütar Pipsan 1905 ja poeg
Eero 1910. Eerost sirgus üks kuul­samaid
USA arhitekte. Tema loodud
on ,Arch of St. Louis", TWA ehitus
Kennedy lehnuväljal, Dulles pavil-jong
Washingtonis ja palju teisi
suu rehi tusi.
Igreh lahkus Hvitträskist 1905,
asudes elama Helsingi. GeselHus suri
1916 ja tema abikaasa Matüda asus
elama Prantsusmaale, ning pärast
seda Saarinen omas Hvitträski. 1923.
a.'Saarinen asus elama üSA-sse või­tes
tei^e auhinna Chicago Tribune
Toweri võistlusel. 1949 Saarinen
müüs Hvitträski. Säari(nen suri 1950
ja abikasa Loja 1968 USA-s. Mõlemad
Saarinenid ja Herman Gesellius on
maetud Hvitträski. 1969 arhitektide,
kuulus kodu osteti Gerda ja Salomon
,Wuorio mälestusfondi poolt' ning
avati ühiskonnale •kultuurikeskusena
^T971.
Pärast Hvitträski ringsõit viis meid
kuulsa soome maalikunstniku Akseü
Gallen-^Kallela kunagisse kodusse.
See^ mida soome rahvas on tundnud
ja unistanud on Akseli Gallien-Kallela
paberile või lõuendile jäädvustanud.
Kuulsa kunfetniku suurini unistus,
soome rahvuseepose Kalevala täie­lik
illustreerimine jäi pooleli.
See mida Sibelius tegi helis, seda
tegi Akseli GallenCallela oma. maa­lingutes.
Akseli GällenJKallela (lg65---1931)
on jätnud oma suured jäljed soome
kunstiajäluikku. Tarvaspäa stuudio-loss
ehitati 1911—1913 kunstniku ka­vade
järele teadmises, et sellest saab
hiljem muuseum. Gallen^Kallela ko­du
ehitamine oli ajastu helita julge
' ettevõte. On esimene ehitus Soomes,
kus betooni ja graniiti kasutati kõr-lOENG
MEREVAIGUST
' Reedel, 27. novembril kõneleb prof.
Joan Todd ingliskeeles merevaigust.
Loeg käsitleb merevaigu tähtsust
ajaloo uurimisel
Loeng käsitleb:
1. Teaduslik —- merevaigu minero-loogiline
analüüs, päritolu ja Balti
merevaigu ' kasutamine putukate' j a
kivistumise uurimistes.
2. Antropoloogiline ja arheoloogiH-ne
merevaik on ainuke tuntud ai-
.ne mis liikus põhja Euroopast Va­hemereni
varase pronksiajast' rooma
ajani.
3. Keeleteaduslik, kirjanduslik ja
mütoloogiline —- merevaik on uut
valgust heitnud selleaegsete inimeste
lähedale suhetele loodusega.
Teises loengus esitab dr. Vaira Vi-kis-
Freibergs oma uurimistööd mere­vaigust
lä^ rahvaluules.
Laupäeval, dr. Isa j iwi avaloeng kä­sitleb
kolme erinevat viisi kuidas et­nilist
identsust säilitatakse — kas
juurutamise kaudu, vastuhakkamise
kaudu \fõi uuestiavastamise kaudu.
Noorte laudkond käsitleb seda
probleemi edasi oma mitmesuguste
kogemusile põhjal.
Nii reedel kui laupäeval lõppeb
seltskondliku osaga veini ja suupis­tetega.
Tarvaspää — Gallen-Kallela kodu ja muuseum. All —Aiamajakene
Hvltträskis, kus olid kolme kuulsa soome arhit-ekti kodud, '
Foto — Elna Kungla.
vuti, ning ehitus oli soojendatud .
keskküttega.
Külastanud nelja kohta, kus voi-sia
lähemalt tutvuneda seeme vaim­sete
suurkujude elu ja loominguga,
^^õin öelda, et ainult sellel rahval on
tulevikku, kes austab oma mineviku
• vaimusuurus! ja soomlased on seda
väärikalt teinud. Kahjuks eesti rahr
vas seda praegu ei" saa teha omal ko­dumaal-ärgneb)
Loengud ja sümpoosion leiavad
aset Innis Co)lege'i peaauditooriu-mis,
nimetatud Town Hall. Innis Col-lege
ön St. Georg St.'i ja Sussex Ave.
põhja lääne nurgal. Sussex Ave. on
üks blokk põhjapool Harbord St.'i,
s.t. Innis College on kohe põhjapool
Robarts raamatukogu. Allmaarongi-ga'
väljuda St. George'i jaamast ja
jalutada üks blokk lõunapoole St.
George'! tee mööda.
EPPARUJA
• ' ' I, • . '
„MEIE ELÜ" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teeniistU"
ses.