Meie Elu = Our life, May 31, 1979

              (1529) 1979
• Ä i e Elu" nr. 22 (1529) 1979 NELJAPÄEVAL, 31. MAIL — THURSDAY, MAY 31 •3
ASTU
>iatu§
pagulastele
[okupeeritud
Seepärast
[kogu Kana-laalasi
hoia-
Idlikud Nõu»
leaduse oht-isukohamaa
iil Kanadas
I Kuid Kana-
?aalset kait-hgude
Liidu
|ia .okupeeri-.-. ••
Eesti annek-li
oimus sea-
Jdselt. Meie
|e Liidu sea-
Id tahetakse
te alla arva­tu
Kanadas
Tres astunud
lalt poolt
.«t ta ei tun-ise
seaduse
Ike kohta,
iilaste Kesk-palasi
pida-ka,'
eriti kui
lastada oku-uihul
ei saa
[oimud teki- •
arvestada
ja.' Ja kui
lahavad ran-häit.'
HOÖI*'.'
hna kodani-
[eteenistusse
rakendada
|i; Okupeeri-
I -Nõukogu--
e tagajärjel
külastaja
izhiimi eest
jõrjume ka-
[ojude oku-meid
arvata
[Asudes va-seejuures
;ga ja loo-kodakond-
Ila seisuko-
Kanadas
•d kuulde-
Lõuna-Ida
liidu kõige
ihelise ra-tekettidega
ii, see on
II leping
järgitud, et
läbirääki-linuteman
Ivõtta rohv
i" aatom-
Lvär Sadai-phket
vor-pealin-inna
rae-
,t 1967. a,
la assüü-ihlavile
ja
pani prae-iioonilised
tagaselja
(imupriiks;
les shahhi
r valitsuse
[rvatiivide
| \ kel oli
lelus P. E..'.
Imetnikka
lo Canadä
Ist. Hüpo
I suuri hib
)odustusi,
|>n võima-hdi
,nõus-jidel
pole
;tas
ist
(Penla-selt
käb­ide
uuri-pe
mõju-
Ivate rah-auhinna-loöli
eest-
Iparming,
Läks ühe-
[ppejõule.
fatud au-,
lillest tin-saavad
tooli-vas-i
id
1"
1 I
Dirigent dr. Roman Toi sümfoonia kontserdil juhatamas kantaati „Sa suu-
Foto — 0. Haamer
kontsert. Kaastegevad: East York
Symphony, Elisabeth Dolin, Avo Kit­task,
Andres Raudsepp, Noortekoor
„Lootus" ja Kammerkoor „Estoniä".
Dirigeeris dr. Roman sToi.
Reede õhtul, 25. mail olji Metropo- Dolin'i tütar noor helikunstnik ja
litan United Church'is sümfoonia- • auhinnavõitja Elisabeth Dolin. Tsel-loisti
kandev ja kolav toori sobis eri­ti
hästi Talli meditatiivse palaga.
Kontserdi lõpunumbriks oli Ro­man
Toi kantaat,,Sina suudad../',
mis kirjutatud 1968. a. ja tuli esiet­tekandele
E. V. 50, aastapäeva aktu­sel.
Kantaadi'-juhtkirja tekst tuleb
A. Viirlaidi .samanimelisest luuletu­sest
ja on helilooja poolt arendatud
suurteoseks nii mõõtmetes kui muu­sikalises
osas. Ängistust matkiv kro­maatiline
lühimotiiv "üheks ja nagu
julgust, Õigust otsiv ja raskusi trot­siv
fanfaare meenutav motiiv on tei­seks
pooluseks, mille vahel A. Viir­laidi
luuletus kasvab : kantaadiks.
Signaali taoline motiiv, kord allasu-
'*** '
rutud ja maetud, kord julgem ja
lootvam murrab ikka ja jälle läbi ka
kantaadi kõige süngematel ja emot­sionaalsematel
hetketel. Sellest muu­sikalisest
pisiliigutusest kasvab • hil­jem
välja kantaadi lõpukoor: apo-teos
„Sina suudad".
Nagu harilikult, on R. Toi näida­nud
põhjalikku vokaalmuusika tund­mist
ja partiide.lauldavaks.loomise
oskust koori soolohäälte rakendami­sel.
Kantaadis on kasutatud kä kaas-
Suurürituste raames tavaks kuju­nenud
rahvapidu oli meelelahutusli­kuks
vahelduseks kontsertide vahelt
lükitud laupäeva õhtuks. Veel laulu­de
kõrvus kõlades kogunesid peoli­sed
linna põhjapiiri lähedusse North
York Centennial CentreT avarale•-.si-seväljakule,
kus vahest mängitakse
jäähokit, kuid eestlastele tuntud
võimlejate esinemiste kaudu. See­kord
oli suur põrand kaetud üm­marguste
laudadega ja nende ümber
peoliste sõõrid — kokku kaugelt üle
tuhande, kui oleks jõudnud lugeda.
Tuttavad tuttavatega,1 võõrad võõ­rastega
kuni neis»t said uued tutta­vad.
Kõigile neile ütles tere tulemast
suure peo korraldaja A/S Eesti Ma­ja
esimees Nikolai Valge heas lootu­ses
neid jälle näha — eriti kaugemalt
tulnuid.
Eeskavaline osa oli sobitatud õh
tule — heatujuline ja mitte pikk.
„KülapoisidT lauldsid parajad palad
rahvalikust repertuaarist ja Kai
Kääridi stuudio tantsijad ei püüd
nud oma kunstiga üle pakkuda. Pea­mine
sõna oli muidugi „Kaja"' tant
suorkestril, keda isegi vestelda
püüdvad peolised pidid kuulama.
Kontsert algas täpselt ettenähtud
•ajal Mihkel Lüdig'i. Avamäng — fan­taasiaga,
mis kirjutatud 1906. a. ^Va­nemuise"
. teatri avamise; pidustus­teks
ja on. kujunenuni populaarse­maks
palaks eesti' muüsikaliteratuu-
• ris. . '•' -.; .
Heino Elleri — ..Muusikat keelpil­lidele"
viieosaline 13 ' minutiline muu­sikapala
näitas - Heino Ellerit, kui
eesti hingega heliloojat. Kogu heli­tööst
helises vastu eriti oma meloo-dilisese
välimuses eestiline koloriit.
- Cyrillus 'Kreek'i — Eesti rahvavii­se
(Meil aiaäärne .. . j a . Oles mul he­li)
pakkus eriti nauditavat elamust
oma variaatsioonifohkusega. Heli­looja
on. konsekventne ' ja .kasutab
helitöö arendamiseks kõiki võimalik­ke
kontrapunktilisi vahendeid ning
variatsioone. Ikka ja jälle üllatab ta
lühiepisoodiga, kus "üksikud instru-
. mendid saavad oma eri värve ja võ­lu
demonstreerida eesti rahvaviisi
akendamisel.
Kontserdi teine pool algas ligi' 50
akmelise • koori esitamisel j Kaljo
^aid'i — „Ohmina:väike" mehekene"
|a T. VettikU — ..NoktürnH" ette­kandega.
Dr, R. lt>i dirigendina näi­tas
jälle oma meisterlikkust koori­juhina.
Sümfooniaorkestri poolt esitatud.
Kaljo Rai di — „ Variatsioone orkest-
. riie", mis kirjutatud 1943. aastal ja
on tehniliselt väga nõudlik, esitati
nauditavalt,, tuues esile orkestri eri-värve
ja vahelduvaid segarütme ning
fjligraaniiii; ulatuvaid variatsiooni
t a o t l u s i . • , : - .;
Johannes TaH'i — ,.Meditatsioon"
on leidnud, 'korduvat esitamist
Ühendriikides autori enda poolt tsel-lot
mängides. Et autoril polnud või­malik
kaasa teha, siis tuli tselio so­listiks
tuntud helilooja dr. Samuejl i
Laulupeo - suure- kontserdi, finaali juhatas sisse üld juhtide austamine juba kodumaalt traditsiooniks saanud
loorberipärgadega. Paremalt — R. Toi, H. Toi, M. Miifiö, L. Äruvald, A. Ballstadt,:?M Veski, G. Kipper, M. Tamm­aru,
0. Kopvillem. ja koorijuhid kes said lillekimbud. Foto — S. Preem
EI .
MINGIT. -:<*'*•::•'
KOMPROMISSI :
KOMMUNIStlDEGA
K. Päts - 1918
„MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage oma
, sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
. . j t
Rongkäigus kanti traditsiooni kohaselt laulupeo embleemi, millest hargnesid rahvusvärves lindid.
./...-:•; / Foto S. Preem
eifsmest 0 c 0 0
\essemaid koori rakendamise võt- »
Laulupeo viimaseks ühisürituseks,
oli vaimulik kontsert pühapäeval,
avaras Metropolitan United Chureh­teid,
nagu rääkimist ja isegi kuni
karjumiseni ulatuvat dramaatikat.
Vaheldusrikkus ja• koloriitne kül­lus
ühest, aga võimaiikkude vanade
tasakaalustatud kasutamine teisest
küljest ei üllata, teades, et dr. R. Toi
on Toronto Kuninglikus Konserva­tooriumis
otsituid . õrkestreerimise
õppejõude. ..
. Koorisolistideks olid: bariton Avo
Kitlask ja bass Andres Raudsepp;
Koor ja orkester, kumbki ligi viie-kümnepealises
] koosseisus : andsid
võimsa lõppakordi kontserdile: Viim­se
kohani kirikut täitnud . kuulajas^
kond avaldas tormiliselt kiitust ning
kantaati tuli. korrata peaaegu terves
ulatuses. Dirigendile dr. Roman Toi­le
annetatud lilled olid sümboolseks,
tööviljaks mehele, kelle ettevõttel ja
algatusel sai kontsert teoks. .
'• O.H.
laulsid. M, Härma, „Looja kiitus" —^
juhatas Krista Ältok, P. Laredei ^.Is­sand
Sa oled meile" — juhatas Guri
Raag ja K. A.. Hermanni „Troost>
laul" — juhatas Jaak Kivik.
• Ülempreester iEmanüei Lepik me-diteeris
teemal Eesti rahvas ja laul.
Need kaks kuuluvad kokku, sest laul
on lahutamatu osa eestlase .elust.
Esimeseks on hällilaul ja viimaseks
leinalaul. • Nende vahel on mitmesu-is.
ühendatult esinesid Toronto
Peetri koguduse segakoor „Cantate
Domino" ja Noortekoor „Lootus.",
Connecticuti koguduse segakoor, To­ronto
Ap. Õigeusu koguduse laulu­koor,
New Yorgi Pauluse koguduse
segakoor,, Philadelphia Eesti Sega­koor,
Seabrooki Eesti Segakoor ja
Toronto Vana-Andfese. koguduse Se-| guseid tunde, armastuse ja tegevuse-gakoör.
Kunstiline üldjuht oli Char- j ga seotud laule. Sisult on.need kõik
les Kipper ja vaimuliku osa korral-, rahvuslikud, rõõmsad ja tulevikule
daja Kanada praost Oskar Puhm. j.mõeldud laulud. Meie iseseisvuseaeg-
Solistiks oli Avo Kittask ja organis- j iie laul oli kui puurist pääsenud lin-tiks
Lembit Avešspn. , J im lend. Sellele lennule andsid sisu
Vaimulikud ja koorid tulid kiri-1 arvukad luuletajad ja komponistid,
kusse protsessiooni. korras ja. paik-1 kelle laule me laulame ka täna. Ai-
(Finchi nurgal, Bäthursti ja Yonge vahel)
; TELEFON 225-0824
Äri. avatud: teišip., kolmap., neljap. 9—6, reedel 9^-7, laup. 9-—4.
(Esmaspäeviti suletud)
lesti lau
(Algus esiküljel)
• 0 0
elame me edasi."'
Enn Kiilaspea tervitusele järgnes
..JJoia Jumal Eestit" kõikide püsti-selstes.
Järgnesid .õpilaskooride ettekan­ded
Lydia. AruväldT juhatusel ja .lõ­puks
ka Asta Bal|stadt'i klaverisaa­tel:
E. Rajalo „Eestile", F. Saebel-mann'i
„Kaunimal laulud", J[, Jürme
..Näijalugu", L.';• Virkhausl „Noorte
laul" ja lõpuks R. Toi seatud ,,Kodu­maa
tammed", millele ka segakoor
kaasa ümises, : .
j.
Järgnes tervitus aupeakonsul Il­mar/
Heinsoolt,. : j.
kes ütles tere tulemast kõigile, nii
laulurahvale, kui ka külalisile. Kõne­leja,
avaldas kogu Kanada eestlas­konna
nimel; tänu laulukooridele ji
gidalt ja kaugelt, tänu ka külalistele
ligidalt ja kaugelt ja tänu.selle suur
ürituse korraldajaile. Ta anclis edas;
'ka Rootsi eestlaste kütke. 1980. toi
. muvatele Eest] Päevadele — Esto '80
ning tervitused ja head,soovid selle
laulupeo heaks kordaminekuks meie
peakonsul Ernst Jaakson',i.)t
Konsul lõpetas oma tervituse sõ­nadega
„hoia Jumal Eestit, meie.ko­du
maad!" /.j
Eesti Rahvuskomitee USA-s nime
tervitas Vaike Lugus • \:•;
öeldes, et Jumal on küll loonud.eest
lase lauljaks rahvaks,
Tervitas ka Hollandi leestlaste rii
mel V. Saidlo-Belinfante) kes on seal
se Eesti Seltsi kauaaegseks esinai
seksv ''. '••
Järgnevalt Andres Raudsepp, kes
oli teadustaja ülesarideis, luges ette
' kirjalikud tervitused
^ Järgnesid ettekanded rahvapillide
orkestrilt: Kaks eesti rahvatantsu
Ilo Maimets..
Naiskooride ettekandeist J, Aa-vik'u„
Käokene, kuldalindu" ja M,
•Härma,, Küla utel" juhatas Charles
Kipper, A. Vedrö „Midrilinnu man­gu"
juhatas Uno Kook ja R. Pätsi
.Linnukene mäe peal" juhatas Olaf
Kopvillem. •
Järgnesid meeskooride ettekanded.
7r. Brenneri „Taevas ja maa" — ju--
la tas Asta Ballstad.t M.- Saar'e „Lee-nesid
altari ruumis. Rahva tervitas
neid püsti seistes. Ühiselt, lauldi ..Is­sand,
sa hämaral ajal mu vanemaid
hoidsid". Vaimuiiku kontserdi kor­raldava
toimkonna nimel, esimees
Kalju Kaur avas kontserdi. Ta tä-:
hendas selle juures, et meil on tule­vikku,
sest seitsmest koorijuhist viis
kuulub nooremasse generatsiooni ja
meid ühendab esimese laulupeoga
selle vaim, mis tänapäeval on sama
rahvuslik kui siis ning ühendab rah­vast.
V...^;;.
Kontserdi avalauluks oli L. v.
Beethoveni „Kõik taevad laulvad",
juhatas Maimu Miido. Ühendatud
kooride avalaulule järgnes palvus,
mille pidas Kanada abipräost Tõnis
Nõmmik koos ; õp. KoppermaiViga
Chicagost: Edasi ühendatud koorid
juhatas. E. Veski, E. Aav'a laulsid R, Tobiase ..Eks teie tea",
..Humal" — juhatas M. Tammaru, K
Türnpü ..Meil aiaäärne . tänaval".
juhatas E. Veski/R. Toi „Ela Eesti"
komponisti lapse-lapse Maaja Dues
berg-Roosi juhatusel ja A. Topmani
„Püha"-Rösemarie Lindau juhatusel
Asta Balls.tadt'i klaverisaatel —, ju- Oli ilmne, et vanaisa loomingut Maa-latas
H. Toi, J. Simm'i „Oma saar", ja tõlgendas äärmiselt, hästi ja koo­nult
vaimulik laul käis kidurat rada:
Me mõtlesime, vähe oma Jumalale,
Kõik see lõppes 1940. kui võõras
võim hakkas raeyutsemä Eestis.
Rahvuslik vaim pandi raske surve
alla ja keegi ei tea ütelda kunas ta
jälle vabaks saab. Kodumaalt tule­vad
teated räägivad sellest, et surve
ei sureta vaimu. See murrab läbi ja
nõuab kord oma osa. Ka paguluses
on tuntav: vaimne ärkamine. Selle
kandjateks muusika alal on dr. Ro­man
Toi, Udo Kasemets, Kalju Raid,
Charles Kipper ja Lembit Avesson
Nende vaimne lööming on suur ja
kõneleb sellest,, et rahvas, kes on
surve all otsib lahendust ja nõuab
eluõigust. Laulame julgel! ning
rõõmsalt, tulevikule: mõeldes.
Meditatsioonile .järgnes Toronto
Peetri segakoorilt kolm laulu: A
Virkhausi,,Tänage nüüd Issandat",
K. Rai di „Sest mina, tean", kooriso-hst
Eina Libe ja- Ch. Kipperi ..Jehoya
koda" — juhatas Ch. Kipper.
Toronto Õnnestunud laulupeole Anne Liis Tüll oli veenvalt noor,
-kujunes sobivaks lõppakordiks Gert elukogematu maaneiu, Linda Kaar,
Helbemäe ..Oleksin laululmd" Eesti kes oma puhtas armastuses on vai-
Rahvusteater'.' Kanadas lavastusel, mis kõiki ohvreid tooma. Ta on are-'-
See esitati pühapäeva pealelõunal, nenud täisvereliseks, laia tunnete-
Ryersoni moodsas teatrisaalis .uni-! skaalaga näitlejatariks, kellega võib
bes 8ö0-pealisele publikule, kes esita-. laval kaasa elada ja emotsioone ja-tule
südamest kaasa elas ja vaimus- gada. Täiendavalt aitasid karakteri-.
tatult aplodeeris; loomisele kaasa sobivad kostüümid,
Laulupep-armästus oh eestlastega meeldiv välimus ja selge, heakõlali-kaasunud
kõikjale maailmas ja seda ne häälevalitsemine. ,
kus bariton Avo Kittask laulis solis­tina
— juhatas R. Toi: See; oli ka
ainus - laul, kus. kontserdi tavadest
vaadati mööda ja publiku nõudel
korrati viimast salmi. Meeskooride
viimast, laulu, G. Erhesaks'a /.Hakka­me
mehed minema" juhatas M.
Tammaru. .
Uno. Kook'i. juhatusel ühendatud
puhkpillide orkester kandis ette
kaks pala: L;Virkhaus'i ..Eesti .Rap­soodia
X" ja R . K u i r i .põimik eesti
viisidest.
Järgnesid segakooride ettekanded.
M. Lüdig'i ..Koit" juhatas R. Toi, A.
Kapp'i ..Palumine" — juhatas U.
Kook; M. Miido ..Meie tuleme" -ja E.
'E.-Aa v/a' ..Laulik" — juhatas M. Mii­do,
C. Kreek'i „Ma kõndisin vainul"
ja R. Toi ..Karjapasun" — juhatas' 0.
Kopvillem, R. Toi seatud „Kui Kung
la rahvas" koos rahvaga ja M. Här­ma
„Tuijak" juhatas R. Toi.
• Lõppsõnas EKN .esimees 'Udo Pe-tersoö
kinnitas usku, et vaba eesti
laul ja looming on nagu meie
selgrooks.
Meie ühinenud hääled sellel laulu-tunnet
kajastas ka Gert Helbemäe
näidend, põhinedes helilooja Johan­nes
Kappeli eluloole. Kappel, esime­ne
kõrgema muusikaharidusega eest­lane,
saavutas eriti suure pppulaan
suse eesti esimeste üldlaulupidude
dirigendina ja paljude tunnete- ning
meloodiarikaste koorilaulude looja­na,
millistest praegugi veel lauldakse
viise nagu: ,.Oleksin laululind", «Kal­lis'-'
Mari'V „ööbik", ;,isamaa", i.t.
Näidend annab kujuka pildi möödu­nud
aastasajandi taustal raskustega
võitlevast heliloojast, kes armub
noorde tahmeidu, kuid on sunnitud
temast loobuma oma areneva kopsu-ii'
haiguse avastamisel. Näidendis on
külluslikult romantikat, tragöödiat
nii isiklikul kui rahvuslikul pinnal,
ja paras annus komöödiat.
Esitatu õli mitmeti meeldejääv,
rid andsid oma' parima.
Kavas, ettenähtud 'pühakirja luge
sid Vana-Andrese kog. õp.. Andres-
Taul ' ja.. Montreali kog. õp. Heino
Laaneots, •• _.•
Bari ton Avo Kittask t esitas kolm
laulu: J. Tammverki „Õhtu", J. Hiö-.
bi. ..Largo Religioso" kantaadist „Je-sa.
ja kuulutamine" ja R. Toi „Aaria"
(Jubilate Deo).
osas ühendatud koorid
Riina Reinik, kes ühtlasi toimis la­vastajana,
oli oivaline Maria Feodo-rovna
mahlakas karakterosas, hoidu-n
des ahvatlevast ülenäitlemisest. Va­naneva
korteriperenaisena, kelle
juures helilooja - j- Johannes Kappel
Tallinnas peatus, meelitas ta vene-aktsendiline
elutarkus ja vürtsised
noorusmälestused publiku uhetute­le
naerüpursetele.
Talle sekundeeris tavalise bra­vuurse
hooga Rudolf 1.'..--Karpcli.
sõbra dr. Kaarel Marduscp?. T?-.r,a
esituses leidis iga huürrio*/!'^ n' ->^-
leeritud ja äjatäpselt perfektse väl­jenduse.
Lavaliselt veenva, tnugsvalt-ruiilnse
zhanritunnetusega raj^s
Lipp taas tee vana.-sõbrana oma ;tä-nuliku
publiku timneteilnra.
Amalie Giiüsleri', p.ansion:\',.dHdn-ja,
rolli kehastas Merike Teene hea:
kes
tiivad"- —- juhatas M.D.uesb.erg-Roos
ja'„Sii üle'Junial valvaku" — juhatas
Ch. Kipper.
Ja kui meie vaenlane .püüab meid
vägivaldselt kuulutada nende koda­kondusteks,
siis eesti laul ütleb'ees­ti
südamest kindlalt—'EI. Kõneleja
tänas kõiki, kes selleks laulupeoks
oma panuse andsid. ..Öoiame seda
laulupeo vaimu oma südameis, anna­me
teistelegi, kuni kutsub, meid,jälle
eesti laul!" '
Järgaes üldjuhtide traditsiooniiine
austamine loorberipärgadega. Koori­juhtidele
anti lillekimbud. '
Viimasteks lauludeks olid M. Här­ma
„Veel kaitse kange Kalev"— U.
Koök'i juhatusel ja K. Türnpu „Lah­kumise
laul" — R. Toi juhatusel.
peol kõlavad kaugele üle Põhja- Laulupeo kontsert lõppes fiesti Va-
Grupi juhtideks oli Hanno Pohl ja Ameerika ja kõlavad ka kodumaale, bariigi hümniga.' .
Kontserdi lõppedes tänupalve pi . . t . . , . ... o .... .
H o o ~ • ULT'• "'-^r — r J^,,;].'1 kuigv kanjuks koik-pomua; kiitust! sisseelamisega,• elustades laval v
öas op.phihp Tammaru, ühendatud: „i.°„ . , , 1 , , - , . . , , ,• .. -f t ' •• , , 1 M , .
koorid laulsid Meie Isa" ja praost | ^anv. Väikesed humemised OP j nutsevat, vanatudrukhkku naist, 1
Cv : Puhm" õnnistas : kogudust nine! : • ^ ^ s t e - m^s\ mõistetavad, kuid , näilise mõmisemise... juures- agaralt,,
w ^ , ^ tr- i - V T Kooie. Viimaseks ühisl auluks o,Jl;iT uI,dIo^ '|-'n. äidendi ..h ilinemi,n e.. 35 .m...i.n u••t i võ..r. ra . |jahti pidas dr. Mardusele. v . i .. • • , • , -t l..,.
K ^ - ^ p ^ n Oh Tm-pni inõta "^r^v-' ^ssaali mures oleks vaarmud vahe-i unda peigmehe osa esitas Robert
1 mait selgitust,- kui mitte-head. vab?*n- '-.Raag - piisava agressjivsuse ia .usura- -;.
dust. Võõrastav oli ka nõrgajõu»;"^ [ va armukadedusega. Ami£ Liis Tülli
helilindi kasutamine Kappeli koori- kõrval paistis ta aga märgatavalt va-laululise
kõlatäusta loomisel, eriti .neiu,', nii et raske oli uskuda väidet
kui publikul oli vastselt kõrvus äsja- nende ühisest lapsepõlvest la koos
kuuldud toredad eluskoorid. Kas po- üleskasvamisest;
leks olnud võimalik kogunenud lau- Lavastus kulges lünkadeta ja Jiaa-iukooride
külluse juures örganisee- ravalt. Viimane pilt kujunes tegehV
rida mõni väikegi laulukoor paari' kult üleliigseks sisuselgitavast seisu-
Kappeli laulu esitama laval? Heli- kohast ega lisanud midagi näidendi
lint, võibolla sobiv väikeses ruumis,. arenguliinile. Lavapilt oli igati sobiv
jättis . teatrisaalis* ebadistinktse ja | ja Linda Saaliste inspitsiendina oli.
nõrga mulje. iteinud tõhusa töö.
Jaan Lents kehastas napisõnaliselt Liigutavaks elamuseks kujunes
tagasihoidlikku ja haigusega võitle- j näidendi lõpul kähe endise hästitun-vat
heliloojat Johannes Kappelit, an-1 tud ..Estonia" teatrijõu etteastumi-des
talle ebarealistlikult minoorse^ne. Riina Reinik kutsus lava ette Ida
alatooni. Näidendi vältel sulas ta Aay-Loo ja Aarne Viisimaa ning kin-rohkem
oma osäkujutusse ja suutis
selle raske osa veenvate psühholoo­giliste
nüanssidega elama pahna,
eriti romantiliselt ekspressiivsetes
situatsioonides. Tal tekkis hea kon­takt
nii vastasmängijate kui ka pub­likuga,
kuigi oleks -sbovmud;:.kõbiva-
23 WESTMÖRE
SÜITE 404, REXPALE,
M9V 3Y7 —.Tel. 745-4622
-mai- diktsiooni.
nitas neile rinda roosiõied koos soo­ja
kallistusega. Mõlemi lugupeetud
endise lavajõu jällenägemine elustas
paljudes publiku hulgas toredaid
teatrimälestusi. Neile avaldati tänu-iikkust
kauakestvate aplausidega.
lt-