1984-05-31-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
95 {jellinston 3tr^ Õydec seot
Okupeeritud Eesti
kirikupea külaskäigul
Portlandis
Second Class Mail R^gistration No. 1354.
Nr. 22 (1787) 1984 NELJAPÄEVAL 31. MAIL - THURSDAY, MAY 31 XXXV aastakäik
lõppel
anus
Toirointp Eesti Seltsi Täienduskoöl lõpetas oma kooliaasta, kuid võtab
osa Ülemaailmsete Eesti Päevade rongkäigust ja laulupeost. Kahest
tuhandest ^enisest lõpetajast on paljud rakendunud Esto '84 organiseerijatena
ja juhtidena, märkis koolikomitee esimees Hans Lupp
lõppaktusel 22.|mail Eesti Majas.
Algkooli koor laulis Georg lltali no-Andres Ründva, Madis-Ants
juhatusel: „Sääl on mu Eesti", „Ko- Saks, Kyllikki Sillaste {kiitusega] El-dumaa
tammed" ja' „Meie koome jen Silm, Erik Silmberg, Martin Ta-kangäst".
Hea diktsiooniga dekla- bur, TamaraTambre(kiitusega)Lem-meerisVkl.
õpilane Martin Roos bi Veskimets (kiitusega).r See oli
..Igivana isamaa". Lõpetaja Marja- täienduskooli 32. lend.
Leem Roos oli sobiv ning ladus tea- Järgnes lõpetaja R. Hiire nauditav
dustaja.
Koolijuhataja Henn Ründva, talle
omasel, huvitaval laadU, jutustas vanast
kooliraamatust. Jutu tegelased
olid kaks koolipoissi: Mihkel ja Peeter.
Peeter oli usin, täpne, kohusetruu.
Mihkel aga räpakas, laisk.ja
akordioni soolo. Lõpetajad Triina
Läte ja Tamara Tambre laulsid „Mu
isamaa armas." Marja-Löena Roos
oli sepitsenud huumoriküllase luuletuse,
millise ta ise esitasJ Luuletus
„Koolipäevad" kirjeldas õoilase tundeid
eesti koolis,, kuid kuuldes, et
„unustaja". Täiseas ilmnesid kooli- algkoolile järgneb ka keskkool, mi-põlve
püüdlikkuse tulemused. Peet- nestab nooruk. Ka autor ise „vajus
rist sai lugupeetud koolijuhataja, kokku" laval. Muidugi meeldis pub-
Mihklist logeleja, keda ta endine likule tütarlapse nali.
koolivend hädas abistas.
Henn Ründva mainis, et kui ta
õpilastele hindeid kirjutab, siis meenub
talle see jutt. Koolis on toredaid
1iši;Ta luti^mes^'M^^^
T.E.S; Täienduskooli lõpuaktusel koolijuhataja Henn Ründva andis
õppenõukogu otsusega kinnise ümbrlKu Marja-Leena Roosile (vasakul)
ja Lembi Veskimetsale püüdluse eest kõige paremat eesti keelt
Foto — 0. Haamer
OTTAWA - Väljatöötamisel on Moskva teadete kohaselt N . Liidu
uus tööseadus, mis näeb ette täpse- valitsus on momendil igasuguste
PÖRTLAND — Okupeeritud
Eesti peapiiskop Edgar Hark
koos kolme venelasest kaaslasega
viibis siinsete Ameerika
kirikute külalisiBna mitu päeva
Portlandis. Teadaolevalt ta võttis
osa mitmest kokkutulekust/
jumalateenistusest, kus kõnelesid
küll vene ortodoksi
preester ja paar ülikooli õppejõudu
venelasest naistõlgi vahendusel.
Ameerika Luteriusu
Kiriku (ALC) Portlandi praostkonna
poolt korraldati ühenduses
peapiiskop HarkM külaskäiguga
kokkutulek koos lõunasöögiga.
Vaatamata sellele,
et kutse sellest osavõtuks oli
suunatud ainult Portlandi piirkonna
luteriusu vaimulikele,
aktsepteeriti kohaliku eesti koguduse
laiendatud juhatuse
osavõtt. Kutsel oli märgitud, et
peapiiskop Hark on Nõukogude
Venest ja annab ülevaate
luteriusu kiriku elust Eestis
koos hilisema diskuteerimis-võimalusega.
Kokkutulekule eelneval pä.e-val
pöördus kokkutulekut korraldav
praost kohaliku eesti koguduse
õpetaja Leo Leiv'i poole
palvega, et ta tegutseks tõlgina,
millega viimane oli sunnitud
nõustuma. Läbirääkimise kohaselt
pidi õp. Leiv kohtuma peapiiskopiga
ühes Portlandi ärit-sentrumis
ja tema sealt ka kooscj-.
leku asukohta sõidutama. Nagu
hiljem selgus, kujunes see aega
ja närvesöövaks toiminguks.
Peapiiskopiiga kaasas olnud
Eesti luteriusu kirikul 250 tuhat
hinge, kes administratiivselt
kuuluvad 142 kogudusse ja 12
praostkonda. Neid teenivad 90
õpetajat. Kiriku tööle on rakendatud
ka 6 naist. Varematel aas-tatel.
näitas liikmete arv pidevalt
vähenemist, kuid viimastel aastatel
on see stabiliseerunud.
Õpetajate vähesuse tõttu tuleb
paljudel õpetajatel teenida kahte
või kolme kogudust. Ta lootis, et
see olukord mõne aasta pärast
mõnevõrra paraneb, kuna usuli- .
ses instituudis õpib praegu 56
õpilast. Usulise kasvatuse osas
ta mainib, et laste ja noorte usuline
ettevalmistamine kuulub vanemate
hooleks.millesse kirik ei
tohi sekkuda. Seetõttu kuuluvad
ainult üksikud noored ja keskealised
kiriku liikmeskonda. Tema
külaskäigu eesmfirgiks olevat
isiklike sidemete kaudu rahu teenindamine,
millise ülesande kirik
olevat vabatahtlikult oma
peale võtnud.
KÜSIMUSED HÄIRISID
Mõttevahetuse korras esitatakse
mitmeid küsimusi usuvabaduse
kohta Eestis. Peapiiskop
eitas igasugust survet kiriku tegevusest
mitte osavõtuks. Küsimusele
ümberrahvustumise
kohta Eestis ta vastas, et venelaste
sissetoomine Eestisse on
vajalik tööjõu puuduse tõttu,
kuna sealne olukord on vastand
Ameerikale, kus on inimesi on
ilma tööta. Küsimused ilmselt
ärritasid peapiiskoppi ja tema
vastuste tõlkimine muutub õp.
noormees oli hirmunult ärritatud ' LeiVile nende pikkuse tõttu pi-ega
lasknud kedagi okupeeritud devalt raskemaks.
TORONTO - Andrei Sahharovi
EESTLUS ÜHENDAB • .
, Järgnes lõpetaja Lembi Veskimetsa
sõnavõtt:
•. ,,OJen kau£! eesti.:^ käinud,
nimelt kumme aastat. Sel ajal on
>, et mõnd eesti kooli poissi tabab palju muutunud, peamiselt meie, las-
Mihkli saatus. Meie püüame neid ai- te silmis. Seda on kergem .näha, kui
data sellega, et anname Suvetööd, nii mõtleme tagasi. Vahe lasteaial ja alget
õpilane jõuab klassi tasemele, koolil oli kõige ,suurem. Lasteaed oli
Ükski eesti poiss ei tohi libiseda koht, kuhu läksime laupäevadel
Mihkli teele! mängima teiste eesti lastega, eesti kaitseks, kes on 15 päeva olnud
Hea eesti keelega on meil au minna keeles. Uhked olime seal edasiminnes näljastreigil, et saada N . Liidu valit-
Esto '84-Ie. Oleme teadlikud eestla- algkooli, kuhu viidi meid õhtuti. Küll suselt luba oma naisele sõiduks vased.
Siin |koolis oleme omandanud oli tore olla õhtukooli õpilane! See lismaale, vajaliku ravi saamiseks
eesti vaimuvara. See on eesti kooli arvamine muutus veidi aja pärast, eriarstide juures, korraldati Toron-väärtuslik
kink ortia õpilastele. sest algkoolis pidime Õppima ja-ko- tos eriline demonstratsioon Onta-
, Kasutade seda kinki, pidage seda dutööd tegema. Eesti kool ei olnud riö parlamendi ees dr. Roman Fih'l
kalliks ja hoidke seda! enam alati nii oodatud, eriti kui ei
V mäletanud nädala kodutööd. Viima-
LÕPETAJAD , sel ajal on olnud isegi rohkem tööt
Ees toolidel, rahvarõivais noori lõ- teha, kuigi ma arvasin, et mul pole
petajaid jälgis südamesoojusega nen- selleks aega, aga kui töö tehtud, ar-
.de vanemad ja omaksed, kui neile vasin,e t on päris tore õppida.
• lilleehteid rinda kinnitati ning neile Kuidas võiksin unustada hr. Ründ-tunnistusijagati
klassijuhatejate Ene va ,,näitemänge" klassis? Kord ta
Lüdigi ja Hella Leivati poolt. Kooli kõneles meile karust ning tammus ja
lõpetasid Ricky Hiir (kiitusega), Erik sammus klassis, sõi kujutlevat vilja
Jaasdn, Martin Juuse, Robert Kruus, ning näitles meile tunni jooksul tore-
Kenni Lees, Heli Leiesment (kiituse- da jutu. Kuidas unustaksime õpeta-ga)
EkkeLpo, Trina Läte, Liisa No- jäte nägusid, kui olime kogemata
unustanud oma töövihikud?! Ütlesid
küll, et olime võimatud, aga naeratasid
siiski. Eesti koolis leiame eriliiki
läbjirääkimiste alustamiste vastu ja
tema on valmis USA relvastuse
suurendamiseleVastama omapoolse
relvastuse snnurendamisega.
mad julgestuseeskirjad mitmesuguste
tööde juures jä annab emale
ja isale ühesugused õigused erakorralise
puhkuse või töökohalt eemale
jäämise õiguse kuni 41-eks
nädalaks lapse eest hoolitsemiseks IVJOSKVA —- N . Liit süüdistab
pärast sündimisti-Uue lõike
seaduseelnõus; ametiühingute jy< * Vtöinami Vastu. Arvates i2Ö. april-hatüstele
nõue, et nemad, tööliste Ust olla Hiina väeosad korduvalt
huvisid kaitstes, peaks silmas ka tunginild Vietnami territooriumile
tööstuse olukorda ja selle heaolu, ja vallutanud mitmeid kõrgendikke
(Järg Ihk. 3)
ja tema abikaasa Galina poolt. Nad
nõudsid, et Kanada valitsus ja rahvas
korraldaks suuremaid demonstratsioone
Sahharovite vabastamiseks
sisemisest eksiilist ja
lubatakse Sahharovi naisel sõita
välismaale soovitud ravi saamiseks.
tek, Alarik Nurm, Kristina Nõu, E l len
Oiling (kiitusega] Peter Paas, Tõnu
Petersoo,'Taryo Puust, Margus
Riga,' Taali Roonem', Marja-Leena
.Roos (kiitusega) Anne Ruberg, Hen^ (Järg Ihk. 3]
WASHINGTON - President Ro-nald
Reagan sai osalise nõusoleku
saadikutekojalt tuumlaenguga ristlevate
rakettide tootmiseks ja ainult
juhul^kui N. Liit ei nõustu tulema
konverentsile, et* koos USA
esindajatega lahendust leida rahvusvahelistele
probleemidele.
esitab laypäeval, 7. juuiõi
9
kaaii alustab suurt
pealetungi?
LONDON - Sõjalised vaatlejad
on arvamisel, et Iraan alustab juba
lähematelpäevadel suurt ofensiivi
Iraaki vastu kuni 500,000 -mehelise
armeega. Iraan on end rikkalikult
varustanud moodsate relvadega
ja laskemoonaga, et Iraaki vägesid
lüüa. Iraak on teinud sama. Ta
on saanud N. Liidult uusi relvi ja
ostnud prantslaste käest moodsamaid
rakette ja lennukeid. Sõjavägede
ülemjuhatus on kindel, et neil
läheb korda Iraani ofensiiv tagasi
lüüa. Eelmänguna sellele suur-ofensiivile
pommitavad Iraani ja
Iraaki lennukid tanklaevu, mis tulevad
laadima õli kas Iraani või
Iraaki sadamatest. Nende rünnakute
tagajärjel on mitmed tanklae-vad
saanud vigastada. Jaapan isegi
katkestas oma laevade saatmise
Pärsia lahte võimalike kaotuste
vältimiseks. • -i
Eesti kirikupeale läheneda. A l les
pärast äritsentrumi politsei ja
ühe juhuslikult seal oleva ameerika
õpetaja selgitavat vahelesegamist
nõustus peapiiskop Hark
lõpuks õp. Leiv'iga kaasa inine-ma.
EESTIS^90^ÕPE'M]ÄTr. •••
Kokkutulekust võttis osa umbes
poolsada õpetajat. Korraldav
praost tervitas peapiiskoppi ja
tutvustas kohalolijaid üldiselt.
jEestlasistdelegatslooni liikmeid,
eesotsas koguduse nõukogu esimehe
Helmuth Kalmann'iga,
tutvustas üksikult ja nimeliselt
õpetaja Leiv. Oma sõnavõtu alguses
leidis punapiiskop võimaluse
kohalolevate eestlaste sal-vamiseks,
mainides, et eelmisel
õhtul kirikust väljudes oli teda
kahe eesti keelt kõneleva mehe
pooh jämedalt läbi sõimatud,
kusjuures teda olevat kutsutud
mitte piiskopiks vaid Nõukogude
Venemaa valitsuse propagan-distiks
ja säbarakuks. Kas ja kuidas
see vahejuhtum tegelikult
toiinus,on küsimusmärgiga seo-tud.
Hark iettekande kohaselt on
Omavahelise kokkuleppe kohaselt
eestlasist delegatsioon
püüdis säilitada viisaka vahekorra,
kuid kuna punapiiskop
vihjas tihtipeale Eesti ühtekuuluvusele
Venemaaga, siis Kalle
Merilo selgitab koosolijaile, et
Eesti liitumine Nõukogude Lü- |
duga ei olnild Vabatahtlik, vald V
põhines sõjalisele okupatsioo- ,!
niie, millist ei ole tunnustanud
enamik lääneriike. Peapiiskop
Hark püüdis agiteeritult seletada
midagi läbiviidud hääletamisest
ja levitatud valearusaamast,
kuid see läks kaduma tekkinud
käras. Kunavkülaline pidi ruttama
lennujaama, siis kujunes diskuteerimise
osa, lühidaks. Se'e
jätkus hiljem, kiis meie koguduse
juhatuse liikmeil oli suurepärane
võimalus gruppide viisi jagada
isiklikele läbielamüstele
põhinevaid seletusi kommunistliku
korra tagajärgedest Balti riikides.
Sellele pakkus tõetruu lisa
möödunud aastal Vene kalalaevalt
Hispaanias ärahüpanud ja
Eestist pärit Andris Neimanise
kohalolek.
/ vH.K.
HAMILTONIS JAMES STREET BAPTIST CHÜRCHIS
laupäeval, 2. juunil kell 3.00 p.l.
JUMALATEENISTUS 1
ICavas: jutlustab E^|Saraoja, laulab naisansambel,
tunnistusi ja kohvilaud.
Teretulemast Vabakoguduse nimel!
RUMMU JÜRI
J . I^etua naljamäng kolmes vaatus®go
Vabaõhulavale kohandanud Äln Söödoir.
Lavastus-Asta SöödorJavapik-TaavoSöödor, kostüümid-india Komi.
ivad: Tamara Norhelm/Silvia IPreGm, Endla Komi, Meeri Lehesalu/Linda Kukk,
Sigfried Preem, Edgar Kink, Esko Luksepp, Heino Hailing, Jaan KivosiM'
TaavoSöödor, mõisa tööväli ja ' *
li
Suvihari '84 pidustus Seedriorul algab samal päevaj kell 4 p.l.
Kontsert-aktus ja võidutule süütamine.
[METROPOLITAN UiyiTED KIRIK, Toronto kesklinnas, Bond ja Queen St. E.
Reedel, 6. juulil, kelM9.:)0
JUUBELIKONTSERT
• )
Osalevad: Juubelikonverentsi koorid Ch. Kipperi, Maaja Roosi ja dr. J. Tailli juhatusel,
vokaal- ning instrumentaalansamblid ja solistid — Peeter Hanslep, Asta Kaups, Herbert
Kirves, Ingemar Korjus ja Marika Wilbiks. ® Orelil L. Avesson. 9 Kõne: dr. Aarand Roos.
Sissepääs tasuta, kirikukorjandus. % Kõik on kutsutud!
n * « « - ^ Rongkäik marsib kell 11.00 ... . ^ - 1
VABADUSNOUE aueen'S Park - Wellesley St. - P.let.d ,a mformatsioon: |
neljapäeval, 12. juulil. Kogunomisjo: Quaen's l^ark kell 9.00. YOnge St. - ÜUeeil St. - City Hall km| Esto'84 büroo
958 Broadview Avenue :
Toronto, Ontario
M4K2R6
(valguspl
reedel, 12. juulil kell 20.00 Mapis Leaf Gardens.
i . - i 5 . juuu LAULUPIDU
TORONTO laupäeval, 14. JMUlil kell 14.00 Mapi© üjsaJ Gardons
RahvataEitsu ja võimlemise
uurlavastySo
Eesti Majas, tuba 11
lauljat # Uhendorkester Telefon (416)465-1834
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 31, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-05-31 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840531 |
Description
| Title | 1984-05-31-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 95 {jellinston 3tr^ Õydec seot Okupeeritud Eesti kirikupea külaskäigul Portlandis Second Class Mail R^gistration No. 1354. Nr. 22 (1787) 1984 NELJAPÄEVAL 31. MAIL - THURSDAY, MAY 31 XXXV aastakäik lõppel anus Toirointp Eesti Seltsi Täienduskoöl lõpetas oma kooliaasta, kuid võtab osa Ülemaailmsete Eesti Päevade rongkäigust ja laulupeost. Kahest tuhandest ^enisest lõpetajast on paljud rakendunud Esto '84 organiseerijatena ja juhtidena, märkis koolikomitee esimees Hans Lupp lõppaktusel 22.|mail Eesti Majas. Algkooli koor laulis Georg lltali no-Andres Ründva, Madis-Ants juhatusel: „Sääl on mu Eesti", „Ko- Saks, Kyllikki Sillaste {kiitusega] El-dumaa tammed" ja' „Meie koome jen Silm, Erik Silmberg, Martin Ta-kangäst". Hea diktsiooniga dekla- bur, TamaraTambre(kiitusega)Lem-meerisVkl. õpilane Martin Roos bi Veskimets (kiitusega).r See oli ..Igivana isamaa". Lõpetaja Marja- täienduskooli 32. lend. Leem Roos oli sobiv ning ladus tea- Järgnes lõpetaja R. Hiire nauditav dustaja. Koolijuhataja Henn Ründva, talle omasel, huvitaval laadU, jutustas vanast kooliraamatust. Jutu tegelased olid kaks koolipoissi: Mihkel ja Peeter. Peeter oli usin, täpne, kohusetruu. Mihkel aga räpakas, laisk.ja akordioni soolo. Lõpetajad Triina Läte ja Tamara Tambre laulsid „Mu isamaa armas." Marja-Löena Roos oli sepitsenud huumoriküllase luuletuse, millise ta ise esitasJ Luuletus „Koolipäevad" kirjeldas õoilase tundeid eesti koolis,, kuid kuuldes, et „unustaja". Täiseas ilmnesid kooli- algkoolile järgneb ka keskkool, mi-põlve püüdlikkuse tulemused. Peet- nestab nooruk. Ka autor ise „vajus rist sai lugupeetud koolijuhataja, kokku" laval. Muidugi meeldis pub- Mihklist logeleja, keda ta endine likule tütarlapse nali. koolivend hädas abistas. Henn Ründva mainis, et kui ta õpilastele hindeid kirjutab, siis meenub talle see jutt. Koolis on toredaid 1iši;Ta luti^mes^'M^^^ T.E.S; Täienduskooli lõpuaktusel koolijuhataja Henn Ründva andis õppenõukogu otsusega kinnise ümbrlKu Marja-Leena Roosile (vasakul) ja Lembi Veskimetsale püüdluse eest kõige paremat eesti keelt Foto — 0. Haamer OTTAWA - Väljatöötamisel on Moskva teadete kohaselt N . Liidu uus tööseadus, mis näeb ette täpse- valitsus on momendil igasuguste PÖRTLAND — Okupeeritud Eesti peapiiskop Edgar Hark koos kolme venelasest kaaslasega viibis siinsete Ameerika kirikute külalisiBna mitu päeva Portlandis. Teadaolevalt ta võttis osa mitmest kokkutulekust/ jumalateenistusest, kus kõnelesid küll vene ortodoksi preester ja paar ülikooli õppejõudu venelasest naistõlgi vahendusel. Ameerika Luteriusu Kiriku (ALC) Portlandi praostkonna poolt korraldati ühenduses peapiiskop HarkM külaskäiguga kokkutulek koos lõunasöögiga. Vaatamata sellele, et kutse sellest osavõtuks oli suunatud ainult Portlandi piirkonna luteriusu vaimulikele, aktsepteeriti kohaliku eesti koguduse laiendatud juhatuse osavõtt. Kutsel oli märgitud, et peapiiskop Hark on Nõukogude Venest ja annab ülevaate luteriusu kiriku elust Eestis koos hilisema diskuteerimis-võimalusega. Kokkutulekule eelneval pä.e-val pöördus kokkutulekut korraldav praost kohaliku eesti koguduse õpetaja Leo Leiv'i poole palvega, et ta tegutseks tõlgina, millega viimane oli sunnitud nõustuma. Läbirääkimise kohaselt pidi õp. Leiv kohtuma peapiiskopiga ühes Portlandi ärit-sentrumis ja tema sealt ka kooscj-. leku asukohta sõidutama. Nagu hiljem selgus, kujunes see aega ja närvesöövaks toiminguks. Peapiiskopiiga kaasas olnud Eesti luteriusu kirikul 250 tuhat hinge, kes administratiivselt kuuluvad 142 kogudusse ja 12 praostkonda. Neid teenivad 90 õpetajat. Kiriku tööle on rakendatud ka 6 naist. Varematel aas-tatel. näitas liikmete arv pidevalt vähenemist, kuid viimastel aastatel on see stabiliseerunud. Õpetajate vähesuse tõttu tuleb paljudel õpetajatel teenida kahte või kolme kogudust. Ta lootis, et see olukord mõne aasta pärast mõnevõrra paraneb, kuna usuli- . ses instituudis õpib praegu 56 õpilast. Usulise kasvatuse osas ta mainib, et laste ja noorte usuline ettevalmistamine kuulub vanemate hooleks.millesse kirik ei tohi sekkuda. Seetõttu kuuluvad ainult üksikud noored ja keskealised kiriku liikmeskonda. Tema külaskäigu eesmfirgiks olevat isiklike sidemete kaudu rahu teenindamine, millise ülesande kirik olevat vabatahtlikult oma peale võtnud. KÜSIMUSED HÄIRISID Mõttevahetuse korras esitatakse mitmeid küsimusi usuvabaduse kohta Eestis. Peapiiskop eitas igasugust survet kiriku tegevusest mitte osavõtuks. Küsimusele ümberrahvustumise kohta Eestis ta vastas, et venelaste sissetoomine Eestisse on vajalik tööjõu puuduse tõttu, kuna sealne olukord on vastand Ameerikale, kus on inimesi on ilma tööta. Küsimused ilmselt ärritasid peapiiskoppi ja tema vastuste tõlkimine muutub õp. noormees oli hirmunult ärritatud ' LeiVile nende pikkuse tõttu pi-ega lasknud kedagi okupeeritud devalt raskemaks. TORONTO - Andrei Sahharovi EESTLUS ÜHENDAB • . , Järgnes lõpetaja Lembi Veskimetsa sõnavõtt: •. ,,OJen kau£! eesti.:^ käinud, nimelt kumme aastat. Sel ajal on >, et mõnd eesti kooli poissi tabab palju muutunud, peamiselt meie, las- Mihkli saatus. Meie püüame neid ai- te silmis. Seda on kergem .näha, kui data sellega, et anname Suvetööd, nii mõtleme tagasi. Vahe lasteaial ja alget õpilane jõuab klassi tasemele, koolil oli kõige ,suurem. Lasteaed oli Ükski eesti poiss ei tohi libiseda koht, kuhu läksime laupäevadel Mihkli teele! mängima teiste eesti lastega, eesti kaitseks, kes on 15 päeva olnud Hea eesti keelega on meil au minna keeles. Uhked olime seal edasiminnes näljastreigil, et saada N . Liidu valit- Esto '84-Ie. Oleme teadlikud eestla- algkooli, kuhu viidi meid õhtuti. Küll suselt luba oma naisele sõiduks vased. Siin |koolis oleme omandanud oli tore olla õhtukooli õpilane! See lismaale, vajaliku ravi saamiseks eesti vaimuvara. See on eesti kooli arvamine muutus veidi aja pärast, eriarstide juures, korraldati Toron-väärtuslik kink ortia õpilastele. sest algkoolis pidime Õppima ja-ko- tos eriline demonstratsioon Onta- , Kasutade seda kinki, pidage seda dutööd tegema. Eesti kool ei olnud riö parlamendi ees dr. Roman Fih'l kalliks ja hoidke seda! enam alati nii oodatud, eriti kui ei V mäletanud nädala kodutööd. Viima- LÕPETAJAD , sel ajal on olnud isegi rohkem tööt Ees toolidel, rahvarõivais noori lõ- teha, kuigi ma arvasin, et mul pole petajaid jälgis südamesoojusega nen- selleks aega, aga kui töö tehtud, ar- .de vanemad ja omaksed, kui neile vasin,e t on päris tore õppida. • lilleehteid rinda kinnitati ning neile Kuidas võiksin unustada hr. Ründ-tunnistusijagati klassijuhatejate Ene va ,,näitemänge" klassis? Kord ta Lüdigi ja Hella Leivati poolt. Kooli kõneles meile karust ning tammus ja lõpetasid Ricky Hiir (kiitusega), Erik sammus klassis, sõi kujutlevat vilja Jaasdn, Martin Juuse, Robert Kruus, ning näitles meile tunni jooksul tore- Kenni Lees, Heli Leiesment (kiituse- da jutu. Kuidas unustaksime õpeta-ga) EkkeLpo, Trina Läte, Liisa No- jäte nägusid, kui olime kogemata unustanud oma töövihikud?! Ütlesid küll, et olime võimatud, aga naeratasid siiski. Eesti koolis leiame eriliiki läbjirääkimiste alustamiste vastu ja tema on valmis USA relvastuse suurendamiseleVastama omapoolse relvastuse snnurendamisega. mad julgestuseeskirjad mitmesuguste tööde juures jä annab emale ja isale ühesugused õigused erakorralise puhkuse või töökohalt eemale jäämise õiguse kuni 41-eks nädalaks lapse eest hoolitsemiseks IVJOSKVA —- N . Liit süüdistab pärast sündimisti-Uue lõike seaduseelnõus; ametiühingute jy< * Vtöinami Vastu. Arvates i2Ö. april-hatüstele nõue, et nemad, tööliste Ust olla Hiina väeosad korduvalt huvisid kaitstes, peaks silmas ka tunginild Vietnami territooriumile tööstuse olukorda ja selle heaolu, ja vallutanud mitmeid kõrgendikke (Järg Ihk. 3) ja tema abikaasa Galina poolt. Nad nõudsid, et Kanada valitsus ja rahvas korraldaks suuremaid demonstratsioone Sahharovite vabastamiseks sisemisest eksiilist ja lubatakse Sahharovi naisel sõita välismaale soovitud ravi saamiseks. tek, Alarik Nurm, Kristina Nõu, E l len Oiling (kiitusega] Peter Paas, Tõnu Petersoo,'Taryo Puust, Margus Riga,' Taali Roonem', Marja-Leena .Roos (kiitusega) Anne Ruberg, Hen^ (Järg Ihk. 3] WASHINGTON - President Ro-nald Reagan sai osalise nõusoleku saadikutekojalt tuumlaenguga ristlevate rakettide tootmiseks ja ainult juhul^kui N. Liit ei nõustu tulema konverentsile, et* koos USA esindajatega lahendust leida rahvusvahelistele probleemidele. esitab laypäeval, 7. juuiõi 9 kaaii alustab suurt pealetungi? LONDON - Sõjalised vaatlejad on arvamisel, et Iraan alustab juba lähematelpäevadel suurt ofensiivi Iraaki vastu kuni 500,000 -mehelise armeega. Iraan on end rikkalikult varustanud moodsate relvadega ja laskemoonaga, et Iraaki vägesid lüüa. Iraak on teinud sama. Ta on saanud N. Liidult uusi relvi ja ostnud prantslaste käest moodsamaid rakette ja lennukeid. Sõjavägede ülemjuhatus on kindel, et neil läheb korda Iraani ofensiiv tagasi lüüa. Eelmänguna sellele suur-ofensiivile pommitavad Iraani ja Iraaki lennukid tanklaevu, mis tulevad laadima õli kas Iraani või Iraaki sadamatest. Nende rünnakute tagajärjel on mitmed tanklae-vad saanud vigastada. Jaapan isegi katkestas oma laevade saatmise Pärsia lahte võimalike kaotuste vältimiseks. • -i Eesti kirikupeale läheneda. A l les pärast äritsentrumi politsei ja ühe juhuslikult seal oleva ameerika õpetaja selgitavat vahelesegamist nõustus peapiiskop Hark lõpuks õp. Leiv'iga kaasa inine-ma. EESTIS^90^ÕPE'M]ÄTr. ••• Kokkutulekust võttis osa umbes poolsada õpetajat. Korraldav praost tervitas peapiiskoppi ja tutvustas kohalolijaid üldiselt. jEestlasistdelegatslooni liikmeid, eesotsas koguduse nõukogu esimehe Helmuth Kalmann'iga, tutvustas üksikult ja nimeliselt õpetaja Leiv. Oma sõnavõtu alguses leidis punapiiskop võimaluse kohalolevate eestlaste sal-vamiseks, mainides, et eelmisel õhtul kirikust väljudes oli teda kahe eesti keelt kõneleva mehe pooh jämedalt läbi sõimatud, kusjuures teda olevat kutsutud mitte piiskopiks vaid Nõukogude Venemaa valitsuse propagan-distiks ja säbarakuks. Kas ja kuidas see vahejuhtum tegelikult toiinus,on küsimusmärgiga seo-tud. Hark iettekande kohaselt on Omavahelise kokkuleppe kohaselt eestlasist delegatsioon püüdis säilitada viisaka vahekorra, kuid kuna punapiiskop vihjas tihtipeale Eesti ühtekuuluvusele Venemaaga, siis Kalle Merilo selgitab koosolijaile, et Eesti liitumine Nõukogude Lü- | duga ei olnild Vabatahtlik, vald V põhines sõjalisele okupatsioo- ,! niie, millist ei ole tunnustanud enamik lääneriike. Peapiiskop Hark püüdis agiteeritult seletada midagi läbiviidud hääletamisest ja levitatud valearusaamast, kuid see läks kaduma tekkinud käras. Kunavkülaline pidi ruttama lennujaama, siis kujunes diskuteerimise osa, lühidaks. Se'e jätkus hiljem, kiis meie koguduse juhatuse liikmeil oli suurepärane võimalus gruppide viisi jagada isiklikele läbielamüstele põhinevaid seletusi kommunistliku korra tagajärgedest Balti riikides. Sellele pakkus tõetruu lisa möödunud aastal Vene kalalaevalt Hispaanias ärahüpanud ja Eestist pärit Andris Neimanise kohalolek. / vH.K. HAMILTONIS JAMES STREET BAPTIST CHÜRCHIS laupäeval, 2. juunil kell 3.00 p.l. JUMALATEENISTUS 1 ICavas: jutlustab E^|Saraoja, laulab naisansambel, tunnistusi ja kohvilaud. Teretulemast Vabakoguduse nimel! RUMMU JÜRI J . I^etua naljamäng kolmes vaatus®go Vabaõhulavale kohandanud Äln Söödoir. Lavastus-Asta SöödorJavapik-TaavoSöödor, kostüümid-india Komi. ivad: Tamara Norhelm/Silvia IPreGm, Endla Komi, Meeri Lehesalu/Linda Kukk, Sigfried Preem, Edgar Kink, Esko Luksepp, Heino Hailing, Jaan KivosiM' TaavoSöödor, mõisa tööväli ja ' * li Suvihari '84 pidustus Seedriorul algab samal päevaj kell 4 p.l. Kontsert-aktus ja võidutule süütamine. [METROPOLITAN UiyiTED KIRIK, Toronto kesklinnas, Bond ja Queen St. E. Reedel, 6. juulil, kelM9.:)0 JUUBELIKONTSERT • ) Osalevad: Juubelikonverentsi koorid Ch. Kipperi, Maaja Roosi ja dr. J. Tailli juhatusel, vokaal- ning instrumentaalansamblid ja solistid — Peeter Hanslep, Asta Kaups, Herbert Kirves, Ingemar Korjus ja Marika Wilbiks. ® Orelil L. Avesson. 9 Kõne: dr. Aarand Roos. Sissepääs tasuta, kirikukorjandus. % Kõik on kutsutud! n * « « - ^ Rongkäik marsib kell 11.00 ... . ^ - 1 VABADUSNOUE aueen'S Park - Wellesley St. - P.let.d ,a mformatsioon: | neljapäeval, 12. juulil. Kogunomisjo: Quaen's l^ark kell 9.00. YOnge St. - ÜUeeil St. - City Hall km| Esto'84 büroo 958 Broadview Avenue : Toronto, Ontario M4K2R6 (valguspl reedel, 12. juulil kell 20.00 Mapis Leaf Gardens. i . - i 5 . juuu LAULUPIDU TORONTO laupäeval, 14. JMUlil kell 14.00 Mapi© üjsaJ Gardons RahvataEitsu ja võimlemise uurlavastySo Eesti Majas, tuba 11 lauljat # Uhendorkester Telefon (416)465-1834 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-05-31-01
