Meie Elu = Our life, September 18, 1980

              ^ ^ ^ ^
• I..
lülil
_ V. J.
^ ^ ^ ^ ^
^ ^ ^ ^
0 ^
NEUAPÄEVÄL, 18^ SEPTEMBRIL .-THURSDAY, SEPTEMlSER 18 „Mele Elu"'nr: 38 (1596) 198(0
ip|iblished by festoriian PublishingGö. Toronto L t^
nian Hoiise, 958 Broadview Ave., Toror(to, Ont. Canada..
M4^ — Tei. 466^0951 "
: H . Rebane ja S.Veidenbaum.^^T^^
Yorgis B/Parming, 473 LuHmann: Dr., Mew Milford, NJ.,
USA. Tel. (201) 262-0773. ; •
,,MEIE ELU'' väljaandjaks on Eesti ]
Asiit. Ä. WeilerLalgättJsel 1950.
lastus
:.ML;ie Elü" toimetiks ja talitus Eesti Majas. 958 Broadview
Ave, Toronto, Önt.^M4K;2R6 Canäjda-- Tel. 466-095L!
Tellimiste ja lvululütu5te vastuvõtniine igal t(|öp., kl. 9 h.
-5 ip.L, esmäsp ja neljap; kl. 9 h.-8 õ. Laiip. 1^1. 9 h.-l p.l.
TeilimisMnnad: I<^anadas"-- l a . $27.00, 6 k. J14.50,; 3 k.
\ $9.00. USA-sse — 1 a! $29.00 6 k. $15.50,3:k. 9.50. Ülemere-
;maadesse^,l a-|33.00,6k
Kanadas: l a . $14.50, 6 k. |7.25. Kiri- ja Tennüpostilisa
USÄ-sse- 1 a; $16.50;:^;k.
maadesse: I a.f32.75/ 6 k.
.25 Lennupostilisa üleniere-
^, tegevusaasta
Registreerimine on Eesti Maja väikeses saalis kolmapäeval, 1. oktoob­ril
kL 7—9 õ. Informatsiooniks helistada te^
JKTÜiiiLSEL TEEMil
Ki^na ameeriklast on mõnikord
üliraske mõista tema kodutalus ela­des,
kuidas p^aks olema siis .võima­lik,
et teda mõistetakse jä usalda­takse
väljaspool? Näiteid ei ! ole
lauaalust mööda tarvis kaugele otsi­ma
minna.
Mittevkaüa tagasi pistsid kolm kõr­get
kohiunikku Philadelphias pead
kokku ja kuulutasid! noorte meeste
:kast, maateadusest ja teistest üldha­riduslike
ainete valdkond^ kuulu-
\iaist miinustest .Maateaduse ja aja- ;
loo alal, näiteks ei ole-taruski küsit­leda
doktorikraadiga meest või naist
üldteadmiste kontrolliks, piisab tõe
leidmiseks küllaltki USA oma aja­loost
või geograafiast, mida ei tüiya.
Mingi vist kunagi isegi,paberile pan­dud
korra .kohaselt pidavat olema
i Võime, t ä h e l e panna, et rahutused ja KiacaroMis^u ;ietöomisest seni i teadaolevail and-nistlikusorjaimpeeriumis
korduvad teatud aastate järele. Neid meil ei ole mehed osa võtnud. Kas
ön toimunud suurel Venemaal aga ka satelliitide Juures Ungaris, ei ole järelikult siis kogu simeerika
Tshehhis; Ida-Saksamaal ja korduvalt Poolas;. Olukorra päästmi­seks
on vaba maailma rahvad eesotsas jUSA^Lääne-Säksam
ulatanud Moskvale ja satelliitidele käe niiig on oma suurte laenu­de
ja toetustega aidanud kommunistliku impeeriumi sisemisi krii^
se lahendada. Selle tulemusena on N . Lüt ja tema satelliidid välis­maa
.pankade kliendid ja võlglased, mispärast suured rahamag-naatid
on kommunistlike kordade kõige suuremad kaitsjad ja toe­tajad.
Need toetused lähevad peamiselt sõjalisteks kulutusteks ja
uute relvade niuretsemiseks. Tavalise inimese leivakannikas jääb
järjest väiksemaks, sest Moskva impeeriumis laieneb suur majan-Üksiknumber
Kuulutusliinnad: 1 toll iiHel veerul: esiküljel $4.
tis $3;75, kuulutiiste küljel |3.50. .
fiSCBSEBB
registrejeHmise kohta otsuse, et see : magistrikraadi saavutamise)^s põue-valitsüse
samm, puudutades ainult tav üks ja doktorikraadiks' 2 võõr-meessugu,
on põhiseadus^- vastane!; keelt. Tegelikkuses ei leidu selleks
Ei tulnud neil mehikestel meeldegi tõendeid. Bi; ole väga haiaikordne, et
;\küsida, kuidas, on põhiseaduse suh-:: kõrge kraadiga n^pr mees või naine
" tes lood näiteks sellega, et laste ijma-. higistab oma keele kõnelemisel-kirju-,,
tamisel ja kiislb kõrvalseisialf nõu.
Võõrastest keeltest läheb i ta sülita­des
ja nina, krimmppssiu^ tades kaugelt
mööda. Meid pi vajatavad!
JÄRJEKORIDNE EBATÄPSUS
ravivas sellegal sündinud põhiseadust
rikjcuva akti [tulemusel? Kohtunike
kõrge :kolleegiumi sellise kvaliteedi­ga
otsuse puhul muidugi oleks mõt- Kuid kül>imus.ei ole ju üldse uus,
tetu neilt küsida arvamist selle koh- ./kuigi sisaldab järjekordse ebatäpsu-ta,
kes, kaitseb USA-d venelaste ühel se. Alles mõni aaslj) tagasi oli üldine
päeval kindlasti toimuva rünnaku ^'.tunnilistus selliiie, tH Euroopa günv
korral, kui esiteks meessugu seda naasiumi küpsu'sti|nnistuse omaja
ülesartne.t täites rikub põhiseadust ja t, võrdub U$A kolledzhi esimese kahe
teiseks kolledzhites ja ülikoolides aasta edukalj lõpetajale ning mitme-
• duslik kriis. ICas aidatakse k a nüüd Moskva uute;iaenu,aega
:: Praeguse Poola rahutuste pphu! sed. Vaatamata 31 miljonile tonni
oodatakse, M. Liidusr toetust, kuid teravilja impordile viimasel iiastal
See on saatuslik kokkusattuvus, et
4. novembril toimuvad ÜSA presi­dendi
valimised jä aasta tagasi; sa­mal
kuupäeval võeti Teheranis üle
USA Saatkond ja Vpersonaal; Iriaani
revolutsiooniliste jõudijide poqlt. USA
Teherani saatkonna koigatatee algas
• ja on kestnud Jhnmy Carteri presi­dendiks
oleku aegu jä pole omapool­sete
mõjudega kaasaaidanud Carteri
kandidatuurile USA valijaskonnas.
Carter ei suut^ipd etternäha oma
saatkonna saatuslikku kujunemist
Iraanis ja e| suutnud ka teostada
nende reliia^tätud päiisteaktsiooni, kandidaat teha valijaskonnale pak-mis
toimus! kuid ebaõnnestus enne kumisi,' mis võivad Carterilt hääli
valitsust Teheranis, mis peab varem
või hiljem tooma õlid ka Moskva
võimuyalla alla^
Nendes vahekordades ongi 4.; no­vember
USA presidendivalimistel
olulise tähtsusega! Sinna on ainult
poolteist kuud aega ja mitmed asja­olud
võivad mõjustada presidendi
valimiste tulemusi. Esiteks võib uusi
ja mõjustavaid asjaolusid ülesse ker­kida
Traanist iendast, millistega püü­takse
USA valimiste tulemusi mõjus­tada.
Kuid ka kandidaatide vahelises
võitluses USAs endas võib vastas-1
harrastatakse täit ..põhiseaduslikku?
vabadust jcodukait^evastasteks de--
monstratsiqonideks. r ^ |
Nixon ja Ford olid pajverändu-reiks
nõupidamistele punaste mos-koviitidega
ja vabatahtliku armee
kõhe-,
tel aladel (eriti keemias)' lolHi näit.
Saksa ülikooli vastava liui-suse lõpe­taja
USA !magistrikraadi örnäjale
võr4seks. Venemaasse ja qrj astu ses
-olevaišse riikidesse puutuvalt ei saa'
siiski. võrrelda sealsetest koolidest
stulnute , teadmisi Euroopa i vabade .
rahvaste omadega. Sest esiteks ku­lub
Veenmaal ja satellütides õppe­ajast
s^mapaistev osa leninismile- ,
marksismile kui haridust mitte suu-
N. Liidu' majandusliku olukor­ra
peegliks on viimaste aastate pro­duktsiooni
tõusu tabel: 1973 — 7%;
74 _ , 4 \j)^A] 76 n- 4.6%^
, kui sai alata./ / :
U§A valitsus ei ole ükskõikne oma
inimeste saatuse vastu Iraanis, kuid
USA valitsus on püüdnud hoiduda
ka nende kahjustamisest, otseste
sammudega Iraani revolutsioonilise
olukorra vastu. Garter on hoidunud
Iraani osas sattumast sõjaõtukorda,
nagu see oli õnnetu võitlus Vietna­mis.
Carter on hästi teadlik et Nõu­kogude
Liit on, ^luHselt huvitatud
selle piirkonna kujunemisest ja see­ga
seisaks USA igasuguse iktsiooni
puhul Iraanis otseses vaenus Nõuko­gude
Liiduga. " ^
prneti on Washington (|>lnud enam
yalvel,; ki^ii - sealt jon kuuldavale las­tud,
õnnetu ^äästeaktsiooni käiku
ära tõmmata. Ühe sellisena ongi Rea­gan
tõotanud USA pi^esidendina esi­tada
Iraanile ultimaatumi pantvan­gide
vabastamiseks, kuigi ilma oma­poolsete
sanktsioonideta.
Nii on USA presidendivalimised
seekordselt kriitilisemad kui kauges
minevikus varem, sest suuTvõimude
ambitsioonid seisavad tugevalt vas­tamisi
ja eriti närviline peab olema
Moskva. Esiteks ebaõnnestunud ja
veninud võitluste pärast Afganista-lis.
Siis sündmuste pärast Poolas ja
imbnises. Ning lõpuks ka läänerii­kide
nähtavate varude kogumise pä­kast
õlihulkade alal. ÜSA ja Euroo­pa
NATO maad on suutnud koguda
omale sel määral õlivarusid, et alga-olukordade
tundjad. marsivad 1 et on toitainete puudus suur, Kolhoosid ' loojaiks ning jälkajaiks. Nüüd
Moskva ei ole praeguj. võimeline i et suuda liha produtseerida.' Arva- levad'mõlemad/ÜSA sõjajõudude
enam midagi andma pSolale,] kest . lakse, et küi USA oma teravilja j^eel^ uuesti ülesehibmisest varemetelt, ei
Moskva kohustused Afganistani sõja du ei muuda, siis yõib oodata koguni nimetata aga kordagi, iseendi nime-tõttUr
Aafrikas.;'Aasias, Kuubal ja nälga. ^ i, i sid sõjaväe varenieteksjlanrimutaja-,
mujal on isegi liiga suured. Relvas- ' Kõige viimaseks Hiiöpisõnuniiks tcna. Pentagon küll on viimase aasta. reridavale pahnale, j a teiseki^ö
tus neelab 15-:20% kogu produktsi- / on, et Ä vabaks-kordu\^alt.in-'; näit. ajalugu ja kirjandusajalugu
ooni väärtusest j a riik on pankroti , kavad jääma kuivaks. Siberi aladel formatsiooni armee üskumat|i olu- täielik võltsirig ega anna mirlgit pilti
qn küll'veel õli, ki|id selle õli puu^^^
mine ja transporteerimine on seotud õiguslike'' iiaiste arv^u-hirmuäratava kust j a kujunemisestv
suurte kuludega. N. Liidu õliprüdukt-:,kasvami * .. . _
sipori 12 miljoni vaati päevas sel leni välja või; sõduri haridusliku t^
77 330^ ja 79 _ ainult 07%: See aastal; väheneb .10. mi^^^ seme silmanähtava langemisega, Aga
näitab, et N. Ludus on majandusega; päevas. N. Liidu,: õlieksport tõi sisse ailes juulikuu lõpus „avastati:^p^^a-moodunud
aastal'9 miljardi dollarit diis" uuesti: ajakirjandust läbisid
ja maagaas 2 miljardi dollarit. Ida-r suured pealkirjad: Venemaa olevat
Euroopa satelliite hoiatas Moskva, et alustanud uut väljakutset USA-le '-r
• neil tuleb hakata õli ostma OPECi kooli klassitrubades!''
õlimaadelt kalli hinna eest. " ; . . '
N: Liidus on raskeks probleemiks, ; ^ N E KOOLID PAR^MAD^, /
kuidas töö produktiivsust tõsta sel- r , Noh, see on juba mitu sada aastat
les olukorras, sest' tööturule ei ole . r|iaganud mehe silmi hõõruv ärkami-oodataseiiiisel
määral uusi töökäsi.: nb. Vene keskkool olevat'nüüd äkisti'
Rahva loomulik iive on kõrge ainult tcibtud avastuste kohaselt USA omast
Lõuna-Venemaal, kuid li^ed rahvad ees] geomeerias 8 aastat, füsüikas 4
midagi liimist; lahti. ,
PASSIIVNE VASTUPANU
USA "Keskne Luureasutis oma. aru­andes
toob ette, e t ; L u d u produkt­siooni
tõ^s; oi i l 979. a: Teisest Maa­ilmasõjast
saadik kõige viletsam, vä­hem
kui Ho. Mõnesugust paranemast.
oodati aastal 1980, kuid' need lootu­sed
pole täitpnud. Selles olukorras
Kremli vananenud .'juhtkond , sai
omale kaela/foola tööliste rahutu^
sed. |CIA juhtj adm. S. Turner mär-;
kis, et N. Liit ei ple mingil juhul või-'
meline Poolat majanduslikult: aita­ma.
Kui aidatakse Poolat, siis aseta­takse
oma sisemine julgeolek kaalu­ni
e. N. Li idu. tööl ised 0n praegu ise lii­kumas.
Kõneldakse töölist^ rahutus-
Kui4as tehnika kõrgajastilil loode­takse
hoida sõjaväe tase vajalikul
kõrgusel.' kui| armeesse siirduvad,
!:mitte mehed ülikoolidest, vaid ena-
:'mikus keskhariduseta mujal töö-tuiks
jäänud, see on sama tõsine kü­simus,
nagu ülikoolides sõjalise ^kas­vatuse
algastme, läbinud noorem­leitnandid,
kes mõne aastaga nn. ak-,
tiiv-reservis: tõusevad juba rnajo-^^
reiksi Kuid. endapettus ja vasiutus-tündetud
jätkub:'juba kbstava^ hää-ei
taha oma kodumaadelt lahkuda: jä
on. enamikus väga väikese hariduse­ga
ja tööoskusega. • • • i
EI OLE KARTA SEKKUMIST; ': ' .
Belmärgitiud olijkorras ei ole oo­data
Pjoolal'. majanduslikku abi N.
aastat, keemias 3 aastat,, bioloogias
3,5 aastat, astronoomias üks aasta.
/ V i i | miljonit iga-aastasjt keskkopli lõ-
; pptajat: Venemaal; olevat õppinud 2
aastat kõrgemat rriatemäatikat, kü­na
USA-s: ainult 100.000 iga-aastäst
'lõpetajat (erakoolid) olevat õppitiud
ühe aasta joksul kõrgemal maten^aa-mineku
puhuftrvestks USA valitsus 1 ^ ^ ^ " ^ ^
bimise puramata vanemalt kolmeks
Liidust, kuid ei ole otseselt karta ka
tesf kahes N. Liidu autotöösluses f p^u s õ j a j ^ likat. Ven« lõpetavM k e s f cW 98?i
Togliali ja Gorki aulotehasies: mis > ^ " " ' ^ ,ü!iy,tserkonda peetakse uid,- ynmase klassi õpilastest, ;USA-s vae-
Teherani Ümber : tõsiseid võitlusi,
sest 52 inimese äratoomisest öökait­se
all poleks Juttugi blnud.vUSA
koondas oma laevasiikuüksüsi' Per-sia
lahte ja India ookeani ja oleks
oma- päästemeeskõnda abistanud
maandumisüksustega ja pommita-mistegä
neilt.f Asjatuncljäte arvates
on USA koondanud India ookeani
rohkem oma äatornjõudu, kui (j)n rel­va
jõudu olnud maailma,ajaloo kes­tel
kõikides sõdades kokku. ÜŠA sõ-
Jabaas Diegb Garcia saartel Ind|a oo­keanis
,on;]|)idevalt varustamisel en­neolematul
hulgal. V • J i
Viimane asjaolu näitab rohkem
kuuks. Jaapam varud kestavad isegi
kuus kuud.
Kiisimuses ei ole; milleks! on lää­neriigid
neid õlivarusid soetanud.
Küsimuses on kuidas Nõukogude
Liit neid näeb. Iseenda kogemustest
teab Moskva, et nende õli varude
soetamine on ainult sõjaliseks val-maha
suruti j a välismaailma eest
mahavaigiti. Kuid luure andmed näi­tavad,
et rahutuste laine haarab
praegu';Mogu. N. Liidu '12 miljoriilist;,
rasketööstuse tööliskonda. Produkt­siooni
laiigus alla 1-he % on tingitud:
sellest, e töölised osutavad passiiv­set
vastupanu: Avalikud streigid su­rutakse
maha, kuid produktsiooni
.misolekuks, kuigi neid on'1 teisiti tar- allaviimine passiivse vastupanuga'
vis. USA ja liitlased on sõjalistes kü­simustes
alati tagasihoidlikud olnud
ja on seega mitmle puhul oma või­malused
suurte ohvritega maha ma­ganud.
Kuid Nõukogude Liidu närvi-kaotus
peab ajajqoksul tõusma nii
Afganistani, Iraani, Poola, Lähisida
kui,;sõnad, et USA on kõige tõsise- -kujunemiste tõttu ja eriti ümberku^
nullile viidud tööterapoga on veelgi'''
.ohtlikum; sest selle: vastu ei ole abi­nõusid.
Viletsad töötulemused 1 pan­nakse
ebakompetentsete ettevõtete
, parteimeestest juhtidej arvele.: V
selt moskvameels(]ks, kuid Poo 1^ ar- j.|valf 75%. KümmaHsel kombel aga ei
mee, mis koosneb kutsealustest ja- 1 kõnelda selles statistikas üldse võõr-
.gabPpola tööliste ja raiuva poliitili-./keeltes!, ajaloost, filosoofiast, loogi-
~:si^arusaamisi ja on N. Liidule vaenu- ' './ - "•; • ^ - • . ' • ,V v.
:Jik:;';: /.••.•,. / • ; : ' : ' ! ' • • . ' : '
• . Teised,Tda-Euroopa satelliidid jäl­givad
siliurema tähelepanuga Poola
šiindmusi. Kõige rangem partei kont-roil
:ja Moskva surve on Tshehho-slovakkias.
Moskvast anti juhtnööre,
'\ et töölistele tuleb vastu tulla ja väl­tida
konflikte. Ungaris viis Janos Ka-dari
läbi rea reforme j a seal ei var­jata
puudusi ning on olukord suhte­liselt
rahuiik. Kardetakse ainult, et
senised soodustused võivad minna
led,:et Venemaai (jä -küllap siis ka
Euroopas!) olevat ehk koolid suur-'
tes linnades küll USA-st ^es,' maal
aga j „not far from the ;one-room
schoölhöuse of yesteryear" ja e('USAV
keskkool võib ejhk olla vene omast
nõrgem, ..but American universities
are unquestiopably strönger!';JNõnda
:on sdegikord jälle lugu tõsiste manii-sustega
nagu hane selga visatud vee­ga.
Ja endahävitamine kestab, sest
seletamata minnakse siingi mööda
koTledzhite esimesest kahest ^üldha­riduslikust
aastast, mis jätavad vali­tud
ainele läinult 2—3 aastat Euroo-:
pa ülikoolide 5—7 aasta asemel.
Tänapäeva „valgustatud" riigijuh­tide
j a valitsuste arusaamade koha­selt
kurjategijad on ühiskonna valu­lapsed,
kelle eest tuleb hoolitseda, et
na^ ei ole pahased ja võiks osali­seltki
elada normaalse inimese elu.
U-SÄ vanglate valitsus New Yorgi
osariigis on' selle probleemi eesku-
MAJANDUSLIKUE RASKUSED'^ 'teiste riikide raskuste tõttu kaotsi. ^J"ükult lahendanud pikaajalist karis-malt
huivtatud KeskJda õlisjt, mida
ta ei taha lasta libisejda Nõuk^ogude
Liidu võimusesse. Nii siis asuvadki
USA relvajõud Iraani lõuh'aosa ja
õliallikate piirkonna ulatuses, kuna
Nõukogude Liit j valvab oma soomus-üksUstega
põhjapool Iraani pure.
^""^'^'?ude Liit ,kaitseb" oma piiri-junemiste
näol tema suure naabri
Hiina juures. Siis kui venelased lõp­likult
oma närvi kaotavad, siis'on pa*
ratamata aeg ka sõjaks, mil lääne­maadel
ei ole siis enam teist valikut.
Kunas on see aeg, seda ei teata prae-
: Vastuluure andmed näitavad, et 25.
aaštajoöksulN: Liidu töölised esma-kordselt
nõuavad töötingimuste, pai-,
kade, majutamisvöiffialusteja muu
elujärje parandamist. Praegu on N.
Liidus, olukord selline, et inimese kõi-alasid
ja püüdleY kommunistlikku
Jtitiiiiiiiiiiitiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiitiiii^
Poola siindmused põhjustasid, et
Lääne-Saksa kantsler H. Schmidti
külastus Ida-Saksama^le 'jäi katki.
Rpstokis olid .juba tööliste rahutu-sdd.
60-7-70% rahvast jälgivad Poola
- Ty: saateid. Rahutuste kartus on ka
Rumeenias ja Bulgaarias.
Sellest ülevaatest võite järeldada,
' et Moskva kommunistlik orjaimpee-rium|-
käärib. On praegu vara veel
ütelda milline mõju on Poola sünd­mustel
Moskva kommunismile. Üks-,
ki võimukord pole jgavene-ja muu­tused
toimuvad 'kä- kommunistliku
• korra .juures. Praegju on sündmufed
puudus ja toormaterjalide hinna- veerarenen)as ja tulemused kujupe-
| ; t õ u s . . ' S e a l p n lisa põhjuseks N.;Liid^ • '
tyst kandvate kurjategijate suhtes.
Nendele (mprtsukad, röövlid •jne.)
antakse võimalus veeta mugavalt ja
koduselt kuni 48 tundi väljaspool
vanglsft, luksuslikult sisustatud va-guniinajades
ning võtta seal vastu
oma perekonnalüknieid või külalisi
gu vist kaMoskvas,rääkima.a W a * §*^=,P°'^''f tarbe1<aupu seepi,
7 : . . / : tualettpaperit, leiba, void on raske
saada ja
linnades
otse .puudus väiksemates
ja keskustes. Majandusli­kud
raski[ised:N. Ludus'on põhjusta­tud
neljast asjast: Suurenev toorai­nete
puudus, madal töö produktiiv-
.sus,.,suur hulk praak kaupa, kapitali
' kolhoosimajänduse. halvad, tulemu- AJK
,,MEIE,ELU'' talitus 9i58 Broadview;Ave.'Torojtitos,
•'1 ^ vastu teisi annetusi
saadetakse edasL
. Kõik annetused kviteeritakse ja
ja lasta enesele valnjistada just sel­liseid
toite nagu ta solovib.
Kurjategijatele.kasiptamiseks ette­nähtud
yagunimajad 4n luksuslikult
sisustatud pehme, mööbliga. Seal on
mlDodsad köögid, külmetuskapid,
,'a;nnitoad ja|värvliline TV. Vobdi ma­gamistoas
on mõeldud kasutamiseks
abielupaarile. Ühe sellise sisustamine
l^heb maksma 1105,000 ja kasutamis­korras
hoidmine 1125.000 aastas.
Vahglatevalitsuse- asedirektor J. Van
Zandt on arvamisef, et selliste muga­vuste
andmisega pikaajalise 'karistu­sega
^vangidele loodetakse tõsta van-gide
moraali. •
USA maksumaksjate ühingu juha- ^
tuse liige,S. Taylor hindab seda pro- :
gi^ammi kui valitsuse suurimat, tobe­dust
ja^ On arvamisel, et paljud kur­jategijatest
ei ole kunagi nautinud "
oma elus sellist luksuslikku elu kui
neile võimaldatakse vanglates mak-
ESTO-80 peakomitee annab välja , ^umaksjate kulul. Ta hõliab vangla- ' ^ •^/^'.'^'^'''^l^^^ S^""^^^ ite täielikku ümberorganiseerimist ja
\[ vangide panemist tööle. Maksumaks-
' jäte raha ei tohiks kulutada luksus-
.liku elu yõimaldamiseks vangidele.
te Stokholmis sel suvel tolmunud III
Ülemaailmsete Eesti iPäevade kohta.
Albumi toimetaja ön ESTO 80
Kirjandustoinikonna lesimees luuler
taja Kalju Lepik. 1
ESTO-80 ajal toimus ligi 200 mit-niesugust
üritust, mida jäädvustas
rida elukutselisi fotograafe,, Et aK
KANADA SUUREMAD •; •
KAVAD- ;
i Nagu minister R. Kaplan ajalehte­dele
teatas on temal kavatsus asuta-
.ILMUNUD
TEÄi
ilaste Seltsi vanemal
elukalliduse tõusu vastu, on hakatud
kapitali paigutama kindlate väärtus­te
alla, nagu on seda kuld ja.hõbe. •
Kuid kõigist nendest on parimaks
kapitali paigutamiseks kirjamargid.
väljaaniie.
sa;atekulu|1.30.
958 Broadyiew Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
x s n z
Praeguse elukalli(^use tõusu juures
kasutatakse kapitali paigutamiseks
kinnisvara, kulda, hõbedat ja kallis­kivi.
Vähesed teavad, et kindlamaks
ja kõige enam kasutoovaks kapitali-paigutamise
võimaluseks; on viima-•: • millede ,yäärtus tõuseb .aastas 20%,;
sel: ajal kirjamargid. / / . ütleb Bradbüry.'Kirjamärkide vkr-
: Ottawas asuva Moncy Management ..tuse.harilikuks, tõusuks on i42,:kuu
kompanii ^president Bill/ Bradbury; jüuktul;.100%. Markide müügi juures
ütleb; et! :tema kompanii investeerib ei'kuul^ saadud kasu .sissetuleku
-aastas kaks miljonit' dollarit oma :maksu ^Ha kui'iga müüdud üksiku
klientide, raha markidesse jä. tehes mar-gi väärtus on aUä SIOÖO.--, Spe-sellega
hea kasu nii oma klientidele: kulandid on Ikasutanud seda võima-
•kui ka oma kompaniile. Bill Bradbü^ lust ja sellega/on kirjamärkide hin-ry
arvamise järgi muutub dollari-os-, dade •tõus:,oInud enneolematult kõr-tujõud
ikka;väiksetnaks ja. ei ole ge.^ ^
enam kauge! aeg, kus valitsus ori :.^ Enamik kapitali kirjamarkide::alla
sunnitud käibelt kõrvaldama kõik paigutajatest ei., tea midagi nende-rahaühikud
" -
eest
ta. Et kaitsta ennast igaaastase 10°
bum tuleks võimalikult täielik ja da iga suurema Kanada vangla juur-hiitmekülgne,
pöördub, albumi toi- de samasugune; luksuslike vaguni-i
petus ka nendfe sadade fõtohuvilis- majade asula, riagu on' kasutamisel
,.te P00I4 paljudelt maadelt, kellede USA-s või ehitada nende asemele-ka-|
/kogudesl kindlast.! leidub palju huvi- he magamistoaga blumajad kõigi-tavaidjä
väärtuslikke pilte ESTO-U: suuremate vanglate lähedusse. karisV'
palun, laenake oma fotoslib albumis tüsalfustelekodfeks kasutamiseks,
avaldamiseks! : • ' : Esimesed : sdlijSed' elumajade või
Nii mustvalged kui ka värvifotod : ,,trailerite"/pargid asutatakse ohtli-
. või negatiivid palutaks:e sakta ESTÖ kumate kurjategijate vanglate juur-
'80 albumi toimetaja aadressil: Kalju de Dorchesteris (New Brunswick),
Lepik, Asker^undsg. 12, V, S-124 44 : Archambault (Quebec), 'Millhaven
Bandhagen, Sweden.
jigaüks osta Londonis asuva iCähadian
Stamp Inyestors Co. kaudu, kuid vä­hemalt
SIOOO.— väärtuses. See kom­panii
sõlmib ka tagasici^stu kökkulep-pe,
mille^alusel' ostetud margid hin­natakse
kahe aasta'pärast ja kompa­nii
teeb pakkuünise nende tagasiost/
äühikud a^la 15.^. kuna nende lõclisest väärtusest jakasutavadyas- miseks. Muidugi jääbi^ale ühele või-t!
pole enam midagi võimalik oš- tavale erialaste kompaniide yahen-: maius eraviisiliseks müümiseks.
:(just-vastava tasu eest. OtsesJelt. võib Hans KM
(Ontario) ja Storiy Mountaln (Mani-
: toba)i R.. Kaplani arv'ates vajavad
just Ipikaajalist: karistust kandvad
kurjategijad selliseid m^aju. kus nen-
. del ori võimalus koduses mugavuses
veeta^ korraga kuni 48 tundi ja võtta
külalisi vastu. 1 1 '
Kanada maksunia'ksjad on nähta­vasti
R. Kaplaniga ühel arvamisel,
kuna keegi ei ole kritiseerinud tema
kava vangistatute olukorra paranda­miseks..
• 1'
:'^-^'V •'•.'••:/•!•. U. •
»Meie Elu" nr. 38
uha
E E S T I
K
HELSINGI
et nad oma koi
Soome ajaleht
jahe lõunakaldj
Ühe tänavapildi
„Eestlased kogev;
ohtu oma õigust|
Rahulolematust li;
terisabades on sul
loovutama mujalt|
ei otse Ütle, et ,
hendab venelasi/
.väikseid lapsi oi
tekst kõlab:„Sün(
hulgas päris väik(
rännu tõttu- .eesti
phvaareng on nähl
EESTLASTE ARV
/ Kirjutise pealkii
• kasv langenud mšl
: sed kardavad, et jäi
Selgub, kuidas ei
NSV 1,4 miljoni.Sl
küst on mööduni
: kestel vähenenud.
/ seal 88% olid eestll
% ning praegu;eesti
ainult 64,7 protsen)
. osa teistest rahvusi
Autor peab ühel
vähest sündivust, sj
nud i960-ndate aaštl
praeguse 2,3 protsej
limata riigi rahva
skändamise tõttu
..Kaleva" tõdeb omi
on olnud teada jub|
na elanikest on ai
sed. .;
Venestärhise põhj
. va" mainib mitut,
esile industrialiseeH
rohkesti tööjõudu
selt tulemas Venem;]
on uued paremad k|
kohtadega. Kirjuti
mitmete eestlaste
sihilikult korraldäl:
töökohtade abil,' kui
ajendiks veriestami*
Artikkel käsitleb!
raadi küsimust. Üte)
/ k u l t on ,Eesti NSV
laste enda käes, sej
nistrist ainult üks
selt M j e l t aga „onl
kõige kõrgemad aml
sageli Moskvas kool
na tõstab autor e|
Valter/Klausorii, ki
gradis sündinud, sej
sõjas punaarmee ri(
VENE kEELE OSI
VÄHENEB
Artiklis üteldakse
keele valdamine ees|
vähenenud. ..Ametlil
kümme aastat tagasi
.: valdas vene keelt s
.'nud aastal oli oskav]
kuni 24.2 protsendil
" järgi soomlusel on kl
ju Eestis; kus on iln|
vata: võimalik .vaädf
saateid TV-aparaadilj
8000 Katj
* •
(Algus esil
parlamendiljigc Jessej
siliseU kohal. /
Vaimulikkudest või
tusest osa Toronto k|
Carter ja kardinal
mast ning poola kogl
kud Torontost j a mi
poola juhtivatest sõji
kohal kaks kindralit.
KATÕNI TRAAGIKA I
Avamistalitust juh!
samba komitee esime|
rad ja pQola kongres;
avamisest osavõtjaid]
ressi esinlees dr. W.
vükalt mälestusšõnal
provintsi poolt kõi
Frank Drea, rõhutadei
maailmas õiget ,rahu
tatud õiglus. Edasi kel
siodnijuht dr. S/f.mi|
Sewell, linnanõuniku(
Tohy Ponohüe.kes ait]
lestusmärgi püstitai
sõnavõtuga esines Jur|
gavalt Katõni traaail
sõnavõtuks oli prof. A]
nemine. A. Kawczaki
mõrvatute seas, ja omi
rõhutas, et mõrvatute'
selapsed ci lakka nõu(
ni tõde saaks täies ü|
valgele toodud ja süü(
:tu4 ja kahjud majaiK
tud. M
Veel kõneles üks
, test, mille )järele toii
' märgilt katte kõrvah
Katõnis mõrvatud: sul
• Mälestusmärk kujutabi
sist sammast, mis:nag
on lõhutud. Mälestusi
kõrvaldamise järele ^õ|
lestusmärgi kardinalid
: bin. Järgnes hulgalisi .V
nek leinamarsi helide s
Mälestusmärgi juun
.sõna kohalik parlar
•'Flys, avaldades headn
lestusmärk on tema rii