Meie Elu = Our life, November 28, 1985

              - \
ationai Libs^ai-y o f fenwla
Collection Qevelopraent Jranoh.
Nr. 48 (1865] 1985 - THURSDAY, NOVEMBER 28 XXXVI aastakäik
Balti rahvusgruppide!
peaks olema õigus võtta psaUROtöös
Tuleks koguda kuus miljonit allkirja-t ks i
©estlase, lätlase ja leedulase kohta — loliuidmisele, et Balti rahvus-gruppidele
Vabas M&ailmas antakse õigus saata esindajad Ühine­nud
Rahvaste Orgehisatsiooni istungitele, selle mõtte tõstatas Eesti
Ohvitseride kogu Kanadas esimees kpt. August Nõmmik Vabadus­võitluse
Nädalat tähistaval aktusel Hamiitonis. Sama puudutas ka
E.V, aupeakonsul Ilmar Heinsoo Läti Vabariigi aastapäeva aktusel.
Kõneldes pühapäeval Victoria ki­riku
ruumes Hamiltoni eestlastele
ütles aktusekõneleja'.\
„Balti rahvad kuuluvad ajalooli­selt
ja kultuuriliselt Lääne-Euroo-passe.
Strasbourgis on Euroopa Par­lament.
Sinna ei ole kutsutud vaba­de
Balti rahvaste esindajaid ja Eu­roopa
riigid ei pea aega veel küpseks,
et soovitada Balti riikide esindajatele
koha andmist ÜRO istungitel, nagu
Austria krahv Otto vbn Habšburg
soovitas. Vaba maailn^ käitub kum­maliselt
N. Liidu suhtes.
ESINDAJAD- ÜRO IST.bNGITELE
On selge, et oma tuleviku kujundä-jaiks
Ida-Euroopas peavad algatuse
haarama seal asuvad anastatud rah­vad.
Nende seas pii erilises olukorras
'eestlased, lätlased ja leediilašed, kes •
olid iseseisvad kahe maailmasõja va­hel
ning täisõiguslikud liikmed Rah­vaste
Liidus. Arvestadi^s Balti riikide
vägivaldset sõjalist okupeerimist N.
Liidu poolt, nendel rahvastel peaks
olema õigus oma esindajate saatmi­seks
ÜRO isturigitele ning osavõtuks
komisjonide tööst. ÜRO liikmesrii­gid
peaksid julgustama, toetama ning
tunnustama Balti rahvaste poojt
moodustatav^id eksiilvalitsüsi, et
neil oleks kergem arendada omava­helist
koostööd ning sõlmida koos­tööks
siduvaid lepinguid teiste riiki­de
valitsustega. Psimeses järjekorras
tuleks nõuda, et Balti rahvusgruppi-dele
vabas maailmas antakse õigus
saata oma esindajaid ÜRO istungite­le
samal alusel kui PLO (Palestiina
Vabadusvõitluse Organisatsioonile).
Ilma erilise selgitustööta vabade rah­vaste
seas ja ÜRO liikmesriikide va­litsuste
juures seda nõudmist ei ar­vestata.
^ ^
On vajalik alustada laiaulatuslik­ku
allkirjade korjamist — üks allkiri,
iga anastatud eestlase, lätlase ja lee­dulase
kohta N. Liidus.6 miljonit all­kirja!
See ei tohiks olla hirmuära­tavaks
koormaks, kui aktsioon on
hästi organiseeritud. Allkir|ade kor­jamisega
tuleks alata Eesti ja Leedu.
Vabariigi aastapäeva tähistamise
ajal ja lõbule viia ning allkirjad üle
anda ÜRO peasekretärile Läti Vaba­riigi
aastapäeval 1986.
Sellele ühisele aktsioonile võiksid
järgneda'kaugemas tulevikus teised
aktsioonid kui teised rahvad on kaa­sa
tõmma ud, mis võivad vabaduse
tuua kõig|le anastatud rahvastele
Ida-EurooAas. Töötame ja palveta-
Genfi resümee
Meil tuleb koos töötada
püsivaks rahuks
me, et me
seisvas Eedtis!"
T.E. Pensionäride koosviibimisel E. Mumm abikaasaga püüavad
mõistatada, kas maskeeritud „Mardid" on pesuehtsad. (Lähemalt Ihk.
võiksime kord elada ise- 6) Foto — 0. Haamer
AKTUS
Aktus kor
jäte Ühingu
eesti organis
•aldati Hamiltoni Võitle-algatusel
kõigi sealsete
itsioonide kaasabil.
Palvuse pillas õp. Tõnis Nõmmik.
Rahvas tervitjps.püsti seistes rahvus­lippu
selle sisisetoomisel ja laulis tra­ditsioonilist
Hamiltoni Võitlejate
Ühingu võitluslaulu: ..Eestimaa su
mehe meel ..L*'
Avasõnas EVÜ esimees August
Jurs kinnitas, et eesti sõdur on võidel­nud
ennastsalgavalt kõigis sõdades
oma maa ja rahva iseseisvuse kaits-
Leniiiikihõiväig lõppes
iüimee© surmaga
Sismolnuist suurima inimohvri- i Ellu jäänud piloot, k@s surmas te­iega
lennukihõiyang lõppes Maita .ia tulistanud terroristi kirvega, üt-pe|
alihna Vallettä lennuväljal, kus^ils rünnak oli õigustatud, kuna ve-surma
sai 60 inimest. Viis terroristi rejanulised hõivajad olid täitmas
sundisid Ateenast õhkutõusnud oma plaani-tappa üks reisija iga
Egiptuse saja reisijaga liinilennuki, tunni järele. Terroristid, kes varem
mille sihtkohaks Kairo, maanduma vabastasid osa naisreisijaid, olid
Luqa lennuväljal.kus hakkasid sur- eriti toored juutide ja ameeriklaste
miseks. Nend
gematu ja me
3 võitlustahe on raü-
1 on põhjust loota, et
nad võitlevad Eesti kord vabaks.
Teadustaja Endel Lindaja kutsus
ette ainukese Kohaloleva Vabadus­sõjast
osavõtnu, Karl Ranna. August
Jurs tervitas tefla ja õp. Tõnis Nõm­miku
noorim tütar Tiiu andis talle
mama reisijaid. Egiptus saatis ko­hale
oma sõjaväeüksuse, kes rün­das
lennukit. Tulevahetuses ja ter­roristide
poolt visatud käsigranaa­tidest
said esialgsete andmete järgi
surma 57 inimest, nende hulgas
terroristid, kellest ainult üks jäi
tunnustuseks li
Eeskävalises
Heidi Plinto-Ci
pala. ja katkem
marmortahvlil"
Kohvilaua olid
Hamiltoni eest
iii.
Dsas klaverikunstnik
ssano mängis kolm
i raamatust ..Nimed
vastu, ja valisid nad välja esmajär­jekorras
mõrvamiseks.
Egyptair'i reisilennuk Boeing
737 on sama, millega Egiptus trans-porteeris
Itaalia laeva hõivanud
terroriste ja sunniti maanduma
ameeriklaste poolt.
Lennuki hõivajad ei esitanud po­liitilisi
nõudmisi, kuid Egiptus väi-kuune
poeg, kes olid teel külastama dab, et terroristidele andis ülesan-
SaudiAraabias töötavat abikaasat, de Liibüa.
Surmasaanute hulgas on ka 27-
aastane kanadalane ja tema 16<
GenBs lõppes neljapäeval
21. nov. president Ronald Rea­gani
ja N. Liidu juhi ning Nõu­kogude
kommunistliku partei
peasekretäri Mihhail Gorbat-shovi
kolmepäevane nõupida­mine
tuumarelvade arvu vä­hendamise
ning sõjalise kasu­tamise
kohta, koos diskussioo­niga
teiste rahvusvaheliste
probleemide üle. Mõlemad
suurriikide juhid nõustusid
selles, et ükski sõua tuumarel­vadega
pole võidetav. Suurvõi­mudel
tuleb leida teid, kuidas
kindlustada rahu maailmas ja
hoiduda üldse sõdadest suur­riikide
vahel.
Otsesteks nõupidamisteks
^Reagan ja Gorbatsnov kulutasid
9 tundi 19. ja 20. nov. Mõnel
nõupidamisel olid neil kaasas
kuni 6 eksperti, teistel nõupida­mistel
ainult üks tõlk kummalgi.
Nad mõlemad eelistasid rohkem
otsest omavahelist kõnelust.
Nõupidamiste kestel ei antud
ajakirjanikele mingisugust in­formatsiooni.
KpMMÜNIKEE
' Ühises kommünikees, mis
avaldati Genfis enne sealt lahku­mist,
president Reagan ja Gor-batshov
teatasid, et nemad dis­kuteerisid
põhilisi küsimusi rel­vastuse
vähendamise alal ja teisi
rahvusvahelisi probleeme. Kõ­nelused
olid selgesõnalised ja ot­sesed.
Kõneldi otseselt üksteise­le
silma vaadates. Otsustati jälle
kohata ja mitmeid küsimusi
otsustati-lasta ekspertidel selgi­tada.
Kumbki pool ei lubanud
kasutamisele võtta tulevases sõ­jas
keemilisi relvi (sõjagaase).
Konkreetselt lepiti kokku:
— Kumbki pool ei taotle enda­le
ülekaalu relvastuse alal;
— President Reagan ja Gorbat-shov
saavad uuesti kokku
1986.a. Ühendriiges ja 1987.a. N.
Liidus;
— Koostööd suurendatakse
kultuurilisel alal;
— Astutakse samme õhutrans­pordi
kindlustamise alal, et mi­dagi
sellist enam ei juhtuks nagu
Lõuna-Korea reisilennuki alla-tulistamine
2 aastat tagasi;
— Lepiti kokku selles, et USA
avab oma konsulaadi Kiievis ja
N. Liit New Yorgis.
ERINEVAD SEISUKOHAD
Täiendavates ^ sõnavõttudes
ühise kommünikee kohta presi­dent
Reagan märkis, et kumbki
pool ei ole saavutanud seda, mi­da
ta lootis. Seisukohad on põ­hiliselt
erinevad ja nende lahen­damiseks
njng kokkuleppe saa­vutamiseks
on vajalised uued
nõupidamised. Selgitamisel oli
N. Liidu sõjaliste jõudude välja-J
toomise küsimus Afganistanist.
President ootab, et N. Liidu va­litsus
esitab üksikasjalikuma ka­va.
' ' I • ,
Gorbatshovi kava tuumarel-'
vade arvu vähendamiseks ei tul­nud
lähemale selgitamisele, sest
Gorbatshovi eeltingimuseks oli,
• et president Reagan loobuks oma
strateegilise kaitse kavast. Presi­dent
Reagan sellega ei nõustu­nud.
Mittenõustumises ajaleht
„Pravda" Moskvas ei süüdista­nud
president Reaganit, vaid sõ­jaminister
Gaspar Weinbergerit,
kes oli ipresidendile selgitanud,
et Gorbatshovile ei tulle tolligi
järele anda.
Tippude nõupidamisel disku-teeriti
ka rahuliku koostöö prob­leeme,
eriti kuidas tuumaenergiat
suuremal hulgal kasutada suu­rendatud
energia vajaduste ra­huldamiseks
rahvusvahelises
ulatuses.
BRÜSSELIS lA PRAHAS
President Reagan lendas Gen-fist
Brüsseli, kus ta andis NATO
riikide juhtidele üksikasjalise
ülevaate Genfis asetleidnud nõu­pidamise
kohta. See näis rahul­davat
NATO riikide juhte selles,
et president Reagan ja Gorbat-shov
otsustasid pidada uusi läbi­rääkimisi
järgmistel aastatel.
Gorbatshov sõitis Genf ist Pra­hasse,
kus ta informeeris Genfi
nõupidamisest Varssavi Pakti rii­kide
juhte.
Washingtonis Saadikutekoja
demokraatide liider Tip 0'NeiU
kritiseeris president Reaganit, et
ta oli liiga kitsi järeleandmiste!
, Gorbatshovi nõudmistele. See ei
võimaldanud tippudel tulla tõsi­semalt
tuumarelvade vähenda­mise
ja kontrollimise küsimuse
juurde. Ta oli ähvardanud blo­keerida
, administratsiooni
püüdeid riigivõla suurendami­seks,
kui valitsus hakkab seda
nõudma J a teiseks suruda läbi
riigikaitse eelarve vähendamine,
et 1990. aastaks jõuda tasakaa­lustatud
eelarve juurde.
(Järg. lk. 3)
etles Ivar Ranna,
(orraldanud ühiselt
organisatsioonide
daamid pensionäride klubi esinaise
pr. Hilda Kleineli juhtimisel.
Lõppsõnas Hatniltorii Eesti Seltsi
juhatuse liige Leo Saar tänas aktuse
korraldajaid, esinejaid, p)^renaisi ja
koosolijaid, et nad nü suurel hulgal
võtsid osa Vabacusvõitluse Nädala
aktusest. Lauldi uniselt Eesti hümni.
KUNSTSNÄITUS
näituse saalis
lühapäevaU.
koBI 11.00 ®.L kuni k®ll 9.00 p.l.
Toronto Eesti Baptisti kogudus
883 Broadview Ave.
Pühap., 15. dets. kl. 4.00 p.l.
ÄDVENT-KONTSERT
Soga- ja noortekoor "Charles Kipperi j
DESIREE MEDRI - viiul
JAANUS KÄRNER - kön®
KÕIK ON KUTSUTUD
ARKADY SHEVCHENKO,
endine N. Liidu suursaadik
>yal York Hotellis, 4. dets. 198i
VASTUVÕTT 8.30 ö., ÕHTUSÖÖK 7.30
HIetid $60.00, saadaval EKN büroos - 465
ÜLEJÄÄK LÄHEB SÜÜDISTATUD ENDISTE SÕJAVÄELASTE KA' 1T8EF0NDI
CmSPlN ELSTED
Jaan Kaplinski ingliskeelse luuletuskogu bibliofiilse köite
. väljaandja Briti-Columbiast esitab luulet kogust:
E SEA IN US ALL, selected poems of Jaan Kaplinski".
Reedel 29. nov. kell 8.00 õ.
Medical Science Building, ruum nr. 3163,
1 Kings College Circle
EESTI KIRJANDUSE SÕBRAD
EESTI BAPTISTI KIRIKUS, 883 Broadview Ave. Torontoc
Laupäeval, 30. nov. ca. algusega kell 1 p.l.
MITMESUGUSTE KÄSITÖÖDE, KÜPSETISTE J.M. MÜÜK
VAESLASTE JA VAESTE
ABISTAMISEKS
iParagyBrasiilias ja Argentiinas vaeslaste IkoiSudes,
^ Aafrikas, Pöhja-Kanadas Ja mujal.
TÄNAME TEID LAHKE OSAVÕTU JA KAASABI EEST. ,
1!.30-4.30 p.l. Viimane näituse päev pühap. . dets. 1985.
Fühapäovaf, 3. dets. koll 6 pJ.
Boyal Conservatory of Music
AISTE
II
II
. 2 h
JOULUNAITUS-kunstnik
Saarniidu töödest
•I
I Pääsmed $8.00, $7.00 ja $6.00
. ja 8. detsembril Toronto Eesti Maja
väikeses saalis kella 10.00 — 20.00-nl
j
BXEOS AASTAKS