Meie Elu = Our life, November 28, 1985

              NELJAPÄEVAL, 28. NOVEMBRIL - THUESDAY, MWEMBER 28 „Meie Elu" nr. m (1865) 1985
xmz
6
Äsja ilmus Kanada Etnilise Federatsioenl tagasivaadis, 247o
raamatuna dr. J.M. Kirshbaumi sulest. Esimene eksemplar anti
föderatsiooni kokkutulekul üle Ontario kodakondsuse- ja kultuuri­ministrile
Lily Mtinro'le, kes esines sõnavõtuga. Raamat ilmus mulli-kultuuriministeeriunii
ja Ontario kultuuri-jakodakondsuseministee-riumi
rahalisel [toetusel. Pildil: minister Lily Munro annab „Mei(B
Elu" toimetajale S. Veidenbäumile üle eksemplari äsjailmunud raa-
Säo Paülo väikesearvulises eest«
laskoniias on eriti sel aastal tähista^
tud rohkesti 8O-0asta juubeleid.
HERMÄlilN MÜLLER • •
sündis 13. veebr. 1905. a. Tartus,.
. . . . . . I •.
kus veetis lapsepõlve, käis koolis ja
lõpetas 1923. aastal H. Treffneri
gümpaasiumi. 1925.. a. astus Tartu
Ülikooli ja lõpetas'majandusteadus­konna.
Abiellus 1928. a. Selma
Reial'iga. 1Ö34. a. sündis neile tütar
Vive. Töötas omal kutsealal kuni
lahkumiseni kodumaalt, y
1952. a. rändas ühes perekonnaga
Brasiiliasse, jäädes elama Sao Pau-losse,
kus ka temal tuli läbi teha
sisserändajaile tavalised raskused.
Igapäevase töö kõrval võttis H. M .
aktiivselt osa EELK Koguduse Sao
Paulos elust, olles aastaid koguduse
nõukogu liige. Eestlasele omase v i ­sadusega
jõudis rahuldavale elujärje­le
jä suutis anda tütrele Vivele üli-.
koolihariduse. '
Hermann Müller on puhkepaigal
ja elah perekonnaga oma ilusas ko­dus
Sao Paulo naaberlinnas Santo
Andrš's. lAkadeemiliselt kuulub
Korp! Fraternitas Estica vilistlas­konda.
ujur Ernst Jõesaar
surhud
Stockholmis suri 10. nov. nime­kas
skulptor Ernst Jõesaar 80 aasta
vajiuses. Tal oli kopsuvähk. Ernst
Jõesaar sündis 18. juulil 1905.a.
Tartumaal. Õppis „PalIase" kunsü-
Nädalalõpul 25.-27. oktoober toi­mus
„Kalevi" lipkonna „Viru" rüh­ma
sügislaager Kotkajärvel.
Virurühma koosseisus toimus
käesoleva tegevusaasta algusel suur
liikumine poiste vanuste tõttu, kuna
10 poissi läksid edasi ,".Vambola"
vendurite rühma. Nende asemele
hunduparvikust ,,Taarapojad" aga
tulid 8 agarat noort skauti. Jär elikult
langes rühma keskmine vanus tun-duvah
ja eelmise aasta reameestest
on saanud selle aasta„yanad kalad"
ja salgajuhid. Salgajuhtidena tegut­sevad
Arno Türk, Erik Jaason ja
Hendrik Nõmmik.
Rühma juhtkond pidas soovita­vaks,
et rühm saaks mõned päevad
veeta tihedas kontaktis Kotkajärvel,
„Kalevi" majas. Seega saaksidpoisid
omavahel kokku kasvada ja nautida
,,Viru" vaimu, tutvuneda „Kalevi"
majaga ja nautida majas peremehe­tunnet,
teades et .see on nii kui oma
kodu. Sellega aga käivad kaasas ka
kohustused nagu puhastus, korras­hoid,
tulepüude varumine ja lõhku­mine
ning julgeolek. Selgus et mit­med
noored poisid lõhkusid puid esi­mest
korda suurema kirvega, kuid
lehtede riisumisega olid nad juba
kõik tuttavaid.
Osavõtt oli 16 Vi ru skauti (ainult 2
ei saanud tulla] ja 6 juhti. Ilmataat
varus haruldase sooja päikesepaiste­lise
ilma, kus^ainuh ühel ööl veidi
vihma sadas. Ööbimine toimus,,Ka­levi"
majas ja toidu korraldajaks oli
nskm. Arnold Tralla. Ilm võimaldas
pidevat välistegevust, ja skj. Ricky
Tae viis poisid kahele matkale^kus oli
võimalik näha Kotkajärve ümbrust
sügisrüüs.
Laupäeva õhtul korraldati ka
maastikumäng mis suure energiaga
läbi viidi. Sellele järgnes saun, mille
poisid ise soojaks kütnud olid. Lõk­keks
olid salgad ettekanded valmis-tanud.
mida teised õiglaseh arvusta­sid
vastavalt kvaliteedile. Lõkkejutu-na
rääkis nskm. Rein Pajo loo Ümera
jõe lahingust ja tolleaegseist sõdimis-viisidest.
Kui saabus öörahu, oli isegi
kellaaeg Viru rühma poolel. Kell ju
lükati öösel tund aega tagasi ja seega
said kõik tund aega kauem magada.
Nskm. Endel Meil ehitas kohapeal
•lühikese õhuraja,mille ületamine õn­nestus
mitmel poisil — mõnel jõuga,
mõnel nupuga. Käidi ka uudismaal,
TORONTO EESTI ÜHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
Üh<0ndu^ on jõud
Kinnisvara laenud 9.50%
teiklikud laenud alates 10.50%
(Informatsiooniks helistag®
465-4659
^ank avatud esmasp.-roQdo 10:00-3:
Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
kus sügisel ehitati suur kiik juhtide
"Metsamärgi laagri ajal. Uuriti köidi-seid,
mida kasutati ehitusel ja siis
prooviti ka kiike, mis ikka veel ka­sutuskõlblik
oli ja leiti, et olevat
..amazing".
Juhtidena tegutsesid veel nskm.
Mikk Jõgi ja skj. Paul Poolsaar trans­pordi,
sauna kütmise ja üldise tege­vuse
korraldamise näol.
Laagri lõpetamisel langetati ,,Ka­levi"
maja juures „Viru" lipp ja asu­ti
koduteele.
TÄNUAVALDUS
Gaidlipkond,,Põhjala Tütred'ava!-
dab siirast tänu kõigile, kes aitasid
kaasa Jõululaada kordaminekuks.
Ilma Teie abita ei oleks laada korral­damine
ja õnnestumine olnud võima­lik.
Suur tänu kuulub ka kõigile küla­listele,
kes seda üritust toetasid oma
osavõtuga.
ja * 1 * 1) *
VALENTIN LUiwiGSAUKAS
tähistas oma 80. a. juubeli sünni­päeva
Sao Paulos. Ta sündis 13. mail
1905. a. Riias. Lapsepõlve veetis Hii­nas,
kus ka lõpetas gümnaasiumi.
Tuli vanematega Jlestisse 1924. a.
Lõpetas Tallinnna Tehnikumi 1938.
aastal keemiainsenerina. Abiellus
1939. aasta|[ Galina Archangelskaja-ga.
Eestis sündis neile kolm poega;
Jüri, Leiger ja Valentin. Töötas
Kohtla-Järve Põlevkivitööstuses ja
viimased aastad kodumaal nahavab­rik
,,Unionis'-. -
1944. a. põgenes 1 perekonnaga
Rootsi. Oma venna konsul F. Sau-kase
kutsel siirdus 1946. aastal Bra­siiliasse,
kus neil sündis tütar Marina.
Jäädes elama Säo Paijilosse, töötas
peamiselt nahaparkimise alal, jõudes
peatselt onia ettevõtteni, kus töötas
kuni puhkepaigale minekuni. Jõud­nud
rahuldavale elujärjele, suutis ta
anda kõigile oma lastele ülikooli­hariduse.
Akadeemiliselt kuulub
Korp! Fraternitas Esticasse nagu ta
l<olm poegagi. ,
neiuna Keller, sündis 3. aug. 1905.
a. Pärnus, kus käis kpolis ja veetis
noorusaastad. ^ ,
Brasiiliasse rändas ühes vanema­tega
1926. aastal, asudes elama Sao
Paulosse. '
Abiellus 1940. a^astal. Omades ma­janduslikke
võimalusi, on ta alati
tõhusalt ja tähelepanu äratamata toe­tanud
rahvuslikku tegevust. Juba
aastaid lesestunud, veedab oma elu
sügispäevi oma mugavas kodus Sao
Paulos.
Vello Kitfi
mälestuseks
3. juulil 1985 tuhastati Sheffieldis,-
Inglismaal Vello Kitti põrm, keda
vikatimees südamerabandusega oli
äa viinud siit maailmast samas lin­nas
26. juunil 6. septembril 1914
<^ Kuressaares sündinud Vello Kitfi
tundsid ja mäletavd paljud saarlased
nii Torontos kui ka mujal Kanadas.
Meie filatelistidele peaks tema nimi
tuttav olema ajakirjas „Eesti Filate­list"
ilmunud tema sulest tulnud ar-.
tikliteläbi. Ja laiematele hulkadele
tutvustas ta end oma ainulaadse ning
haruldase väljapanekuga Kuressaare
postiajaloost mullu Torontos Esto '84
raames toimunud filatelistlikul näi­tusel.
Sama eksponaat oli välja pand-nud
ka hiljuti Saksamaal aset leidnud
BALTICA näitusel. - -
Kadunu filatelistlikud huvid ei
piirdunud ainult oma kodulinnaga ja
Eestiga. Need hõlmasid kogu maail­ma.
Seda tõendab tema nime sage­dane
esinemine rahvusvahelistel
oksjonitel ja näitustel mitmesugustes
riikides, kust ta tõi koju ka rohkesti
auhindu oma väljapanekute eest. Te­ma
viimast „saavutust" filateelia
'alal tähistab tema valimine Rahvus­vahelise
Olümpiafilateelia Föderat­siooni
(FILO) liikmeks.
Vähestele on teada, et Vello Kitt'il
oli külaldaselt annet selleks, et olla
kirjanik, kas siis luuletajana, novel­lide
ja romaanide autorina või lugu­laulu
meistrina. Viimases kategoo­rias
ootas trükkiminekut tema „Saar-laste
sõjasõit".
^ Ootamatu surm tõmbas kriipsu lä­bi
ka mitmest teisest kavatsusest,
nagu kaheksa lapse elulugude taus­tal
perekond Ranna ajaloo kirjutami­ne.
Ja veel veidi enne surma ühele
sõbrale saadetud kirjas mainib ta:
„Mis mind aga kurvastab on, et minu
Kuressaare postlajalugu — 1000 leh­te
haruldaste asjadega trükist ei i l ­mu..
."
Vello K i t f i lahkumine on suureks
kaotuseks eesti filaieeliale. Mitte ai­nult,
et ta viis hauda kaasa oma
rohked teadmised, vaid on ka karta,
et ta suured ja väärtuslikud kogud
lendavad laiali igasse maailmakaar-
• de. •
E.R.
99 Kalevi'* lipkojima „Vii'ii" rähma sügislaagrist osavõtjaid. „Kaievi" maja rõduL Foto - A. Tralla
lllllllilllllllllilllllillllllli^lilllililtiltilllliSilllllHIIIIIIiiilliS
KUHU MINNAI
® Neljap., ?.8. nov. Aiandusklubi
loeng haudade kaunistamisest Ees­ti
Majas algusega kl. 7^30 õ.
9 Reedel, 29. nov. esitab Crispin
Elsted Jaan Kaplinski luulet Medi-cal
Science Bipiilding'u8 algusega
kl. 8 õ.
® Laup., 30. nov. ja 1. dets. Abel Lee
kunstinäitus Eesti Majas kl. 11 h.-9
õ.
0 Laup., 30. nov. käsitööde, küpsis­te
jm. müük vaeslaste ja vaeste
abistamiseks Baptisti kirikus algu­sega
kL 1 p.
©Laup., 30. nov. Vabadussõja al­guse
tähistamise aastapäeva koos­viibimine
Eesti Majas algusega
kl 7.30 õ.
# Kuni 1. dets. Timmase uute töö­de
näitus The Region of Peel Art
Gallery, 7 Wellington St. East,
Brampton.
® Pühap., 1. dets. Ella Io8tman'i,
Dagmar Pint'i ja Armilde Pihla kä­sitööde
näitemüüREesti Majas kl.
l(Hlp.
0 Pühap., 1. dets. Pensionäride
Klubi jõululaat Eesti Majas alguse­ga
kl 12 p.
® Pühap., 1. dets. Tartu Ülikooli
aastapäeva tähistamine Tartu Coi-lege^
is algusega k l 3 p.
¥ei'onika Keerdoja
Mri Rootsis
Esmasp. 11. nov. suri Rootsis
kunstnik Veronika Keerdoja, n-na
Suija, 81 a. vanuses. Ta oli sündi­nud
20. mail 1904 Otepääl Õppis
kunstialal Tallinnas A. Kaigorudof-fi
ateljees ja Riigi kõrgemas kunsti^
NÄDALA RISTSÕNAD
s s i 7
/6
® Pühap., 1. dets. Mulkide koosvii­bimine
Eesti Majas algusega kl 3
p.l
M Kolmap., 4. dets. Arkady Shev-chenko
kõneleb Royal York hotel­lis
„N. Liidu valeinformatsioon
Läänes". Vastuvõtt kl 6.30, õhtu°
söök kl 7.30 õ.
® Laup., 7.-8. dets. jõulunäitus
kunstnik ]. Saarniidu töödest Eesti
Majas.
® Pühap., 8. dets. Armas Maiste
klaverikontsert Royal Conservato-ry
of Music ruumes algusega k l 6 õ.
® Pühap., 15. dets. advent-kontserl
Baptisti kirikus kl. 4 p.l
® Teisip., 31. dets. A/S Eesti Maja
Torontos uueaasta vastuvõtuball
algusega k l 7 õ.
lilllllilllllllllilllllililllililllliilllllllilllllllllilllllllllllllliliHtil
iiiisiiiliÄi
PÄRANDID EKN-ule
HELMI KEJNI^MANN
neiuna Gu|devida, sündis 23. juunil
1905 Eestisl Abiellus Walter Kenk-manniga.
Äeil sündis 4 last. 1949.
aastal emigreerus perek. Kenkmann
Brasiiliasse ja asus elama Pärana
osariiki. Etfvõimaldada lastele kõr­gemat
kooliharidust, siirdut! Sao
Paulosse, kus kaotasid surma läbi
ühe poja. Sao Paulos hakkas Helmi
Kenkmannj/kohe tööle rahvuslikul
põllul, tegeledes peamiselt noortega.
Tema juhtimisel lavastati nii mõnigi
lastenäidend ja koostati ja esineti
lastekavadega emadepäevadel, jõu­ludel
jne. Ta organiseeris ja juhtis ka
rahvatantsugruppi. Järsk haigestu­mine
katkestas selle tegevuse.
Vaatamata sellele, et ta liigub juba
ligi 20 aastat ratastoolis, on ta hingelt
noor ja Vaimselt erk ja on huvitatud
kult meelestatud kaasmaalased
Erna Suta ja Leonhard Kahro pä­randasid
EKN-ule suuremad sum­mad
välisvõitlusliku töö toetami­seks.
EKN on selle eest ülimalt
tänulik.
kõigest, mis sünnib rahvuspõllul. On
elanud kaasa oma mehe tööle, kes on
olnud palju aastaid EELK Koguduse
Sao Paulos nõukogu esimees ja nüüd
valitud selle alaliseks liikmeks. Oma
kaheiepojalePeeter Mattile ja Tiido-le
on suudetud andakõrgem Haridus.
Tütar Erika on abielus ja elab Toron­tos.
Helmi Kenkmann ühes oma abi­kaasaga,
kes on puhkepaigal, elab
omas ilusas majas Sao Paulo ees- Näitleja Edgar Kink 3200 jala kõrgusel St. Raymondi P.Q. kohal
purilennukis mille piloodiks tema ristipoeg Valdur Pille, kes hiljuti
PÕIKI: 1. Ei ole koheselt tarvita­vad,
tagavarad, 6. Uhkeldav-kerglase,
hüppa teatud moel, 11. Mingisuguse
puuvilja seemriekivi — inglise kee­les,
14. Süüdistatava mujaldek tema
süütuse tõendusena, 15. Värsked ja
verised haavad, 16. Üks Soome tun-tud
kirjanikke, ly.Omandama, vastu
võtma, 19. Kuivanud oksa, 20. Mehe­nimi,
21.Sadamaeelne ankrukoht, 22.
Kilbike, plaadike, endisaegne ilus­tus,
24. Tööriist peenramaa kaevami­seks,
26. Jõua mingis spordis kelle-gist
ette, 27. Ilma mingi probleemita,
30 Selle all a tehti vanasti tuli, 32.
Naisenimi, 33. Liikumise siht, 34. See
on igal tühja kõhuga elusolevusel, 37.
Teatud hobune, 38. See tuleb kohtus
igal tunnistajal anda, 39. Üks tuntud
juustusorte, Hnn Hollandis, 40.
Kolmikkonsojiant, 41. Paul ehk Sig­ne
, 42. Määra suunda teatud
moel, 43. On iga inimene sündides,
45. Võitlen, 46. Mürgel, 48. Üks pea­misi
postisaadetisi, 49. Sellest saab
peale põletamist head põllumaad, 50.
Küsi. 52. Elab vees, 56. Lühike peen
karv, 57. See inimene kirjutab välja-mõekdud
romaane, novelle ja jutus­tusi,
60. Re-diees — muusikaline ter­min,
61. Leotis õlle või viina tege­miseks,
62. Näita näpuga, 63. Hüüd
korra peletamiseks, 64. Nöökas hea-
• tahtlikult, 65. Teatud köite või trossi­de
hüüdnimi merekeeles.
PÜSTI: 1. Vanamees, 2. Teatud
merelinde, 3, Harjutatakse sõjaväes,
4. Lõhnav kummel — murdes, 5.
Sulle — saksa keeles, 6. Üks endisi
euroopalise kuulsusega Eesti kuuii-tõukajaid,
eelmisel sajandil sündi­nud
üks Eesti heliloojaist, 7. Mehe
hüüdnimi, 8. Piljardimängu vahen­did,
9. Ameerika mehe hüüdnimi, 10.
Seemne varudest toituvad taimed,
selliste taimede noorusvormid, 11.
Teiste kulul elaval isikul või rtiuul
olendil, „vereimejal", 12. Äärmusli­kust
tahtmisest, 13. Produtseerida,
18. Tsiviilellu tagasi - - harilikuU sõ­javäelaste
kohta käiv väljendus, 23.
. . .vili — puu- ja köögivili, 25. Mehe
hüüdnimi, 26. Teatud söömaaeg, 27.
Mõnede maade rahaühik, 28. Jahi-loom,
29. Vigurivänta, 30. Mingit
prunti, 31 raha — teatud nõutav
maks, 33. Kerjus, 35. Selline tahab
iga naine olla, 36. Sumin, 38. Kahtlev
sõnake, arvatavasti, 39. Jutustavast
ilukirjandusest, 41. Hädapäraseks ra­ha
saamiseks mingit asja teatud lae-nuasutusse
viima, 42. Üks golfmän-gu
terminitest, 44. Ameerika mehe
hüüdnimi, 45. Ring, ringikäik, üks
. . .minutis on üks tuur, 46. Neid on
ehitustegevuses vaja, 47. Millelegi
vastuvõtlik, kergesti mõjutatav, 48.'
Oli üleilmne 193Ö-te aastate alul, 50.
Teatud nuga, 51. järsku, 53. Palus,
54. Emane koer, 55. Kääbus rahvas
Kesk-Aafrikas, 58. Naisenimi, 59.
Öeldakse janusele inimesele.
(Koostanud E.V.)
(Lahendus järgmises lehes)