Meie Elu = Our life, August 2, 1979

              NELJAPÄEVAL; 2. AUGUSTIL ~ THURSBAY, AUGUST 2 eie Elu" nr. 31 (1538) 1979
IIN <D 0 0
.-' •Möödunud nädal algas Eesti Laste Suvekodus Jõekäärul jumalateenis­tusega
peamaja ees põlispuie varjus, kus teenis õpuetaja Andres Taul. Nä­dal
varem elas paarsada inimest kaasa rikkaliku eeskavaga noorte lõkke-õhtule.
Lõkkevanaks' ja teadustajaks, oli
Paul Kako. Noored oma ettekannete­ga
kutsusid esile rõkkava naeru ja
kestva aplausi. Iga ettekande lõpul
hüüti kooris mõned laused, nagu:
„Siin meil' tore on, siin me laulame,
siin me tantsime." „Rigadi rägadi,
risti-rästi eesti poisid teevad vaga
hästi!". Kell 10 õhtul pakuti lastele
viinivorste. saia ja joogiga, külalistel
oli võimalik kohvi j ä selle kõrvulist
saada einelauast, kus „puhvetipreili
dena" toimisid Naisseltsi esinaine H.
. Novek ja majandusala juhataja H.
Valter. \ / ; . ' : ' J 1 ( / ; : ^
. Lõkkeõhtu viimaseks numbriks oli
näidend .katkend kevadest". Õhtu
lõppes lauluga: ,,Nüüd uni tule rutu­ga/
et magama me jääks".
Jõekääru Teatajast" — mille vät
jaandjaks on suured tüdrukud — lei­ame
järgmist: Mängiti jalgpalli kus
kõige vahvamad olid Ülo Vainomäe
Toomas Kolli, Sven Reitav, Villi Lo
max, Paul Pisa ja Paul Kako. Ujumi
ses pr. Kreemi eksamineerimise
õiendasid Punaseristi eksamid järg
mised noored algajad: Ingi Roosi Id,
üsa Kukk, Kalev Kaup, Chris Ka-dai,
Madis Saks ja Maia Linask. Al­gajate
klassis: Monica Heinmaa,
Helvi Kiik, Kadri Linask, Elle Pa-lum,
Kai Rannik. Noorte klassis: Hu­go
Attemann, Rein Attemann, And­rus
Kung, Linda Norheim, Alaric
Nurm, Andres Nurm, Thomas Olvet
ja Ülo Vainomäe.
Laskmises on E. Ruberg oma tu­levaste
Maailmameistritega" tõhu­sat
tööd teinud. Nii saavutas Too­mas
Kolli hõbemärgi ja bronksi
omasid järgmised laskurid: Ülo Vai­nomäe
Saksamaal (varem lehes eksi
kombel Veskimetssma märgitud),
Rein Lomax ja Indrek Lusik. Maimo
Palumäe (12 a. v.) laskis 100 võimali­kust
100.
10. juulil sai Russel lllingworth
10-ne aastaseks ja sel puhul kasteti
teda (visati) vette, samuti pühitses
19. juulil oma 14. a. sünnipäeva Juta
Metsala ka teda peeti meeles.
J.-S-gi
Jõekääru suvekodu noored valmistuvad-lõkkeõhtuks
STBMUUSIUMI KOLM FAA!
esimene taas algab sügisel
Eesti Kunstimuuseumi saamise j vai sügisel ja valmib eelolevaks ke-idee
on seisnud vaikivas olukorras vadeks.
loengud Tortu
:SJL
Kesknädalal, 24. juulil sõitsid Jõe­kääru
noored, suvekodu juhataja
Viive Lomax'i erialal juhataja E. Ru-bergl!
ja kasvatajate juhtimisel kül­la
Seedrioru nooltele.
Kell-ö hommikul väljus üks suur
buss ja mitu sõiduautot 81 noorega
Jõekäärult — suunaga Seedrioru.
Pärale jõuti kell 11 e.l. Külaliste vas­tuvõtuks
olid Seedrioru kasvandikud
üles rivistatud poolkaares .peamaja
poole. Sõidukitest väljunuid tervitas
Seedrioru Suvekodu juhataja Kun­da
Niit ja kasvataja Priit Aruväld
andis Jõekäärule kingitusena Seedri­oru
ojast püütud elusad vähid loe-kääru
j arve ..ümberasumiseks".
Rivikorras liiguti peoväljakule,
kus' heisati Suvekodu lipud Seedri
oru lipp kerkis Seedrioru laulu „Kui
ma Seedrioru küngastele jõuan, leian
sõpru hulgana" saatel.'Ja Jõekääru
lipu heiskamisel lauldi Jõekääru
hümni. Vahetati kingitusi ja lausuti
tervitussõnu. Seedrioru kasvandik
Liisa Hess lausus „tere tulemast
Šeedriorule" ja Jõekääru poolt andis
juhataja Viive Lomax Seedrioru ju­hataja
K. Rist'ile, E. 'Rubergi poolt
valmistatud ehistöö — nahasse voo­litud
Tallinna silueti. '
Peale selle sammusid noored Seed­rioru
mälestussamba juurde ning ri­vis
tusid poolkaares selle ette kus E.
Ruuberg kahe noorega asetasid Noo-ra
Valteri poolt Jõekääru mändidest
valmistatud pärja ausamba jalale.
Enne pärja asetamist pöördus E.-.Ru-(
berg hingestatud sõnavõtuga noorte
poole, lausudes: ,,Armsad eesti noo­red
Kunglarahva tütred ja pojad,
see mälestussammas mille ees meie
seisame on püstitatud langenud Ees­ti
kangelaste auks; Paljud, kes lan­gesid
Vabadussõjas, olid sama noo­red
ja värsked nagu need noored-kä­bid
mis dekoreerivad seda pärga.
Need noored andsid oma elu selle
eest et Vabastada meie vanemate ja
esivanemate maa. Need rahvad ikka
läinud aasta suvest saadik. Kuid see
ei tähenda, et selle idee teostami­seks
pole vahepeal töötatud või on
idee koguni maha maetud. Mõtte
jätkamiseks sunnivad vajadused ja
nii moodusfatigi pärast EKK viimast
peakoosolekut uus majanduskomis­jon
eesotsas Johannes Pahapilliga.
Komisjoni kuuluvad veel Stella Ker-son,
Arved JPedjase, Helen Peterson
ja Siegfrid Veidenbaum.
Mäletatavasti tegi eelmine komis­jon
hulga head tööd mitmesuguste
objektide valimisega, ideede kaalu­misega
ja valitsusasutustega sidepi­damises.
Küsimus jäi esialgu peatu­ma
meie oma ühiskonna leiguse ta­jäävad,
kes austavad oma langenuid ha idee ja vajaduste uudsuse tõttu
ja oma esivanemaid, need ei 'kao ku-j EKK trustiide ja majanduskoolis-nagi"
, joni esimehe J. Pahapilli energilisel
= Päevakavas oli mänge, ujumist ja tegevusel on toimunud rida mitmeid
võistlusi, mis toimusid- sõpruse vai- kokkupuuteid valitsusasutustega ja
mus kuni oli jõudnud lõunaaeg.' Söö- on kujundatud teatud juhtmõtted,
gipalve pidas E. Ruberg. Pärast einet , Läbirääkimisi Ontario kui tuuri nii-jatkus
ühine tegevus küni õhtusöö­gini.
Videvikus süüdati lõkkctuli.
Lõkkevanaria toimis kasvataja Priit
"Aruvald, kes oma julge esinemisega
ja hea eešti-keelega lõi hubase mee­leolu,
Ettekannete raames esinesid Suve­kodude
noored vaheldumisi — iga
Suvekodu oma osadega. Esineti nii
tarede kaupa jä ka üksikult. Oli
head eesti laulu mille helid hõljusid
meeldivalt üle Seedrioru põlispuude
ja üle avarate haljasalade. Oli ka
naljaettekandeid. Olgugi, et vahepeal
nisteeriumi rahvapärandi säilitamise
osakonnaga ja selle juhatajaga V. N.
Styrmo'ga ning Wintario Toronto
piirkonna konsultandi Jay Jacksoh-
'iga diskuteeris J. Pahapill kosu
ideed, kavandamist ja majandamise
probleeme.
Mõlemilt poolt julgustati EKK'd
2) Objekti eelkujundamisele asu­takse
pärast esimese faasi lõpeta­mist.
Võimalikud toetused jagune­vad
kolme ossa: 1/3 Wintario'lt, 1/3
keskvalitsuselt ja 1/3 ühiskonnalt.
Meil peab valmis olema teise faasi
alustamiseks n.n. ,,seemnekapital"!
Annetused ja pärandused selleks et­tenähtud
fondil on tulumaksuvabad.
Eesti Ühispangas on avatud selleks
konto 6210-3 (Estonian Heritage
Museum). Projekti, mitteteostumisel
makstakse annetus tagasi koos ko­gunenud
protsentidega.
3) Projekti kolmas faas oleks
Kunstimuuseumi programm ja ülal­pidamiskulud,
millest on vara veel
rääkida. Kõik Oleneb faas nr, 1 tule­mustest
ja valikust, millist kodu
meie eesti rahvuslikkudele kultuuri­varadele:
soovime. See peab huvita­ma
kõiki eesti kultuuriorganisatsioo­ne
ja võiks saada lahendatud ühiselt.
Ontario Kultuuriministeeriumi
kunsti osakonna direktori Andrew
Lipchak'i kohaselt on valitsuse polii­tika'
kohaselt võimalik saada 20% te­gelike
ja jooksvate kulude katteks
(ka palgad), eeldusega et 30% tuleb
ühiskonna poolt. Ülejäänud 50% to­hiks
tulla teistelt valitsusasutustelt.
Muuseumi kuraatori palk makstakse
Tartu Instituudi ürituste sarjas dr.
Hain Rebas Göteborgist selgitab kol­mapäeval,
15. aiigustil keskaegseid
Läänemere kaubateid, näidates ka
valguspilte. Reedel, 17. augustil dr.
Taavo Viflhaus DulütMst esitab
„Kammermuus.ika Eestis", rääkides
"heliloojatest jä mängides helilinte
nende töödest.
Neljapäeval,. 16. augustil esitatakse
pooletunniline ingliskeelne helilint
139-valguspildiga pealkirjaga usta­ma
—.Western Civilization's Outpost
on the Baltic Sea". See on valmista-
VancOüveri
seeniorid pidutsesid
Paistab' nagu-oleks meie seeniorite
presidendil,, endisel laevakapten A.-
Krugil isegi, ilmaga sobivus sõlmi­tud,
sest oli tõepoolest mõnus ilm
pidu ja pikniku pidamiseks.
21. juulil hakkas Mäeotsale vara­kult
inimesi kogunema. - Need olid
peokorraldajad ja hoolsad. perenai­sed
toidukandamitega. Korraldajate
soov oli pakkuda parimat osavõtjai­le.
See oli Vancouveri eestlastest -
„täisealiste" pidu, milline aastate
jooksul kujunenud traditsiooni järgi" •
peetakse igal suvel eestlaste kenas
ühistalus ..Mäeotsal"lõbusa lau­päeva"
sildi all. — Ja seda ta ka oli..
Peost osavõtjaid oli ligemale pool­teist
saja inimese ringis. Igatahes:
eelmisest aastast hulga suurem arv.
Perenaiste poolt oli valmistatud'
rikkalik einelaud maitsevate võilei­bade,
kookide, pirukatega. Ka sooja-toitu
hapukapsaste ja viineritega oli
võimalik saada. Samuti ei puudunud
müügiläualt värskelt keedetud vä-hidV
kohvi; tee... ja võibolla veel
mõni
Kaasmaalaste ' rõõmsa meele ja
vaimuvalguse eest hoolitsesid meie
teatriveteranid: K. Pikker ja Ed.
Kurvits oma lõbusa naljalooga
„Pruiit ja lehm". Ettekandes olid
kaastegevad peale eelnimetatute L.
Mäekivi jä A. Nurmsoo. —' Peöliste
tähelepanu võitis veel naljameister
L. Kann. Ta tegi tule põrandale ja
hakkas siis üle ja ümber tule hüppa­ma
ja seljasolevaid riideid tulekohal
tud Connecticutis Enn O. Koiva ja'soputama. Pidi olema kirbu saun,
i ^ - ^ ^ - . J I. - v v i - , J _:T___I_ .i-.„i.,:i kaastööliste poolt Ühendriikide koo­lides
näitamiseks. Oleks väga soovi­tav,
et seda tuleksid kuulama-vaata-ma
kõik kellel vähegi tegemist koo­lidega;
sest sobivuse'korral saaks se­da
materjali õpilastele järelemõtle­miseks
ja aruteluks.
Pühapäeval, 26. augustil on dr. Hei­no
Susi loeng teemal „Iseseisvuseaeg
Karl Ristikivi pilguga". Kolmapäe­val,
28. augustil prof. Rein Taagepe­ra
Kaliforniast räägib „Võisturelväs-tumise
matemaatikast".
Lubadusi on loenguteks piiskop
Raudsepalt, praost Kivirannalt ja dr.
Roman Toilt. Tartu ülikooli aasta­päeva
tähistatakse pühapäeval, 2.
detsembril.
E. A.
kuid silmale näis rohkem kirbu kõr­vetamisena.
projekti ellukutsumiseks ja •teatfcfeteraMi'•.• Heritage'- Gonservation osa
toetuste võimalustest nii kavanda
mise staadiumis, objekti konkreetsel
muretsemisel ja majandamisel. Toe­tuste
saamise võimalus on kuni 50%
tingimusel, et teine pool laekub mu-oli
hakanud hõredalt vihma sadama, jalt, nagu ühiskonna, organisatšioo-ei
seganud see noori. Lauldi ja hõisa- nide toetusel, kaasa arvatud keskvä­l
i kuni rauges lõkketuli ja viimased litsus Ottawas
sädemevihud tõusid üles .kõrguste
poole. Hõõguvad tukid kustutati ja
liiguti söögisaali mahla jooma. Siis
langetati Eesti lipp laulu saatel „Saa
vabaks Eesti meri, saa vabaks Eesti
p i n d . ;
Pärast algas saalis jalakeerutus,
mis kestis kuni oli jõudnud lahkumi­se
tund.
Väsinud matkajad jõudsid õnneli­kult
Jõekäärule pärast keskööd.
VAIMUI
;TLÄSTI
J. Pahapill märgib projekti Teos­tamisel
kolme faasi: 1). Olemasoleva­te
alternatiivide läbitöötamine, hagu
kasutüsvajadus, pinna jaotuse vaja­dused,
objektide soetamise võimalu­sed.
Kulu 15.000.— kuni 20.000.— dol­larit,
sellest kuni pool Wintario sum­madest.
See osa läheb käiku eelole-konna
poolt kuni 8.00Q.— dollarit
aastas.
Valitsuse juhtivad tegelased suh­tuvad
tunnustavalt EKK kultuuripä­randi
säilitamise ja oma kodu loo­mise
kavandile: olevat loomulik ja
tarvilik ühiskondlik ettevõte. Nad
tunnevad eesti ühiskonda kui terve­mat,
töökamat ja kultuursemat, kes
on nõus jagama oma kultuuripäran­dit
teiste rahvüsgrüppidega ja Kana­da
üldsusega. Siit tuleneb kä posi­tiivne
suhtumine sellele kavandile.
Ometi oodatakse omapoolset toetust
ka otse ühiskonnalt, mis tagab selle
projekti algatamise ja teostamise.
Ettekannete järele algas tants
pensionäride oma orkestri saatel.
Tantsijaid oli ohtralt, niisiis pole
seenioridki nurgäsistujad,' vaid igast
asjast aktiivselt osavõtjad. /
Orkestrantide ja tantsijate puhke*
ajal oli loosivõitude jagamine. Oli
palju ilusaid võite ja võitjaid õnne-seeni"
oli mitmeid.
Meeleolu pii kõigil hea ja 'viimsete"',
peoliste lahkumine, oli Pinud hilisel
öötunnil.
teile peokorraldajad — suu­re
vaeva nägija dl
• H..I.
UNSTNiK LÕUNARISTI All
Jufuajamine Vaike Liibusegci
kunstnik, et Austraalias elades, seal
kunstihariduse saanud ja seal tööta­des
on tulnud .loomingus arvestada
sealse looduse, miljöö ja iseärasus­tega,
mis mõneti õige erinev Euroo­past
ja Põhja-Ameerikast, et neil
kontinentidel oma loomingule täit
arusaamist võita.
Nagu öeldud, on Pariis kohaks.,
kust pääseb laiemale kunstifoorümh
le ning mul oli seal ülesandeks leida,
omale üks nimekas galerii, kes mind
ja minu töid esindaks alalise galerii-tavad
füüsilise häda pärast. Mure
kasvab mõtete kaudu, meie ise „toi-dame"
oma muret. Tänapäeval on
palju neid kes tegelevad ainult oma
muredega, üks tuleviku muredest
oh surma kartus. Jumal ütleb „ärge
kartke", mis inimesel on võimatu,
see on Jumalal võimalik." Meil ei ole nn. reisikliinikud, kust antakse iga-põhjust
muretseda, lõpetas dr. Laur sugust tervislikku nõuannet reistjai-oma
jutluse.
Laupäeva!, 28. juulil peeti Royal
Beachi lähedal asuvas Rein H6be'da
talu elamu esisel murul jumalatee­nistus,
kus teenis Toronto Eesti
Evangeelse koguduse jutlustaja Al­lan
Laur. Organistiks pii akordioni­ga
koguduse lii£e E. Ahlberg ja so­listina
kaunistas jumalateenistust
sopran Viima Krabi, kes laulis kolm
laulu. '-,
Jumalasõna luges koguduse liige
V. Taev. Ta tänas ka pererahvast kes
lubas oma maaalal jumalateenistuse
pidada. - • ^ '
Jutlustaja Allan Laur oli oma jut­luse
aluseks valinud Filipi 4:6—7 &
Ta võrdles tabavalt Apostel Pauluse
muresid käesoleva aja muredega. Ta
jagas mured; kolme järku: mineviku,
oleviku ja tuleviku mured: Lõpuks
küsis ta — „Mis bn mure?" ja Ütles
„kreeklased' ütlevad, mure toob me­he
ära töö juurest, aga mustlased
lausuvad „kurb on haige ja haigus
on mure". Arsti ooteruumis on palju
ootajaid, kuid vähe neid kes seal oo-jnniiiiiiiiijiiiiisiiiitinfnininenfniiiim^^
(CANADIAN SCENE) - Kanada,
Arstide Ühingul on paar sõna ütelda
reisijaile, millest ehk kõige olulisem
on see, et ükski reisija ei peaks uš:
kuma seda, mida talle reisibüroo või
lennukikontpr tervislikes küsimustes
ütleb näiteks kasvõi kaitšesüstide
osas. Kogemused on näidanud, et vä­hemalt
50% sellest informatsioonist
on vale. 1
Paljudel kanada haiglatel on nüüd
^Pühapäeval, 29. juulil toimus Sut-toni
kalmistu-jumalateenistus ja
eestlaste osa õnnistamine. Teenis Ja­kobi
koguduse õpetaja abipraost Tõ­nis
Nõmmik. Kalmistupüha algas
le, kaasaarvatud, toitlustämisküsimu-sed.
Üks suurimaid taolisi kliinikuid
asub Toronto General Hospitali juu­res
ja on avatud esmaspäeviti, kesk-nädalati
ja reedeti.'V: Kliinikul on
täpne ülevaade tervislikest olukorda­dest
üle kogu maailma, ta, saab oma
koraaliga „Oota. hing oh oota" laulu- informatsiooni üks kord nädalas
ga. õpetaja oli jutluse aluseks vali- World Health- Organization'ilt Geri
nud Fil. 1:25; Ta mälestas kõikjal fis.
lahkunuid kaaseestlasi'.. ja palvetas
nende eest, meenutades ka hiljuti
surma läbi lahkunud õp. A. Raidurit.
Pärast jumalateenistust tutvustas
õpetaja temaga kaasas olnud küla­list/
õpetaja Olaf Mägis't. •
J . S-gi -,-
Teadmatus ' rahvusyahelistest ter
vishoidlikest nõuetest võib tekitada
reisijaile palju peavalu. Näiteks te
saabute keset ööd võõrasse lennujaa­ma
ja seal selgub, et teil puudub
tõend nõuetavate immunisatsiooni
süstide kohta. Teie lihtsalt pole tead-
Postiga tellides lisandub saatekulu
müügil ^MEIE ELU" fuSit mm
35
Teadaahn
Eesti Pensionäride Klubi korral­dab
väljasõidu neljap., 23. aug. Sib-boid
Point parki Simcoe järve äärde.
Ärasõit Eesti Maja juurest kell 9,30.
Liikmetel $2.00, külalistel $3.00. Re­gistreerimine:
A. Edasi tel. 266-8694,
13. ja 14. aug. kella 7—9 õhtul. A.
Tamm tel. 695-3762,15. aug. kella 7--
Möödunud nädala veetis kauge
kunstnik Austraaliast, Vaike Liibus,
Torontos, kuhu tuli Pariisist, kus ta
oli viibinud pikemat aega. Ta on to-rohtolästele
vähe tuntud, ehkki tal
õli siin möödunud hilissuvel ulatus­lik
erinäitus ligi kolmekümne suure­mõõtmelise
tööga. Galerii, kus ta esi­nes,
ei olnud küllaldaselt ja vajali­kult
seda üritust reklameerinüd ja
kunsti esitamise hooaeg polnud ka
veel alanud. Hoolimata kõigist sel­lest,
jäi kunstnik, kellele see oli de­büüdiks
: Kanadas, näitusega rahule j väljapanekutena ja näitusteirfu^
talle osutatud kriitika jä ka tööde nustatumad galeriid selekteerivad ja
reaiiseedmise osas. väga valivad kunstnikke. Ma maali.
Nagu teada, on Vaike Liibuse nii sin seal kohapeal ja kohalikest mo^
lik olnud selle maa nõuetest. V õ i m u - l u l d : . j a k _ u n s t i h a r i d u s ilgenud Aust- tuvidest neli suurt õlimaali, mis tiu>
del on sel juhul õigus teid lennujaa- r a a l i a s ' sydneys, kuhu oli koos vane- nistati vääriliseks ja ma sõlmisin le*
matega tulnud lapsena kahekümnen- pingu. Nii.on mul oma esindaja ^1,
date aastate lõpupoole. Kunsti alal ies maailma kunstide Mekas. See on
on ta lõpetanud National Art Danielo Drouant-Lacoma Gallerv
SchooFi (Sydneys) ja täiendanud end mis asub Pariisi galeriide tsentris'
Pariisis kuulsas Julian Academy.'s Muide, sain ka teate, et -
eriti portreemaalis ning ta on:otsi- mind on vääristatud ja võetakse
tud portretist Austraalias valitsuse -järgnevasse rahvusvahelise kunsti
ja ülikoolide ringkonnas, kuid samu- aastaraamatusse Luxembourg
ti ka tunnustatud teistes maaliliiki- Musee;198r. / :
des. Ta pidev esinemine ja tähelepa- Pariisi eestlaskonna kohta tähendas
nu on toonud tunnustusi ning ; Vaike, et see on tore/küll väikear-ta
on 1957. aastast The Royal Art vuline, kuid käib truult sagedasti
Society liige. ^ koos. Nende hingaks ja mootoriks
Faludes kunstnikku meie lugejate- on prl. Hilda Weide, kel energiat ja
le midagi: uuemat kunstist ja oma abivalmidust ning -/.kellele v^nen
peatusest seal kunstide linnas jutus- tänu minu Pariisis viibimist jä^öö-tada,
mainis tavalikelt, et kunstniku- tärnist nii; lahedaks tehes", mainis
oma asukoha maalt pääsemine kõnetatav. ; ' '
kaugemale, ön küllalt raske. Pariis, . „Kas Kanadas saab kunstnikku
ka tänapäeval,,mil küll kõikjal mu- jälle: esinemas näha", poetan küsi­jal
maailmas on tekkinud iiusi kuns-muse. „Vist mitte nii pea" kõlas vas
tikeskusi, on kohaks, millega tuleb tus. MNüüd tuleb rutata 'tagasi Aus^
arvestada ja Pariis on kohaks, kust raalia. Seal ootavad ees mitmed te*
kaudu tuleb püüda laiemale kunsti- limusiikud tööd, neist esijoones iihe«
foorumile. Pariis on mulle tuttav, le tuntud haridusala rektorile nr<
Viibisin seal oma kunstiõpingute tellitud tema pensionile mineku pi'-
taiendamisel, aga lähemaid kontak- huks. Ka kavatsen1 ma esineda Rsto
te mul pole olnud tähendas usutle- '80. Ma püüan olla mitte tardunud
, Alles viimastel aastatel olen ka- otsides üha uut aines, sisus kolorii-hei
korral seal esinenud - ühel dis ja käsitluslaadis ning oma
Austraalia kunstnike koondnäitusel tuste suhtes olen nõudlik Kanadis
ja vnmatr Naisteäasta puhul nais- tahaksin, aga küll esineda ja siis ju-kunstnike
rähvusvaheHsel esinemi-ba laiemalt, Deale Toronto ka võiK
sel. Sealt saadud tunnustus on mind olla ka teistes suuremates keskus-innustanud
edaspidi Pariisi kunsti- tes".
elust ja esinemistest osa võtuks. • l i P n ; i ' c p , V o c
; ^
Ja nn see ka on. Egas muidu põ­rnas
kinni pidada nii kaua kuni üks
kohalik arst hommikul kohale ilmub
ja teid süstib. Või keegi lennujaama
ametnikest annab ise teile vastava
süsti. Mõlemail korral võivad taga­järjed
ebameeldivaiks kujuneda.
Teine allikas, kus. reisija võib saa­da
absoluutselt usaldusväärset infor­matsiooni
on International Associa-tion-
for Medical Assistance to Tra-vellersv
Peale informatsiooni võõras­tel
maadel kehtivate tervishoiureeg
ii te kohta, annab see ühing oma liik­meile
nimistu arstide kohta nendes
paikades, kuhu te., soovite reisida,
ühtlasi, nimetades arstide kvalifikat
sioonid ja võõrkeeled, mida nad rää-sivad.
'Selle rahvusvahelise ühingu
kanada osakond asub 128 St. Glaire
Avenue West, Toronto M5E 1B9. .
i.ty-im
Puhati
•25. augustist kuni 2. septembrini,
toimub järjekordne etniliste skautli­ke
noorte laager USA-s/Laager pee­takse
ukrainlaste laagri alal, mis
asub Albanv läheduses. : :
Laagri juht on New York'i skaut-juht
skm. Harry Tarmo. Kanadast
on palutud osavõtma üks skautide
ja üks gaidide salk. (umbes 14—16
aastat vanad) •-.
Gaididel on oma salk juba koosta­tud,
aga skautide üksuses on veel
vabu kohti. Laagri maks on USS65.—
ESMK staap annab toetust sõiduku
Iude katteks.
Lähemaks informatsiooniks pa
luks kontakti astuda; skautide grupi
juhiga nskm Martin Jõgi'ga tel. 223
6622, 62 Talbot Rd. Wiiiowdale, Ont.
M2M 1R9. ;
' .'. ESMK
Nii viibisin sel kevadest .alates 1 1 ^ ' ^ ^ ^ - ^ ' ^ P°*
Prantsusmaal ja Par-iiiisdi,s , sealtrreipseU. l e k s l 0 0.™i n g u h ^ ilgevalt tõusu Q l l n n a c i^v,,^,^ ^ ^ •• 1 •
lteenheess. Kkaa LLoonndaoonnii jiaa Hn issnpaaaanniiaa KKaa- s u u n a s ] l l k u n u d ^ tegijale, tunnustu S1« t o o n u d > N ä i t u s e k a t a l o o e s i r v i
naan saartele, kust; huvitavat mated ^ o n V a i k e L i i b u s e,
jah loominguks torn. Edasi m a m i b a n d m^
t päritolu. Nn on kunstniku edu meid
Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaav kõiki rõõmustav. Head jätkuvat edu,
sa sisukamale ajalehele. I Vaike