1979-08-02-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 2. AUGUSTIL— THIJES0AY, AUCJUST 2 „MeieElu" nr. 31 (1538) 1979 Olid ajad, mii aktsiaturg reflektee- USA valitsuse kukkumisena. Leitaksis majanduslikku edu või ebaedu ja se, et Carteri rabelemine ei tulene rahvusvahelisi arenguid või poliitili- sageli niivõrd poliitilisest tarkusest, selt olulisi otsuseid. Need ajad qn kui sisemisest ebakindlusest ja tah-muutunud ja aktsiad on kujunenud test iga hinna eest ettekujutust en-teisejärguliseks kapitali pulsseerimi- dast kõrgel hoida, eriti nüüd, uue sel ja ei ole enam õigeks baromeet- /presidendi valimiste eelperioodil riks väärtuste hindamisel. Asemele 1980. aastal. Sellel taustal leitaksegi, on astunud hoopis elementaarsemad et Cärter on rohkem arengute ohver tegurid USA dollari ja kulla näol. .. kui arengute suunaja. Kunagi stabiilne ja tugev ameeri Nii siis juhtubki, et kui Carter koka dollar tõuseb ja langeb rahvusva- neleb, siis langeb ka dollar. Sest lei-helisel turul samasuguses amplituu- takse, et kõikvõimas Ameerika pre-dis, nagu see ilmnes aktsiate tõusul sident ei ole võimeline lahendama ja langusel aktsiaturul. Dollari kõi- USA probleeme enne, kui ta mõistab kumine on arenenud isegi nii kauge^ kuidas maailm funktsioneerib. Car-le, et polegi enam tarvis uurida dol- teri viimaste sammudega oma valit-lari väärtust"(kõrvuti praegu tugeva- suses kadus investeerijal! jällekord-te valuutade, Saksa marga, Shveitsi selt usk Carterisse kui presidenti ja frangi ja Jaapani jenigä. Aitab isegi tuhanded investeerijad katsusid sellest, et vaadata kulla hinda ja siis ameerika dollarist massiliselt lahti järeldada, kuhu läheb dollar. saada ja paigutasid raha kulda. Sau- Ning läinud nädalal ületas Jkuld di-Ara&bia likvideeris ameerika dol- >.-r dollari piiri ameerika paber- lari oma reservidest ja paigutas ra- Petrof, Bluthner, Forster, j.t. Uued ja renoveeritud. Kitarrid, akordionid ja teised. MUU^IKÄRIISTAB •. Üürimine*- iSTATUD RAHVASTE ÜLESTÕUS IUSTAB 3. MAAILMA SAATUS house of music Ltdr 553 Queen St. W., Toronto M5V 2B6, Ont. — Tel. 363-1966, 363-2750 6Q aastat tagasi eestlased saavuta- sed; juhid läänes. Selle ajel sõjalised AKTUAALSEL TEEMAL KUN • • • • IAAI dollarites. Alles kaheksa kuud taga- ha Saksa marka ja Inglise naela, si oli kuld ainult 2Ö0.-r- dollarit unts. USÄ reageeris tagant järgi oma Jä kui kuld on psühholoogiliseks välismaal oleva dollari tagasiostuga mõõdupuuks, siis on ameerika dol- 2 miljardi dollari ulatuses. M d lat langenud kaheksa kuu jooksul ometi langes USA dollar viimase ühe kolmandiku võrra; Ometi oleks kuuga 5 protsenti võrdluses Saksa, selline võrdlus liiga lihtsaks vorme- Shveitsi, Prantsuse ja Inglismaa vaaliks dollarikursi hindamisel ja täp- ringutega. Nõrk ja kõikuv dollar is^- sustamiseks peab teisi vahendeid loomustab kogu Carteri presidendiks tarvitusele võtma. 1 oleku aega. Olukord on kahjustanud Seekordselt tõusis kulla Und' f^J^^t, tõstes Impörtkaupa- 303,85 dollarile otseselt president * hindu ja tuues uus. ku usid amee-sid Vabadussõja Võnnu lahingus totaalse võidu.: oma ajaloolise vaenlase üle. Koos landesveeriga hävis Balti sakslaste aastasadu kestnud domineerimine mitte üksi Eestis vaid kogu Baltikumis. 1939. a. imperialistlik Saksamaa alustas omakorda val-lutussõda,' mis kujunes II Maailmasõjaks. Kogu maailm, koondus võitlemiseks saksa imperialismi vastu ja sõja lõpul Saksamaa tükeldati ning tema ümber kujundati Saksamaad tasakaalustavad riikide liidud, et tema kunagi ei saaks alustada uut yal-lutussõda. Teine eestlaste ajalooline vaenlane — Venemaa jäi selles sõjas hävitamatä, ta suurenes oma mõju- Carteri tegevuse ja seisukohtade hinnangul rahvusvahelises ühiskonnas. Teised demokraatlikud tööstus-maad kuulevad küll Carteri sõnu, kuid ei näe tulemusi • eriti energia probleemide lahendamisel. Ajal, mil Euroopas on õlihinda tõstetud, elab Ameerika rahvas endiselt nagu kül-rika ettevõtteile välismaal. Sellega ühenduses kasvavad kahtlused Carteri võimeisse ka USA-s endas ja need kahtlused laienevad Ameerika kui sellise võimeile oma asju korraldamas. USA sisemine kriitika Carterile ongi arenenud selliseks,^ et Carteri töö j atkub ainult luse aial. Sõidab""fe"^o^seerib s e I 1 ^ # end säilitada järgmise odava õli arvel ja looti ebastabiilsust Presidendina, öeldakse, et Carteri rahvusvahelises kaubavahetuses, kus e k s i s a m m u d t u l e n e v a d tema koge- USA eksport muutub liigselt kätte- m u s t e Pu u d u s^t ja piiratud taga-saadavaks kõrge valuutaga maades p õ h j a s t S e s t : "Residendid, kes pirnja viimaste eksport USA-sse muutub ^ad olla, mida nad ei ole, on võime-hinnatõusudega üha kättesaamata «sed tekitama rohkem segadusi, kui maks parandusi tooma". , Kuid ameerika rahvas oli see, kes Carterit ei võeta teistes maades Carteri valis. Carteri ja ameerika kui võimelist ja usaldatavat presi- rahva viimaseks suuremaks eksi-denti. Valitsuse päushaalne vallan- sammuks jääb Carteri jällekordnc damine oli viimaseks tõukeks usal- kandideerimine Valgesse iMajja ja damatiise kasvamises Carteri otsus- rahva poolt temale jällekordse usal-tusvõimeile ning seisukohtadele. Eu- duse andmine, roopas võeti seda sammu lihtsalt V. HiinHiiiiHnniiiiiHiiM Saksa sõjavang dr. J. Scholmer kirjutas omal ajal suurepärase raamat tu neist, kes pääsesid Siberi orjapõlvest oma kodumaadele „Surnud tulevad tagasi". Näib, et need ajad on ammu mööda ja kümneist tuhandeist Siberi õrjälaagreisse saadetud eestlastest ei tule keegi tagasi ja nende traa? j võimus ning jõus jä vallutas mit-gilisest saatusest rääkimine on KGB juures surmapatuks. Kõik viimased) I med riigid, nende seas' ka Eesti, teated N.Eestis räägivad, et Moskva kommunistlik terrorirezhiim muutubINüüd ähvardab ta kogu maailma ja Eestis üha rangemaks ja olukord halvemaks. Kuid teatud inimeste poolt I tema laiutüstel pole piire, kodumaa külastamine sageneb. Toimuvad isegi propagandaseminarid ja j Hiljuti Nõukogude Liidu välismi-neist osavõtnud räägivad aina Eesti rahva õnnelikust elust jä lootusrikkast tulevikust Moskva kommunismi haardes. Eesti ühiskonna mitmete tüli-meistrite ja pagulaselu kriitikute kõrge partei staazhiga omaksed ilmuvad sageli Eesti üritustele. res. Kukkusid läbi jää ja uppusid. Tuttava mees pidas vastu kauem ja Mr. Robert Herr on varjunimi ameeriklasele,-.. kes pikemat aega viibis N. leidus, et,vaadelda ja objektiivselt olukorda hinnata rahva hoiaku suhtes. Tema avaldas pikema artikli The New1 Kepublic'kus" 31. märtsi väljaandes. Tema artikli lühikokkuvõte: N. Liidu lihtne inimene on arvamisel, et - on saabumas aeg, kus Kremli sõjavägi|••on võimeline andma purustava hoobi kodunenud militarismile Ameerikas., Herr: kiri utab,' et rahva hoiak on sõjamehelik ja venelane on tulnud arusaamisele,., et Ameerika on nõrk, Juteldes iibe poliitilise ohvitseriga viimane ü l l e s e t järgmi ne.dekaad on sõ ja dekaad.. Sõda võib puhkeda n i i Ameerika kui ka Hiina vastu ja meie gi mees test,, kes. tahavad- hoida oma positsioone, ja seepärast nad ei -riskeeri. Kremli riigi välispoliitilise; sfääri, laiendamisega. Kuid sündmused on näfdanud, kuivõrd vale oli Wr.ni-ke tookordne hinnang. Senaator' Palrick Movnihan oma Mitmetest allikatest vabasse maailma saabunud informatsiooni järgi halveneb olukord N. Eestis järjekindlalt. Halveneb majanduslik olukord, suureneb toitainete ja tarbekaupade puudus. Samal ajal muutub poliitiline surve ja venestamine raskemaks. Enne Moskva olümpiamänge tahetakse ilmselt vaigistada neid, kes võivad olümpiaadi ajal välismaalasi oma raskest olukorrast informeerida. Kuid SALT II kokkuleppe pärast ja muidu on põhjusi, et ei ole otstarbekohane etteVÖtta massilisi vangis-tamisi.; Sellepärast: kimbütatakse ja' kuulatakse KGB meeste poolt .üle paljuid, kuid vangistatakse teiste hirmutamiseks ainult .üksikuid. Koostatakse nn. muste nimekirju ebausaldusväärseist, kes tulevad küüditamisele, kui peaks puhkema sõjaline .konflikt näiteks. Hiina ja Vene piiril. Kõige halvem on, et üheks põhjuseks sinna mus la nimekirja "sattumiseks on suhted välismaadel olevate omastega. Need,/kes on viibinud- välismaadel ja kelle omaksed on külastanud. X. Eeslit. Toitainetest ja tarbekaupadest.on viimasel ajal suur puudus, 'kuid. sellest ei tohi kodumaad külastajatele rääkida, ega või sellest kõnelda vä-, üsmaal olles. Olümpiaadi purjerega-t i j aoks, p ü st i l a t a k s e u u si ehi! u s i. p u - hastatakse ja värvitakse Tallinnat ning püstitatakse muid ehitisi., Selleks., tuleb venelasi massiliselt sisse kes ci mõtlegi M. Eest [st lahkuda. Surve'Tartii ülikoolile on suurene nud. Käid vaatamata survele ön vas-küi tal oli jäänud elada vaid veel mõni nädal, siis osutas kommunistlik rezhiim erakorralist Humaansust ja surija saadeti oma naise juurde Siberi kolhoosi surema. Kuid neist asjadest ei tohi keegi N. Eestisse pääs-nu kõnelda.' Vastasel korral ootab uus Siberisõit ja seal asumine kuni surmani. See ongi põhjuseks miks vabas maailmas on nii vähe teada Siberis hukkunute.saatusest. Kuid vaatamata sellele .üha raske-i maks muutuvale olukorrale N. Ees-i tis tõuseb •• kodumaad külastajate nister Kromõko dikteeris ette USA kongressile ähvardavas kõnes,, et sellel tuleb '• ratifitseerida Brezhnevi ja Carteri poolt allakirjutatud SALT II kokkulepe muutmatul kujul. Kui USA kongress seda teeb, siis de fac- • to USA ja kogu maailm qn muutunud kuulekaks Moskvale tema ülivõimsa sõjalise jõu. tõttu ja ajaküsi-museks jääb kunas kommunistlik diktatuur vallutab kogu maailma. ; Põgenikud Eestist ja teistest maadest, mis II Maailmasõja ajal vallutati venelaste poolt on püüdnud selgitada lääne kommunismi ja vene imperialismi ohtu- tulemusi saavutamata, sest Moskvat on peetud, kuni viimase ajani II Maailmasõja võitnud riikide liitlaseks.:.Ainult nüüd, kus Moskva tunneb end küllalt tugevana ja ei kohku et.te dikteerimast arv. Just siis, kui Kanada ajalehtede ka USA kongressile, mida see peab , lupänu"tüsev. Ilmus isesi nn. „Poo-kõnes, mis peetud mereväeakaciee- ;e pa,.valehl". Kuid N, L i i d u terrori-mias, võtab oigeks Briti sõjaminis- j Vezhi-imi • juures ei tea keed täpselt, teeriumi Valge Raamatu hinnangu, R a s s e ! i i s i c ettevõtete .tasa on vaba-' Icommumštlik blokk-on/DÖO/O t u g e - S ; d u s v õ i t l e ; j a c l ) Y Õ i Ü R ; t eacmist ainult varn' NATO-st allveelaevastikus, 30°/'o tugevam laevastikus ja neil on kaks korda rohkem lennukeid kui .NATOl. Nii Ameerika kui ka lääne ajakirjandus- trööstib end sellega et Brezh-nev ou. väga haige ning peagi võib tulla uus valitsuse koosseis. Ja, aga missugune on uus valitsus? isegi KGB' uurijatele vastuhakata ja oma õigust -nõuda.. " _.. . . Vabasse maailma ilmub siiski va- Hiina võib omada arenenud SQJate>|.k o h ta_ei yõlette-ütelda,;nMS'<>ri;-tefria >er;;ka;Vüsaldušväärs'et''.iqförrnatsioö' läheme sõtta varemalt kui oodata Sellele vastab sen. Movnihan ise, et veel 10 aastat. Kui kaua ootame, siis ühegi nõukogude valitsuse koosseisu agarate KGB meeste provokatsiooniga, et suuremaid preemiaid saada ja produtseerida uusi ohvreid. On põh-jusi arvata, et mitmed ,-,uudised" vabasse maailma on ainult K G B ag(.vn-lide sepitsused, et näidata kui libe-veergudel oli aktuaalselt. päevakor rai N. L i i d u kodakondsuse peal es unel im ise küsimus algas suurem grupp vanemaid ja jõukamaid inimesi oma K Eesti teekonda, just nagu tahtes demonstreerida,, et „õigel mehel ja naisel" ei ole midagi karta. Et Kõik k i r j u lat u i ngl i-skee 1 sete' lehte de v ee r-gudel• ori\ekslik. Toimus' isegi ajalehtede t e a tel 1 nn. p ropagan dasem i n ar, millest 2 isikut Kanadast, ja mitmed USA-sSt osavõtsid. Nad kõnelevad a g a ainult' õnnelikust elust ja •lootusrikk a s t tulevikust Moskva haardes •oleval.'-; Eesti- rahval. Meie ei kuule nende, s u u s t . m i t t e ühte. kritiseerivat s õ na,-, e i raskest - majanduslikust.' okt-, korrast ei K G B survest. Suur' kiilas taiale .hulk peab ÜSA-le j a teis'ie'e v a b a maailma, riikidele.'••tegem- selgeks, e i E.V. j a Bai ii riikide de ju.re tunnustamisel- pole mõtet. ; Kuid kõige viimati'.räägi takse • ralv va suus-avalikult ja rahva s u u ö e l dakse olevat Jumala,suu, et vaadake: ainult, kuidas selle ja selle Eesti üh.s-konna. kriitiku ja tülimeistri k õ r ^ e. partei staazhiga omaksed gastrolee-rivad Eesti üritustel. Aga nad tuletavad, ka meelde seda kodumaa suhete komisjoni direktiivi, -et; Eesti pagulasorganisatsioonide' kriitikud OP, omad mehed. ; ' / . See tegevus avab Sinimägede k-tn-gelastele ja vTartu lahingu 1941 aasta tegema, hakatakse tunnetama ähvar-eriteadlased on koostanud raamatu „Kolmas. Maailmasõda" kus kirjeldatakse HI Maailmasõja võimalikku .käiku, mis algab 4. augustil 1985. Sõda lõpeb 16 päeva hiljem relvarahuga, sest N. Liidus algab ilmestatud .. rahvaste ülestõus ja Moskva soovib rahu.;:.- :• •; '.'•_•'..-"^ ;•'. . Raamat ,;Kolmas Maailmasõda'; on selle poolest huvitav,, et siin.esmakordselt tõstetakse esile venelaste poolt kolpniseeritud rahvaste osatähtsus vene imperialismi ja kommunistliku diktatuuri leviku tõkesta- > misel. Võib olla et venelaste poolt koloniseeritud rahvaste .ülestõus on lääne sõjaliste eriteadlaste vaga soov ja enesepete. Venelased on, N. Liidu nimetuse all koloniseerinud niipalju teisi rahvaid, et nemad ise ön jäämas vähemusse oma impeeriumis, Koloniseeritud rahvaste ülestõus võib kujuneda edukaks, kui see on õieti ette valmistatud ja koloniseeritud rahvastele selgitatud, mida nad selle ülestõusuga võivad saavu^ täda. „Kolmas Maailmasõda" jätab; uduseks selle küsimuse. Ei selgitata ' millised riigid ja riikide liidud võiks kujuneda Moskva alt lahtilöödud riikidest. Milliseks võiks kujuneda nende riiklik kord ja vahekord teiste riikide rühmituste või liitudega., eriti Euroopa Ühisturuga või Ühendatud Euroopaga, mis aastaks 1985 peaks juba olema oma kuju võtnud. Eesti ja teiste ikestatud rahvaste seisukohalt vaadatuna ei tuleks Moskvaga sõlmida . relvarahu 11T" Maailmasõja lõpetamiseks. Seal tuleb saavutada totaaine võit. Moskva ülemyõiriiu alt peaks saama vabaks kõik .koloniseeritud rahvad ja mos-koviidid asetatud sellisesse riikide-liitu, kus neil kunagi,ei peaks olema dav-at sõjalist ülevõimu, mille Mosk-, võimalust uueks militaristlikuks eks-va on ehitanud üles oma; mõjuvõimu ;ja kommunistliku diktatuuri levitamiseks.; . : : ' • • • •' Lääne demokraatlike riikide sõjalise julgeoleku tagamiseks vöimalik-u vene kallaletungi A-astü moodustati -USA algatusel Horih Atlantic Treaty Organization (NATO); -. See töötas edukalt teatud. aja,. kuid Kromõko ähvardustest- tuleb järeldada, et NATO sõjalist./jõudu: - .Moskva- enam ei respekteeri. NATO nõrkuses on tead-l i k u d k a paljud sõjalised ja polriiili-pansiööniks. Kolmas.Maailmasõda ei ole ainukene moodus kommunisliiki: diktatuuri ja vene imperialismi likvideerimiseks. Sellega tuleb toime lw ikestatud rahvaste ühine ülestõus kui see on õieti ette valmistatud ia lääne demokraatlike •riikide- pooii vastavalt toetatud. Kas sõjaga A õ ' sõjata, võit kommunistliku diktatuuri ja vene imperialismi,üle peab olema totaalne, ,ei maailma rahvau saaks elada ralius. - .. ;„;•'.. . A. Nõmmik sen Dl S M II sai • noloogiä ja meie ei või sdda lubada. . Jutlemises too politruk seletas, et on kahju,;et peame hävitama Ameerika, ..sest ilma Ameerikata oleme ju nagu vaestemaja, kuid olukord nõuab se-da. ."• •'.;'. ; •• , ' Kuulus': füüsik Ro^ Medvedev, keda kiidetakse ka Ameerikas, tema vahest kriitiliste':ava]dušte pärast, lausus: N , Liit liigub ühes kindlas suu- ;nas —'tugevdada oma sõjamasinat. Meie jätkame oma sõjamasina täiendamist ja viimistlemist nagu tegime seda kohe pärast Teise Maailmasõja lõppu. Meie kulutame oma ammen- _ damatud resursid sõjamasinale, i Kui . rumalad on ameeriklased! Nad 10ia-väd,. et meie hotellid on viletsad] j ä ., restoranides meie toit on maitsetu, siis, ameeriklasestkülastaja teeb kohe otsuse mäete, N. Liit ei ole suuteline juhtima hotelligi ja kuidas nad võivad siis produtseerida moodsaid sõjamasinaid? Nad ei saa aru, et meie kulutame kõik oma energia relvas tüse. täiendamiseks ja sõdurite väljaõppeks. Loomulikult ei jätku siis N. Valitsusel aega hoolitseda ela- . nikkonna eest. Edasi Medvedev seletab, et Nixon ei olnud võimeline jagu saama -kääbusest Vietnamist,, sest avalikkus oli nii lõhestatud, et õli või- V: matu võita sõda. Meie võtsime, üle tolle sõjatandri ja ka Angooia mõne ; nädala jooksul. Meie võidukäik jat-kub. •y;:V;\;.;-'.'-;.;: : ; ' . . ' ' , , . . ; -; R. Herr kirjutab, et enne N; Liitu minekut ta võttis omaks; Carteri ad- . ministratsioonK olukorra hinnangu. Omaaegne SALT läbirääkimiste Ameerika pool ne delegatsiooni juht Paul Warnke sõnai, et M. Liidu juht- . kond koosneb konservatiivsetest rii-ecsmärk, kuid tulgu, ;kes tuleb —r. kõik. nad jutustavad Kremli riigi tugevusest") nii ütles senaator. Kui veel a. 1962 oli Kremlil 60—70 strateegilist relva, siis nüüd ori "neid tal rohkem kui Ameerikal. Ja kas Kreml jätab oma ülekaalu kasutamata? Ei jäta, ja see tähendab, et tuleval dekaadil on. olukord, et rahu kindlustatakse sõjaga. . EI.Lg. („Eešti Postimees") itsüs lõpetas raalseks on olukord muutunud. Võib; sangaritele" jälle kodumaa uksed iu asetab nad aukülalistena esimesse ritta propaganda laulupidudel. Ärge selle j uure s imestage kui mõned piiritagused salakoosolekud aset. leiavad, sest oma partei staazhiga pojale on vaja külastusluba ja tütreie ning naisele kodumaale; mineku passi. '••• • On: siiski kahju, et Eesti rahvast peetakse nii naiivseks, ja ennast oma kommunistidest ..funktsionääridega suhtlemisel väljaspool igasugust, kriitikat seisvaks. Näib, et elu läheb keerulisemaks ja kummalisemaks. V ni. Jä isegi 1941. a; 13/14. juuni ööl küüditatute traagilisest' saatusest. Ühe oma endise hea tuttava abikaasa on isegi pääsnud vabasse maailma. Mehed saadeti enamikus raske rezhiimiga Siberi põhja piirkondade töölaagreisse, kus enamik neist ei suutnud elada üle esimest talve. Nai-sed saadeti Siberi kolhoosidesse ehk siis metsatöödele. Meestest, kes. suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel. Kuid paljud said surma ka töö jiiu- •©• Toronto linnapea J; Sewell,:kes j Valitsus kuulutas -ulatusliku kõnfis: oli üks agaramatest Vietnami nn. keerimise plaani, majade, pankade: p a a d i p õ g e n i k e s ^ hing.' loomise pooldajaist, teatas nüüd kui |.muude varanduste suhtes, Praegu valitsus otsustas vähemalt 50,000 toimub veel relvastatud- kokkunur-hiinlast vastu võtta, et Toronto satub väga raskesse olukorda. On arvata, et vähemalt 15—20 luhat hiinlast keid sandistade ja endise korra pooldajate vahel. .' f ® 800-jä mehdine Kanada rahuval-saabuvad lahemai ajal Torontosse, vurite armee lisraeli-Egiptuse piiril Nad vajavad kõik kortereid, toitu ja Sinai kõrbes sai hundipassi, sest pä-riideid ning suurendavad Toronto , Konservatiivide valitsuse majandusminister John Crösbie teatas, et valitsus otsustas saata laiali liberaalide valitsuse poolt asutatud hindade kontrolli asutuse. Põhjusena tuuakse ette,, et .selle asutuse järele ei ole enam vajadust. Kriitikud toovad samal ajal ette, et gallupi järele pooldab enamus rahvast hindade kontrolli, kuna;hinnand 'tõusevad järjest ja palgad ei suuda hindade tõusuga pidada sammu. i ; ©berf Kennedy mprver Vangide enne tähtaega vabastamise komitee lühendas senaator Robert Kennedy mõrvari Sirhan Sirhani karistuse tähtaega. Ta vabaneb juba 1. nov. 1984. aastal. R. Kennedy mõrvari vabastamist nõuavad eriti PLO, E Palestiina nn. Vabastamisorganisat- J t siooni liikmed. S. Sirhan mõisteti | surma,;.kuid ; ÜSA kõrgem kohus = muutis surmaotsuse "eluaegseks van-; = gistuseks. Ghartered A;ccbuntant Süite 600/55 UniversityAve.,Toronto,Omd^ JfMIHtiWIT |llllllllllllllllllllllllllllllllllliinilllll!!ll!H 1 'ILMUSV '.''.••;-; • v r . - ; - i energia ja eriti kütteõli vajadust. Praegu korraldatakse neile ajutisi laagreid sõjaväe barakkides, koolides, kirikutes ja Rochdale kor teritajas, mis pidi saama pensionäride elukohaks. Arvatakse, et uued põgenikud toovad kaasa palju probleeme, tõbesid, narkootika tarvitajaid, kuritegusid ja kõigepealt tõusevad Toronto hoolekande kulutused mitmekordseks. Postiga' tellides lisandub saatekulu. • Saadaval ,>MeieBu" falitüsei _ '\ ; ; ;•; . '•; | ^Eesti Majas> 958 Broadvievv Ave. Toronto, Ont. :M4K 2R6 = ® Itaalia- homoseksiiaalid määrasid miljon dollarit isikule, kes toob Iraani moslemite revolutsioonilise juhi R. Khomeini . pea; Itaaliasse homo-seksuaalide kohtu ette. Khomeini on lasknud palju isikuid hukata, kui ho-möseksuaale. Khomeini on. omakorda, juba ammu määranud, kõrge, tasu shähh M. R. Pahlavi pea eest. ® Palestiina vabastamisorganisatsi-ooni üks juhte, 43 a. Z. Möhsen sai Canneses, Prantsusmaal elukordeta-valt haavata mõrvari kuulist, kes varitses teda ta elukoha lühidal. Politsei teatas, et ta ei süüdista selles kuriteos juute. ® -Majandusminister 'J. Crosbie •teatas,, et Kanada rahvusvaheline kaubavahetus näitab/ sel .aastal üle 7. miljardilist puudujääki. Möödunud aastal oli puudujääk .üle 5 miljardi. Raha viivad välja peamiselt turistid. ® J. Clarki valitsus teatas, et parlamenti ei kutsuta enne kokku kui 9. oktoobril, Selle tõttu venib parlamendita olukord Kanadas pikemaks kui kunagi varem 1929. aastast saa^ •dik. Opositsioon ja endine peaminister J. Diefenbaker nõuavad kohest parlamendi kokku kutsumist. ® USA ja Kanada otsustasid tunnustada Nikaraagua uut. revolutsiooni--' E j l i s t huntat, kes deklareeris, et rah-. E i vas tuleb ümberkasvatamisele ja en-rast Iisraeli teist vägede tagasitõmbamist ja okupeeritud territooriumi loovutamist LRO ei pikendanud enam rahuvalvurite viibimist kahe maa piiril. Neil läheb siiski veel paar kuud aega, enne kui nad suudavad oma asupaikadest lahkuda. © Imestatakse; et pärast suuri pu-hastusi USA administratsioonis palju tüli tekitanud -Liitunud 'Rahvaste Organisatsiooni saadik Andrew Young säilitas oma koha. Sellest tehakse järeldust, et president puhas^ tas välja omav administratsioonist ainult parempoolseid ja suuremate võimetega mehi ja asendas neid pahempoolsetega, ..•••••-''••••' EsJ@ Mutual Fund Ltd; -27. juulil aktsia hind $8.94 King Street West, Süite 1900, IpillllIHHIlllllllllllHllHIinilllllllllllllllllilH • ,Meie Eli Austri s Elu hi «tte muidi reie. Nüüc sed streigil Algas sel vilise üldj neljapät]Vc likukS; põj vastu, et l i koostan raaiia osail last, kes miitingul, oleks politj haselt UibJ prominent ' ^ed eesotsJ • uisti Lauril Ametiühl Liiürie-Aiist tüse -lõpeti ühingu teo] seaduse kl nõue .-.lükal kesknõüköj iilemandril streik pidi se, tööstus] jne. harud vga ularüslj siiski joom le tulemus| " ne. Sel lesti alade tööl gid, kus juti tavad streil kuks põh; duse nõudil ikka 2096- gelikuks p<| soov välja tamisLüla! tegelase vaj histamist; haselt „iö'i dustrial unf kide laine li Praegusel seks on t| nistujate mitu niidi telefoniüli osariikidi alusel ei Ühendust harilikkudel keskjaamad on.selles ni tegelikult i Üheaegsel streigivad, töölised, raj lised ja ml ' Nüüd hak M neys asuva kuse ametnj kogu mancj maaga, kura vad läbi kii maale, sami hei ise st. '• kii teadete kohi laienes, nii määral s.ei \rad võita 1 osariikides. Ön päevil • dus või. biJ elus või st il harude lööll . vooki; neil de'is ühe kl .. t:ks tüiarl; Tahetakse mi seks. Li id LI vali l| korra hoi ; olulist ette Abielupi noodikoi Adelaide i | • kirjadega davad abiei Pruuli hei ' Ü h e kogul August Pru| mees- ja sei jeline kogul Näd< Toronto M5H3M1 — tel. 364-1131 j korpuse vai õhtul tel. 925-6812 j • USA-s AnatJ ® Iraani shj • ajakirjanikel kis, et Iraani ® Nagu arvestatud, saadab F.Cas,t- j 1 lutsioonilisel ro Kuubalt arste ja instruktoreid I 20-st sajandi Mkäraagüasse ja annab muud abi, f{ ' . I mis näitab, et Nikaraaguast, mille : 1 aega. Ligi til tapetud vaj riigikorda aitasid õõnestada ja hävi- 1 poolt. 1 tada välisajakirjanikud ja J. Carteri I • CommonJ valitsus, kujuneb (teiseks • Kuubaks 1 otsas Briti d ja uueks kommunistide baasiks - j ga, kogund Kesk-Ameerikas. j Zambias.se s © Nikaraagua muutumine'.pahem- ;; j tuleb otsust poolseks tõi kaasa suuri muudatusi j šia saatus, j ka Washingtoni diplomaatlikus pe- . \ . ganna Elizi res, sest senine diplomaatliku kor- . . " - ;; Aafrikas sul puse ülem Nikaraagua saadik. Guiler- j kelle julgeo mo Seyilla-Saeasa ;.asendamisega j '• muret, sest saab Washingtoni diplomaatilise • . ' w - • *-' • I de juhti ei ti : nada peani •;•; ;v.:V-'-CJär^:-mk.:3)V;•:;.' Zambiasse.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, August 2, 1979 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1979-08-02 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E790802 |
Description
Title | 1979-08-02-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | NELJAPÄEVAL, 2. AUGUSTIL— THIJES0AY, AUCJUST 2 „MeieElu" nr. 31 (1538) 1979 Olid ajad, mii aktsiaturg reflektee- USA valitsuse kukkumisena. Leitaksis majanduslikku edu või ebaedu ja se, et Carteri rabelemine ei tulene rahvusvahelisi arenguid või poliitili- sageli niivõrd poliitilisest tarkusest, selt olulisi otsuseid. Need ajad qn kui sisemisest ebakindlusest ja tah-muutunud ja aktsiad on kujunenud test iga hinna eest ettekujutust en-teisejärguliseks kapitali pulsseerimi- dast kõrgel hoida, eriti nüüd, uue sel ja ei ole enam õigeks baromeet- /presidendi valimiste eelperioodil riks väärtuste hindamisel. Asemele 1980. aastal. Sellel taustal leitaksegi, on astunud hoopis elementaarsemad et Cärter on rohkem arengute ohver tegurid USA dollari ja kulla näol. .. kui arengute suunaja. Kunagi stabiilne ja tugev ameeri Nii siis juhtubki, et kui Carter koka dollar tõuseb ja langeb rahvusva- neleb, siis langeb ka dollar. Sest lei-helisel turul samasuguses amplituu- takse, et kõikvõimas Ameerika pre-dis, nagu see ilmnes aktsiate tõusul sident ei ole võimeline lahendama ja langusel aktsiaturul. Dollari kõi- USA probleeme enne, kui ta mõistab kumine on arenenud isegi nii kauge^ kuidas maailm funktsioneerib. Car-le, et polegi enam tarvis uurida dol- teri viimaste sammudega oma valit-lari väärtust"(kõrvuti praegu tugeva- suses kadus investeerijal! jällekord-te valuutade, Saksa marga, Shveitsi selt usk Carterisse kui presidenti ja frangi ja Jaapani jenigä. Aitab isegi tuhanded investeerijad katsusid sellest, et vaadata kulla hinda ja siis ameerika dollarist massiliselt lahti järeldada, kuhu läheb dollar. saada ja paigutasid raha kulda. Sau- Ning läinud nädalal ületas Jkuld di-Ara&bia likvideeris ameerika dol- >.-r dollari piiri ameerika paber- lari oma reservidest ja paigutas ra- Petrof, Bluthner, Forster, j.t. Uued ja renoveeritud. Kitarrid, akordionid ja teised. MUU^IKÄRIISTAB •. Üürimine*- iSTATUD RAHVASTE ÜLESTÕUS IUSTAB 3. MAAILMA SAATUS house of music Ltdr 553 Queen St. W., Toronto M5V 2B6, Ont. — Tel. 363-1966, 363-2750 6Q aastat tagasi eestlased saavuta- sed; juhid läänes. Selle ajel sõjalised AKTUAALSEL TEEMAL KUN • • • • IAAI dollarites. Alles kaheksa kuud taga- ha Saksa marka ja Inglise naela, si oli kuld ainult 2Ö0.-r- dollarit unts. USÄ reageeris tagant järgi oma Jä kui kuld on psühholoogiliseks välismaal oleva dollari tagasiostuga mõõdupuuks, siis on ameerika dol- 2 miljardi dollari ulatuses. M d lat langenud kaheksa kuu jooksul ometi langes USA dollar viimase ühe kolmandiku võrra; Ometi oleks kuuga 5 protsenti võrdluses Saksa, selline võrdlus liiga lihtsaks vorme- Shveitsi, Prantsuse ja Inglismaa vaaliks dollarikursi hindamisel ja täp- ringutega. Nõrk ja kõikuv dollar is^- sustamiseks peab teisi vahendeid loomustab kogu Carteri presidendiks tarvitusele võtma. 1 oleku aega. Olukord on kahjustanud Seekordselt tõusis kulla Und' f^J^^t, tõstes Impörtkaupa- 303,85 dollarile otseselt president * hindu ja tuues uus. ku usid amee-sid Vabadussõja Võnnu lahingus totaalse võidu.: oma ajaloolise vaenlase üle. Koos landesveeriga hävis Balti sakslaste aastasadu kestnud domineerimine mitte üksi Eestis vaid kogu Baltikumis. 1939. a. imperialistlik Saksamaa alustas omakorda val-lutussõda,' mis kujunes II Maailmasõjaks. Kogu maailm, koondus võitlemiseks saksa imperialismi vastu ja sõja lõpul Saksamaa tükeldati ning tema ümber kujundati Saksamaad tasakaalustavad riikide liidud, et tema kunagi ei saaks alustada uut yal-lutussõda. Teine eestlaste ajalooline vaenlane — Venemaa jäi selles sõjas hävitamatä, ta suurenes oma mõju- Carteri tegevuse ja seisukohtade hinnangul rahvusvahelises ühiskonnas. Teised demokraatlikud tööstus-maad kuulevad küll Carteri sõnu, kuid ei näe tulemusi • eriti energia probleemide lahendamisel. Ajal, mil Euroopas on õlihinda tõstetud, elab Ameerika rahvas endiselt nagu kül-rika ettevõtteile välismaal. Sellega ühenduses kasvavad kahtlused Carteri võimeisse ka USA-s endas ja need kahtlused laienevad Ameerika kui sellise võimeile oma asju korraldamas. USA sisemine kriitika Carterile ongi arenenud selliseks,^ et Carteri töö j atkub ainult luse aial. Sõidab""fe"^o^seerib s e I 1 ^ # end säilitada järgmise odava õli arvel ja looti ebastabiilsust Presidendina, öeldakse, et Carteri rahvusvahelises kaubavahetuses, kus e k s i s a m m u d t u l e n e v a d tema koge- USA eksport muutub liigselt kätte- m u s t e Pu u d u s^t ja piiratud taga-saadavaks kõrge valuutaga maades p õ h j a s t S e s t : "Residendid, kes pirnja viimaste eksport USA-sse muutub ^ad olla, mida nad ei ole, on võime-hinnatõusudega üha kättesaamata «sed tekitama rohkem segadusi, kui maks parandusi tooma". , Kuid ameerika rahvas oli see, kes Carterit ei võeta teistes maades Carteri valis. Carteri ja ameerika kui võimelist ja usaldatavat presi- rahva viimaseks suuremaks eksi-denti. Valitsuse päushaalne vallan- sammuks jääb Carteri jällekordnc damine oli viimaseks tõukeks usal- kandideerimine Valgesse iMajja ja damatiise kasvamises Carteri otsus- rahva poolt temale jällekordse usal-tusvõimeile ning seisukohtadele. Eu- duse andmine, roopas võeti seda sammu lihtsalt V. HiinHiiiiHnniiiiiHiiM Saksa sõjavang dr. J. Scholmer kirjutas omal ajal suurepärase raamat tu neist, kes pääsesid Siberi orjapõlvest oma kodumaadele „Surnud tulevad tagasi". Näib, et need ajad on ammu mööda ja kümneist tuhandeist Siberi õrjälaagreisse saadetud eestlastest ei tule keegi tagasi ja nende traa? j võimus ning jõus jä vallutas mit-gilisest saatusest rääkimine on KGB juures surmapatuks. Kõik viimased) I med riigid, nende seas' ka Eesti, teated N.Eestis räägivad, et Moskva kommunistlik terrorirezhiim muutubINüüd ähvardab ta kogu maailma ja Eestis üha rangemaks ja olukord halvemaks. Kuid teatud inimeste poolt I tema laiutüstel pole piire, kodumaa külastamine sageneb. Toimuvad isegi propagandaseminarid ja j Hiljuti Nõukogude Liidu välismi-neist osavõtnud räägivad aina Eesti rahva õnnelikust elust jä lootusrikkast tulevikust Moskva kommunismi haardes. Eesti ühiskonna mitmete tüli-meistrite ja pagulaselu kriitikute kõrge partei staazhiga omaksed ilmuvad sageli Eesti üritustele. res. Kukkusid läbi jää ja uppusid. Tuttava mees pidas vastu kauem ja Mr. Robert Herr on varjunimi ameeriklasele,-.. kes pikemat aega viibis N. leidus, et,vaadelda ja objektiivselt olukorda hinnata rahva hoiaku suhtes. Tema avaldas pikema artikli The New1 Kepublic'kus" 31. märtsi väljaandes. Tema artikli lühikokkuvõte: N. Liidu lihtne inimene on arvamisel, et - on saabumas aeg, kus Kremli sõjavägi|••on võimeline andma purustava hoobi kodunenud militarismile Ameerikas., Herr: kiri utab,' et rahva hoiak on sõjamehelik ja venelane on tulnud arusaamisele,., et Ameerika on nõrk, Juteldes iibe poliitilise ohvitseriga viimane ü l l e s e t järgmi ne.dekaad on sõ ja dekaad.. Sõda võib puhkeda n i i Ameerika kui ka Hiina vastu ja meie gi mees test,, kes. tahavad- hoida oma positsioone, ja seepärast nad ei -riskeeri. Kremli riigi välispoliitilise; sfääri, laiendamisega. Kuid sündmused on näfdanud, kuivõrd vale oli Wr.ni-ke tookordne hinnang. Senaator' Palrick Movnihan oma Mitmetest allikatest vabasse maailma saabunud informatsiooni järgi halveneb olukord N. Eestis järjekindlalt. Halveneb majanduslik olukord, suureneb toitainete ja tarbekaupade puudus. Samal ajal muutub poliitiline surve ja venestamine raskemaks. Enne Moskva olümpiamänge tahetakse ilmselt vaigistada neid, kes võivad olümpiaadi ajal välismaalasi oma raskest olukorrast informeerida. Kuid SALT II kokkuleppe pärast ja muidu on põhjusi, et ei ole otstarbekohane etteVÖtta massilisi vangis-tamisi.; Sellepärast: kimbütatakse ja' kuulatakse KGB meeste poolt .üle paljuid, kuid vangistatakse teiste hirmutamiseks ainult .üksikuid. Koostatakse nn. muste nimekirju ebausaldusväärseist, kes tulevad küüditamisele, kui peaks puhkema sõjaline .konflikt näiteks. Hiina ja Vene piiril. Kõige halvem on, et üheks põhjuseks sinna mus la nimekirja "sattumiseks on suhted välismaadel olevate omastega. Need,/kes on viibinud- välismaadel ja kelle omaksed on külastanud. X. Eeslit. Toitainetest ja tarbekaupadest.on viimasel ajal suur puudus, 'kuid. sellest ei tohi kodumaad külastajatele rääkida, ega või sellest kõnelda vä-, üsmaal olles. Olümpiaadi purjerega-t i j aoks, p ü st i l a t a k s e u u si ehi! u s i. p u - hastatakse ja värvitakse Tallinnat ning püstitatakse muid ehitisi., Selleks., tuleb venelasi massiliselt sisse kes ci mõtlegi M. Eest [st lahkuda. Surve'Tartii ülikoolile on suurene nud. Käid vaatamata survele ön vas-küi tal oli jäänud elada vaid veel mõni nädal, siis osutas kommunistlik rezhiim erakorralist Humaansust ja surija saadeti oma naise juurde Siberi kolhoosi surema. Kuid neist asjadest ei tohi keegi N. Eestisse pääs-nu kõnelda.' Vastasel korral ootab uus Siberisõit ja seal asumine kuni surmani. See ongi põhjuseks miks vabas maailmas on nii vähe teada Siberis hukkunute.saatusest. Kuid vaatamata sellele .üha raske-i maks muutuvale olukorrale N. Ees-i tis tõuseb •• kodumaad külastajate nister Kromõko dikteeris ette USA kongressile ähvardavas kõnes,, et sellel tuleb '• ratifitseerida Brezhnevi ja Carteri poolt allakirjutatud SALT II kokkulepe muutmatul kujul. Kui USA kongress seda teeb, siis de fac- • to USA ja kogu maailm qn muutunud kuulekaks Moskvale tema ülivõimsa sõjalise jõu. tõttu ja ajaküsi-museks jääb kunas kommunistlik diktatuur vallutab kogu maailma. ; Põgenikud Eestist ja teistest maadest, mis II Maailmasõja ajal vallutati venelaste poolt on püüdnud selgitada lääne kommunismi ja vene imperialismi ohtu- tulemusi saavutamata, sest Moskvat on peetud, kuni viimase ajani II Maailmasõja võitnud riikide liitlaseks.:.Ainult nüüd, kus Moskva tunneb end küllalt tugevana ja ei kohku et.te dikteerimast arv. Just siis, kui Kanada ajalehtede ka USA kongressile, mida see peab , lupänu"tüsev. Ilmus isesi nn. „Poo-kõnes, mis peetud mereväeakaciee- ;e pa,.valehl". Kuid N, L i i d u terrori-mias, võtab oigeks Briti sõjaminis- j Vezhi-imi • juures ei tea keed täpselt, teeriumi Valge Raamatu hinnangu, R a s s e ! i i s i c ettevõtete .tasa on vaba-' Icommumštlik blokk-on/DÖO/O t u g e - S ; d u s v õ i t l e ; j a c l ) Y Õ i Ü R ; t eacmist ainult varn' NATO-st allveelaevastikus, 30°/'o tugevam laevastikus ja neil on kaks korda rohkem lennukeid kui .NATOl. Nii Ameerika kui ka lääne ajakirjandus- trööstib end sellega et Brezh-nev ou. väga haige ning peagi võib tulla uus valitsuse koosseis. Ja, aga missugune on uus valitsus? isegi KGB' uurijatele vastuhakata ja oma õigust -nõuda.. " _.. . . Vabasse maailma ilmub siiski va- Hiina võib omada arenenud SQJate>|.k o h ta_ei yõlette-ütelda,;nMS'<>ri;-tefria >er;;ka;Vüsaldušväärs'et''.iqförrnatsioö' läheme sõtta varemalt kui oodata Sellele vastab sen. Movnihan ise, et veel 10 aastat. Kui kaua ootame, siis ühegi nõukogude valitsuse koosseisu agarate KGB meeste provokatsiooniga, et suuremaid preemiaid saada ja produtseerida uusi ohvreid. On põh-jusi arvata, et mitmed ,-,uudised" vabasse maailma on ainult K G B ag(.vn-lide sepitsused, et näidata kui libe-veergudel oli aktuaalselt. päevakor rai N. L i i d u kodakondsuse peal es unel im ise küsimus algas suurem grupp vanemaid ja jõukamaid inimesi oma K Eesti teekonda, just nagu tahtes demonstreerida,, et „õigel mehel ja naisel" ei ole midagi karta. Et Kõik k i r j u lat u i ngl i-skee 1 sete' lehte de v ee r-gudel• ori\ekslik. Toimus' isegi ajalehtede t e a tel 1 nn. p ropagan dasem i n ar, millest 2 isikut Kanadast, ja mitmed USA-sSt osavõtsid. Nad kõnelevad a g a ainult' õnnelikust elust ja •lootusrikk a s t tulevikust Moskva haardes •oleval.'-; Eesti- rahval. Meie ei kuule nende, s u u s t . m i t t e ühte. kritiseerivat s õ na,-, e i raskest - majanduslikust.' okt-, korrast ei K G B survest. Suur' kiilas taiale .hulk peab ÜSA-le j a teis'ie'e v a b a maailma, riikidele.'••tegem- selgeks, e i E.V. j a Bai ii riikide de ju.re tunnustamisel- pole mõtet. ; Kuid kõige viimati'.räägi takse • ralv va suus-avalikult ja rahva s u u ö e l dakse olevat Jumala,suu, et vaadake: ainult, kuidas selle ja selle Eesti üh.s-konna. kriitiku ja tülimeistri k õ r ^ e. partei staazhiga omaksed gastrolee-rivad Eesti üritustel. Aga nad tuletavad, ka meelde seda kodumaa suhete komisjoni direktiivi, -et; Eesti pagulasorganisatsioonide' kriitikud OP, omad mehed. ; ' / . See tegevus avab Sinimägede k-tn-gelastele ja vTartu lahingu 1941 aasta tegema, hakatakse tunnetama ähvar-eriteadlased on koostanud raamatu „Kolmas. Maailmasõda" kus kirjeldatakse HI Maailmasõja võimalikku .käiku, mis algab 4. augustil 1985. Sõda lõpeb 16 päeva hiljem relvarahuga, sest N. Liidus algab ilmestatud .. rahvaste ülestõus ja Moskva soovib rahu.;:.- :• •; '.'•_•'..-"^ ;•'. . Raamat ,;Kolmas Maailmasõda'; on selle poolest huvitav,, et siin.esmakordselt tõstetakse esile venelaste poolt kolpniseeritud rahvaste osatähtsus vene imperialismi ja kommunistliku diktatuuri leviku tõkesta- > misel. Võib olla et venelaste poolt koloniseeritud rahvaste .ülestõus on lääne sõjaliste eriteadlaste vaga soov ja enesepete. Venelased on, N. Liidu nimetuse all koloniseerinud niipalju teisi rahvaid, et nemad ise ön jäämas vähemusse oma impeeriumis, Koloniseeritud rahvaste ülestõus võib kujuneda edukaks, kui see on õieti ette valmistatud ja koloniseeritud rahvastele selgitatud, mida nad selle ülestõusuga võivad saavu^ täda. „Kolmas Maailmasõda" jätab; uduseks selle küsimuse. Ei selgitata ' millised riigid ja riikide liidud võiks kujuneda Moskva alt lahtilöödud riikidest. Milliseks võiks kujuneda nende riiklik kord ja vahekord teiste riikide rühmituste või liitudega., eriti Euroopa Ühisturuga või Ühendatud Euroopaga, mis aastaks 1985 peaks juba olema oma kuju võtnud. Eesti ja teiste ikestatud rahvaste seisukohalt vaadatuna ei tuleks Moskvaga sõlmida . relvarahu 11T" Maailmasõja lõpetamiseks. Seal tuleb saavutada totaaine võit. Moskva ülemyõiriiu alt peaks saama vabaks kõik .koloniseeritud rahvad ja mos-koviidid asetatud sellisesse riikide-liitu, kus neil kunagi,ei peaks olema dav-at sõjalist ülevõimu, mille Mosk-, võimalust uueks militaristlikuks eks-va on ehitanud üles oma; mõjuvõimu ;ja kommunistliku diktatuuri levitamiseks.; . : : ' • • • •' Lääne demokraatlike riikide sõjalise julgeoleku tagamiseks vöimalik-u vene kallaletungi A-astü moodustati -USA algatusel Horih Atlantic Treaty Organization (NATO); -. See töötas edukalt teatud. aja,. kuid Kromõko ähvardustest- tuleb järeldada, et NATO sõjalist./jõudu: - .Moskva- enam ei respekteeri. NATO nõrkuses on tead-l i k u d k a paljud sõjalised ja polriiili-pansiööniks. Kolmas.Maailmasõda ei ole ainukene moodus kommunisliiki: diktatuuri ja vene imperialismi likvideerimiseks. Sellega tuleb toime lw ikestatud rahvaste ühine ülestõus kui see on õieti ette valmistatud ia lääne demokraatlike •riikide- pooii vastavalt toetatud. Kas sõjaga A õ ' sõjata, võit kommunistliku diktatuuri ja vene imperialismi,üle peab olema totaalne, ,ei maailma rahvau saaks elada ralius. - .. ;„;•'.. . A. Nõmmik sen Dl S M II sai • noloogiä ja meie ei või sdda lubada. . Jutlemises too politruk seletas, et on kahju,;et peame hävitama Ameerika, ..sest ilma Ameerikata oleme ju nagu vaestemaja, kuid olukord nõuab se-da. ."• •'.;'. ; •• , ' Kuulus': füüsik Ro^ Medvedev, keda kiidetakse ka Ameerikas, tema vahest kriitiliste':ava]dušte pärast, lausus: N , Liit liigub ühes kindlas suu- ;nas —'tugevdada oma sõjamasinat. Meie jätkame oma sõjamasina täiendamist ja viimistlemist nagu tegime seda kohe pärast Teise Maailmasõja lõppu. Meie kulutame oma ammen- _ damatud resursid sõjamasinale, i Kui . rumalad on ameeriklased! Nad 10ia-väd,. et meie hotellid on viletsad] j ä ., restoranides meie toit on maitsetu, siis, ameeriklasestkülastaja teeb kohe otsuse mäete, N. Liit ei ole suuteline juhtima hotelligi ja kuidas nad võivad siis produtseerida moodsaid sõjamasinaid? Nad ei saa aru, et meie kulutame kõik oma energia relvas tüse. täiendamiseks ja sõdurite väljaõppeks. Loomulikult ei jätku siis N. Valitsusel aega hoolitseda ela- . nikkonna eest. Edasi Medvedev seletab, et Nixon ei olnud võimeline jagu saama -kääbusest Vietnamist,, sest avalikkus oli nii lõhestatud, et õli või- V: matu võita sõda. Meie võtsime, üle tolle sõjatandri ja ka Angooia mõne ; nädala jooksul. Meie võidukäik jat-kub. •y;:V;\;.;-'.'-;.;: : ; ' . . ' ' , , . . ; -; R. Herr kirjutab, et enne N; Liitu minekut ta võttis omaks; Carteri ad- . ministratsioonK olukorra hinnangu. Omaaegne SALT läbirääkimiste Ameerika pool ne delegatsiooni juht Paul Warnke sõnai, et M. Liidu juht- . kond koosneb konservatiivsetest rii-ecsmärk, kuid tulgu, ;kes tuleb —r. kõik. nad jutustavad Kremli riigi tugevusest") nii ütles senaator. Kui veel a. 1962 oli Kremlil 60—70 strateegilist relva, siis nüüd ori "neid tal rohkem kui Ameerikal. Ja kas Kreml jätab oma ülekaalu kasutamata? Ei jäta, ja see tähendab, et tuleval dekaadil on. olukord, et rahu kindlustatakse sõjaga. . EI.Lg. („Eešti Postimees") itsüs lõpetas raalseks on olukord muutunud. Võib; sangaritele" jälle kodumaa uksed iu asetab nad aukülalistena esimesse ritta propaganda laulupidudel. Ärge selle j uure s imestage kui mõned piiritagused salakoosolekud aset. leiavad, sest oma partei staazhiga pojale on vaja külastusluba ja tütreie ning naisele kodumaale; mineku passi. '••• • On: siiski kahju, et Eesti rahvast peetakse nii naiivseks, ja ennast oma kommunistidest ..funktsionääridega suhtlemisel väljaspool igasugust, kriitikat seisvaks. Näib, et elu läheb keerulisemaks ja kummalisemaks. V ni. Jä isegi 1941. a; 13/14. juuni ööl küüditatute traagilisest' saatusest. Ühe oma endise hea tuttava abikaasa on isegi pääsnud vabasse maailma. Mehed saadeti enamikus raske rezhiimiga Siberi põhja piirkondade töölaagreisse, kus enamik neist ei suutnud elada üle esimest talve. Nai-sed saadeti Siberi kolhoosidesse ehk siis metsatöödele. Meestest, kes. suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel. Kuid paljud said surma ka töö jiiu- •©• Toronto linnapea J; Sewell,:kes j Valitsus kuulutas -ulatusliku kõnfis: oli üks agaramatest Vietnami nn. keerimise plaani, majade, pankade: p a a d i p õ g e n i k e s ^ hing.' loomise pooldajaist, teatas nüüd kui |.muude varanduste suhtes, Praegu valitsus otsustas vähemalt 50,000 toimub veel relvastatud- kokkunur-hiinlast vastu võtta, et Toronto satub väga raskesse olukorda. On arvata, et vähemalt 15—20 luhat hiinlast keid sandistade ja endise korra pooldajate vahel. .' f ® 800-jä mehdine Kanada rahuval-saabuvad lahemai ajal Torontosse, vurite armee lisraeli-Egiptuse piiril Nad vajavad kõik kortereid, toitu ja Sinai kõrbes sai hundipassi, sest pä-riideid ning suurendavad Toronto , Konservatiivide valitsuse majandusminister John Crösbie teatas, et valitsus otsustas saata laiali liberaalide valitsuse poolt asutatud hindade kontrolli asutuse. Põhjusena tuuakse ette,, et .selle asutuse järele ei ole enam vajadust. Kriitikud toovad samal ajal ette, et gallupi järele pooldab enamus rahvast hindade kontrolli, kuna;hinnand 'tõusevad järjest ja palgad ei suuda hindade tõusuga pidada sammu. i ; ©berf Kennedy mprver Vangide enne tähtaega vabastamise komitee lühendas senaator Robert Kennedy mõrvari Sirhan Sirhani karistuse tähtaega. Ta vabaneb juba 1. nov. 1984. aastal. R. Kennedy mõrvari vabastamist nõuavad eriti PLO, E Palestiina nn. Vabastamisorganisat- J t siooni liikmed. S. Sirhan mõisteti | surma,;.kuid ; ÜSA kõrgem kohus = muutis surmaotsuse "eluaegseks van-; = gistuseks. Ghartered A;ccbuntant Süite 600/55 UniversityAve.,Toronto,Omd^ JfMIHtiWIT |llllllllllllllllllllllllllllllllllliinilllll!!ll!H 1 'ILMUSV '.''.••;-; • v r . - ; - i energia ja eriti kütteõli vajadust. Praegu korraldatakse neile ajutisi laagreid sõjaväe barakkides, koolides, kirikutes ja Rochdale kor teritajas, mis pidi saama pensionäride elukohaks. Arvatakse, et uued põgenikud toovad kaasa palju probleeme, tõbesid, narkootika tarvitajaid, kuritegusid ja kõigepealt tõusevad Toronto hoolekande kulutused mitmekordseks. Postiga' tellides lisandub saatekulu. • Saadaval ,>MeieBu" falitüsei _ '\ ; ; ;•; . '•; | ^Eesti Majas> 958 Broadvievv Ave. Toronto, Ont. :M4K 2R6 = ® Itaalia- homoseksiiaalid määrasid miljon dollarit isikule, kes toob Iraani moslemite revolutsioonilise juhi R. Khomeini . pea; Itaaliasse homo-seksuaalide kohtu ette. Khomeini on lasknud palju isikuid hukata, kui ho-möseksuaale. Khomeini on. omakorda, juba ammu määranud, kõrge, tasu shähh M. R. Pahlavi pea eest. ® Palestiina vabastamisorganisatsi-ooni üks juhte, 43 a. Z. Möhsen sai Canneses, Prantsusmaal elukordeta-valt haavata mõrvari kuulist, kes varitses teda ta elukoha lühidal. Politsei teatas, et ta ei süüdista selles kuriteos juute. ® -Majandusminister 'J. Crosbie •teatas,, et Kanada rahvusvaheline kaubavahetus näitab/ sel .aastal üle 7. miljardilist puudujääki. Möödunud aastal oli puudujääk .üle 5 miljardi. Raha viivad välja peamiselt turistid. ® J. Clarki valitsus teatas, et parlamenti ei kutsuta enne kokku kui 9. oktoobril, Selle tõttu venib parlamendita olukord Kanadas pikemaks kui kunagi varem 1929. aastast saa^ •dik. Opositsioon ja endine peaminister J. Diefenbaker nõuavad kohest parlamendi kokku kutsumist. ® USA ja Kanada otsustasid tunnustada Nikaraagua uut. revolutsiooni--' E j l i s t huntat, kes deklareeris, et rah-. E i vas tuleb ümberkasvatamisele ja en-rast Iisraeli teist vägede tagasitõmbamist ja okupeeritud territooriumi loovutamist LRO ei pikendanud enam rahuvalvurite viibimist kahe maa piiril. Neil läheb siiski veel paar kuud aega, enne kui nad suudavad oma asupaikadest lahkuda. © Imestatakse; et pärast suuri pu-hastusi USA administratsioonis palju tüli tekitanud -Liitunud 'Rahvaste Organisatsiooni saadik Andrew Young säilitas oma koha. Sellest tehakse järeldust, et president puhas^ tas välja omav administratsioonist ainult parempoolseid ja suuremate võimetega mehi ja asendas neid pahempoolsetega, ..•••••-''••••' EsJ@ Mutual Fund Ltd; -27. juulil aktsia hind $8.94 King Street West, Süite 1900, IpillllIHHIlllllllllllHllHIinilllllllllllllllllilH • ,Meie Eli Austri s Elu hi «tte muidi reie. Nüüc sed streigil Algas sel vilise üldj neljapät]Vc likukS; põj vastu, et l i koostan raaiia osail last, kes miitingul, oleks politj haselt UibJ prominent ' ^ed eesotsJ • uisti Lauril Ametiühl Liiürie-Aiist tüse -lõpeti ühingu teo] seaduse kl nõue .-.lükal kesknõüköj iilemandril streik pidi se, tööstus] jne. harud vga ularüslj siiski joom le tulemus| " ne. Sel lesti alade tööl gid, kus juti tavad streil kuks põh; duse nõudil ikka 2096- gelikuks p<| soov välja tamisLüla! tegelase vaj histamist; haselt „iö'i dustrial unf kide laine li Praegusel seks on t| nistujate mitu niidi telefoniüli osariikidi alusel ei Ühendust harilikkudel keskjaamad on.selles ni tegelikult i Üheaegsel streigivad, töölised, raj lised ja ml ' Nüüd hak M neys asuva kuse ametnj kogu mancj maaga, kura vad läbi kii maale, sami hei ise st. '• kii teadete kohi laienes, nii määral s.ei \rad võita 1 osariikides. Ön päevil • dus või. biJ elus või st il harude lööll . vooki; neil de'is ühe kl .. t:ks tüiarl; Tahetakse mi seks. Li id LI vali l| korra hoi ; olulist ette Abielupi noodikoi Adelaide i | • kirjadega davad abiei Pruuli hei ' Ü h e kogul August Pru| mees- ja sei jeline kogul Näd< Toronto M5H3M1 — tel. 364-1131 j korpuse vai õhtul tel. 925-6812 j • USA-s AnatJ ® Iraani shj • ajakirjanikel kis, et Iraani ® Nagu arvestatud, saadab F.Cas,t- j 1 lutsioonilisel ro Kuubalt arste ja instruktoreid I 20-st sajandi Mkäraagüasse ja annab muud abi, f{ ' . I mis näitab, et Nikaraaguast, mille : 1 aega. Ligi til tapetud vaj riigikorda aitasid õõnestada ja hävi- 1 poolt. 1 tada välisajakirjanikud ja J. Carteri I • CommonJ valitsus, kujuneb (teiseks • Kuubaks 1 otsas Briti d ja uueks kommunistide baasiks - j ga, kogund Kesk-Ameerikas. j Zambias.se s © Nikaraagua muutumine'.pahem- ;; j tuleb otsust poolseks tõi kaasa suuri muudatusi j šia saatus, j ka Washingtoni diplomaatlikus pe- . \ . ganna Elizi res, sest senine diplomaatliku kor- . . " - ;; Aafrikas sul puse ülem Nikaraagua saadik. Guiler- j kelle julgeo mo Seyilla-Saeasa ;.asendamisega j '• muret, sest saab Washingtoni diplomaatilise • . ' w - • *-' • I de juhti ei ti : nada peani •;•; ;v.:V-'-CJär^:-mk.:3)V;•:;.' Zambiasse. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-08-02-02