Meie Elu = Our life, April 12, 1984

              \
. I, •
, 2.
NELJAPÄEVAL 12. APKlLy^ ^ THURSDAY, APRIL 12 Elu" nr. 15 (1780) 198
,MmELU" - „QUn LIFE" - Estonian Weekiy
Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave., Toronto, J3nl. Canada, M 4 K 2R6
' _ Tel. 466-0951 ' •
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaiim. Toimetaja New
yorgisB.Parming,473LuhmannDr., NeurMilford, N.j.,USA.
Tel. (201) 262-Ö773.
wMeie Elü'Vväijaanidjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
I Asut. A. Weiler! algatusel 1950.
nMeie E l u " toimetus ja talitus f e s t i Majas, 958 Broadview
A've., Toronto, Ont.M4K 2R6 Canada - Tel. 466-^^^
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 hm.—
5 p.l., esm^sp. ja heljap. k l . 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 h m . - l p.li
„MEIEELU" tellimishinnad; Kanadas 1 a. $40.00,6 k. ^22.00;
3 k.$15.50. USA-sse - 1 a. $44.00,6 k. $25.00,3 k. S17.00. Üle-meremaadesše
- i 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisä Kanada^s: ,1 a. $28.50, 6 k. $14.25. K i r i - ja
õhupostilisa USA-ssi: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: l a . $58.00, 6 k. $29.00.
I Üksiknumber — 75$
KuuliUushini^ad: 1 loll ühel veer,ul— esiküljel $.150. •
iekslis $5.00. kuululusifi küljel S4..75. j
aari)
stiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiniiiiiiiiiiiiiiisiin iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
USA presidendi valimised käes-deyalaastal
tulevad äärmiselt eba­sobival
ajal välispoliitiliseit. Kuid
seadus on seadus ja aasta lõpuks
peab selguma, kes on Valges Ma­jas
peremees. t
President Reagan on küll teata­nud,
et ta pretendeerib edasiValge
Maja peremehe kohale järgmiseks
Heljaks aastaks.) |
Prakliliselt pole Ronald Reagan
veel valimiskampaaniaga alanud.
Tema igapäevane töö köidab kogu
presidendi tähelepanu veel pikka­deks
kuudeks ja ei luba temal ku­lutada
aega valimisteks. Seevastu
on demokraadid tugevasti jvalimis-te
sees ja selgitavad, kes neist tege-
. tikult kandidaadiks jääb. Esikohal
veab endine asepresident Monda-le,
kuid temaga võistleb tugevalt
senaator Hart. Viimane on tugevalt
president Kennedy stiili ja mõtte­laadiga
mees, kes püüab imponee­rida
uuele generatsioonile ja lubab
luua uut Ameerikat. Hartil on ol­nud
eelvalimistel ootamata edu ja
Mondale peab tegem|a tugevaid
pingutusi, et esirinnas püsida,
Jackson mustade ridadest ei ole
tõsine kandidaat, kuigi ka tema
omab küllalt populaarsust. Astro­naut
John Glenn on juba selles de­mokraatide
reas oma kandidatuuri
maha võtnud,nähes oma lootusetut
' olukorda käimasolevas võidujook-
...•SUS.--' ' 1; • •, . ' •. ,
On loomulik, et Ronald Reagan
republikaanina on üks silmapaist­vam
kandidaat oma positsiooni tõt­tu.
Tema kandidatuur teistkordselt
Valgesse Majja saada on ka senise
tegevuse aruandmise perioodil.
Kaugäitki mitte kõik tema püüdlu­sed
välispoliitiliselt ja siseriikli­kult
pole täitunud. Tema mereük-suse
väljatõmbamine Liibanonist
näitab selle operatsiooni ebaõnnis-tumist.
USA rahumissioon seal an­nab
tunnustust ebaõnnestumisest,
sest võitlevad suguharud Beiruti
piirkonnas ei *ole kaasa mänginud
kohalikule poliitikale. Kuid nii pi­did
ka^Briti ja Prantsusmaa üksu­sed
välja tõmbuma ja koju mine­ma.
Liibanoni ja palestiinlaste
probleem on jäänud lahendama-luks.
.
USA osavõtt nn, Panama maade
rahvaste kaitsel sisseimbuva radi­kaalsuse
vast^, algas suure aplom­biga,
kuid on tegelikkiases kadunud
nagu varjusurma. Ainuke õnnestu­nud
operatsioon oli Grenada pääst­mine
Castro üksuste sisseimbumi­sest,
kuid see operatsioon on lan­genud
terava kriitika alla ja seda
isegi Kanada poolt. Millised on
Reagani tuleviku aktsioonid Pana­ma
maade neutraliseerimisel; seda
peab näitama alles tulevik.
Suure otsustavusega moderni­seeris,
Reagan Lääne-Euroopa rel­vastuse
uute Pershing 2 ja tiibmis-silitega.
Kuid tekkinud olukord on
toonud Euroopasse samapalju uut
hirmu sõja ees kui ta on annud
julgeoleku tunnet NATO maadele.
Milliseks kujuneb Lääne-Europpa
poliitiline polarisatsioon, selgub
vast alles eelolevatel kuudel.
Relvastuse piiramise läbirääki­mised
Nõukogu Liiduga kätkesid
läinud aastal ja kuidas saavad need
nõupidamised elustuda uuesti, po­le
kaugeltki selge. Konstantin
Tshernenko Kremli uue valitsejanQ
on olnud tagasihoidlik oma seisu­kohtade
väljendamisel. Nii pole
Reaganil tekkinud uusi ühendusi
Kremliga, kuigi need ühendused
on vajalikud.
Selle asemel demonstreerib
Moskva oma laevastikkude võim­sust
mitmel merel ja see demons­tratsioon
on sihitud lääne vastu.
Need meremanöövrid peavad aga
näitama Nõukogude Liidule enda­le,
millised on suletud meredest
väljapääsu võimalused võimaliku
sõja korral.
Kuid antud olukorrad on ka Rea­ganile
aruandmiseks publikule te­ma
tulevases valimiskampaanias.
Reaganil tuleb oma kampaanias
ainult aru anda, kuid ka võidelda
Kongressi ridades, kust tuleb tema­le
kriitika. Majanduslikult pole
Reagan suutnud kokkuhoidu teos­tada,
sest moodsad relvad on nee­lanud
palju raha.
Reagan on oma täituva nelja aas­ta
perioodil näidanud palju otsus­tavust
ja on tugevdanud USA olu­korra
rahvusvahelisel areenil.
Kuid üks on olukorra tugevdami­ne.
Teine asi on aga oma sammude
motiveerimine USA suurele vali­jaskonnale.
Siin seisneb Reagani
raskus siis, kui ta oma kampaanias
laia publiku ette jõuak
V.
ESTO '84 raaniestähis;ame meie rahvuslipu, sini-müst-valge
sündMOO aastat tagasi.
Ostke Eesti lipp ja laenake see välja ^STO '84 kaunistamiseks.
1. Eesti lipp 165 X105 sm. hind S20 00
2 Sama lipp koos kandevardaga §30.00
Tshekid kirjuta Esfo'84 ninielo
TELLIMISED SAATA AADRESSIL:
Sini-must-valge lipu 100 a. Juubeli Komitee
958 Broadview Avonue. Toronlo. Onlario M4K 2R6. Canada
rTellija nimi ja aadress..-—
1 Kiri Saksamaalt
KassaaFSti4 99i^avisid 66
Till. No ... .. .
Sf)nvin Inllida
Tiilnn j;ir«i •
Lisan Isheki $ ..,.
: lipu lippu ..
Sa»la pnslijiii •
. lipu lippu \'.'irdH«?,!.
lisada $2.00
„Meie Elu'* küsitles
vaimuliku seisukohad ja
põhjendused
Sieoses mkle kirikuõpetaja ametisse ordineerimisegs ^^s^i Luteri-usu
kogudustele, pöördus „Meie Elu" I4eesti vaimuliku poole Kanada8,et
kuulda nende seisukohti selles eri arvamusi tekitanud küsimuses. Vas­tused
tulid seitsmelt õpetajalt, kelle dest 3 olid pooldaval seisukohal, 2
olid poolt kui olukord nõuab ja 2 olid vastu. Küsitlus toimus tiiagamusei, et
see on ajionüümne.
Küsimus: ,,Kas pooldate üldisel!
naisle kirikuõpetaja ametisse ordinee-rimist
eesti kirikusse?"
Sellele küsimusele vastasid jaata-valtikolm,
kaks jaatavalt kui olukor­rad
sunnib ja eitavalt kaks õpetajat.
Küsimus: ..Miks? Põhjendage se­da
ka Piibli alusel."
(Äastaj 19491 toimus Stokholmis
, ..tingiaadi" nimeline ülemaailmne
' võimlemispidustus, Igast ilmakaa­rest
kokkutulnud vabade rahvaste
esindajad pakkusid seal saja seitsme­kümne
tuhandelisele pu|)likule ke­hakultuuri
parimat. Pidustuste kõrg­punktiks
kujunes eesti naisvõimleja;
te esinemine 29. juuli õhtul. Keha ja
vaimu kooskõlale tugineva võimle-m'ise
idee andekas arendaja, pagula­ne
Eestist, Ernst Idla, sai selle hiigel-
.. menuka esinemise põhjal ..Tallinna
võluri" tiitli,|ningsõna ..valguspidu"
• f.,Ljusfest". ..Festival of Lights")
muutus üleöö võimlfömislavastusli-kuks
oskussõnaks. Tolle õhtuga al-
, gas Ernst Idla ja eesti naiste iluvõim­lemise
võidukäik võõrsil, Vähe on
neid eestlaste asupaiku. kus seda
kaunist kehakultuurilisi tegevust ei
viljeleta. Sellest on kujunenud ka üks
populaarsem vahend meie rahvuse
võõrastele tutvustamisel. , •
Aastate möödudes on ..Tallinna
võluri"'poolt algatatud võimlemis-
•laadi hingestatult haaravat lihtsust ja
looduslähedast saatemuusikat haka­tud
asendama rohkem teatraalsete
liigutuste, tehtud naeratuste ja ma­sinlikku.
müra matkiva muusika rõõ­mu
vähese rütmiga.
Tänase veeru.eesmärgiks ei ole
eesti naisvõimlemise arengusuunda­de
sobivuse üle mõtteid mõlgutada.
KüH tahaksaga puudutada ebatäpsu­si,
mis ilmnevad eesti võimlemis-
, klubide esinemiste reklaamis ja kir­jeldustes.
Kuna iluvõimlemine on.
nüüd ülemaailmselt harrastatav
spordiala, siis saab vaid neid ilu­võimlemise
esinemisi eesti kui-tuurilegevuseks
pidada, kus kõik
osalejad omade hulka kuuluvad. Vä­hemalt
Torontos on aga juba aastaid
kirjasõnas kuulutatud eesti tüdruku-teasemel
laval nähtud esinejaid, kel­le
kuulumist m õ n d a teiSe rahvusesse
kuidagi moodi eitada ei saa. See,et
eestlased ka teiste rahvuste liikmeid
kehakultuuri harrastustes juhenda­vad,
on igati teretulnud, kuid KAS
V Õ I K S paluda, et eestlaste esinda­mine
siiskd meie endi hooleks jääks?^
Siis ei saaks meid keegi süüdistada
end võõraste sulgedega ehtimises,
..Otseselt Piibli alusel on see ras­kesti
põhjendatav. Aga kui näiteks
. apostel Paulus elaks tänapäeval, siis
oleks ka tema tõenäolikult nõus nais­te
ordineerimisega. Praegu kõigis
teistes denominatsioonides, peale
Rooma-katoliku, ordineeritakse nai­si.
Muide õp. E. Heinsoo teeb praegu
selle kohta uurimistöö." ,,Ainult ko-rintlaste
naiste hääled on keelatud
kirikus. Aga mida saaks öelda kree­ka
naiste kohta? Õelad tüübid! Kõik j
inimesed Kristuses.on suunatud ^u^
selist tööd tegema kirikus. (Rooma
12)."
Nüüdisajal häirib paljusid, naisi ja
mehi. Piiblis esinev Jumala loomuse
maskuliinne kallakus ja nad ütlevad:
kui Jumal on ainult mehelik, kunagi
mitte naiselik, siis mehed on Jumala
. sarnased, naised mitte. Jumal agä lõi
inimese (mehe ja naise] oma näo
järele (l.Moos. 1:27), Ja Piibli Jumala
kirjeldusis esineb palju ka naissoole,
eri omaseid õilsaid kujutelme (Jes
49:15, 66:13).
Uues Testamendis on silmapaist­valt
esile tõstetud naiste osa ristiko­guduste
algaastail. Maarja Magda-leena
ja teine Maarja olid esimesed
maailmas, kes ülestõusnud Kristust
kohtasid ja kes,Temalt käsu said:
.Minge ning teatage mu vendadele'
(Matt. 28:9. 10).. Teie (kõik kristla­sed)
olete valitud sugu, kuninglik
preesterkond. et te kuulutaksite Te­ma
aulisi tegusid, kes teid on kut­sunud
pimedusest oma imelise val­guse
juurde', ütleb apostel Peetrus(l
Peetr. 2:9).
RISTIUSU ALGAASt^IL
Ristiusu algaastail oli naiste föö
kogudustes tunnustatud ja kõrgelt
hinnatud;
. Rooma.kirjas.pt.16 apostel Paulus
mainib nimepidi 24 silmapaistvat isi­kut
ja ifende tööd kogudustes, Kuus
nende seas on naised. Õ d e Foibe o l i.
Kerkera koguduse käsilane (diako-ness)
(Rooma 16:1). Priska (Priskilla)
õpetas AjDollosele Jumala teed (Ap.
Teg.l8:26) Euodia ja Süntüka olid
võitlejad evangeeliumi eest (Fil.4:2,3).
Evangelist Filippuse tütred olid
prohvetid (Ap.Teg.21:9]. Lüüdia oli
juhtiv tegelane esimeses ristikogudu­ses
Euroopa mandril (Ap.Teg.16).
.Apostel Paulus, kes hindas eriti kõr­gelt
jumalakartlike naiste tööd kogu­dustes,
nimetas neid ,kaasvõitieja-teks
evangeeliumi eest' ja reastas
neid ..kuulsuse poolest' apostlite ta­semele,
ütles aga: 'Olgu naised kogu­duses
vait. sest neil ei ole luba kõ­nelda,
vaid nad olgu allaheitlikud, nii
kui käsk ütl6b' (1. Kor, 14:34). Ja
'naistele ma ei luba õpetada kogu-
/ mispaikades'(ITim. 2:8-15). Neil on
teisi ülesandeid koguduses ja ühis­konnas
ja nad on asendamatud pere­konnas.
Algristikogudustesofitsiaal-set
ametit naistel polnud. Oma kee­luga
ei tahtnud apostel sulgeda nais­tele
osa või ametit kristlikus kirikus
^ kõigil aladel ja igavesti. Ta oli tead­lik
naiste sügavtundeliku meele või-ning
juhtidel poleks vaja tulevast
põlvkonda inglise keeles õpetada.
HARRI KIVILO"
meisl kannatajate abistamistöös.
. Tundis nende armastuse, teisi-mõistva-
ja ohvrimeele võimeid ja et
jumal on neid kutsunud suurtele ja
aulisile ülesannetele' kogudustes,
ühiskonnas ja perekonnas ja andnud
neile anded, millega võivad kogu elu
rikastada ja õilsitada. Me mõistame
apostli.keeldu. kui näeme seda juuti­de
Talmudi tavade ja paganliku-maali
kultuste ja kommete taustal.
Tol ajal juutide seaduse järele polnud .
naine isik. vaid. oma isa või meher
omand. Naistele polnud mitte ainult'
keelatud käsuseaduse õpetamine
teistele, vaid sündmatuks peeti käsu-seadmise
õpetamise neile enestele.
Sünagoogis võisid naised teenistust
kõrvalruumis pealt kuulata, mitte
sellest aktiivselt osa võtta.
' - . •.
KANAD AS W'lCODUMAAL' "
Paganliküö-mäailmäs (Kreekas) oli
pilt veel palju süngem. Naiste osa
Kreeka usundis oli põlastavalt ma­dal.
Armastuse ja ilujumalanna Aph-rodite
templis>Korintüse linnas, oH
tuhat naispreestrit. Diana templis,
filfesose linnas, oli neid mitu sada.
Neid peeti pühadeks lõbunaisteks.
Õhtuti nad praktiseerisid oma äri
tänavatel. Kui^krtstlik kirik oleks lu­banud
naistel kirikus kuulutada ja
õpetada, oleks temagi kergesti või­nud
rahva silmis kõlbetu naiste var­jupaiga
nimesildi saada. Oma süga­vamaid
tundeid naiste ja nende osa
suhtes kirikuloos avaldas apostel,
kui ta ütles: .Kristuses Jeesuses ei ole
meest ega naist' (Gal. 3:28).. Kõik on
ühe vaimuga ristitud, kõik on sama
vaimuga joodetud.' (1.Kor. 12.13).
Kanada Ühendatud Kirikus (Uni­ted
Church) on juba aastakümneid
naisi õpetaja ametisse ordineeritud,
võibolla lootuses, et see elustab kiri­kuelu
ja toob liikmeid juurde. Tegeli-kuh
on selle kiriku liikmed pidevalt
kahanenud, samal ajal kui teiste k i r i ­kute
liikmeskond on pidevalt kasva­nud.
Muidugi ei saa kaotust panna
ainult naiskirikuõpetajate süüarvel.
Kodumaal kirikus on rida naisi
seatud ametisse aseõpetajatena ko­gudusi
teenima. Kui seal neid usta­vaid
evangeeliumi eest võitlejaid po­leks
olnud, oleks nii mõnegi kiriku
uksed juba ammu jäädavalt suletud."
SUNDOLUKORRAS
Jaatavad vastused olukorra para­tamatuse
sunnil: ..Kes teeniks Thun-der
Bayd? Nüüd on Olvi Pint seal,kes
sooviks kogudust teenida,ja kogudus
taotleb tema ordinatsiooni. Uues k ui
ka Vanas Testamendis esinevad
naisprohvetid. Ilmselt siis Jumal rää­gib
ka läbi naiste. Prohvet on kõrgem
instants kui õpetaja. Paulus: .apost­lid,
prohvetid, õpetajad .. .' Loogilis-selt
siis vöiks naisõpetajad kõne alla
tulla. K i r i k kodumaal ordineerib nai-
.si." / "
„Pooldan naiste ordineerimist õpeta­ja
ametisse põhjusel, et olukord tin­gib
seda. Ameerika Ühendriikides on
kirikuõpetajate (eesti osas) olukord
jõudnud kriisiajastusse. Järjest jää­vad
kogudused ilma õpetajata. K i r i ­kuõpetajad
on jõudnud tublisti üle
pensioniea ja nad ei ole enam või­melised
isegi oma-kogudust teenima.
Olen ise 75 aastat vana ja käin ju­malateenistusi
pidamas Glevelandis,
mis on 450 klm. kaugel Torontost.
Tunnen, et ei suuda enam kaua. kuid
ei ole ühtegi eesti õpetajat, kes võ­taks
selle teenimise üle. Olukord
Ameerikas eesti kirikuõpetajate osas
on kriitiline.
• llärglk. 31
GEISLINGEN („Meie Elu" kaas-tööliselt)—
Suurema pettuseafääri
avastas üldhaigekassa Dortmun-dis.
Kontrollides arstide poolt esi­tatud
arveid, selgus, et arstid olid
tuhandel juhul „ravinud" inimesi,
kes ülesantud ajal viibisid haiglas.
Edasi avastas haigekassa, et arsti-tähele
oli kirjutatud rohkem me-netlusi,
kui neid oli tegelikult soori­tatud.
Ümmarguselt 70-nel juhul
olid arstid „ravinud" inimesi, kir­jutanud
medikamente patsientide­le,
kes juba surnud. On tehtud to-peltravi
patsientidele kahe haige-tähega
ja kirjutatud retsepte pat­sientidele,
keda üldse ei eksisteeri.
Prokuratuur ei teosta praegu
juurdlust. Oodatakse ära,kui haige­kassal
on üldpilt sooritatud pettuse
kohta. Igatahes on nüüd rida hai­gekassasid
taibanud seda. mida nor­maalse,
mõistuse juures oleks pida­nud
varem märkama. Nimelt ei anta
enam haigetähte blankotshekina.
vaid ärakirja sooritatud abi kohta
saab ka patsient. Temal on siis või-,
maius kontrollida, kas arst pole hai-getähele
luuletanud".
Haigekassa Essenis tegi kindlaks,
et üks.lastearsti oleks pidanud päe­vas
45 tundi töötama, et ravida pat-sientidehulka,
keda ta oli haigekas- ^
sale üles andnud. Üks naisarst nõu­dis
honorari arstiabi eest pühapäe­vadel.,
mil ta oli puhkusel. On esita­tud
ka valearyeid.,tehtud" vereproo­vide
kohta.
Taolisi pettuseid on avastatud ka
varem terve rida. N i i kirjutasid Hei-delbergi'kliiniku
arsid omal ületunde
päevade eest. mida pole kalendris
olemas nagu 30. veebruar. 31. aprill,
31. juuni ja 31. september. Aga karis­tuste
kohta ei ole ilmunud meediu­mides
vihjet. Kassaaršti õigused saab
võtta arstide koda. ,,Kaaren ei noki
kaarna silma." ütleb rahvas. Kuna
haiguse korral ollakse arstidest sõl­tuvad,
ei julge keegi avalikkuses sõ­na
võtta. \ ,
JURISTIDEST PROLETARIAAT
Sünge pildi juristide tulevikuvälja­vaadetest
tegi Saksa Juristide Koja
esimees Ludwig Koch. Vastavalt te­ma
prognoosile on aastal 1995 Sak­samaal
100.000 juristi, praegu
43,000. Koja tegevusjuht Hans-Peter
Winter rääkis koguni juristide pro­letariaadist.
Juba praegu on juhtu­meid,
kus advokaadil on ametirüü os­tetud
sotsiaaltoetuse abil ning mit­med
advokaadid on sunnitud teeni­ma
elatislisa taksojuhtidena.
Patentretsepti Juristide Koda ei
esitanud. Lühiajaliselt polevat mida­gi
teha, arvas Koch. Kohtult ja haldu­selt
ei ole loota kergendusi olukor­ras,
kuna uute juristide ametissevõt-mine
on peatatud. Piiratud kombel
olevat lootust, et juristid hakkaksid
tegelma sotsiaalõigusega või mak.su-nõuandjatena.
Igal juhu kavatseb Ju­ristide
Koda hakata hoiatustööd te­gema
gümnaasiumides, aga vasta­vaks
selgitustööks peab olema koo­livalitsuse
luba. Numerus clausust
juurastuudiumiks ei pea Juristide Ko­da
soovitavaks.
TIMUKAS LINNA
AUKODANIKUKS
Waldkirehi linnanõukogu võttis
tänavu linna aukodaniku õigused en­diselt
NS-gauleiter Wagnerilt, kes
hukati 1946. aastal, aga oli ..unusta­tud"
linna aukodanike nimeki i a . A l ­les
nüüd, 39 aastal pärast sõja lõppu,
avastati see eksitus. Linn sai uue au­kodaniku
ja seetõttu avastati see
piinlik eksitus. i
' Kustutatud aukodanik Robert Wag-nerile
pandi süüks 22;000-nde Elsassi
juudi saatmist koonduslaagrisse.
'Edasi ta lasi hukata 100 väeteenistu­sest
tõrkunud elsasslast ja neli briti
lendurit. Seetõttu nimetasid prants­lased
teda ..Elsassi timukaks".
Alles paar aastat tagasi kustutati
. üho väikelinna aukodanike nimekir­jast
Adolf Hitler.
l-kk
Pakid Baiti riikidesse ja Venemaale
Meie saadame riide- ja jalanõupakke kuni 19¥4
naela netto. Kõik on täielikult kindlustatud
SMurvdik kaupu meie äris.
•! l a i ,i'iul;.y;^j,!i,i,s|);i(n . r . i ,!nii|Mt'Viini 1,; ' M i o i ; 1/
Pärast kell 5 p.l. kokkuleppel lelotonpec!.
BALTIC EXPORTING CO.
482 Roncesvalles Ave., toronto, Ontario M6R 2N5 - Tel. 531-3098
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
OGAN m PAUL JÜTTÜS
Müük ja rentimine
Äris 291-505^
Chev OIds Limited Kodus 423.5716
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
TORONTO IINU
JÄÄTMETE ÄRÄYIIMtSI TEADAANNE
SUUR-REEDEL
20. APRILLIL 1984
ÜLESTÕUSMISPÜHA
23. APRILLIL 1984
Need on linnateenistuse puhkepäevad. Neil ülalmainitud kahel
päeval ei ole jäätmete äraviimist. Äraviimine toimub järgmisel
regulaarsel päeval.
Kesknädalal, 25. aprillil El ole ajalehtede ja suurte esemete ära­viimist.
Regulaarne ajalehtede ja suurte esemete äraviimine toi-
. mub kesknädalal, 2. mail.
Teie panust hinnatakse väga kui panete jäätmed välja äraviimiseks
õigel päeval.
Meeldetuletus: Torontos on 18 klaas- ja metallpurkide kogumis­punkti.
Jaanuarikuu jooksul koguti 196 tonni ajalehti, 53 tonni
klaasi ja 6 tonni metallpurke. Usainformatsiooriiks helistage 947-
•7742. •
R. M. BREMNER, P.Eng., F.I.CE: .
Commissioner of Public Works
oMele Elu" nr. 15 (mo) 19B4
tu
Laura Rän
Harry L
Ontario Provintsi parimate
sportlaste austamine Ontario pro-vintsivalitsuse
turismi ja meoiela-hutusmlnisteeriumi
poolt tolmus
30-1 märtsil Sheraton Centro'is, kus
enam kui 900 sportlase saavutusi
hinnati vastavate diploomide üle-andmistega.
Austati individuaal-sportlasi,
spordimoeskondade liik.
meid, nende treenereid ja organi­saatoreid,
selleks eriti korraldatud
banketil (Ontario Sports Award
Banquet). Nende hulgas oli ka kaks
eestlast: tennisemängija Laara
Randmaa ja korvpallimeeskonna
treener Harry Liiv,
Ka ..Kstonia'* nime kandov Kana­da
korvpallimee.skalina liikniod olid
austatute nimokirjas, Soomlasi oli
kolm Riiva Ra.smusson. Timo Palo-tie
ja Risto Sanlala, ke.s kõik on
orienteerumissportlasod, Lüli- ja
leedupärasoid nimesid austamisold
kuuluvate sporllaslo nimestikus ei
leidnud, Ajakirjandusele antud in- fi
formalsiooniat selgus, õf Ontarios on
üle 70-no spordiliidu, kos kõik kuu­luvad
Ontario spordi keskliitu, nime- .
ga Ontario Sporls Contro Inc. Mas-terito
spordiorga,nisalsioone selles
nimekirjas ei leidunud, Banketi kõr^-
punktiks kujunes Ontario minister
Reuben C. Haelz'i kõne. kes lõi lervl-tusi
Ontario peaministrilt, märkides
muuseas, et sportlik tegevus on On­tarios
nii kaugele arenenud, et Onta-riot
nimetatakse nüüd spordiprovinl-slks.
Naised õpetajateks. „ .
i,'\k>is Ihk :.M
]
' Piiblis ma ei leaiihlegi kohta, kus
oleks midagi üteldud naiste ordinee-rimise
vastu, Kui apostel Paulus oma
kirjades on ütelnud mõningaid vii­teid
naiste vastu, siis see oli 20(){)
aastat tagasi, kus naist epeti alaväiir-tusllkumaks
mehest ja naine oli ori.
Kuid Jeesus tõstis naise samale tase­mele
mehega. Tänapäeva olukord
nõuab naiste ordineerimist. eriti eesti
kirikus. Need eesti kirikuõpetajad,
kes on selle vaslu. ma küsiksin neill,
kas on parem, kui keegi ei kuuluta
Jumalasõna või seda teeb üks nai­ne?"
JEITAVAD VASTUSED
..Jeesus oli mures autoriteedi viuir-
'larvitamLse iile kogudu.s.le juures (iv
Ta andis juhiseid selleks (Luuka 22;
24-26 ja 1.Peetr, .'•);l--2). On päris
ilmne Piibli tekstidest (l.Tim, 2 j a j a
l.Kor,14;2()), et kiriku ametikandjale
kohad olid nitenählud ainult mees­tele,"
,,, ..Pühakiri on sellele küsi­musele
juba ammu eitava vastuse
annud, Vana ja Uus Testament kinni­tavad,
et Jumal oma riigi töölegijaiks
on alati valinud-kutsunud mehed.
- kas olid muid'patriarhid, prohve­tid,
preestrid või Jeesuse jüngrid ja
apostlid. Üksikud Piibli salmid kate­gooriliselt
ütlevad, ei naisi ei pea or-dineerima
ja seeläbi neile õigust and­ma
altarisse või kanlslis.se minemi­seks.
Neid üksikuid Piibli kohti ma
nimetan sii.s,kui asi ametlikult.kõne
alla tuleb. Naisle ordineerimin,e ei ole
naiste küsimus, vaid Jumalasõna kü­simus,
Pühakirja kohaselt on naine
mehega ühevääriline, kuid Jumal
oma riigi töölegijaiks on mehed mää­ranud
- see on Tema pooif tehtud
tööjaotus,"
(Järgneb)
sul
T(
ml
f
kl
««Ml»»»»,
0
kJ
tel
Vt
0
t
,•1
V