Meie Elu = Our life, January 30, 1986

              4 NELJAPÄEVAL, 30. JAANUARIL - THURSDAY, jANUARY „Meie Elu" nr. 5 (1874) 1986 „Meie Elu" nr. 5
• i - v •, s
.,,.>::--x;:,:;^.S::, Ongitsejad ja
Jahimehed!
Järjekordse kalapüügivõistluse
Simcoe järve jääl korraldab Toron­to
Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste
Klubi Royal Beachis 8. veebruaril,
Asjahuvilistel koguneda Virginia
Beachi kell 7.30 hommikul. Võistlus
algab kell 8.00 hommikul. Pärast
võistlust kogunemine hr. H õ b e ta­lus,
kus antakse välja auhinnad.
iSpört
Kia Puhm noorte meister:
seliliujumises
Skm.EgbertEunge esineb vilesoologa gaidide taliharjapeol.
Terts.. •
Paremal gdr. Alice Kullango ja egdr. Leili
Foto - Ervin Aleve
Florida lõuna-lääne
i eestlased
Fort Myers'i ja Venice ümbruskon­nas
korraldavad Vabariigi aastapäe­va
peo lõunaeine ja väikese eeskava­ga
24. veebr. Punta Gorda Holiday
Inn.'is.
Algus kelll.OO p.l.
Kõik on teretulnud, aga laua ette-tellimind
on vajalik. Fort Myers: (813)
482-6775 (Mrs. Ophelia McMahon).
Venice: (813) 493-7278 (Mrs. Esi Va­sar).'
9
Rahvarohke
Rahanduslik planeerimine
Investeerimisfondid
RRSP-d
Äastarendisec
Südantsoojendav Eesti Gaiderite
Kogu Kanada Koondise Talihari
1986 oli kokku toonud saalitäie rah°
vast Eesti Majja möödunud püha­päeva
pärastlõunal. Aastate jook­sul
traditsiooniks kujunenud sõna-lis-
muusikaline üritus heade ette­kannetega
ja sujilvalt rulluva läbi­viimisega
on pälvinud tähelepanu
nii meie ühiskonna noorema kui ka
vanema generatsiooni juures.
Maitsekalt talvemotiividega deko­reeritud
lava, põlevad küünlad lau­dadel,
mis süüdati rahvarõivastes
gaidide poolt, aitasid unustada paa­riks
tunniks väljas võimutsevat
talveilma, mis seekorci siiski oli
gaidide poolt„ Ilmaennustaja poolt
lubatud jäävihm jäi tulemata. Head
liiklusolud Torontos aitaäid kindlasti
kaasa rahvarojikusele. Eesti Majagi
oli teinud me'eldiva üllatuse, mida
paljud publiku hulgas nägid esma­kordselt
— uued toolid, mis tegid
istumise ,,pehmeks",
Kahetunnilise kava alustas ngdr.
Ellen Valter Lydia Koidula luuletu­sega
,,Igatsus". Seejärel ütles avasõ­na
Eesti Gaiderite Kogu Kanada
Koondise juhataja gdr. Lisanne Va­her,
tervitades kõiki tulijaid ligidalt
ja kaugelt, rahvast ja ,,_oiTia inimesi",
nagu .ta nimetas. Kaugelt olid tulnud
Ameerika Ühendriikide Igaiderkogu
auvanem gdr. Linda Leibak,ja nende
maleva juhatus^liige ngdr. Irene Ver-der.
Ottawast oli kohal gdr. Irene
Vau-Rüus. 1 _
Küna tänavu möödub sada aaätat
eesti kirjaniku ja luuletaja Lydia
Koidula surmast, siis peeti ülimalt
sobivaks seda Taliharjal meenutada.
Nii kõneleski gdr. Saima Varangu
teemal ,,Meenutades Llydia Koidu­lat",
andes.põgusa ülevaate meie kir­janeitsi
elukäigustjcodumaal ja võõr­sil.
Teatavasti sattus Ifoidula abiel­lumise
tõttu elama Kroonlinna, kust
on pärit osa tema vainiuloomingust
ja kus ta ka suri 1886. :
•pöiMiK.
•Ngdr. Anne-Liis Ke.elmann • oli
koostanud põimiku nimetuse all
.. .Kus külas kõndis Koidula,seal
. loivad silmad särama." Cj)salejad olid
gdr. Anne Agur.nooremaiderid Ellen
Allas, Maret Liik, Ellen Valter, Siiri
Lepp, Ingrid Kütt; gaidjuhid Linda
• Lõhmus, Lydia van der Veen ja põi­miku
koostaja ise. Gruppides lavalis"
tuvad rahvariides noored neiud, mik­rofone
käest kätte lastes j ja luulet
' lugedes, olid samad aktiivsed gaidju­hid,
keda oleme harjunud nägema
laagriolukorras Kotkajärve metsas
või mujal hoopis teises riietuses,kir­ves
käes või nööriviht üle õla.
Nüüd järgnesid ettekanded Toron­to
tuntud noortesõpradelt. Margit
Viia esitas kolm laulu: K. Türnpu-L.
Koidula ,,Üürike", L. Avessoni ,,Kes
see kõrge kuuse otsas" ja ,,Juba lõh­navad
teed". Klaveril saatis Charles
Kipper. ;
Klaverikunstnik Armas Maiste
mängis suurel mustal pillil sonaat #
2, C-minporis ja A. Lemba impro­visatsioon
,,fooksupolka" teemal.
Olaf Kopvillem ja Valve Tali mee-leolulauljatena
lõid lõbusa meeleolu
saalis. Nende tagasihoidlik pealkiri
,,Ühte ja teist" sisaldas hulga muusi­kalisi
vestlusi. Seal oli tõesti nü ühte
kui teist. Klaverisaade oli Kopvillemi
poolt. Kuigi kavalehel pole seda
märgüud, Olaf Kopvillem on i^oo-remskautmaster.
Teiste esinejate
puhul oli skautlik/gaidlik aste alati
antud. .
495-6805
968-1
MONEYSTRATInc
Gerrard St. E.
Finaaliks- kogunesid lavale Gaide­rite
ja Skautmasterite Koondiste liik-.
med,arvult neljakümne ümber, moo­dustades
suure skaudi-Zgaidivormis
ja rahvarõivastes laulukoori, mis oli
ilus silmale vaatamiseks ja kõrvale
kuulamiseks. Ngdr. Siiri Lepp ütles,
et koor esitab škm. Enn Kiilaspea
kitarri ja nskm. Enno Aguri akordio­ni:
saatel mitmeid tuntud eesti ja
gaidi/skaudilaule, kusjuures publi­kut
paluti viimast kaks kavalehel
leiduvat laulu kaasa laulda. Nendeks
auludeks olid „Kui Kungla rahvas"
ja ,,Meil^merivood on vabad".
Üllatuseks oli paljudele skm. Eg-bert
Runge vilesoolo — harvakuul-dav
muusikaline fenomen.
Lõppnumber oli läbi viidud ,,tiivii-iku"
täpsusega. Oli arvamusi, et
Toronto on saanud uue laulukoori,
niis koosneb noortemalevate juht­konnast
igas vanuseastmes. Seda
oligi vaja, kuna kunagine populaarne
• vanemgaidide koor ja sagedane Tali­harja
võõrustaja on läinud igaviku
radadele — eesti ühiskond loodab, et
siiski ajutiselt.
Lõppsõna ütles ngdr. Maie Kask,
kutsudes kõiki esinejaid austamiseks:
lava ette.: Taliharja tehniline korral­daja
on kaua aastaid olnud ngdr. Siiri
Lepp, kes on tuntud suurlavastuste
äbiviijana Kotkajärve laagrites. Lava
oli dekoreeritud skm. Jaan Lepp'a ja
skni. Silver Kask'i poolt.
Sisukale ja rahvale meeldivale ka­vale
järgnes koosviibimine kohvi­lauas,
kus kohvivalajateks-olid rah­varõivastes
gaidjuhid. Seegi vajab
kiitust, et gaidjuhid aeg-ajalt vaheta­vad
vormipluusi esiemade tikitud
rahvarõiva vastu; Talihari on alati
olnud üks neist juhustest.
ERVIN ALEVE
Gaiderite ja
harjal".
pkaujftmagterite kogude laulukooF esinemas gaidide „Tali°
Foto- Ervin Aleve
Kesk-Florida
Praegus on see aeg Floridas, kus
paljud põgenevad siia lume, jää ja
külma käest põhjast. Hommikuti on
siin võibolla natukene jahe, aga kui
päike soendama hakkab, on hästi
mõnus. See siin aeg päikesest mõnu
tunda. Seda on leidnud paljud kaas­maalased,
kes siia on asunud päralt
erruminekut või kes siia on tulnud
talvekuid veetma, et suve,lähenedes,
nagu rändlinnud, jälle oma põhja­poolsetesse
kodudesse siirduda.
Rahva juurdekasvu on märgata ko­halikest
seltskondlikest üritustest
osavõtu suurenemisest.
Pühade hooaeg avati jõulukoosvii-'
bimisega detsembri keskel. Osavõt-jäte
arv oli kaheksakümne ümber.
Tuldi kokku ligidah ja kaugelt, kuni
Kanadani välja. Jõulukõne ja palvuse
pidas õpetaja J. Suurkivi. Ettekanne-'
te osas oli soololaule Evald Pohlalt
Irmgard Saare klaverisaatel jadekla-matsioon
Heinz Koopilt. Jõululaud"
oli päevakohaselt rikkalik, korralda-tült
omaabi korras mitmeliikmelise
grupi poolt. Ei puudunud ka eesti jõu-luvorstid.
Need olid valmistatud ar­vuka
,,spetsialistide" grupi poolt.
Lauldi jõululaule ja meeleolu oli jõu-upärane,
kuigi väljas ei olnud lund.
Jõulüteenistus toimus jõululau­päeval
St. Petersburgis päevakoha­selt
rikkalikult kaunistatud Trinity
Luteri kirikus ligi kuuekümne palve-lise
osavõtul. Teenisid õp. Juhan
Suurkivi ja dr. Priit Rebane.
Kaasmaalaste igakuise jaanuari
kokkutulekul oi: osavõtt jällegi tava­lisest
suurem. Sooviti üksteisele head
uut. aastat vana hea eesti kombe
kohaselt, vastandina siinse maa
kombele, kus pärast väna-aastaõhtul
seda enam ei tehta.
Eelseisva tegevuse esimeseks üri­tuseks
on osavõtt suurest rahvusva­helisest
näitus-basaarist St. Peters­burgis
14-16, veebruaril. Selts võtab
sellest jällegi osa rahvusliku väljapa­nekuga,
müügikioskiga. ja laval esi­nemisega.
Võetakse osa ka oma lipu­ga,
ja rahvarõivais. osalejatega 15.
veebr, hommikul peetavast rahvus­te
paraadist. Eesti duett esineb 14.
veebr. kl. 12.30 ja kohe pärast rah­vuste
paraadi.
E.V. aastapäeva tähistamine aktu­sega
ja sellele järgneva lõunaeinega
toimub laupäeval 22. veebruaril esin­duslikus
Countryside Country ClubV
is, aOOlCountryside Blvd. Clearwater,
F l Kõik kaasmaalased on teretulnud.
Kogumine algab kl. 12.00» aktuse
algus on kl. 1 pl. Osavõtumaks lõu­naeinest
on ^15,- isikult. Osavõtt ak­tusest
on vaba. Osavõtta soovijail
i palutakse võimaluse körraL teatada
sellest seltsi kassapidaja Martin
Laas'ile, 2669 Sabal Springs Circle
# 202, Clearwater, Fl., 33519, tel.
(813)796-8913, kes ka vajaduse korral
võib anda lähemaid teejuhiseid.
Kaasmaalaste igakuised kokku­saamised
jätkuvad endiselt kuu esi­mesel
pühapäeval, kl. 2 pl. St. Peters­burgis,
Fl. SPIFF-majas, 2201 l-st
Ave.
Paul Kerese
mälestusturniir
Toronto Eesti Maleklubikorraldas
pühapäeval 12. jaanuaril Paul Kerese
70-aasta sünnipäeva mälestusturnii­ri
Toronto Eesti Majas. Mängud toi­musid
kolmes klassis ja neljas voorus
ajaga 2 x 30 minutit mängijale.
Juubelikõne ja osavõtjate tervituse
pidas V. Pikkand, kes samas andis
üle Kalev Pügl ja Paul Schmidti au­hinnad
J. Triefeldtile ja J. Järvele, kes
olid 1984-85. aastal klubi edukamad
maletajad Kanada malevõistlustel,
ärgnes E. Tani sõnavõtt ja akordio-nisoolo
,,Üks-ainus õis" (Tamme­veski)
ja siis kuulutas turniiride juha­taja
L. Joselin malevõistlused ava­tuks.
E^riti pingerikkad mängud toimu­sid
A-klassis, kus oli tosin osavõtjat.
Esikoha saavutas E. Talve, kes vii­gistas
ühe ja võitis 3 vastasmaletajat.
Teist ja kolmandat kohta jagasid H.
]ürman ja J. Järve; mõlemad saavuta­sid
3 punkti. Neljas oli J. Riga 24/2 p.
Kohti 5-9 jagasid O.Mankio, A. Loo-nts,
G. Orgusaar, A. Kõresaar ja J.
Triefeldt kahe punktiga. T. Kõhelik
ja A. Kuus saavutasid ühe punkti,
jagades 10-ll,kohta. Viimaseks jäi V.
Pikkand, kes kaotas kõik mängud.
B-klassis oli 13 osavõtjat. Esikoha­le
tuli T. Toomes, võites kõik vasta­sed.
Kohtadele 2-4 tulid 3 punktiga
E. Türner, A. Mustel ja V. Leis. Viies
oli A. Petersoo 2,5 punkti. 0. Nae­lapea
ja A. J.uurma jagasid6 - 7. kohta
.2 punktiga. Kohtadel 8 - 9 olid U.
Limit ja E. Tani 1,5 punktiga. Kohta­del
10 711 olid ühe punktiga Ü. Tamm
-ja E. Pajo. 12. oli B. Charland poole
punktiga ja viimaseks jäi G. Mee-ring.
. Noorte klassis oli viis osavõtjat ja
kolm nendest saavutasid 3 punkti 4
võimalikust. Esikohti jagasid M. Pa­jo,
R. Hiir ja T. Petersoo. Neljas oli A.
Metsalo ja viies oli T. Pajo.
Turniiri lõpul toimus pidulik au­hindade
üleandmine TEM esimehe
A. Musteli poolt. Avaldati tänu male-tegevuse
toetajatele N. Küttisele (ra­haline
toetus), A. Praksile (rahaline
toetus), V. Pikkandile (annetas male­kella)
ja Eesti Maja kohviku persona­lile,
kes hoolitsesid piduliku meele­olu
eest pakkudes suupisteid ja koh­vi.
•
Maleüritus oli nii male taseme kui
ka osavõtjate arvu poolest üks pari­matest.
Eriti õnnelikud olid noorte
classi maletajad, kes said A. Praksi
auhinnad (malekellad ja raha malen­dite
ostuks). Klubi loodab saada ka
edaspidi toetusi ja need kaasmaala­sed,
kes soovivad seda teha, võivad
ühenduse võtta klubi juhatusega või
siis kirjutada klubile Toronto EesU
Maja aadressil.
Aeg
Kanada noorte ujumise meistri­võistlustel,
mis peeti 10-12. jaanua­ril
Etobicoke ujulas, 13-aa8tane Kia
Puhm tuli Kanada meistriks 200 m
seliliujumises, võites kuldmedali.
100 m seliliujumises tuli neljan­daks
ja 400 m kompleksstiilis
kuuendaks.
Võistlused peeti poistele 15 a. ja
noorem, ja tütarlastele 13 a. ja noo­rem,
vanusegruppides. Tagajärjed:
200 m selili; 1. Kia Puhm - 2:22,95,
Toronto, 2. Lori Melien - 2:23, 72,
Ajax, 3. Kim Stobbs — 2:26,54, Sas­katoon.
100 m selili 1. Lori Melien'- 1:06,
97, Ajax, 2. Kim Stobbs - 1:08,12,
Saskatoon, 3. Isabelle Pelland
— 1:09,32, Laval Que., 4. Kia Puhm
- 1:09,71, Toronto.
400 m indiv. kompleksstiilis tuli
esimiseks Allison Higson — 5:07,00
ja ,Kia Puhm kuuendaks — 5:20,21.
Võistlused peeti 50 m ujulasja nen­dest
võttis osa 110 klubi 382 võistle­jaga.
peeti see Phoenix'is ja sel aastal
Flagstaffis, mis asub 6900 jalga me­repinnast
kõrgemal, kus õhk onpalju
hõredam. Eesti võistlejatest saadeti
sinna Cindy Õunpuu ja Kia Puhm.
Selle treeninguga arendatakse võist­lejate
hingamist. Treening toimus 27.
dets. - 9. jaan. Flagstaffi linnas asuva
ülikooli ujulas, ja Etobicoke klubi
peatreeneri Paul Bergeni treenimisel.
Juba teist aastat Etobicoke ujumis-klubi
parimad võistlejad viiakse jõu­lupühade
koolivaheajal Ühendriiki­desse
Arizona osariiki kahenädala­sele
treeningule. Eelmisel aastal
Etobicoke Ujumisklubi majandus­likud
kulud on aastas 350.000 -
400.000 dollarit ja neid ei suudeta
liikmemaksudega tasuda. Selleks
klubi korraldab oma liikmetega igal
aastal ,.Swim-a-thon'i", kus iga liige
ujub 5 km', ja sel viisil kogub klubile
annetusi. Kia Puhmile on korjandus,
summaks määratud epO.dollarit. Kui
leidub heldeid kaasmaalasi, kes teda
soovivad toetada, siis sellest talle,
teatada aadressil - 28 Riverside
Cres, Toronto, Ont. M6S 1B6, telef.
762-4'394. Tshekid kirjutada Etobi­coke
Swim Club'i nirnele. Alates 10-
st dollarist saab seda maksust maha
arvata, milleks Kanada Ujumisliidu
poolt saadetakse vastav tõend.
„Swim-a-thon" toimub aprillikuu
alul. j '
HARALD RAIGNA
Thomas Olvet võidukas
Kanada hokimeeskonnas
J'
Thomas Olvet koos karikatega Shveitsis, kus ta män­gis
kaitses rahvusvahelisel noorteturniiril Metro-
Toronto liiga „Villagers Bantam" meeskonnas, kes
esindas Kanadat kahel võistlusel. Meeskond võitis
Zürichis rändkarika „Halba Cup" 29. detsembril, või­tes
lõpumängus Lääne-Saksa valikmeeskonda Baden-
Württembergi liidumaalt 7*.i ja tulid Thun'is 2. jaa­nuaril
rahvusvahelise noorteturniiri (alla 16 a.) meist­riks,
võites Berni piirkonna valikmeeskonda 5:3.
Paul Kerese mälestusturniirilt. Ees, vasakult — T õ n u Petersoo, Arte-mi
Musiel (T.E.M. esimees), Ricky Hiir. Seisavad - Allan Meisale,
Toivo Pajo, Alar Petersoo, Mati Pajo. Foto - I. Lillevars
Craig Potsepale
seitse medalit
C raigPotsep (12 a.) võisteldes 11-
12. jaanuaril Markhamis peetud
ujumisvõistlustel oma vanuse­grupis
7-s alas võitis 7 medalit,
nendest ühe kuld-, neli hõbe- ja
kaks pronksmedalit.
Tuli esimeseks 100 m liblikuju-mises
— 1:07,2 võites kuldmedali.
Tuli teiseks 100 m vabalt — l:02,ly
200 m vabalt — 2:14,6, 200 m indiv.
kompleksstiilis — 2:35,6 ja 4 x 100
m vabaltujumise teateujumise
meeskonnas, meeskonna aeg —
2:02,0, võites hõbemedalid. Tuli
kolmandaks 100 m seliliujumises
—1:17,^ ja 4 X100 m komplekostiili
teateujumise meeskonnas, kus
aeg jäi teadmata, võites pronksme­dalid.
Võistlused toimusid 25 m
las.
' ^ H.R.
\ •
K
Yvonne Väär
Yv
Fotokunstnik
kolm üheaegset nl
Prantsusmaal kujl
kanada kunsti nl
leidis suurt tähe
ajakirjanduses ja|
tunnustava, peagi
jelisQ kirjutuse Ki
hes „Globe and
Porugias, Ilaalia
tus linna ja kohalil
kesklinna ajaloolis|
külastas korraldnj!
1500 inimese. Poi
kunstnikule koiTall
1987. aasta kevadd
PERUGIA „SUU)
Ajaleht ,,Nazion(
puhul, ct Väiirlst 0!
linnasuursaadik"]
linna ja tunneb sell
,,Käpsolev näitusi
autori intelligentsid
püüab avastada a.*!
vaikivat külgo, koci
semise maailmaga.!
,,Ta näitab kuif
kaamera kaudu üh(
maailmaga origina
sel viisil."
Näituspl Kanade
Roomas oli osavd
Kanada saatkonnij
seks välja saadehu
Rooma ,,Internal
näitusest kolmeviJ
vustuse kolme nii
desi. Kriitik Susy
Väär töötab must-|
sioonidegä, kuna
, on „abstraktsi!ma(l
mingulise, potentsi
fotod. Ta ei koinlj
gat iive, vaid töö tn lj
mikus, et negatiivil
sitsioone välja tuul
' FANTAASIA-MA^
,,Tema pildid
maailma või sürreal
millel on hiigelsuu|
laam-sildil, taevõ
tuletab meelde Ma|
Paljud tema kn
rajatud'osavalt ta|
kooskõlale' erinoi
nagu näiteks pilvec
de, vahel. Ta sagi
rästi sünteetilise ja|
rõhutades esimese
teise ebamääraseid
Sageli ta. tabab
Roland Barthes oij
da's" nimetab ,,p|
perfektse detai
elu: pisike, põgeiKJ
massiivsete sarnnij
sel linnatänaval
annavad ta töödehj
va, poeetilisuse,"
Kolmas, kuuajl
Lyon'is, Prantsusn]
kunsti galeriis Gaf
Samuti kui Itaalia
EDUAR
Postiteel voj
Toronl