1986-01-30-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 30. JAANUARIL - THURSDAY, JANUARY 30 „MeieElu" nr. 5 (1874] 1986 Majanduselu: „WEiE ELU",,OyR ÜFP^^^ Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd:, Estonian House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2R0 Tel. 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., N«w Milford, N.I.,USA. Tel. (201) 262-0773. „Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. ' Ašut.A.Weileri algatusel 1950. „MeieElu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave.. Toronto, Ont.M4K 2R6 Canada-Tel. 466-0951 „MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastuvõtmiseks: Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.l. Alates ola. 15. t^isip. ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud k l 9 hm. — 1 p .l „MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. S43.00,6 k. S24,00. 3 k. ^15.00. ® USA-sse 1 a. S47.00, 6 k. $25.00, 3 k. Sl-6.00. Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. S28.00, 3 k. $18.00. Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3. k. $7.00. USA-sse l a . $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa üie-meremaadesse: 1 a. $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15.50. - 75e Kuulutushinnad: 1 toll ühel veeru! — esiküljel $6.00, ' tekstis $5.00. TORONTO EESTI ÜHISPANK iiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin Kanadal on oma riiklik statisti- nud vastuseid. „Petro-Ganada" ju-ka amet. Selle kokkuvõtteid kasu° hatus< küsiti sedasama. Vastus iap peamiselt valitsus oma asutis- oli: „Meie ei räägi/* „ImperiaI Oil" te|a, et majanduslikest arenemis- müüb toorõli C. $ 30,20 eest, mis on test oma järeldusi teha. Sellega kallim kui rahvusvaheline hind. seoses kerkib kohe kaks küsimust. Miks hind ei lange, leidus mitmeid Kili õiged bn statistika ameti kok- vastuseid, kõik mitterahuldavad, kuvõtted? Sest majandusele kätte- „ImperiaI Oil" operatiivne kasum saadetud vormid täitmiseks suure- läinud a^sta kohta oli $684 miljonit, mait osalt ei sobi ettevõtluse arve- „Gulf' eäitas kasumit $326 miljo-pid^ misega ja ettevõtted ei hakka nit. oma arvepidamist ümbjer kujunda- Mida vastas.siiski kaubandus-ma, et valitsusele täpseid vastuseid minister parlamendis nende kasu-anda. Teine küsimus on jpaljuks mite kohta? Ministri arvates oH valitsus reageerib saadud tulemus- kõik korras nende kasumitega, kütete, et aidata majandust end suu- na suur osa neist summadest läheb nata? kompanii õlitööstuste arendami- Kuid valitsus ja majandus vajaks seks. Nii räägivad minister ja õli-rohkem täpsustatud hindade tabu- kompaniide juhtkonnad täielikuks leerimist selleks, et sii^ omapool- kooskõlas üksteisega. Küsinuks seid järeldusi teha. Ütleme kohe, et keegi, kui palju siis läheb neist see oleks liigne nõudmine, sest ma-^ kasumeist õliallikate arendami-jandusiikud uähted on ristuvalt seks, siis oleks vastus jäänud võl-seoses ja ei ole elemeutaarselt la- gu. Sest kompaniide juhtkond ei hendatavad. taha rääkida ja minister ei tea. Küll Igaiiks teab, et näiteks õli- ja aga teenivad õlikompaniide presi-bensiinihinnad on USA-s odava- dendid sadu tuhandeid dollareid mad kui Kanadas. Seda teab ka aastas, mis tuleb mõnikord vaid valitsus ja õlikompaniid. Võib ai- juhuslikult lagedale, nult oletada, et USA turist hoiab Õlihinnad võiksid palju madaSa- .endKanadast eemal, sest ta ei taha mad olla. Õlihindadega on samuti oma dollareid kulutada kallile ben- nagu alkoholihindadega. Maa-sünile Kanadas. Teisest küljest on põuevarade kasutusmaks riigile ja aga Kanada dollar hinnas langenud aktsiisimaks alkohoolsetelt jooki-ja USA dollar ostab siin palju roh- delt on suureks koormuseks, mille kem kui kodus. Et turismi USA-st peab tasuma tarbija. Valitsus on hoida, peaks Kanada oijna hensii- halvaks eeskujuks ja kompaniid mihinnad viima USA tasemele. järgnevad eeskujule. Kunas läheb Vaevalt USA turist hakkab kodus siis õli-ja bensiinihind uuesti alla? arvestama, kas ta võidab kursiva- Arvatavasti mitte niipea. Praegu-hega Kanadas ja kaotab jbensiini- sed hinnad jäävad kuudeks püsima hindadega samal ajal. Pealegi kõi- ja lisanduvad küttele, energia too-guvad bensiinihinnad ühe pumba dangule, transpordile ja kõikjale, juurest teise juurde. See näitab, et kus õlisaadusi tarvitatakse. Loogl-hindadetäpsem jälgimine ja nende liseks tulemuseks on paratamata arvestamine lihtsalt ei tasuendteh- elukalliduse tõus. Viimane oma- Kohaliku pressi andmetel on Kanada majanduslikku aren» gut uuritud kahepoolselt ja see tekitab pessimismi seitsme tööstusriigi ridades. Üks arutlus tuleb Jaapani majandus-agentuurilt, kus analüüsitakse riikide majandustoimet tulevikku kuni aastani 2000 ja teine kalkulatsioon on tehtud USA majandusekspert Lester Thurow poolt Briti ajakirjas „Economist". laapanlased määravad riigi majandusarengu võimalusi per capita [pea] järgi GNP aluselfs.o. kogu rahvuslik toodang ühes teenustega), sest nad teavad, et GNP on küllaldaseks aluseks mõõta ühe maa majanduslikku arengut ja edu. Kui mitme riigi majandus liigub tõusuteed, olgugi aeglaselt, siis Kanada oma sammub teistel sabas. Per capita tulu Kanada GNP kohaselt USA dollarites võib tõusta 26% möödunud aasta $12.458-st kuni $15.690 aastaks 2000, mis oleks võrdne praegusele USA seisundile. USA per capita tulu võib aga sama aja jooksul tõusta 32% - $15.748-st kuni S20.360, kuna Euroopa Ühisturu riikides tõuseks see 77% - $8.468-st kuni $14.980. Jaapan ise tüürib veel kõrgemale per capita skaalas GNP alusel ja nimelt: 87% - $10.264-st kuni $19.220. Lester Thurow rajab oma kalkulat-' siooni Kanada visalt areneva majan-dustoime kohta viimase kuue aasta jooksul, kus ta näitab, et sapaa areng kestab ka tulevikus, kui valitsusel puudub uus ja ajakohane nr ajandus-poliitika. Thurow võrdleb produktsiooni väärtusi^ üks tund k-dstva^too-dangväärtusega seitsmes enamarenenud tööstusriigis ühes keskmise aas-taproduktsiooniga 1977 kuni 1983. Rajades selle 1983.a. toimele USA dollarites, Thurow näitab, et Lääne- Saksa tööstus juhib teisi oma trump-kaardiga $20,22 kõrgusel tunnise toodangu puhul. Sellele järgneb Prantsusmaa — $19,80, USA - $18,21, Itaalia — $17,72 ja Briti oma kõigest $11,34. Kanada majandustoime tekitab pettumust, sest ka jaapanlased on samal arvamisel, ütleb Lester Thurow. Kanada produktsiooni kasv 1977 kuni 1983 oli ainult 0,9% aastas. Jaapani produktsioon kasvas sel- LUGEJA KIRJUTAB le vältel 3,5% Briti - 3,3% Itaalia — 3,1%, L.-Saksa V 2,6% ja USA - 1,2%. Thurow väidab, et produktsiooni langus tähendab ka puudust uue ja ajakohase tehnoloogia järele, et toota paremaid kaupe odavamalt välisturgudele. Kui produktiivsus ei tõuse, nagu Kanadas, siis tuleks hakata vähendama töötasu vahekorras teiste maadega, kelle toodang parem. KOKKUHOID VERSUS PILLAMINE Vaatamata pessimistlikule majandusarengule Kanadas, Mulroney valitsusel puudub majanduslik stratee-, gia peale vabakaubanduse USA-ga. Selline katse viitab vürflimängule, et Kanada tööstust suunata võõrtehno-loogiale rajatud produktsionistide rüppe, ilma et valitsus ise elustaks ja arendaks oma tehnoloogiat võistlus-võimeliste kaupade toodanguks. Edukamatest maadest Jaapani kõrval ka Rootsi valitsus toetab oma tööstusstrateegiat suurte summadega ja on abiks edukamatele produtsentidele. USA-s Pentagon ja NASA panevad suurt rõhku kõrgtehnoloogia arendamisele. Rahvusliku teaduse eelarvet on järjest suurendatud, et abistada ülikoolide ja tööstuslikke uurimiskeskust. Ainult Kanadas pööratakse vahe tähele panu tööstus-strateegiale, ütleb Thurow. — Kuigi Kanadas katsutakse parandada rahva elustandardit produktsiooni suurendamisega, ilma et kõrvaldatakse takistused selle teostamiseks, kus peamiseks komistuskiviks suvaliselt üleskruvitud palgad. Teadagi, et tööstuspoliitika nõuab raha. Majandusminister Michael Wilson on sellega suurtes raskustes ülikõrge puudujäägi pärast riigi ee-arves, kusjuures imelikul kombel kulutatakse siiski kogutud maksude raha: a] pankrotti juhitud pankade ja ettevõtete elushoidmiseks; b) tohutud taksikustutamised suurtele ja elujõulistele ettevõtetele; c) kapitali kasutaksi muutmine, rikaste kasuks, et kanadalaste hoiused juhtida mitte-produtseerivatesse investeeringutesse jne. Sellised aktsioonid kurnavad taksimaksjaid miljarditesse ulatavate summadeni ja ei tule kasuks oma riigi- ja rahvamajanduse.kohendami- Sel. ; A.M. ühendused on jõud Broadview Ave., Toronto. Ontario M4K 2R6 Kinnisvara laenud 10,00% Isilclikud laenud alates 11,00% Dinformatsiooniks helistage 4S5-4659 avatud esmaap.-reedo 10:00-3: Toisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00 ma Küsimusi-vastuseid Töö ja immigratsiooii niliselt. korda põhjustab uued palganõud- See ei tähenda aga seda, et Kana- mised ja streigid, da tarbija ei peaks küsima, miks on Maksumaksja on pikkade aasta-siin bensiini, kiitteõli j|a tööstusliku tega nagu harjunud selle majan-õli hinnad nii kõrged na^u nad seda dusliku tsükliga ja ei oska muud on? Seda on küsitud ka opositsioo- nagu oodatagi. Pigemini võib karta ni poolt valitsuselt parlamendis, seda, et kui õlihindu Kanadas iei Toorõli hinnad langesid maailma- niveUeerita tagasi, madalamale, turul $28,13-le Kanada vääringus, siis võih juhtuda uus õlihindada Kanada poolpuhastatud tooroli tõus ja oleme kindlad, et siis tõste-maksab esidiselt $31,80 ehk $3,87 tak^e õlihindu ka tarbijale, kuigi ta üle maailmaturu hinna. Bensiini- vahepeal tasus õigustamata kõr-hinnad autodele püsivad endiselt geid hindu, siis kui näiteks USA kõrges hingehinnas. tarbija iiautis madalamaid himdi. Küsimused parlameiidis ei ai- y oiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiifiii3isiiiii»iiiiiiiiniiii9ii^ ARVO MAG EDE HEL : SEITSETEIST ARMULUGU Hind $V6,00. Postiteel tellides lisandub saatekulu, B. KANGRO / K. RISTIKIVI es . 31 KIRJA AASTAIST 1966-1977 Hind $9,00. Postlteef: tellides lisandub saatekulu. HEINO SUSI ».,......<U SULASED i r lind $16,00. Postiteel tellides lisandub saatekuiy. „Meie Elu" avaldab meelsasti oma lugejate mõtteavaldusi — ka neid mis ei ühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jätab endale õiguse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittesohivuse korral jätta avaldamata. Inflatsioon närib kapitali Aastatega on enamik kaasmaalasi raske tööga oma majad kinni maksnud ja säästsummadki kõrvale pannud mitmesugustes hoiukohtades. Igaüks mõtleb ja arutab võimalustest suure kasuga investeerimisest. Mõned meist on näinud kõrgete intresside probleeme tulumaksust möödahiilimisega ja üleöö kapitali kadu. ..Seakasvatus tugitoolis" laiendas nii mõnegi silmaringi. Sõja ja revolutsiooniga kaotavad isegi kindlad riigipaberid väärtuse. Inflatsioon närib tasakesi sularahas kapitali. Ainuke kindel asi on muutus. Vaatamata kõigele, elu läheb edasi. Täna, kus panga intress on 10% ja oma: arust hästi investeeritud, on homme 12% tulu juures mitte just. hiilgav investeering. Isegi need „gurud", kelle sõna järele miljonid liiguvad, lähevad vahel omadega rappa. Kõige tähtsamad uudised ja analüüsid leiavad tee lihtrahva hulka siis^ kui on juba hilja. Kanadas hästi tuntud majanduskommentaator Andy Sarlos- arvas, et nn. ,,booin" lõpeb siis, kui iga täksijuht hakkab nõu andma,kuidas raha kahekordistada. Enamik nõuandjaid arvavad, et vanusega muutuvad investeerimise erieesmärgid. Noor, kindla teenistusega, võib palju rohkem riskeerida kui vana, kelle pensioni kõrval on vähem, muud sissetulekut. Muidugi kõik oleneb sellest, kui palju on põhikapitali, mille kaotus ei muuda elamisviisi. Tavalisel pensionäril on vahest kõige suurem riskiga seotud investeering loteriipileti näol lubatud. Kõik ühinevad ka arvamuses, et kõige tähtsam investeerimise juures on tulumaksuseaduste tundmine. Vastavalt seadustele sissetulekut planeerida ja kui võimalik, et tulumaksu koorem oleks minimaalne. Mitte ainult käesoleval aastal, vaid ka tulevikus, ning kohandada vastavalt uutele seadustele. Riik raiskab raha ka ilma meie abita. Valitsus, ükskõik milline, on nagu Kaval-Antsu kübar, mida Vanapagan kunagi kullaga ei jõua täita. , Tunnustatud kõige paremaks pal-gateenistuja ja ka pensionäri investeeringuks on RRSP. Väga palju on kirjutatud ajalehtedes ja ajakirjades . RRSP võimalustest. Kindel protsent kindla aja eest toob rahu südamesse. Noortel ja noorematel on tõsised raskused. Mõned ajalehekuulutused ja lendlehed lubavad, teha.. otsekohi^ miljonäriks. Igasugused tasulised ja tasuta nõuandjad täidavad postkaste oma kirjadega. Tasuta nõuandjad tavaliselt on komisjoni peal. Kui on oige mees, siis tavaliselt ütleb ka komisjoni suuruse ja mis alusel makstakse. Alati pole inimesel aega cõiki võimalusi järele uurida. Siin tulevad appi investeerijatele mõeldud eriajakirjad. Need on kallid ning tihti mitte kohe arusaadavad. Kuid aja jooksul hakkab igaüks, kes huvi tunneb, taipama ja iseseisvalt otsuseid tegema. Statistika järgi olevat kõige halvemad investeerijad arstid ja advokaadid! Hästi ei tahaks seda küll uskuda. Börsil investeerimine pn huvitav ja riskannab teatud elamuse. Kui aga ei suudeta „pokkerimängija näoga" kaotust taluda, siis pole mõtet sinna end segada. Juhul, kui kapital lubab ja võetakse kalkuleeritud risk ning „mune ei panda ühte korvi", siis seesugune investeering annab kõige parema tulemuse ja rahulduse. Börsil investeerijaid jagatakse kolme liiki: „pullid", kes teevad raha hindade tõusul;,,karud", kes teevad raha hindade langusel; aga,,sead".— ahned, otsustusvõimetud — mitte kunagi. H. LESTAL sa 958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K 2R6 aBBE " ^ ' " 1 l i i n i l n n r n - " ^ ™ ° Kindlustusbüroo vajab KONTORIAMETNIKKU. Masinakirja oskus ja kontoritöö vilumus soovitav. miNSOO INSURANCE BROKERS LTD. razaa Järgnevad küsimused ja vastused on esitatud Kanada teenistuse ja immigratsiooni-komisjonile (Canada Employment and Immi° gration Commission) Ontarios. Esitatud küsimused on valitud nende üldise huvi tõttu, ja vastused on esitatud samuti üldistes piirjoon-tes. Erijuhtumitel on soovitav järele pärida vastavaid seadusi või ü-hendust võtta kohapealse asutusega Canada Employment and Immi-gration. KÜSIMUS: Minu õemehel on väike saeveski meie kodumaaL Poliitilised ja sotsiaalsed olud on seal halvenenud viimastel aastate) ja ta tahaks tulla nüüd Kanadasse. Kuid ma kardan, et ta ei saa tulla iseseisva immigrandina punktide süsteemi (points system) alusel, ja ma ei saa olla tema .sponsor, kuna ta ei kuulu niinu lähimasse perekonda. Temal on aga ärikogemusi (20 aastat) ja ta võiks siia tulles alustada uuesti äriga. Tal on üle $150.000, millega ta saaks siin alustada. A.A. Hamilton. VASTUS: Teie kirjeldusest tundub, et teie õemees võiks olla vastuvõetav Kanadasse äri-ettevõtjana entrepreneur). Teie õemees peaks esitama oma lähimale Kanada konsulaadile kirjalise ettepaneku oma ärilistest kavadest. Kui tema ettepanek on konsulaadile vastuvõetav, saadetakse see Kanadasse kinnitamisele selle provintsi esindajate pooh, kuhu see äri kavatsetakse asutada. Kui provintsi esindajad otsustavad, et ettepandav äri on hea ja kasutoov, teatatakse sellest sissesõidu-uba andvale asutusele või konsulaadile, kes teeb siis otsuse teie õemehe immigratsiooni-palve suhtes, arvestades ka teisi immigratsiooni nõudeid. Kui soovite teha eeluurimusi teie õemehe sisserännu soovi suhtes, võiksite küsida andmeid lähimast Kanada immigratsiooni-ametist (Canada Immigration Centre) ja küsida informatsiooni nõuete suhtes ettevõtjate kohta (Entrepreneur Program) ja ka üldiste nõuete kohta. Kui eeltööd on tehtud, võib teie õemees võtta ühendust sealse emigratsiooni asutusega..Kuid enne,säärase suure otsuse tegemist ja siin äri alustamist on soovitav enne Kanadat külastada ,,maa uurimise" mõttes. KÜSIMUS: Kui minu esimene laps sündis, viis aastat tagasi, lõpetasin töö, kavatsedes olla kaks aastat kodus. Kuid jäin uuesti rasedaks ja olen nüüd keerulises olukorras — tahaksin minna tagasi tööle, kuid minu oskused on nii aegunud, et raske on saada tööd. Kas on mingit kursust minusugustele? R.S. Toronto VASTUS: „Employment and Immigration Canada" alustas aastal programmiga, nimega ,,Canadian Jobs Strategy" (Kanada teenistus-strateegia), mis käsitleb töö ja töö-õppimise võimalusi. Üks osa programmist, nimega „Iob Entry'V (töö alustus), on sihitud noortele, kes ei ole lõpetanud keskhariduse, ja ka naistele, kes alustavad uuesti tööga peale rohkem kui kolmeaastast vaheaega. Kuna teie kuulute sellesse teise liigitusse, siis võiks see teid huvitada. See programm pakub teile kursuse, mis on kuni 52 nädalat pikk ja koosneb õpingutest ja tööpraktikast. See programm ön kooskõlas ärimaailma nõuetega ja on ka samal ajal oluline ja ajakohane noortele inimestele ja naistele. Selle programmi kaudu saavad tööpakkujad teid tundma; ja teie saate vajalist treeningut ja töökogemusi. Edasiseks informatsiooniks ühendust võtta lähima tööametiga — ,,Canada Employment Centre", või helistada Kanada ,,teenistus-stratee-giale" — „Canada Employment Strategy", telefon: 1-800-387-0610, äri-tundidel. KÜSIMUS: Mõne aasta eest juhtunud õnnetuse läbi olen osaliselt halvatud (paraplegicj. Olen valmis töötama, kuid ma ei saa tööd oma endisel alal, oma vigastuse tõttu. Arvan aga, et oleksin, peale väikest värskendususkursust, kasulik mõnes kavandamise osakonnas, kuid ma ei leia tööpakkujat, kes tahaks minusugust tööle võtta. j S.R. Sudbury VASTUS: Üks haru Kanada teeninduse ja immigratsiooni (Employment and Immigration) teenindus-strateegiast (Jobs Strategy), nimega „Iob Development Program" (tööde arendamise kava) on kavandatud inimestele nagu Teie inimesed, kes olnud töötud 24 nädalat eelnenud 30- st nädalast, kaasa arvatud vigased inimesed, pärismaalased (native people) ja väljapaistvad vähemusrahvused (visible minorities).. Sobivad tööandjad saaksid olla kohalikud äri-asutused ja heategevad (non-profit) ettevõtted ja organisatsioonid. Arvestades tööotsijate individuaalseid vajadusi, antakse vastavat treeningut ja tööpraktikat, arvestades ka tööturu vajadustega. Tööandjad võivad saada rahalist toetust väljaõppe vajaduste katteks. Vigase inimese tööle võtmise puhul võivad tööandjad saada kuni $10.000 toetus,t kulude katteks töökohal vaja-listeks muudatusteks. Edasiseks informatsiooniks ühendust võtta tööametiga — „Canada Employment Centre", või helistada Kanada ,,teenindus-straateegiale" — „CanadianIobs Strategy", telefon: 1- 800-387-0610, äritundidel KÜSIMUS:. Minu vennapoeg on kirjutanud minule ja küsinud andmeid õppimise võimalustest Kanadas. Ta on 16 aastat ja ta sooviks lõpetada Kanadas.gümnaasiumi (high school) enne Kanadas ülikooli astumist. Mida saan teha tema abistamiseks peale selle, et ta minu juures elaks? J.D.S. Chatam VASTUS: Esiteks peab leidma kool kus teda vastu võetakse, enne kui ta saab tulla Kanadasse. See tähendab, et peale vennapojale elukoha andmist, peate järele uurima, milline kool oleks soliiv Teie vennapojale — ja saab teda vastu võtta. Peale' õppekursuselt vastu võtmist, peab Teie vennapoeg minema lähimasse Kanada konsulaati. Seal ta saab teada, mida on vaja teha edasi — ja milliseid dokumente järgmistest on vaja: ' — viisa (ehk sissesõidu luba). — tõend vastuvõtust Kanada õppeasutusse — arstitunnistus (medical clearan-ce) ~ hea iseloomu tõend (evidence of good character) — passport (välispass). , ' , — tõend, et on olemas tagatist (ja raha) elamiseks ja õppimiseks Kanadas. Seoses viimase punktiga, on teie nõusolek Teie vennapoja ülalpidamises üsna määrav, kuid selle kohta vajatakse vastavat tõendit. Kuid kui välisõpilane (fireign student), ei saa Teie vennapoeg tööluba õppimise ajal Kanadas. Edasiseks informatsiooniks võite saada lähimast immigratsiooni asutustest (Canada Immigration Centre) voldiku, nimega ,,Studying in Canada: Facts for Foreign Students" (..Kanadas õppimine: Andmeid väli-sõpilastele"). I »Meie Elu** nr Kiri Saks As GEISLINGEl kaastööliselt) maailmasõda maa kohta: „Si sandid saia sööj ti Saksamaa kõj le. Nüüd on si akuutne niinii maailmas, kusti ..põgenikke" Si letakse asüülõii Enamus tuleb ni, kust nad saa tn kas Lääne-Be samaale. Edasit üle piiri kas Aus kus vastuvõtmj rangemad. Ain jooksul tuli 73.822 välismaa mu. Seega 199 p eelnenud aastal. Lääne-Saksan raalse asüülõigi kedagi tagasi ei otsimise põhjus menetlus kesta aastat. Selle aja genikud ülal rii aastas miljoneid Möödunud an nikku Sri Lanka Indiast ja 3240 P veel asüülõigus Etioopiast, Bang Slovakkiast ja 1984 anti asüüle dile taotlejatest, leti oma kodumi on niinimetatud koda kavalad ag meelitanud omv müüma ja Saksa Saksamaal, ki kahe miljoni töc taotlejad suurokj leemiks. Puuduv seks majutamise gukonnad on u mustanahaliste rnisel. Lisaks sell nikke Ida-Saks ümberasujaid N pikkune laagrie maalaste krimin puudus õhutab v te vastu. Eriti vi kes on teise men ginevad nagu k sakslaste endi ii dal, on paljudes kem välismaalas des kui sakslasi. RAUDRIMP Tlh Kui tihti „D1 punkrites 131)8 alarmikell helise! saladuseks. Tülil jäänud harvemal lisedalarmiseadel nikud juba enne Nädala (Algus TORONTO~ McLaughlin esiti arenda Torontos ja Spadina Ave| moetööstuse pi^i mistatakse parii kemad rõivad, kuulutamisele m| tos peetakse mo( OTTAWA - PJ ney kõrgendas r| (kroonikompanii sid vastavalt GT\ maks palgasaajj Canada esimeei kelle täpset palgj da, kuid on $31 vahel. Peaminif $131.955 aastas, ja muud kulucjl. mate ettevõtete palka $100.000 tas, Palgaekspi peaks riigiettev( juhtival kohal v( palkadega, vaid sektori palgatõui olevat vastupidi. Al
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, January 30, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-01-30 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E860130 |
Description
Title | 1986-01-30-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | NELJAPÄEVAL, 30. JAANUARIL - THURSDAY, JANUARY 30 „MeieElu" nr. 5 (1874] 1986 Majanduselu: „WEiE ELU",,OyR ÜFP^^^ Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd:, Estonian House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2R0 Tel. 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., N«w Milford, N.I.,USA. Tel. (201) 262-0773. „Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. ' Ašut.A.Weileri algatusel 1950. „MeieElu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave.. Toronto, Ont.M4K 2R6 Canada-Tel. 466-0951 „MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastuvõtmiseks: Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.l. Alates ola. 15. t^isip. ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud k l 9 hm. — 1 p .l „MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. S43.00,6 k. S24,00. 3 k. ^15.00. ® USA-sse 1 a. S47.00, 6 k. $25.00, 3 k. Sl-6.00. Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. S28.00, 3 k. $18.00. Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3. k. $7.00. USA-sse l a . $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa üie-meremaadesse: 1 a. $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15.50. - 75e Kuulutushinnad: 1 toll ühel veeru! — esiküljel $6.00, ' tekstis $5.00. TORONTO EESTI ÜHISPANK iiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin Kanadal on oma riiklik statisti- nud vastuseid. „Petro-Ganada" ju-ka amet. Selle kokkuvõtteid kasu° hatus< küsiti sedasama. Vastus iap peamiselt valitsus oma asutis- oli: „Meie ei räägi/* „ImperiaI Oil" te|a, et majanduslikest arenemis- müüb toorõli C. $ 30,20 eest, mis on test oma järeldusi teha. Sellega kallim kui rahvusvaheline hind. seoses kerkib kohe kaks küsimust. Miks hind ei lange, leidus mitmeid Kili õiged bn statistika ameti kok- vastuseid, kõik mitterahuldavad, kuvõtted? Sest majandusele kätte- „ImperiaI Oil" operatiivne kasum saadetud vormid täitmiseks suure- läinud a^sta kohta oli $684 miljonit, mait osalt ei sobi ettevõtluse arve- „Gulf' eäitas kasumit $326 miljo-pid^ misega ja ettevõtted ei hakka nit. oma arvepidamist ümbjer kujunda- Mida vastas.siiski kaubandus-ma, et valitsusele täpseid vastuseid minister parlamendis nende kasu-anda. Teine küsimus on jpaljuks mite kohta? Ministri arvates oH valitsus reageerib saadud tulemus- kõik korras nende kasumitega, kütete, et aidata majandust end suu- na suur osa neist summadest läheb nata? kompanii õlitööstuste arendami- Kuid valitsus ja majandus vajaks seks. Nii räägivad minister ja õli-rohkem täpsustatud hindade tabu- kompaniide juhtkonnad täielikuks leerimist selleks, et sii^ omapool- kooskõlas üksteisega. Küsinuks seid järeldusi teha. Ütleme kohe, et keegi, kui palju siis läheb neist see oleks liigne nõudmine, sest ma-^ kasumeist õliallikate arendami-jandusiikud uähted on ristuvalt seks, siis oleks vastus jäänud võl-seoses ja ei ole elemeutaarselt la- gu. Sest kompaniide juhtkond ei hendatavad. taha rääkida ja minister ei tea. Küll Igaiiks teab, et näiteks õli- ja aga teenivad õlikompaniide presi-bensiinihinnad on USA-s odava- dendid sadu tuhandeid dollareid mad kui Kanadas. Seda teab ka aastas, mis tuleb mõnikord vaid valitsus ja õlikompaniid. Võib ai- juhuslikult lagedale, nult oletada, et USA turist hoiab Õlihinnad võiksid palju madaSa- .endKanadast eemal, sest ta ei taha mad olla. Õlihindadega on samuti oma dollareid kulutada kallile ben- nagu alkoholihindadega. Maa-sünile Kanadas. Teisest küljest on põuevarade kasutusmaks riigile ja aga Kanada dollar hinnas langenud aktsiisimaks alkohoolsetelt jooki-ja USA dollar ostab siin palju roh- delt on suureks koormuseks, mille kem kui kodus. Et turismi USA-st peab tasuma tarbija. Valitsus on hoida, peaks Kanada oijna hensii- halvaks eeskujuks ja kompaniid mihinnad viima USA tasemele. järgnevad eeskujule. Kunas läheb Vaevalt USA turist hakkab kodus siis õli-ja bensiinihind uuesti alla? arvestama, kas ta võidab kursiva- Arvatavasti mitte niipea. Praegu-hega Kanadas ja kaotab jbensiini- sed hinnad jäävad kuudeks püsima hindadega samal ajal. Pealegi kõi- ja lisanduvad küttele, energia too-guvad bensiinihinnad ühe pumba dangule, transpordile ja kõikjale, juurest teise juurde. See näitab, et kus õlisaadusi tarvitatakse. Loogl-hindadetäpsem jälgimine ja nende liseks tulemuseks on paratamata arvestamine lihtsalt ei tasuendteh- elukalliduse tõus. Viimane oma- Kohaliku pressi andmetel on Kanada majanduslikku aren» gut uuritud kahepoolselt ja see tekitab pessimismi seitsme tööstusriigi ridades. Üks arutlus tuleb Jaapani majandus-agentuurilt, kus analüüsitakse riikide majandustoimet tulevikku kuni aastani 2000 ja teine kalkulatsioon on tehtud USA majandusekspert Lester Thurow poolt Briti ajakirjas „Economist". laapanlased määravad riigi majandusarengu võimalusi per capita [pea] järgi GNP aluselfs.o. kogu rahvuslik toodang ühes teenustega), sest nad teavad, et GNP on küllaldaseks aluseks mõõta ühe maa majanduslikku arengut ja edu. Kui mitme riigi majandus liigub tõusuteed, olgugi aeglaselt, siis Kanada oma sammub teistel sabas. Per capita tulu Kanada GNP kohaselt USA dollarites võib tõusta 26% möödunud aasta $12.458-st kuni $15.690 aastaks 2000, mis oleks võrdne praegusele USA seisundile. USA per capita tulu võib aga sama aja jooksul tõusta 32% - $15.748-st kuni S20.360, kuna Euroopa Ühisturu riikides tõuseks see 77% - $8.468-st kuni $14.980. Jaapan ise tüürib veel kõrgemale per capita skaalas GNP alusel ja nimelt: 87% - $10.264-st kuni $19.220. Lester Thurow rajab oma kalkulat-' siooni Kanada visalt areneva majan-dustoime kohta viimase kuue aasta jooksul, kus ta näitab, et sapaa areng kestab ka tulevikus, kui valitsusel puudub uus ja ajakohane nr ajandus-poliitika. Thurow võrdleb produktsiooni väärtusi^ üks tund k-dstva^too-dangväärtusega seitsmes enamarenenud tööstusriigis ühes keskmise aas-taproduktsiooniga 1977 kuni 1983. Rajades selle 1983.a. toimele USA dollarites, Thurow näitab, et Lääne- Saksa tööstus juhib teisi oma trump-kaardiga $20,22 kõrgusel tunnise toodangu puhul. Sellele järgneb Prantsusmaa — $19,80, USA - $18,21, Itaalia — $17,72 ja Briti oma kõigest $11,34. Kanada majandustoime tekitab pettumust, sest ka jaapanlased on samal arvamisel, ütleb Lester Thurow. Kanada produktsiooni kasv 1977 kuni 1983 oli ainult 0,9% aastas. Jaapani produktsioon kasvas sel- LUGEJA KIRJUTAB le vältel 3,5% Briti - 3,3% Itaalia — 3,1%, L.-Saksa V 2,6% ja USA - 1,2%. Thurow väidab, et produktsiooni langus tähendab ka puudust uue ja ajakohase tehnoloogia järele, et toota paremaid kaupe odavamalt välisturgudele. Kui produktiivsus ei tõuse, nagu Kanadas, siis tuleks hakata vähendama töötasu vahekorras teiste maadega, kelle toodang parem. KOKKUHOID VERSUS PILLAMINE Vaatamata pessimistlikule majandusarengule Kanadas, Mulroney valitsusel puudub majanduslik stratee-, gia peale vabakaubanduse USA-ga. Selline katse viitab vürflimängule, et Kanada tööstust suunata võõrtehno-loogiale rajatud produktsionistide rüppe, ilma et valitsus ise elustaks ja arendaks oma tehnoloogiat võistlus-võimeliste kaupade toodanguks. Edukamatest maadest Jaapani kõrval ka Rootsi valitsus toetab oma tööstusstrateegiat suurte summadega ja on abiks edukamatele produtsentidele. USA-s Pentagon ja NASA panevad suurt rõhku kõrgtehnoloogia arendamisele. Rahvusliku teaduse eelarvet on järjest suurendatud, et abistada ülikoolide ja tööstuslikke uurimiskeskust. Ainult Kanadas pööratakse vahe tähele panu tööstus-strateegiale, ütleb Thurow. — Kuigi Kanadas katsutakse parandada rahva elustandardit produktsiooni suurendamisega, ilma et kõrvaldatakse takistused selle teostamiseks, kus peamiseks komistuskiviks suvaliselt üleskruvitud palgad. Teadagi, et tööstuspoliitika nõuab raha. Majandusminister Michael Wilson on sellega suurtes raskustes ülikõrge puudujäägi pärast riigi ee-arves, kusjuures imelikul kombel kulutatakse siiski kogutud maksude raha: a] pankrotti juhitud pankade ja ettevõtete elushoidmiseks; b) tohutud taksikustutamised suurtele ja elujõulistele ettevõtetele; c) kapitali kasutaksi muutmine, rikaste kasuks, et kanadalaste hoiused juhtida mitte-produtseerivatesse investeeringutesse jne. Sellised aktsioonid kurnavad taksimaksjaid miljarditesse ulatavate summadeni ja ei tule kasuks oma riigi- ja rahvamajanduse.kohendami- Sel. ; A.M. ühendused on jõud Broadview Ave., Toronto. Ontario M4K 2R6 Kinnisvara laenud 10,00% Isilclikud laenud alates 11,00% Dinformatsiooniks helistage 4S5-4659 avatud esmaap.-reedo 10:00-3: Toisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00 ma Küsimusi-vastuseid Töö ja immigratsiooii niliselt. korda põhjustab uued palganõud- See ei tähenda aga seda, et Kana- mised ja streigid, da tarbija ei peaks küsima, miks on Maksumaksja on pikkade aasta-siin bensiini, kiitteõli j|a tööstusliku tega nagu harjunud selle majan-õli hinnad nii kõrged na^u nad seda dusliku tsükliga ja ei oska muud on? Seda on küsitud ka opositsioo- nagu oodatagi. Pigemini võib karta ni poolt valitsuselt parlamendis, seda, et kui õlihindu Kanadas iei Toorõli hinnad langesid maailma- niveUeerita tagasi, madalamale, turul $28,13-le Kanada vääringus, siis võih juhtuda uus õlihindada Kanada poolpuhastatud tooroli tõus ja oleme kindlad, et siis tõste-maksab esidiselt $31,80 ehk $3,87 tak^e õlihindu ka tarbijale, kuigi ta üle maailmaturu hinna. Bensiini- vahepeal tasus õigustamata kõr-hinnad autodele püsivad endiselt geid hindu, siis kui näiteks USA kõrges hingehinnas. tarbija iiautis madalamaid himdi. Küsimused parlameiidis ei ai- y oiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiifiii3isiiiii»iiiiiiiiniiii9ii^ ARVO MAG EDE HEL : SEITSETEIST ARMULUGU Hind $V6,00. Postiteel tellides lisandub saatekulu, B. KANGRO / K. RISTIKIVI es . 31 KIRJA AASTAIST 1966-1977 Hind $9,00. Postlteef: tellides lisandub saatekulu. HEINO SUSI ».,...... |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-01-30-02