Meie Elu = Our life, November 13, 1986

              Baltlaste
emonstratsioonid Viinis
TXlA ASTE AJAL EH
Second Class Mail Registration No, 1354.
ZSEO!
Nr. 46 (1914) 1986 NELJAPÄEVAL 13, NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 13 XXXVII aastakäik
Demokraadid USA
te jareikonverents, mi§
tõi Viini kokku 35 riigi välisministrid ja delegatsioonid Helsingi kokkulepete eesmärkide taotlemise
edasiarendamiseks. Senise(| järelkonverentsid on olnud vastuolulised ja lõppenud kokkulepeteta lääne-ja.
idariikidevalieL-Erandiks oli hiljuti Stockholmis lõppenud kohveremts, kus saavutati mõningaid sobi­musi
relvastuse kontrolli alal.
Ka Viini järelkonverents algas ko­he
vastuoluliste seisukohtade esile­toomisega,
kuigi Nõukogude dele­gatsioon
püüdis näidata head nägu.
Kahal olid.ka ikestatud rahvaste
esindused oma süüdistuste esiletoo­miseks.
Balti rahvaste süüdistused
tõi venelaste pressikonverentsil esile
Balti Liidu Kanadas esimees dr. Gun­tis
Silins. Ka E K N esimees Laas Lei-vat
sõitis möödunud nädalal Viini, et
seal kaasa aidata balti rahvaste akt­sioonide
läbiviimisel.
Viini konverentsi avapäevadel
peeti mitmeid suuremaid pressikon­verentse
ja avaldati tähtsamate osa­võtjate
seisukohti. Kanada välismi­nister
Joe Clark rõhutas oma pressi­konverentsil,
et inimõiguste küsimus
koos relvastuse kontrolliga on esiko­hal
Kanada poliitikas ja tähtsad on
vastavate maade teod neis küsimu­sis,
mitte sõnalised deklaratsioonid.
Palavamaks. kujunes venelaste
f7=
: J.
.pressikonverents, kus Vene delegat­siooni
esimees Vladimir Lomeika
püüdis ennast näidata inimõiguste
pooldajana, öeldes et Vene delegat­sioon
taotleb ,,õiglasema maailma''
poole püüdmist. Vene peadelegaadi
avaldusele reageerisid teravalt Balti
Liidu Kanadas esimees dr. G. Silins ja
ta abikaasa Ruta Silins Oshawast.
Dr. Silins rõhutas, et venelaste sõnu
ei saa uskuda, kuna nende teod näi­tavad
inimõiguste ja rahvaste õiguste
mahatallamist. Nad tõid ette Eesti,
Läti ja Leedu vabariikide okupeeri­mist
Nõukogude poolt ja Balti riiki­des
toimuvat venestamist. Oma vas­tureaktsioonis
V. Lomeika väljendas
seekord, et Balti riikide küsimus ,,ei
ole lihtne". Süüdistusi Nõukogude
Liidu vastu tõid ka sealt eimgreeri-nud
juutide esindajad ja jaapani aja­kirjanik
küsis, millal Venemaal aval­datakse
Solzhenitsõrii teoseid.
USA peadelegaat Viinis Warren
Zimmerman rõhutas oma pressikon­verentsil,
et hoolimata paari dissi­dendi,
Stšaransky ja Orlovi hiljuti
Venemaalt väljalaskmisest, on ini­mõiguste
alal edu Nõukogude Liidus
minimaalne. Vastupidi, 41 Helsingi
kokkulepete jälgijat ja nende täitmi­se
nõudjat on seal vangistatud ja
poliitilised arreteerimised" on suure­nenud
1970-ndatest aastatest saadik.
möödunud nädalal on demokraat-se
nii senatis kui saadikutekojas.
Eriti tähtsaks peetakse enamuse
demokraatide kätte minekut se-n
«ti8. Seni oli senatis vabariiklas-tšl
(Reaganil) enamus 53-47, nüüd
oij senatis 55 demokraili 45 vaba­riiklase
vastu. Ka saadikutekojas
suurendasid demokraadid oma
enamust kümmekonna liikmega.
Kongressi demokraatide enamus
mõlemas kojas muudab president
Reaganil oma programmide läbi­viimise
raskemaks. Senati demo-
{{raatide juht Robert Byrd juba tea­tas,
et Reagani poliitika peab nüüd
nihkuma rohkem keskjoonele nii
äärmusliku välispoliitika kui äär­musliku
sisepoliitika alal. Raske­maks
võib Reaganil minna eriti nn.
„tähtede sõja" (strateegilise kaitse
algatuse) programmi läbiviimine.
Kanada peaminister Brian Mülro-ney
avaldas pühapäeval kõneldes
arvamist, et Kanada-USA läbirää­kimistel
vaba v6i vabama kauban­duse
kokkuleppe kahe maa Vahel
ei peaks USA valimiste tagajärgede
pärast tekkima suuremaid raskusi.
Eestlaste Kesknõukogu Ka­nadas
esimees Laas Leivat an­dis
esmaspäeval, 10. nov. tele-foniteel
EKN büroole kokku­võtliku
ülevaate baltlaste osast
konverentsil.
Konverentsiga seoses toimu­sid
mitmed demonstratsioonid
balti rahvusgruppide ja teiste
poolt, mis äratasid tähelepanu
uudistemeedias. Avapäeval kor­raldas
Balti Mailmanõukogu
pressikonverentsi, millest osa
võtsid ka USA suursaadik War­ren
Zimmerman ja endine Rootsi
abipeaminister Per Ahlmark.
Eestlastest on Viinis kohal, peale
EKN esimehe, Lembit Savi, Mäi-do
Kari, Juhan Simonson ja Ma-ri-
Ann Rikken USA-st, Ülo Ig-nats
ja Lietta Sander Rootsist,
Jüri Estam ja Ants Luik Saksa­maalt,
Tamar Jegorov Belgiast ja
Maurice Liiv Prantsusmaalt.
Vastavate maade delegatsioo­nide
avakõnedes oli märkimis­väärne
N. Liidu välisministri
Eduard Shevernadze ettepanek,
pidada järgmine Helsingi inimõi­guste
konverents Moskvas. Suu­rem
osa lääneriike pidasid seda
ettepanekut naeruväärseks, kuid
mõned Euroopa riigid on võtnud
seda ettepanekut kaalutlusele.
Kolmapäeval, 5. novembril
toimus USA suursaadiku Robert
Laudry vastuvõtt Pallavicina pa­lees,
millest osa võtsid eestlaste
. delegatsioon USA-st. Kohal olid
USA saadik konverentsil War-ren
Zimmerman ja USA välis­sekretär
George Shultz, kes lu­ges
ette tervituse Ronald Rea­ganilt
ja kinnitas USA toetust
neile, kes võitlevad vabaduse ja
inimõiguste eest. Shultz kutsus
siis enda kõrvale hiljuti vabasta­tud
Mpskva Helsingi järelvalve-grupi
asutaja Yuri Orlovi^ näi­teks
teistele et töö ja visadus
aitavad saavutada tulemusi.
Peale Shultzi sõnavõttu Mari-
Ann Rikken tänas teda kõne eest
ja siis küsis, mispärast USA de-porteerib
USA kodanikke N . Lii­tu.
Välissekretär vastas, et seda
USA kunagi ei tee. Selle peale pr.
Rikken teatas, et Karl Linnase de-porteerimisprotsess
on lõppfaa­sis.
Shultzi vastuseks oli jahmu­nud
näoilme. Koosviibimisel
kinnitasid leedulased Shultzi
rinda leedu värvidega lipu, lätla­sed
nööbi loosungiga ,,Freedom
for Latvia" ja M. Kari poolt rin­namärk
Eesti vapiga. M. Kari
küsis ka USA delegatsiooni esi­mehelt,
saadik W. Zimmerman-ilt,
kas USA tõstab üles Kaisa
Randpere küsimust konverentsil
ja vastuseks oli tugev 'jah'.
Pärast vastuvõttu toimus sa­mas
paneel-diskussioon, kus
eestlasi esindas L. Savi. Kuna
diskussioon oli mõeldud auste^
lastele, siis kõneldi saksa keeles.
Diskussiooni lõpupoole üks ing­lanna,
kes elab Viinis, pöördus L.
Savi poole ja teatas, et tema on
mitu aastat võidelnud eesti van­gistatud
vabadusvõitleja Enn
Tarto kaitseks, kuid L. Savi on
esimene eestlane keda ta on ko­hanud.
See proua teatas ka, et
see diskussioon oli teda julgus­tanud
edasi võitlem^a Enn Tarto
eest.
Neljapäevane tööpäev algas
Hofburgi lossis (kus konverentsi
peetakse) riikide delegatsiooni­de
külastamisega. Baltlased ja­gasid
end nelja gruppi, et võimal­dada
delegatsioonidega põhja­likku
arutelu. Sellel päeval toi­musid
kokkusaamised üheteist­kümne
delegatsiooniga. Kõige
huvitavam kokkusaamine oli
Belgia delegatsiooniga.Belgia de­legatsiooni
esimees teatas, et
Belgia ühineb teiste Euroopa rii­kide
põhifilosoofiaga konve­rentsil,
mitte nimetada üksikisi­kuid
ega riike inimõiguste rik­kumiste
küsimustes. Järgmisel
hommikul aga oli meeldivaks ül­latuseks,
kui sama Belgia dele­gatsiooni
esimees teatas, et Bel­gia
delegatsioon on seda asja
omavahel arutanud ja jõudnud
' otsusele, muuta oma seisukohta,
ja et sellest päevast peale Belgia
tõstab esile üksikuid inimõiguste
rikkumiste juhtumeil^.
(lärglhk. 3)
TORONTO EESTI iVIEESKOORB
1 . •„:
. PIKK KONVERENTS .
^ • ••; .; . ••, .. • ,, ; ; „ ' . ^ Arvestades eelmiste järelkonve-.
rentside pikaajalisust — Belgradi
" konverents kestis 1977-1978 ja Mad­ridi
konvei-ents 1980-1983, — arva­takse
Viini konverentsi kohta, et see
võib kesta kuuest kuust kuni paari-kolme
aastani.
Viini konverentsi algusel viibis
l' möödunud nädalal ka suurem balti
aktivistide grupp Ühendriikideist
i; Ülemaailmase Balti Nõukogude esi­mehe
dr. K.Bobelise juhtimisel. Kon­verentsi
avamise eel korraldati ühine
suurem balti demonstratsioon. Sel­lest
anti lühike moment edasi TV
kanal 9 saates Torontos. Näha oli
Eesti lippu ja eestlaste esindajat
Ülemaailmses Balti Nõukogus,Mai-do
Kari't marssimas.
2 p.l. Toronto Eosti Majas
— d©kiamat@eoon t AVO KITT ASK — bariton
Pääsmed $8.00, õpilased $5.00, müijgil kohapeal ja kooriliikmetelt.
lEGAKOOR „LiELO'
7.30 3htu Eesti Majas suairos
h©pä®v®i, 30. novsnnbril kell 12.
tPääomed II 2.S0 saadaval kooHliiGsmeilt ja kohapeal.
"1
UniversityofTorontoÄ I Eesti õppetooli sihtasutus
:hair of Estonian gtudiesFoundaüon j
Palume Teie austavat osavõttu
Toronto ülikooli ja
eesti õppetooli sihtasutuse
ühisel korraldusel toimuvast
eesti õppetooli esimese
külalisprofessori
Dr. Tõnu Parmingu avaloengust ja
pidulikust õhtusöögist
laupäeval, 6. detsembril, 1986
kell 6.30 õhtul
Toronto ülikooli „Hart HouseT
/suures
on
inviteyou
todinnerand
the inaugural lecture I
of the Ciiair oi I
Estonian Stüdies
"Scholarship as a
National Service*'
by Professor Tõnu Parming
Palun reserveerida . . . . . kohtai
õppetooli avaloengule ja õhtusöögile.
Lisan annetusena tšeki | . . . . . . . . .
Palume tšekid kirjutada ja saata
- Ghair of Estonian Studies Foundation
310 Bloor St. West
Toronto, Ontario M5S 1W4
Tel. 925-9405
Annetaja nimi . . . . . . . . . . . . . . . .. a • • 3 0 I 0 • •
tuluõhtuna.
Sl on-tulumaksuvabad
soovitav annetuse
osavõtjah on |50.-).
Ettetellimiseks (mis on tingimata vajali
palume kasutada lisatud plankL
Eesti õppetooli sihtasutus
Saturday, Decembef 6.1986. j
HartHouso,
Uniyersitv of Toronto
'^Vadress f . . e o 4 . o Q . o . . o . o . f l . . « ,
1 . > . ( . . . D . 0 . 9 . i > a . . . . . l > . i > . . ^ . . . . • • > . • • ' • ||
, . I , , , , 0 0 • I 0 t 3 0 • 0 0 I I • I I I • • I I • • • • f • • I
T^SlofOTl t » « o e o o » o o t 4 0 t t D i * o a i g a ( i a * o i o i i ) 1
6:30 p.m. Reception
io Easi Coiiiinon Room | Organisatsioonid ja grupid
j tellige kutsed koos ja
7:30 p.m. Dinnc! j reserveerige
in theGreat Hai