Meie Elu = Our life, November 29, 1979

              4 NOVEMBER29 „Meie Elu*'- nr. 48 (1555) 1979
•QtXO
Jutuajamisel Toronto linnapea John Sewdliga selgitasid etm
liste ajalehtede esindajad, et linnavalitsus on raskesti kättesaadav
rahvüšgruppidele, kuna seal ei ole isikuid kes oskaks nende keelt.
Nõuti, et rahvusgruppide hooned, mis teenivad nende kultuuri säi­litamist
ning kasutatakse kui koolimaju oma rahva keele õpetami­seks,
peaks olema vabad kinnisvaramaksust või maksma ainult
poole praegusest maksust. Linnavalitsus peaks avaldama etnilistes
ajalehtedes informatiivseid kuulutusi vähemalt 2 korda kuus linna­valitsuse
poliitka ja eesseisva tegevuse selgitamiseks. ^lõuti kin­nisvaramaksude
õiglasemat jaotamist ja kontrolli Rahvusvahelise
Karavani üle, et see arusaamatuste ja lahkhelide tagajärjel ei la­guneks.
Kohal oli 26 ajakirjanikku ja need
olid Vilkad küsimuste esitamisega.
Linnapea sooviks oli selgitada ajakir­janikele/
kui hästi1 ta on hoolitsenud
vähema sissetulekuga kodanike eest,
ehitades neile 54 miljoni eest odavaid
korterimaju ja omab kava kuidas
tõmmata linna rajooni väiketööstusi,
suurema arvu töökäte rakendami­seks.
Linnapea sai nende küsimuste
juurde tulla ainult esitatud küsimus­tele
vastates.
INFORMATSIOONI EMAKEELEL :
Pakistani, India ja Kesk-Ameerika
päritoluga ajakirjanikud nõudsid
suuremat õigust linnavalitsuses oma
keele kasutamiseks ja pärisid aru
kas politsei koosseisus on teostatud
nende poolt esitatud nõudmised. Lin­napea
nimetas 2 ametnikku, kes alati
on valmis andma kodanikele vajalik­ku
informatsiooni ja võimaluse kor­ras
nende emakeeles. Nendeks on
Dan Leckie, tel. 367-7001 — poliitika
ja üidinformatsiöon ja Norm Simon,
tel. 367-7341 — tööpakkumised, jook­sev
tegevus ja probleemid. Ta nõus­tus
kuulutuste avaldamisega etnilis­tes
ajalehtedes kuni 2 korda kuus,
kui eelarve seda lubab. Norm Simo­ni
üteluse kohaselt on eelarves sel­leks
$60,000. : H
• _ __—;—__— .——c—___—
„Meie Elu" esindaja ja leedu aja­kirjanik
nõudsid, et rahvusgruppide-le
kuuluvad hooned, mis teenivad
rahvuskultuuri säilitamist ja on ra­kendatud
oma keele õpetamiseks kui
koolimajad, peaks olema kinnisvara­maksust
vabad. Linnapea vaidles vas­tu,
et see on võimatu ja lubas selgi­tada,.,
kas kinnisvaramaksu, vähenda­mine
50% on võimalik. Ta lisas juur­de,
et praegused kinnisvaramaksu
alused üldse ei ole õiglased ja on
: praegu ümbertöötamisel linnavalitsu­se
poolt.
„KARAyÄNI" KÜSIMUS t •
Samade ajakirjanike poolt tõsteti
üles küsimus, et linnavalitsus peaks
võtma oma ülesandeks arusaamatus­te
selgitamise Rahvusvahelise Kara­vani
organiseerimise ümber jä mää­raks
omalt poolt üks või kaks direk­torit.
Linnapea ei pidanud soovita­vaks
otsest sekkumist Karavani juh­timisse,
kuid lubas, et tema nõuab
enesele Karavani rahalised aruanded
ja teeb need rähvusgruppidele teata­vaks.
Ühtlasi ta lubas kanda hoolt, et
rahvusgruppidel oleks rohkem sõna­õigust
kaasarääkimiseks, kuidas Ka­ravani
organiseerida.
Väiketööstuste edutamiseks, kes
HOGAM PONTIAC BUICK
348; Danforth Ave.
Telefon äris: 461-3561
PONTIAC r
BUICK
LEMANS
PHOENIX
FIREBIRD
• SUNBIRXD
CENTURY
ACADIAN
SKYHAWK.
G.M.C. Veoautod
Pruugitud autod
annavad suhteliselt rohkem töövõi­malusi
kui suurtööstused ja sobivad
paremini linna piiridesse, linnapea
lubas koostada ja levitada informat­siooni
selle kohta mida kohalikud
tööstused toodavad, millised on töös­tusmaterjalide
saamise võimalused
ja missugused rajoonid on sobivad
tööstuste asutamiseks. See oleks väi­ketööstuste
asutajatele suureks
abiks. Väiketööstusteks tä luges et­tevõtteid
kus töötab vähem kui 20
töölist.
Jutuajamise lõpul linnapea andis
lubaduse, et ta teostab järgmise jutu­ajamise
etniliste ajakirjanikega mit­te
hiljem kui 3 kuu parast.
' Jõülyvaheaeg läheneb -
yastuseks varemesitatud sooviavaldusele saabus möödunud
reedel mitmekultüunlisuse minister Steve E. Paproskilt kooliko-mitee
esimees Hans Luppjle kiri, milles minister teatab, et eesti
koolile Torontos on otsustatud Täienduskoolide Abistamise Pro­grammi
raames anda $3,032.00 toetust.
Kirjas, millega koos saabus ka vas­tav
tshekk, avaldatakse lootustj et
föderaalvalitsuse1 majanduslik toetus
'kujuneb väärikaks, abiks eesti keele
ja kultuuri viljelemise tööle. Minis­ter
lõpetab oma kirja tunnustuse ja
edu soovidega senisele tegevusele
ning palub need soovid edasi anda ka
kopli Õpilastele^õpetajatele ja noor- .
te vanematele. •
Seega on T.E.S. Täienduskoolid
saanud viimaste aastate jooksul fö­deraalvalitsuselt
'kokkuvõttes üle
$18,200.00 toetust, kusjuures äga äsja
saabunud summa on esimene peale
valitsuste vahetust ja otseseks kinni­tuseks
lubadusele, mille min. Papros-ki
andjtš paari nädala eest rahvus­gruppide
esindajatele oma sõnavõtus
kui täi rõhutas,^ et mitmekültüurili-sus
onvlahutamata osa Kanada polii­tikast.^
•'• I: ':'
Täienduskooli 30-da juubeliaasta
jõulupuu toimub sel aastal pühapäe­val,
9. dets. kell 14.00 Eesti Maja suu­res
saalis. '
Selle, tavaliselt laste- ja külalisroh-ke
üritusega algab jõulude ja aasta­vahetuse
hooaeg eesti ühiskonnas.
Vana-Ändrese kiriku õpetaja Andres
Taul avab jõulupuu päevakohase vai­muliku
sissejuhatusega.
Õpilaskoori esinemisele järgnevad
sõnalis-muusikalised ettekanded. Ka­valise
osa raskuspunktiks kujuneb
aga Endla Komi seatud ja lavastusel
ettekantav A.Ötema kolmes pildis
jõulunäidend „Kuningas Heasüda".
Muusika osas abistab Lydia Aruvald
ja dekoratsioonide osas Mani vald
Meiusi.
Lõpuks saabub jõuluvana kinke-.
pakkidega ja kõigil noortel on või­malus
oma varem õpitud palade esi­tamiseks
jõulutaadile. Paki, m i l l e
hind on 11.50, saavad kõik, kes sel­leks
on juba koolis või kohapeal va­rem
registreeritud. Ülesse võib anda
ka koolis mittekäijaid lapsi.
Jõülüvaheaeg ei alga kohe peale
jõulupuud. Viimaseks koolipäevaks
on enne jõulu algkoolis esmapäev,
17. ja teisipäev, 18. dets. õppetöö al­gab
uuesti uuel aastal esmaspäeval,
7. ja teisipäeval, 8. jaanuaril. Kesk­koolis
on viimaseks koolipäevaks ree­de,
14: dets. ja töö algab jällegi ree­del,
4. jaanuaril.
A l : mi
^y^:.'^^.'^:^.^\'y.':'\'.'Vy^.'V:^.\^.-:'\':^^'.':-'.':^:-^'.
6. dets. toimub Milwaukee (Wiscon­sin
USA) Public Muuseumi.- n.nV E u ­roopa
küla" avatseremoonia.
Näituse eesti komitee pöördus A.
Kuuse poole sooviga neil pidustustel
kandle mängija esinemiseks.
Kandlemäng on ette nähtud ava­mispäeval
jä laupäeval, 8-dal dets.
Toronto Skaudi
mn . xm
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EfesTI ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärasid.
o • • • o o » o « o o o o a o o a o a o oo %
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi. Laenud on lahtised
o o ao e o o • o * o o a o • o o o-
Personaallaenud .on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses.
•
EDUARD WIIRALTI (1898—1954) LOO­MINGUT
TEMA KUNSTIÕPINGUTE
PERIOODIST. Vana naine", tushi joo­nis
; 1918, kunstniku portreefoto 'ca; 1955,
^Palvetaja tütarlaps" > pliiatsi joonis 1921. ..^'Kiviraiuja", pliiatsijoonis 1920.
6ITUSTÖÖLI SEOSES TÄLUNNÄ Mubstbline põimik
iasferacimaf
Postiga tellides lisandub hinnale saatekulu.
üygal >,MilE KU" talituses
958 Broadview Ave., Toronto., Ont. M4K-2R6
Toronto Eesti Skaudisõprade Selt­si
sügis-pidu, mis toimus Toronto
Eesti Majas 10. novembril, õnnestus
üle ootuste hästi. Umbes 250 peolist
täitis Eesti Maja suure saali ning ei­nelauad
ja baar söödi ja joodi pea­gu
tühjaks. Müüdi läbi kuus ameeri­ka
loteriid väärtuslike auhindadega
ja peokülalised nautisid head muusi­kat
„Kaja" taritsuprkestri esitusel.
Esinesid kaks noorte laulugruppi:
..Positiivsed mehed" koosseisus Mark
Teose, Erik Teose, Alar Kivilo ja
Martin Ahermäe ning ..Läanelinnud",
kus meeldivate ning moodsate akkor-didega
laule esitasid Evi Valge, Helle
Sildva^Laikve, Heidi Laikve ja Linda
Laikve. Mõlemi laulugrypi ettekan­deid
kviteeriti kauakestvate aplausi­dega.
': .
Peo heaks kordaminekuks andsid
tõhusa kaastöö paljud abilised, kes
kõik andsid oma panuse ilma tasuta
ning paliud isegi lunastasid lisaks
tehtud tööle ühtlasi ka peo pääsme.
Peo korraldaja, Toronto Eesti Skau­disõprade
Seltsi juhatus palub kõiki
peokülalisi, abilisi, loterii-võitude an­netajaid
ning eriti esinejaid vastu
võtta seltsi siiras tänu meeldiva sü-gispeo
õnnestumisele 'kaasaaitamise
eest. Kaastöölisi oli nii palju; et siin­kohal
nimeliselt kõiki nimetada oleks
võimatu.
Tore ja sõbralik koostöö paljude
kaasaaitajate vahel on 'kindlasti selt-
. si juhatusele tiivustavaks teguriks ja
juhatus on jubasotsustanud, et seltsi
õnnestunud sügis-pidu kujuneb
:. uueks alguseks meeldivale traditsioo­nile
tulevikus.
;;.'Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
Juhatuse kosolekul möödunud näda-"
lal jaotati EKN üldkoosolekul vali­tud
juhatusliikmete ametid. Esimees
V. Petersoo valiti üldkoosolekul eral­di.
Ametite jaotamisel jäid edasi abi­esimeesteks
Torontost H. Lupp ja
L. Leivat, abiesimeesteks kohtadelt
A. Jurs (Brantford), E. Lepnurm
(Vancouver), P. Möldre (Montreal) ja
W. Pent (Ottawa). Peasekretäriks osi
edasi E. Salurand, juhatuse sekretä­rideks
Eneri Taul ja T. Tõsine, laeku­riteks
M. Epner ja M. Musta. Ameti­ta
liikmeteks on juhatuses K. Jõgi,
A. Kittask, J. Kivik ja J. Pahapill.
INFORMATSIOON REGATIST
Tegevuskavaliste küsimuste all
selgitati koosolekul lähemalt olüm­piaadiga
ühenduses Tallinnas toimu­va
regati puhul selgitustöö aktsiooni­de
küsimusi. Kavatsetud kuulütus-selgituse
tekst ja kujundus on välja­töötamisel
ja tulevad lähemalt aru­tusele
väliskomisjoni koosolekul.
Peale selle on kavas lühiinformatsi-ooniga
piltidega voldik, millega tahe­takse
varustada regatile sõitjaid
sportlasi ja ajakirjanikke. Suurema­te
kuulutuste avaldamise kulude
katteks tahetakse korraldada eriakt-sioon.
Kogu regatinaktsiooni üldju­hiks
ja koordineerijaks määrati Va-badusföndi
esimees Kalju Jõgi.
Regati-aktsiooni vastu on eriline
huvi Vancouveri eestlastel, kes luba­vad
suuremat majanduslikku abi.
EKN abiesimehelt Vancöuveris E.
Lepnurmelt on saadud mitmeid
konkreetseid ettepanekuid, mis tule-
; vad rakendamisele võimaluste koha­selt.
Vancöuveris tahetakse ka koha­peal,
koostöös teiste Lääneranniku
eesti keskustega, teha regatiga ühen­duses
Eesti küsimuses mitmesugust
selgitustööd.
maailmse Eesti Rahvuskongressiga
ühenduses olevad küsimused. Kuna.
Rootsi Eestlaste Esinduselt, kes on
Stokholmis Eesti Päevade ajal Rah-vuskongressi
korraldamise töö läbi­viijaks,
ega ka Ülemaailmselt Eesti
Kesknõukogult, ei ole seni saadud lä­hemat
informatsiooni Rahvuskong-ressi
eeltöödest, otsus — Ü. E. Kesk­nõukogu
kaudu muretseda lähemat
informatsiooni praeguse ttegeliku olu­korra
kohta Rahvuskongressi etteval­mistamise
küsimustes.
Koosolekul konstateeriti, et alanud
EKN-ule toetuste kogumise aktsioon
on arenenud soodsalt jä EKN loodab
eestlaskonna suuremale toetusele
1980. a. kavas olevate suuremate va-badusvõitlusliku
selgitustöö aktsioo­nide
läbiviimiseks.
Ainulaadne
iiralt-festivalil
Eduard Wiiralti Festivali raames
toimub- laupäevase loengute ja ette­kannete
lõpetamiseks samal kor­ral
asuvas muusikaruumis muusika­line
luulepõimik „Cantus Firmus"
Aleksis Ranniti luuletustest, mis on
pühendatud Eduard Wiiraltile. Eesti-.
keelseks deklamaatoriks on näitleja
Lydia Vohu, inglise keelset luulet esi­tab
Konservatooriumi draamaklassi
õpilane Sarah Krze. Muusikalise va-heprogrammi
moodustavad läti har-fikunstnik
Nora Bumanis, konserva­tooriumi
diplomiga Tiina Kiik kont-sert-
akkordeonil ja Kuningliku Kon­servatooriumi
KammerJkvartett. Ka­vas
on Bach, Scarlatti, Debussy j.t. ja
Mozarti floödikvartett. Algus kell 6.
õhtul, j
Eesti kunstnikud pääsevad Wiiralt-
Festivalile soodustatud hinnaga ja
eesti täienduskoolide õpilastele on
see tasuta.
Koosolekul oli arutusel tuleval aas­tal
Kanada eesti organisatsioonide
konverentsi korraldamine, mis oleks
ettevalmistuseks Ülemaailmsele Ees­ti
Rahvuskongressile. Konverentsil
tulevad lühiettekandeis käsitamisele
meie vabadusvõitluslikud, rahvuspo­liitilised,
rahvuskultuurilised ja noor­sootöö
küsimused. Konverentsi ajaks
määrati laupäev, 29. märts. Konve­rentsi
läbiviimise töö juhatajaks on
EKN abiesimees H. Lupp, kes moo­dustab
konverentsi korraldava toim­konna.
Kõne all olid koosolekul ka Üle-muusi
Toronto Eesti Baptisti Koguduse
arvult kolmas muusikaõhtu juubeli­aasta
muusikaõhtute seerias, toimub
pühap., 2. dets., kl. 6.00. õhtu, mis
kannab nime ..Muusikud Medrid",
tõotab kujuneda sisukaks ning huvi­pakkuvaks,
õhtu kava sisustavad ko­guduse
abiprastori . Osvald Medri
kuus last: vanim Helgi, sünd. 1938. a.,
kõneleb;. vanuselt järgmine Kalle,
sünd. 1940. a,, laulab; siis Jaan, sünd.
1952. a„ laulab ning mängib tshellol; .
Einar, sünd. 1957. a., mängib klaveril
ning tshellol; Imbi, sünd. 1959. a„
mängib viiulil, klaveril ja laulab;
Senta, sünd. 1963.a., mängib viiulil ja
laulab. Perekonna seitsmes laps Vel­lo,
ei musitseeri ja esine kavas..
Medri muusikutest on kõige enam
tuntud pianist Einar, kes õppis Stel-la
Kersoni juures ja esines mõne aas­ta
eest iseseisva kontserdiga. Samuti.
on hea vastuvõtu osaliseks saanud
bariton Jaani esinemised, kes on õp­pinud;
laulu Helmi Betlemä ning
Joyce Brittoni juures. Pr. Kersoni
õpilased on ka Helgi ja Imbi. Teis­test
Medri muusikute instruktoritest
tule;ks mainida Kalle õpetajat Rudolf
Weebi, Imbi instruktoreid Bonnie
Jeffreyd ning Clara Schrantzi ja Sen­ta
õpetajaid Christien Prevosti, Mic-hael
Fergusoni ja Aino Waldini.
2. dets. kava sisaldab nõudliku
Bachi kahe viiuli kontserdi teise osa
kõrval, klassikuid, vaimulikke laule
ning seadeid. Lõpusõna ütleb Klaris-
¥dve Andre juhib Tagore
meenufamisf
Kuulsa india poeedi ja filosoofi —
Nobeli laureaadi. Rabindranath Tago-re
elutöö mälestuseks asutati 1975. a.
Torontos Rabindranath Tagore Lec-tureship
Foundation, mille eesmär­giks
on seminaride, loengute ning
teiste haridusljke aktiviteetide kau­du
säilitada, elustada ning austada
Tagore panust inimkonna vaimsele
arengule.
Lektoraat Sihtasutuse esimene esi-mees
prof, B. K. Matilal kutsuti 1976
a. Oxfordi ülikooli filosoofia õppe­toolile.
Prol Matilali soovitusel vali­ti
juhatuse uueks presidendiks Valve
Andre. ' ;.
Äsja toimusid Lektoraat Sihtasutu­se
uue juhatuse valimised järgmiseks
kaheks aastaks.
Presidendiks valiti uuesti Valve
Andre. Äbi-ipresidendi jä peasekretä­ri
ülesannetesse asub dr. Paul Weinz-weig.
Laekuri kohale valiti Toronto
ülikooli usuteaduse professor Joseph
T. 0'Connell ning vahendussekretä-riks
R. K. Ray. Prof. Matilal jääb eda­si
Sihtasutuse Komiteesse vahendus-liikmeria
Inglismaal.
"Juhatuse tööd toetab 15-liikmeline
Nõukogu.'
sa Medri sugulane, kirjanik Evald
Mänd-Ain Kalmus. Kaaseestlased on
lahkelt kutsutud. Sissepääs vaba* ki-rikukorjandus;
„Meie Elu" nr.
Hõimumi
M U U D A I
Praegune 10
häälmgii direkt(
Raatikainen (sc
passi peamiselt |
..põrandaaluse
ei meeldinud ed
Raatikainen'it p|
vidualistiks ja s{
sel pahemal tüvi
•Direktoriks s<
lane Sa kari Kiul
tajaks Arne Wej
: l|uc direktori
ndatel aastatel
ih on.' energia- j
Ta ei ole aga nõ|
janiaisesse
,,Mordsat'ises",
kide põhjamaad]
se igal 'pool - S k J
heb'.luna kõreekl
Hoolimata, e
.peadirektor.', Ei­tab
Ringhäalii
heas korras, .tal
ka Ringhäälingul
na muudatus —
liiga värvi tuks.
Helsingis suri]
Uis olümpi:iv0|
'(Londonis 1948 V,|
;baduur T.apio
selt. Ta oli soon j
Rauiavaara parij
.. 75.47 m. :
Armastatuma
. cianietes sai "Rai|
häälega trubadl
iilminäitlejana.
filmis. Tema lail
'300 — nendest
jäna kestis ,tTa|
•aastat. ;.
Armi Raiia
toobril piiras!
Teda peeti Sopil
/ j ^ k s , sest 19511
põn^?t ••• Mar-imt.lj
• 'kuulus firma koi
Tema toodete-
: tal 1958 Siokhol
selle edu' põhju;]
das-oma firma
jem tiitarärid
vabariigisse ja
' k a u b a m ä r k —- N|
reeritüd 56 eri i|
Tanu .temale
! ma laiesii ,uuel
\ .Ratia marimekd
) rah vanaisu - liii ts i
Olge õnnelik
oktoobri algul.
ja-Amcerika ld
maastik. Mt. Mi
ter'i mäeahelikul
hestik võimalda)
teid, tuhandeid
teks, terveks pii
seks,
Kuid ka vareil
kesk septembrid
rinj, on lehestikil
parane. Ml. Map
töötab. terve, siipl
rikast sõitu 4393]
lippu. Oktoobri
oktoobrini) Stõ^
rah va tantsu pidi|
.Bulgaariast,
Saksamaalt ja
Meadiw Farmis
'ti, Cold HollowJ
• malda valmistanl
VAATAMISVÄÄ1
Vaalamisvaärlil
ka Shel.burne nn|
tuseua: jöelaev
jakas, ühetoalinel
ooteruum, auruv^
tud sild ja palju
perekonna; New-'
'koopia on muust
ehitatud, sisald|
Mõnel, Manet, Ih
ja Ca s sai ori ginil
tes asuvad klaasi
de, manguasjadej
j.n.e. kogud.
Lähedal "asuv Lj
ta talioliimpiaadi
misvaarne: oma.s|
i va iärve. kahe SL|
uisutamise raia'
oleva iITluisutami
' ' Ausable^ Charrj
osariigi vanemail
tuniud vaatamis'
avatud' publikule
Mümed sajad-tuhl
tu\;id sea! igal aa|
'•• da looduse väljal
Chasm asub Ne\\|
depoolses nurgas,
liist lõunasse, U.!
VÕIMAS JÕGI
/Ausable jõgi sai
;>i osariigi, kõrgeii
ülemistest piirkcl
. jooksul jõgi lange]
li võrra. Selle j ;
• Ausable jõel on :
kevadiste vihmad^
ajab Kolmel erijuj
vadveed tõusnud
• f i :