1979-11-29-05 |
Previous | 5 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,Meie Elu" nr. 48 (1555) 1979 NELJAPÄEVAL, 29. NOVEMBRIL ~ THURSDAY, NOVEMBER 29 ie Elu" nr. 48 .(1555) 197$ T txäx > | i § . Ioonis 1920. ;aline põimi lit-festi-valil iralti Festivali raames [evase loengute ja ette- ;tamiseks samal kor-kusikaruumis muusika-' ük „Cantus Firmus" |ti luuletustest, mis on [duard Wiiraltile. Eesti-imaatoriks on näitleja lglise keelset luulet esi-töoriumi draamaklassi Krze; Muusikalise va- • moodustavad läti har- |ra Bumanis, konserva-imiga Tiina Kiik korit- 111 ja Kuningliku. Kon- Kammer-kvartett. Ka- [carlatti, Debussy j-.t. ja kvartett. Algus kell 6 ;kud pääsevad Wiiralt- )dustatud; hinnaga ja [koolide õpilastele on re juhib Tagor® poeedi ja filosoofi — ;i Rabindranath Tago-. stuseks asutati 1975. a, Indranath Tagore Lec-jdation, mille eesmär-laride, loengute ning |ike aktiviteetide kaü- •ustada ning austada inimkonna vaimsele h (asutuse esimene esi- Matilal kutsuti 1976 tooli' filosoofia õppe-jatilali soovitusel vali-' |ks presidendiks Valve Lektoraat Sihtasutu-valimised järgmiseks valiti uuesti Valve [loendi ja peasekretä-asub dr. Paul Weinz-iohale valiti Toronto luse professor Joseph jing vahendussekreta- >rof. Matilal jääb eda-lomiteesse vahendus-naal. toetab 15-hikmelirie /w 0 Praegune 10 aastat Sbome Ringhäälingu direktorina töötanud Erkki Raatikainen (sdp), sai äsja hundipassi peamiselt oma parteisõprade „põrandaaluse töö" tulemusena. Ta ei meeldinud enam erakonnale, sest Raatikainen'it peeti 'liiga palju individualistiks ja sotsialismi teel äärmisel pahemal tiival käijaks. Direktoriks saab tema parteikaaslane Sakari Kiuru ja TV uueks juhatajaks Arne Wessberg. Uue direktori Kiuru seletusel 1980- ndatel' aastatel TV-uudiste tulipunktis on energia- ja miijööprobleemid. Ta ei ole aga nõus investeerima Põhjamaisesse . lelevisioonisatelliiti. . •„Nordsat,ises'V; "mis-, võimaldaks kõi-kide põhjämaade TV-šaadete jälgimise igai; pool Skandinaavias. Hind läheb liiga kõrgeks. Hool imata, et nüüd lahkuv endine, peadirektor Erkki Rakikaineu jätab Ringhäälingu majanduslikult' heas korras, taheti nii parteide kui ka Ringhäälingu töötajale poolt suu- - namuüdat us — Raatikaise liini peeti liiua värvituks. • y.yy-y:yyy: .^y;- Helsingis suri 25. septembril kuulus olümpiavõitja ; bdaviskamises . (Londonis 1948), .filminäitleja ja tru- . badiinr Tapio ^autavaara 64:aasta-. ,selt. Tä oli soome rahva suur soosik. Rau!avaara parimaks tulemuseks oli 75:47' m. '•' •.. y;•' • ..'•''•.•'! •.' - Armastatuma koha soomlaste suil ametes sai .'Rautavaara ai*a madala häälega trubaduurina ning • mehise filminäitlejana. Ta esineski kokku 25 • filmis.. Tema laule heliplaadistati üle 300 — nendest „6 kuldplaati". Lauljana kestis,/Tapsa" karjäär üle; 30 : • aastat.' •:' ; :, . y ;y ' y y : * ^ y y ; y ' ' : : ,-yy;v:y Armi Ratia suri Helsingis 3. oktoobril pärast pikaajalist haigust. Teda peeti' Soome .tekstiilikunsti ra-rajaks,' sest .1951. a. asutati tema idee ... põhjal Marimekko Qy,. millest sai - kuulus firma kogu iekstiilimaailmaš. Tema toodete läbimurd toimus aas- . talv 195.8 Siokholmi müüginäitusel' ja selle edu .põhjusel Armi Ratia laiendas oma firma julgelt, rajades..hiljem tütarärid Rootsi, Saksa Liidu-väbariigisse ja; USÄ-sse. Praegu on • kaubamärk — Marimekko — registreeritud 56 eri riigis, v-v, _ ; Tänu temale hakati Soomet tundma täiesti uuel alal — moeloojana, j Ratia marimekod põhinevad, soome ; .. rahvanaise'"lihtsale ävaralerja otstarbekale riietumisele, loodusest pärit olevale taltsutatud värvile, kangaste selgetele figuuridele ning esmaklassilisele kvaliteedile. 66 aastasena surnud Armi Ratia oli pärit Karjalast, Pälkjärvilt.. • Eesti ja kogu N. Liidu ;odaheite meistrit Heino Puustet intervjueeriti ajalehes „Kalevala". Ta peab Soomet maailma kõige kõrgema tasemega odaheitjate maaks. Intervjuu tehti soome -keeles,- sest Puuste vaatab- Soome televisiooni saateid korrapaV . raselt.. " •: • Arvatavasti saab temast tuleval suvel soome odaheitjate tugev konkurentsi sest ta heitis N. Liidu meistrivõistlustel uue Eesti rekordi 84.50 m, purustades Mart Paama rekordi aastast 1965. Paama oli N. Liidu esindajana nii Rooma kui ka Mehhiko olümpiamängudel ning heitis juba 20 aastasena üle 80° m. Tema endine Ees- : ti rekord oli 84.05. .../. \ 24-aastane Heino Puuste on mitme- . külgrie sportlane. Odaheitmist on ta harrastanud viis aastat. Eestb esindajad'on juba odaheit-mises maailma tipus olnud. Mainitakse Gustav Sule't, kes 30-ndatel aastatel jätkuvalt maailmarekorde purustas koos soome odaviskajate Matti JärvinenT ja Yrjö Nikkanen- 'iga- ••' :'. w:v v- , .. Kokku 32 pudelit vene vodkat ja veidi sigarette konfiskeeris Soome toll idapiiril Vartiuse tollijaamas Soome ametiühingujuhtidelt. Vartiu-se kaudu käib kõik liiklus Venemaale Kostamüsse, kus soomlased ehitavad ja \ tolli jaam pole nn. ametlik pii-riületamispunkt. See on ainult ehitajate jaoks ja viina ega sigarette pole lubatud üle viia ega tuua. ••: Soome ametiühingu delegatsioon oli külaskäigul Kostamuse linnas ja nõu pidamas tööde jätkamisest ka tulevikus. Oulu. tollirajooni, mille alluvusse ka Vartius kuulub, valveinspektori Martti Sirkkavaarä järgi viin ja paberid idapiirilt saadetakse sinna ja asja hakatakse põhjalikult uurima. . On õigus kohtu alla anda .ametiühingu juhid salakaubavedamises. Delegatsiooni koosseisu kuulus kokku 20 isikut. ' ' ; r. v Purjus tagasi tulnud ametiühingu tegelased ei olevat olnud, teadlikud, et Soome pole lubatud Vartiuse kaudu viina tuua. Ilane/kirjanik Evald )us. Kaaseestlased on l. Sissepääs vaba, ki° Oige õnnelik kui sattute Vermonti oktoobri algul. Sügisel on seal Põh-ja- Ameerika kõige värviküllasem maastik. Mt. Mansfield'i ja Worces-ter'i mäeaheliku kattev värviline lehestik võimaldab hingematvaid vaateid, tuhandeid võimalusi ülesvõteteks, terveks pikaks talveks nautimiseks. ' V ' \ .; Kuid. ka varem ehk hiljem, alates kesk septembrist kuni. kesk oktoobrini, on lehestiku värvimuutus suurepärane. Mt. Mansfield1! šuusa-tostuk ; v"ntab terve, sügise ja pakub vaate-nkast sõitu 439.3 jala kõrgusele mäetippu. Oktoobri pidustuste ajal (5—8. oktoobrini) Stowe'is on tänavu, ka rah\atants.u pidustused osavõtjatega Bulgaariast, Prantsuse-Kanadast, Saksamaalt ja Prantsusmaalt. Misti- '. Meadow Farmis peetakse rebase jahti, Cold Hollo\v's võib jälgida õunä-mahla valmistamise käiku. VAATAMISVÄÄRŠIJ$;ED. .Vaatamisväärtüseks Vermontis on . ka Shelburne muuseum, oma 35 ehitusega: jõelaev „Ticonderoga",. ma- . jakas, ühetoaline koolimaja, raudtee ooteruum, auruveduri era-vagun, kaetud sild ja palju muid ehitusi. Webb'i perekonna New:Yorgis asunud maja koopia on muuseumi mäa-alale üles;- ehitatud, sisaldades Rembrandtl, Mcnet, Manet, Degas, Gorot, Courbet. ja Cassat originaal töid. Eri hoonetes asuvad klaasi, keraamika, nukkude, mänguasjade,' pewter te, mööbli j.n.e, kogud. Lähedal asuv Laka PlacidJ 1980 aasia taliolümpiaadi asukoht,, on vaatamisväärne oma sügisvärve peegeldu- . va järve, kahe suusahüppemäe, kiiruisutamise raja jä uue, lõpetamisel, oleva iluuisutamise sise-štaadioniga. Au.šable Chasm, üks' New-Yorgi osariigi' vanemaid ja. laialdasemalt tuntud vaatamisväärsusi, on olnud avatud publikule 1870 aastast saadik. Mi*med sajad-tuhanded turistid peatuvad seal igal aastal et imetleda seda looduse väljapaistvat saavutust. Chasm asub New-Yorgi osariigi, kirdepoolses nurgas, 12 miili Plattsburg-hiüt lõunasse, U.S. Rout Np. 9. VÕIMAS JÕGI- •• -: Ausable jõgi saab alguse New-Yorgi osariigi kõrgema mäe Mf. Marcy ülemistest piirkondadest. 58 miili j ooksül. j õgi langeb peaaegu ühe miili võrra. Selle järsu languse tõttu Ausable jõel on kohutav jõud, eriti kevadiste vihmade ja lume sulamise ajal .Kolmel erijuhul on Ausable kevadveed tõusnud üle 40 jala, ärauju-tades kõik kolm üle Chasmi ristlevad sillad. . Talve kuudel vesi jäätub poorilise liivakivi pragudes. Paisudes jäätumi- . sel surub ta suuri kiviblokke jõe ' sängi. Kevadise kõrgvee ajal kannab tugev vool blokkid 3 miili kaugusele Ghamplain järve, Selle protsessi kordumise tõttu mitme tuhande aasta kestel on tekkinud Ausable Chasm. Chasmi leiutaja, major John Howe, arvatavasti nägi ainult väikese; osa majesteetlikust Chasmist. Oma esi- .. mesel uurimisretkel lasti tema köite abil jõe orgu.. Tänapäeval selline ras-ke laskumine ei ole vajalik. Treppid juhivad turiste sissekäigu juurest alla jõe tasemele. Sealt viib käsipuudega kaitstud jalgrada pikki jõe orgu. Kolmes kohas selleks • ehitatud sildade abil kulgeb jalgrada jõeühelt k aidalt teisele, võimaldades külastajail suurepärast vaadet orus. Kohati ulatavad kaljud 150 jala kõrgusele ning jõe org on ainult 13 jalga lai. Aastatuhandete'jooksul on vesi voolinud kaljust huvitavaid kujusi, nagu: „Elevandi,pea", „Katedraal", .Jakobi redel" j.t. Mõnel pool on kaljud kaetud samblaga ja puud näikse võrsuvat otse kalju pinnalt; PAADISÕIT ' .'<V';y \Vi miili pikkuse jalgraja lõpul asub „Laud-kalju" puhkepinkidega. Seal kohal on vihma kaitseks katus. See on. riputatud kalju tippu kinnitatud traatide abil pinkide kohale. Seal v,Laudjal ju" juures ootavad turiste tugevad paadid (varustatud päästevöödega, mahutusega 20 isikut paadi kohta). Algab sõit allavoolu, juhitud kahe vilunud paadimehe poolt, üle väikese kärestiku „Grand Flume'i" vaiksematesse vetesse. Siin tekkib mulje et jõe säng laskub allapoole, mis on vaid optiline illusioon, tekitatud ülespoole kallutatud kaljufor-matsioonide tõttu. Jõe säng on siin kohal täitsa ühel pinnal. Läheneme „Suurele Kärestikule". Siin langeb jõgi 6 jalga 300 jala pikkusel alal. Suure kärestiku kohal on •kaldad kindlustatud tsemendiga, ja vool, surutud kitsasse käiku, oh valgevahu-line, andes illusiooni kärestiku sõidust. ,,Valged veed" ületatud paat libiseb: Chasmi alumises . osas , üle „Suure Basseini" ja saabub maabu-miskohale. Kümmekond trepiastet, ja üleval ootab turitse asutuse buss millega seltskond sõidutatakse tagasi peahoone juurde. See mahutab avara kafeteeria ja souvenir-kauplu-se. Kafeteeria avaneb terässile ja ..roosiaeda. , ) J Ä : TÖÖLISED MÕLEMAD VASTUTAVAD TERVISHOIU JULGEOLEKU EEST JUURE! Seadus tunnustab fakti, et teie tunnete paremini kui keegi teine, kuidas kindlustada oma töökohal tervishoidu ja julgeolekut. • TöÖminjsteenümi Occüf)ational Health and Safety Division saab siin kaasa aidata. Seadust ja reegleid on • . võimalik osta Ontario valitsuse raamatukaupluses | 880 Bay Street, Toronto. Miks mitte tuua sealt vajalikku eksemplari või tellida see endale kirjalikult, mis ' võimaldab selgusele jõuda kuidas tööandjad, töölised ja Occupational Health and Safety - ni^sion",kpostö^ta^s võivad ^ parandada teryishodlikke ja • julgeolekutingimusi ' töökohtadel; Kirjutage; Ontario Government Book Store Ontario Occupational, Ministry of Health and Labour Safety Division O 0 an mgifismqai COVENTRY („Meie. Elu" kaastööliselt} — Viimasel Inglismaa Eestlaste ühingu; juhatuse koosolekul pii päevakorras ka ,,Eesti Hääle" küsimus. Lehe trükikulu oii tõstetud alates 1. septembrist s.a. £5.00 võrra numbrilt, mille tagajärjel üksiku numbri trükikulu tõusis £74-le. Samal} ajal tõusis lehe postiga väi j äsaatmise kiilu ümmarguselt £55.00-le nädalas. Vaatamata kulude suurenemisele; mis ületavad eelarve piirid, otsustati, et käesoleval, aastal lehe tellimise hinda siiski ei tõsteta, lootes kuulutustele ja toetustele. Paratamatu, vajalikkusena ja aluseks võttes viimase IEU Esindajate Kogu volitust, otsustati järgmiseks aastaks (1980) :„Eesü Hääle'ytellirriis-hinda tõsta £1.00. võrra, seega £9.00 peale. ', : ;v •'.-[• \ Eesti ajalehe mäjahdustiküd raskused on tingitud õieti siinsest majanduskriisist, kus tööandjate ja tööliste vahel käib juba pikemat aega nn. klassisõda. Ametiühingud ei salli hästi; konservatiivide valitsust ja •AUTOMUUSEUM : -y.,".. Üks Ausable Chasmi vaatamisväärtusi on ka Antiikautode muuseum. Viimase 20 aasta jooksul on Walter Church'i perekond ostnud kokku antiik, erikujulisi ja kuulsaid; au tos i, need renoveennud ja moodustanud muuseumi. Vanim autodest muuseumis on 1906 aasta „Cadillac Touring car". ,y: . , y y: Lühike kõrvalhüpe Stöwe'ist „Von Trapp'i Perekonna Lodge" maa; alale, päikese . särades värvilisel lehestikul mäe. tippudel ja hommik-udu hõljudes orus, on üks hulgast kaasatoodud unustamata muljetest. Neli päeva möödusid kiiresti.;Sõit oli igati mõnus ja mitte väsitav, mu-gav isikuile kes enam ise ei taha au-tot juhtida pikemateks retketeks. püüavad oma liialdatud palganõud-mistega ja pidevate, mõttetute.strei- . kidega õõnestada majandust ja riiki. Ametiühingute juhid, eriti söekaevurite eesotsas,, on kas kommunistid või endised parteiliikmed ja nende poliitilised .mürginooled on suunatu nn. establishimendi vastu. Hiljuti ilmus Paul McCormieku sulest.raama tl -Enemies of Democracy". Sel-; ' lekt selgub, et Briti Tööerakonna ridades leidub. 6500 marksisti, kes ootavadpikisilmi „võimu ülevõtmist". Erakonnas käib avalik võimuvõitlus ' mõõdukate (J. Gallaghan) ja marksistliku •. elemendi (W. fienn) vahel. Viimase võidu korral Inglismaa suunduks poliitiliselt ja majanduslikult ida-Euroopa satelliitriigi suunas. Eesti äjaloo-teemad on olnud tihti ka „Meie Elu" lugejakirjade aineks. ~r Teatavasti 1930-ndate aastate algul tekkis.ka A. H. Tammsaarel ka-, vatsus kirjutada Põhjasõda käsitlevat ajaloolist- romaani „Tehvan .'Raa-. ;be". Miks sellest midagi välja ei tui-- . nud, sellest kirjutab • pikemalt koguteoses „Mälestusi A. H. Tammsaarest" (Tallinn, 1978) Georg Meri, en- •Vcfine' E. vy. välisministeeriumi Infor-rliatsioonibüröo juhataja teemal*; v,/Kunstniku okkaline tee":;kirjanik sattus sellele teemale riivamisi, kõneldes raskustest, mida talle tekitas aineline kindlustamatus. Näitena . osutas ta ajalooromaani kirjutamisele .seatud tõketele. See ala nõudvat aastatepikkusi uurimisi arhiivides. Kust aga võtta nii pika aja jooksul B A K E R ¥ 1 ©Vantbrook Ave. (Finch PIGXÖ (Finchi nurgal, Bathursti ja Yonge vahel) TELEFON 225-0824 Pogoriäri nelte, kel m peen maiim Äri avatud: teisip., kolmap., neljap. 9—6, reedel 9—7, laup. 9—4. • (Esmaspäeviti suletud) Suite JOHN E SOOSAAR, Chartered Accountant , 55 -Uniyersity Ave., Toronto, Ontario, M5J 2WI Tel. 862-7115 ••• :i v: elatist? Ta olevat tihti selle üle pead murdnud, kuid jõudnud otsusele, et; peab kavatsusele käega lööma. Tal olevat sellest väga kahju. Lugeja ettekujutus rahva minevikust olevat primitiivne.; See avaldavat eitavat mõju ka rahva arusaamadele kaasajast. Mineviku sügavam läbi-, valgustamine, olevat seetõttu mitte ainult ajalooteaduse, Vaid ka kirjanduse pakiline ülesanne. Rahvas ei kuulavat oma mineviku hääli, isegi kui need pajatavad rahvusliku saatuse sõlmpunktidest. Mis ütlevad talle Mödena Wilhelmi ajal eesti üliku-tele osakssaanud tapatalgud, mis teab ta reformatsiooniaja võimsatest rahvaliikumistest' või maarahva võitlusest aadli reaktsiooni vastu XVIII sajandil? Rahvas ei tundvat minevi-kukangelasi seni, kuni ei tunne nende vastaseid, kes olevat tema kujutluses kõik nagu ühe vitsaga löödud. Seitsmesaja-aastase orjatöö üksluine ; juhtmotiiv matab kinni vaheldusrikka ajaloo kogemused ega luba saada vastust küsimusele, milleks1 pidi võõrast rahvusest ülemkiht seitse sajandit järjest pingutama kogu -oma .mõistust ja kavalust, et võimul püsida, mis tal õnnestus ikkagi ainult tänu väljast saadud abile. Kas ei olnud selle põhjuseks pärisrahva visa vastupanu? Ja kas ei juhata vastase õiglane hindamine meile kätte mõõtu, mis tübab pärisrahva lakkamatut vastupanu hinnata selles täielikus inimlrkus suuruses? Need kirjaniku, mõtted polnud võõraid ka minule. Tundus, et nende fikseerimisega kunstiküpses ajaloo-, romaanis oleks astutud tõhus samm ka Informatsioonibüroo otseste üles-annete täitmisel. Raha selleks oli. Kuid senised kogemused manitsesid ettevaatusele ja panid kahtlema, kas ma suudan midagi läbi viia teisiti, kui seades järjekordse välisministri — selles osas esines tookord Jaan Lattik —- sündinud fakti ette." 332).
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, November 29, 1979 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1979-11-29 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E791129 |
Description
Title | 1979-11-29-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
,Meie Elu" nr. 48 (1555) 1979 NELJAPÄEVAL, 29. NOVEMBRIL ~ THURSDAY, NOVEMBER 29
ie Elu" nr. 48 .(1555) 197$ T txäx
> | i § .
Ioonis 1920.
;aline põimi
lit-festi-valil
iralti Festivali raames
[evase loengute ja ette-
;tamiseks samal kor-kusikaruumis
muusika-'
ük „Cantus Firmus"
|ti luuletustest, mis on
[duard Wiiraltile. Eesti-imaatoriks
on näitleja
lglise keelset luulet esi-töoriumi
draamaklassi
Krze; Muusikalise va-
• moodustavad läti har-
|ra Bumanis, konserva-imiga
Tiina Kiik korit-
111 ja Kuningliku. Kon-
Kammer-kvartett. Ka-
[carlatti, Debussy j-.t. ja
kvartett. Algus kell 6
;kud pääsevad Wiiralt-
)dustatud; hinnaga ja
[koolide õpilastele on
re juhib Tagor®
poeedi ja filosoofi —
;i Rabindranath Tago-.
stuseks asutati 1975. a,
Indranath Tagore Lec-jdation,
mille eesmär-laride,
loengute ning
|ike aktiviteetide kaü-
•ustada ning austada
inimkonna vaimsele
h (asutuse esimene esi-
Matilal kutsuti 1976
tooli' filosoofia õppe-jatilali
soovitusel vali-'
|ks presidendiks Valve
Lektoraat Sihtasutu-valimised
järgmiseks
valiti uuesti Valve
[loendi ja peasekretä-asub
dr. Paul Weinz-iohale
valiti Toronto
luse professor Joseph
jing vahendussekreta-
>rof. Matilal jääb eda-lomiteesse
vahendus-naal.
toetab 15-hikmelirie
/w 0
Praegune 10 aastat Sbome Ringhäälingu
direktorina töötanud Erkki
Raatikainen (sdp), sai äsja hundipassi
peamiselt oma parteisõprade
„põrandaaluse töö" tulemusena. Ta
ei meeldinud enam erakonnale, sest
Raatikainen'it peeti 'liiga palju individualistiks
ja sotsialismi teel äärmisel
pahemal tiival käijaks.
Direktoriks saab tema parteikaaslane
Sakari Kiuru ja TV uueks juhatajaks
Arne Wessberg.
Uue direktori Kiuru seletusel 1980-
ndatel' aastatel TV-uudiste tulipunktis
on energia- ja miijööprobleemid.
Ta ei ole aga nõus investeerima Põhjamaisesse
. lelevisioonisatelliiti.
. •„Nordsat,ises'V; "mis-, võimaldaks kõi-kide
põhjämaade TV-šaadete jälgimise
igai; pool Skandinaavias. Hind läheb
liiga kõrgeks.
Hool imata, et nüüd lahkuv endine,
peadirektor Erkki Rakikaineu jätab
Ringhäälingu majanduslikult'
heas korras, taheti nii parteide kui
ka Ringhäälingu töötajale poolt suu- -
namuüdat us — Raatikaise liini peeti
liiua värvituks. •
y.yy-y:yyy: .^y;-
Helsingis suri 25. septembril kuulus
olümpiavõitja ; bdaviskamises .
(Londonis 1948), .filminäitleja ja tru-
. badiinr Tapio ^autavaara 64:aasta-.
,selt. Tä oli soome rahva suur soosik.
Rau!avaara parimaks tulemuseks oli
75:47' m. '•' •.. y;•' • ..'•''•.•'! •.' -
Armastatuma koha soomlaste suil
ametes sai .'Rautavaara ai*a madala
häälega trubaduurina ning • mehise
filminäitlejana. Ta esineski kokku 25 •
filmis.. Tema laule heliplaadistati üle
300 — nendest „6 kuldplaati". Lauljana
kestis,/Tapsa" karjäär üle; 30 :
• aastat.' •:' ; :, .
y ;y ' y y : * ^ y y ; y ' ' : : ,-yy;v:y
Armi Ratia suri Helsingis 3. oktoobril
pärast pikaajalist haigust.
Teda peeti' Soome .tekstiilikunsti ra-rajaks,'
sest .1951. a. asutati tema idee
... põhjal Marimekko Qy,. millest sai
- kuulus firma kogu iekstiilimaailmaš.
Tema toodete läbimurd toimus aas-
. talv 195.8 Siokholmi müüginäitusel' ja
selle edu .põhjusel Armi Ratia laiendas
oma firma julgelt, rajades..hiljem
tütarärid Rootsi, Saksa Liidu-väbariigisse
ja; USÄ-sse. Praegu on
• kaubamärk — Marimekko — registreeritud
56 eri riigis, v-v, _ ;
Tänu temale hakati Soomet tundma
täiesti uuel alal — moeloojana,
j Ratia marimekod põhinevad, soome
; .. rahvanaise'"lihtsale ävaralerja otstarbekale
riietumisele, loodusest pärit
olevale taltsutatud värvile, kangaste
selgetele figuuridele ning esmaklassilisele
kvaliteedile.
66 aastasena surnud Armi Ratia oli
pärit Karjalast, Pälkjärvilt..
• Eesti ja kogu N. Liidu ;odaheite
meistrit Heino Puustet intervjueeriti
ajalehes „Kalevala". Ta peab Soomet
maailma kõige kõrgema tasemega
odaheitjate maaks. Intervjuu tehti
soome -keeles,- sest Puuste vaatab-
Soome televisiooni saateid korrapaV
. raselt.. " •: •
Arvatavasti saab temast tuleval suvel
soome odaheitjate tugev konkurentsi
sest ta heitis N. Liidu meistrivõistlustel
uue Eesti rekordi 84.50 m,
purustades Mart Paama rekordi aastast
1965. Paama oli N. Liidu esindajana
nii Rooma kui ka Mehhiko
olümpiamängudel ning heitis juba 20
aastasena üle 80° m. Tema endine Ees- :
ti rekord oli 84.05. .../. \
24-aastane Heino Puuste on mitme-
. külgrie sportlane. Odaheitmist on ta
harrastanud viis aastat.
Eestb esindajad'on juba odaheit-mises
maailma tipus olnud. Mainitakse
Gustav Sule't, kes 30-ndatel
aastatel jätkuvalt maailmarekorde
purustas koos soome odaviskajate
Matti JärvinenT ja Yrjö Nikkanen-
'iga- ••' :'. w:v v- , ..
Kokku 32 pudelit vene vodkat ja
veidi sigarette konfiskeeris Soome
toll idapiiril Vartiuse tollijaamas
Soome ametiühingujuhtidelt. Vartiu-se
kaudu käib kõik liiklus Venemaale
Kostamüsse, kus soomlased ehitavad
ja \ tolli jaam pole nn. ametlik pii-riületamispunkt.
See on ainult ehitajate
jaoks ja viina ega sigarette pole
lubatud üle viia ega tuua. ••:
Soome ametiühingu delegatsioon
oli külaskäigul Kostamuse linnas ja
nõu pidamas tööde jätkamisest ka
tulevikus.
Oulu. tollirajooni, mille alluvusse
ka Vartius kuulub, valveinspektori
Martti Sirkkavaarä järgi viin ja paberid
idapiirilt saadetakse sinna ja
asja hakatakse põhjalikult uurima.
. On õigus kohtu alla anda .ametiühingu
juhid salakaubavedamises. Delegatsiooni
koosseisu kuulus kokku 20
isikut. ' ' ; r. v
Purjus tagasi tulnud ametiühingu
tegelased ei olevat olnud, teadlikud,
et Soome pole lubatud Vartiuse kaudu
viina tuua.
Ilane/kirjanik Evald
)us. Kaaseestlased on
l. Sissepääs vaba, ki°
Oige õnnelik kui sattute Vermonti
oktoobri algul. Sügisel on seal Põh-ja-
Ameerika kõige värviküllasem
maastik. Mt. Mansfield'i ja Worces-ter'i
mäeaheliku kattev värviline lehestik
võimaldab hingematvaid vaateid,
tuhandeid võimalusi ülesvõteteks,
terveks pikaks talveks nautimiseks.
' V ' \ .;
Kuid. ka varem ehk hiljem, alates
kesk septembrist kuni. kesk oktoobrini,
on lehestiku värvimuutus suurepärane.
Mt. Mansfield1! šuusa-tostuk ;
v"ntab terve, sügise ja pakub vaate-nkast
sõitu 439.3 jala kõrgusele mäetippu.
Oktoobri pidustuste ajal (5—8.
oktoobrini) Stowe'is on tänavu, ka
rah\atants.u pidustused osavõtjatega
Bulgaariast, Prantsuse-Kanadast,
Saksamaalt ja Prantsusmaalt. Misti- '.
Meadow Farmis peetakse rebase jahti,
Cold Hollo\v's võib jälgida õunä-mahla
valmistamise käiku.
VAATAMISVÄÄRŠIJ$;ED.
.Vaatamisväärtüseks Vermontis on
. ka Shelburne muuseum, oma 35 ehitusega:
jõelaev „Ticonderoga",. ma- .
jakas, ühetoaline koolimaja, raudtee
ooteruum, auruveduri era-vagun, kaetud
sild ja palju muid ehitusi. Webb'i
perekonna New:Yorgis asunud maja
koopia on muuseumi mäa-alale üles;-
ehitatud, sisaldades Rembrandtl,
Mcnet, Manet, Degas, Gorot, Courbet.
ja Cassat originaal töid. Eri hoonetes
asuvad klaasi, keraamika, nukkude,
mänguasjade,' pewter te, mööbli
j.n.e, kogud.
Lähedal asuv Laka PlacidJ 1980 aasia
taliolümpiaadi asukoht,, on vaatamisväärne
oma sügisvärve peegeldu-
. va järve, kahe suusahüppemäe, kiiruisutamise
raja jä uue, lõpetamisel,
oleva iluuisutamise sise-štaadioniga.
Au.šable Chasm, üks' New-Yorgi
osariigi' vanemaid ja. laialdasemalt
tuntud vaatamisväärsusi, on olnud
avatud publikule 1870 aastast saadik.
Mi*med sajad-tuhanded turistid peatuvad
seal igal aastal et imetleda seda
looduse väljapaistvat saavutust.
Chasm asub New-Yorgi osariigi, kirdepoolses
nurgas, 12 miili Plattsburg-hiüt
lõunasse, U.S. Rout Np. 9.
VÕIMAS JÕGI- •• -:
Ausable jõgi saab alguse New-Yorgi
osariigi kõrgema mäe Mf. Marcy
ülemistest piirkondadest. 58 miili
j ooksül. j õgi langeb peaaegu ühe miili
võrra. Selle järsu languse tõttu
Ausable jõel on kohutav jõud, eriti
kevadiste vihmade ja lume sulamise
ajal .Kolmel erijuhul on Ausable kevadveed
tõusnud üle 40 jala, ärauju-tades
kõik kolm üle Chasmi ristlevad
sillad.
. Talve kuudel vesi jäätub poorilise
liivakivi pragudes. Paisudes jäätumi-
. sel surub ta suuri kiviblokke jõe '
sängi. Kevadise kõrgvee ajal kannab
tugev vool blokkid 3 miili kaugusele
Ghamplain järve, Selle protsessi kordumise
tõttu mitme tuhande aasta
kestel on tekkinud Ausable Chasm.
Chasmi leiutaja, major John Howe,
arvatavasti nägi ainult väikese; osa
majesteetlikust Chasmist. Oma esi- ..
mesel uurimisretkel lasti tema köite
abil jõe orgu.. Tänapäeval selline ras-ke
laskumine ei ole vajalik. Treppid
juhivad turiste sissekäigu juurest
alla jõe tasemele. Sealt viib käsipuudega
kaitstud jalgrada pikki jõe orgu.
Kolmes kohas selleks • ehitatud
sildade abil kulgeb jalgrada jõeühelt
k aidalt teisele, võimaldades külastajail
suurepärast vaadet orus. Kohati
ulatavad kaljud 150 jala kõrgusele
ning jõe org on ainult 13 jalga lai.
Aastatuhandete'jooksul on vesi voolinud
kaljust huvitavaid kujusi, nagu:
„Elevandi,pea", „Katedraal", .Jakobi
redel" j.t. Mõnel pool on kaljud
kaetud samblaga ja puud näikse võrsuvat
otse kalju pinnalt;
PAADISÕIT ' .' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-11-29-05