1984-05-17-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELfAMEV^L 17. MAIL - THÜRSDÄY, MAY 17 nMeie Elu" nr. 20 (1785) 1984
Hqllandi vaiks.earvulises eestlaste
peres oli hiljuti harulda"
ne (Sündmus: pr. Takk-Velde-mann
sai 100>aastaseks. Kohalikus
lehes ilmus sünnipäevalapse
pilt koos linnapeaga ja ta
abikaasaga. Ühtlasi järgmine
artikkefr V
„7, märtsil pühitses pr. A.
Takk-Veldelriann oma 100-aas-tast
sünnipäeva. Sel päeval oli
ta paljude sõprade ja tuttavate
südamliku tähelpanu keskuseks.
.
Ka linnapea Hr. Keijzer abikaasaga
tuli teda õnnitlema. Pr.
Takk-Veidemann, terve ja tubli,
elab oma tütre, Hilda Karrer-
Takk'i juures Waalres, ta on
ühtlasi sealne vanim elanik.
Pr. Takk, sündinud Eestis, on
õnnelik, et ta pärast pingerik-kaid
sõja-aastaid ja pärast raskeid
aegu seoses kodumaalt
lahkumisega, võib elada vabaduses
ja kaunis ümbruses."
Teatavasti elavad ka pr. Takk'i
teised tütred, Marga Takk ja
Helmi Saariste-Takk, Waalre
lähedal EinSdhovenis.
Kõikideks kindlustusteks
H. LATER & CO.. LTD
l'482 Bathurst SL,
Toronto M5P3H1
Tel: 653-7815 ja 653-7816
Registreeriminl T.EvN.S. jõekääru
lastesuvekodussel on alanud ja kestab
15, juunini. Suvekodu avatakse
tänavu esmaspäeval, 16. juulil-kl. 12
p. ja suletakse laup.! 11. augustil!
Lähemaks informatsiooniks ja registreerimiseks,
helistada 449-4209
Helle Arro'le või kirjateel 48 Fair-hillGres.,
Don Mills(Ont. M3A 1N6.
• • I. ,
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
KUHU MINNA?
©Reedel, 18. ma^il EKN nborsoö-löökomisjoni'
„Nyet, nyet Soviet"
tants Tartu College'is algusega kl. 8 õ.
lillllllliilllllllllllilllillllllilllllllllllllitlllllllllilllllllllliiltH^^^^
Professor Karl Aun
70-aästane
Tartumaal, Vaimastvere vallas,
Läänemardi talu omanikele sündis
14. mail 1914 poeg, kellele ristimisel
nimeks pandi. Karl jä kellest sai andekas
teadlane, poliitiliste huvidega,
demokraatlike vabaduste eest võitlev
kuldsuu, ideoloog, patrioot, tõe ja
õiguse otsija professor Karl Aun.
Peale Vaimastvere algkooli ja Hugo
Treffneri Gümnaasiumi klassikaharu
lõpetamist 1932. a. K . A ; läks-tagasi
isatallu põllumeheks. Isatalu
püha kodumaa muld kujunesjd talle
paigaks, kuhu ta korduvalt tagasi
pöördus põllumehena uut jõudu ammendama
ja oma tulevikusihte plaanitsema.
,
1936-37 K!A. õppisTartu Ülikoalis
usuteadust. 1937 sügisel ta liitus
EÜS-i perega, kus noor andekas üliõpilane
rakendati varsti EÜS-i ja Tartu
Üliõpilaskonna Esinduse juhtivatele
ametkohtadele, kuni teda 1940.
a, kevadel valiti EÜS-i esimeheks,
sügis-semestri jaoks. Sügisel aga ai-.
gas Tartu üliõpilas-organisatsiooni-de
likviteerimine nõukogude võimu
all! Karl Aunal Jaan Tõnissoni kaastöölisena
olid aastad 1938-40 väga
olulised K. A. poliitilise maailmavaate
kujunemisel ja tõe ja õiguse .
ee^st-võitlejaks saamiseks, nn. ..vai-lliva
ajastu" perioodil, kui üliõpilaskonna
vabadusi nautiv ajastu paenu-'
tati autoritaarsetfj,.keelan ja käsen"
korralduste alla Tallinnast, millega
vabameelsed üliõpilased ja ka osa
õppejõude ei soovinud leppida. .
K. Auijia huvid muutusid ja ta jätkas
stuudiumi Õigusteaduskonnas, mille
ta 1942. a. lõpetas, dipl. iur. cum
laude. Järgnevalt ta siirdus Tallinna
Ringkonnakohtu juurde kohtuameti
kandidaadiks, kuid juba 1943 asus
kodutallu põllumeheks. Saksa okupantide
vastu alanud põrandaalune
tegevus tõi K. Auna jälle Tartusse,
kus ta jätkas Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas
teadusliku edasiõppidana
õppetooli assistendina, kuni
1944 põgenes vene marksistide ja pu-na-
armee okupantide eest iSaksa-maale.
'
1948 K,. Aun saavutas Hamburgi
Ülikooli juures doctor iur. kraadi.
Väitekirja teemaks oli „Der Völker-rechtliche
Schutz,. nationaler Min-derlieiten,"
mis hiljem i.lmus eriraa-mäluna.
K.A. oli Hamburgi-Pinne-berg
Ülikoolis õppejõuks ja teda valiti
õigus- ja majandusteaduskonna
prodekaaniks.
K. Aun abiellus 1944 kevadel ko-
^ dumaal Enda Loppiga ja neil on kaks
last, poegTõnu-Olavi, s. 1945 ja tütar
Ene-Liina, s. 1950.
•
1949 - 59 Aunad elunesid USA-s ja
Karl töötas juhuslikel kohtadel.kuni
sai õpinguid jätkata Wisconsini Ülikoolis
ja järgnevalt Ghicago Ülikoolis
poliitiliste teaduste alal, kussaa-vutas
M. A. Kraadi 1958. a. teesil:
„Functional Representation in Government".
USA perioodil K.A. oli
Rockford,^ Colleg'i külalisprofessoriks.
,,
1959 K.A, sai assistent, professori
köha Waterloo Lutheran University
juurde, hilisema nimega Sir Wilfried
Laurier ülikool, Ontarios, kus ta karjäär
jätkus kuni 1969. a. korraliseks
professoriks ja poliitiliste teaduste
osakonna juhatajaks. 1979. a. .saabus
pensionäri iga K.A. on oma ülikooliga
Sport
51 stonie &6
9 0 • jälle meistriks
PROF. KARL AUN
head vahekorda hoidnud, tal on oma
kabinet ja sekretär ülikooli juures-teaduslike
ülesannete jätkamiseks.
On ilmumisel raamat „Eestlased Kanadas"
inglise keeles.
Professor Karl Aun on avaldanud
hulga teaduslikke töid ja tihti esinenud
Kanada, USA, Lääne-Saksa-maa.
Rootsi ja Bahi maade teadlaste
konverentsidel. Tema lemmikteemad
on^Eesti Vabariigi vähemusrahvuste
kultuurautonoomia ainetel,
millest Ottawa valitsus on eriti huvitatud
olnud.
Ka hieie noortele Kanada Mesa-ülikooli
kursustel, AABS-i konverentsidel
ja mujal on Karl Aun poliitiliste
teaduste loenguid pidanud ja
neid meiö rahva ajalooliste arengu-perioodidega
illustreerinud.
Eesti Demokraatliku Uniooni
ideoloogia kujundamsiel on K. Aun
olnud juhtivalt silmapaistev ja tema
poolt sõnastatud ideoloogilised demokraatliku
korra põhialused võivad
olla eeskujuks kõigile eestlastele
ja meie organisatsioonidele ka paguluses,
kuidas sõbralikus koostöös erialalisi
ühiskondlikke ja rahvuslikke
ülesandeid meie rahva teenritena
teostada. K. Aun on veendunud, et
, eestlased soovivad ja on võimelised
ja küpsed tõelisedemokraatliku korra
reeglite kohaselt elama, kusjuures
sõna poliitika tähendab pidevat otsingut,
kuidas neid sihte ja ülesandeid
kõige paremini saavutada,teha,
K. Aun on olnud kogu pagulus-ajastul
populaarseks aktusekõnele-jaks
paljudel eestlaste üritustel ja temal
on lähemal ajal ees reis Rootsi,
kuna teda kutsuti sini-must-valg|,'ii-pu
juubelipidustustele peakõnelejaks.
Professor K. Aunal on sajad endiseid
üliõpilasi, kes on oma erialadel
jõudnud silmapaistvatele ametkohtadele
Kanada ühiskonnas, näiteks:
parlamentide liikmeid, kohtunikke,
professoreid, vaimulikke jne.,kellele
• K. Aun on sügavalt demokraatlikke
poliitilisi teadusi õpetanud ja oma
veendeid külvanud.
Professor Karl Auna 70-aastaJuu-
• bell puhul soovivad Sulle palju jõudu,
head tervist ja edu Sinu seltsi-vennad
EÜS-i perest, EDU keskjuha-i
tus, osakonnad ja liikmed globaalses
ulatuses, eestlaste organisatsioonid,
kus Sa oled aktiivselt tegutsenud,
Sinu endised üliõpilased ja teadlased
paljudest rahvustest jn^. ja kõik Sinu
eestlased sõbrad, tänavad Sind senise
panuse eest Eesti taasvabastamise
võitluses ja kes Sind kui teadlast,
ideoloogi, veendunud demokraati
austavad ja Sulle kõike head soovivad'Sinu
ideede jä tegevuse jätkami-seks..
•
KÄIS
„Estonia" nime kandev Kanada
korvpalliklubi tuli sel aastal kaheksandat
korda järjest Ontario meistriks
ja kolmandat korda Kanada
meistriks. Ontario meistervõistlu-sed
toimusid Torontos, kus Estonia
finaalis võitis Windsor'i meeskonda,
punktidega 127:81 ja 121',70.
„Estonia" Korvpalliklubi, juhitud
ja treneeritud Harry Liiv'i poolt,
esines esmakordselt Ontario meis-tervõistlustel
1977. a. ja see oli ka
ainukene kord,kui nad ei saavutanud
Ontario meistertiitlit. Hiljem
pole neid ükski teine Ontario meeskond
suutnud võita.
kanada meistervõistlused sel
aastal peeti WinnipegMs, kus nad
finaalis võistlesid Alberta koond-meeskonna
vastu^võites neid punktidega
88:76 ja saavutasid Kanada
meistritiitli. Eelvõistlustel võitsid
Saskatchewan'! 124:81, Nova Sco-tia't
112:79 ja British Columbia't
118:86. Estonia Korvpalliklubi on
olnud varemalt Kanada meister
1977 ja 1983. aastatel. Kolm nende
mängijatest kuuluvad Kanada rah-vusmeeskonda.
i
Phi]adelphia's ilmuv Ühendrii-kide
ajaleht avaldas Linda Mägiso
pildi ja kirjelduse tema edust uju^
misvõistlustel. Kirjelduses pealkirjaga
„0n a Winner" märgitakse, et
Linda Mägiso võimed ujumises aitasid
Philadelphia Drexel Ülikoolil
võita idaranniku ülikoolide vahelistel
ujumisvõistlustel 200 jardi
kompleksstüii naiste teateujumise
ja tulla teiseks 200 j. vabaltujumis.e
teateujumises. Individuaalselt saavutas
neljanda koha 200 j. liblikstii-lis
ja tuli viiendaks 100 j. rinnuliujumises
ja 200 j. indiv. komplekss-tülis.
LINDA MÄGISO
Linda Mägiso õpib DrexelM Üli-koolis
keemiat, kuid hiljem kavatseb
alustada õppimist arstiteaduse
alal. Kirjelduses märgitakse ka tema
vanemaid Hans ja Eva Mägi-so'id.
Tema vana-vanemad elavad
Torontos. Ema poolt vanaisa on
tuntud murdmaasuusataja Lembit
Kõva ja isa vanemate suguvõsast
on võrsunud meie nimekas teniniD-semängija
Laurai Randmaa.
Graig Potsep ujus
rekordi
Kümne-aastane Craig Potsep on
oma lühikese võistlusaja vältel juba
sellisele tasemele jõudnud, et on võimeline
ujuma uusi rekorde. Oma esimese
rekordi ujus ta laupäeval, 5.
mail Quelph'is, kus toimusid Ontario
meistervõistlused 4-A kategooriasse
kuuluvatele klubidele.
Võistlused toimusid 25 m. ujulas.
Iga 4-A kategooriasse kuuluv klubi
võis võistlustest võtta osa 25 võistlejaga
ja iga võistleja võis võistelda 5-
1 alal. Võistlustest võttis osa 25 Ontario
ujumisklubi täiearvüliste meeskondadega,
kogusummas 625 võistlejaga.
Võistlused toimusid vanuse-gruppides.
Kanada ulatuses arvestatakse uju-misrekorde
alates ll-12.,vanusegru-pist,
kuid Ontario provintsis juba 10
ja noorem, vanusegrupist.
Uue Ontario rekordi ujus Craig
Potsep 50 m liblikujumises juba eelvõistlusel,
saavutades ajaks 33,8,
kuid parandas seda veelgi finaalis,
tulles esimeseks, saavutades ajaks
33,0. Ülejäänud neljal alal saavutas
samuti esikohad järgmiste tagajärgedega:
100 m vaibalt - 1:06,4. 100 m
liblikstiilis - 1:14,0, 400 m vabalt -
5:02,0, 200 m Indiv. kompeksst. -
2:46,1. •
100 m libliksstiili uue rekordi saa-vutaniine
ebaõnnestus, kuid finaalis
(8 ujujat) oli ta teistest võistlejatest
niivõrt ees, et kui lõpetas,jäi teistel
võistlejatel veel pool pikkust ujuda.
Craig Potsepa saavutused sel
võistlustel äratasid suurt tähele^panu.
eriti klubide treenerite hulgas, kes sel
aastal ootavad temalt veel teisigi Uusi
rekorde. Ujumisvõistlustel juhtub
väga harva, kus üks, võistleja võidab
. 5 kuldmedalit ja ühe nendest uue
rekor4iga.
H.R.
Stokholmi Eesti Tenniseklubi
poolt korraldatud välkturniiri võitis
Johan Tarmet, võitis finaalis
John Peeter Leesi 6:5. Poolfinaali
tagajärjed olid: Johan Tarmet —
Rein Sule 5:3, John Peeter Leesi —
Martin Tarmet 6:1. Johan Tarmet
tuli ka varem peetud turniiril Stokholmi
Tenniseklubi meistriks.
• H.R.
Kala- ja jahisportlaste teateid
Toronto Eesti Õngitsejate ja jahimeeste
Klubi liikmete vaheline las-kevõistlus
haavlipüssist korraldatakse
laupäeval. 26. mail. algusega
kell 10 hommikul Läti jahiklubi
,,Berzaine" laskerajal. Võistlus toimub
rändkarikale ja juhatuse poolt
väljapandud auhindadele. Võistluses
osavõtjatel tuleb kaasavõtta oma
.laskemoon. Palume kõikide laske-huviliste
osavõttu.
Klubi 1984. a. kevadine kalapüügi-võistlus
korraldatakse laupäeval, 2.
juunil Simcoe järve Cooks Bayl.
Võistluseks koguneda kell 7.00 h.
Milleri sadama parkeerimisplatsil.
Võistlus toimub rändkarikale ja klubi
poolt väljapandud, auhindadele.
Lähemat informatsiooni võistluse
korra kohta antakse kogunemise kohal.
Toronto Eesti Õngitsejate ~ja Jahimeeste
Klubi on seaduslikult inkor-poreeritud
Ontario provintsi ulatuses,
alates 16. märtsist 1984. a.
Esimese juhatuse (Board of Direc-tors]
koosseisu kuuluvad 5. veebruaril
1984. a. peakoosolekul valitud
juhatus: Helmuth Riko, Juhan Käis,
Heldur Suurna, Edward Saar. Leida
Laanemets, Mari Mae, Fromhold
Aadli, Albert Lukk, Heino Viiding.
Kandidaatideks H. ^ask ja E. Tam-
. misto. Revisjonikomisjon: Härm Kore.
Karl Paap, Harald Särg.
Liikmed, kes ei ole veel 1984. a.
liikmemaksu tasunud, soovitame seda
lähemas tulevikus teha. Liikmemaks
on $18.00 aastas.
JUHATUS
Esikoliti i
ujumisvõistlustel
Etobicoke Ujumisklubi poolt korraldatud
ujumisvõistlustel nende
ujulas reedel,4. ja laupäeval,5. mail,
kus võistles 788 võistlejat, nendest
407 naist ja 381 meest, saavutasid
eestlased 2 kuld-, ühe hõbe- ja ühe
pronksmedali.
KuJdmedalite võitjaks oji Cindy
Õunpuu, kes saavutas esikohad 50 m
rinnuliujumises ajaga 35,4(j ja 100 m
rinnuliujumises ajaga 1:15,97.
Kia Puhm saavutas hõbemedali,
tulles teiseks 50 m seliliujumises ajaga
35,20 ja pronksmedali,tulles kolmandaks
100 m seliliujumises ajaga
1:18.39.
Valia Reinsalu tuli kuuendaks 100
m seliliujumises ja kaheksandaks
100 m libiik ja vabaltujumises. Ajad
jäid teadmatuks.
Võistlused toimusid vanusegrup-pides
ja 50 m ujulas. Igal alal igas
vanusegrupis oli võistlejaid 60 • 100
vahel.
Nendel võistlustel, milliseid võib
rohke osavõtjate arvu tõttu arvestada
suurvõistlusteks, debüteerisid esmakordselt
ka kaks meie uut ujujat
— Kristopher Kadai, kes võistles 10
ja noorem, vanusegrupis ja Michael
Peterson, kes võistles 11-12 a. vanusegrupis.
Mõlemad olid varemalt
võistelnud ainult mõned korrad väiksematel
võistlustel. See näitab, et
meil on ujujate järelkasvu.
H.R.
Ontario Noorte Tööprogramm
aitab maksta $1.25 tunnis
Colini palka»
Kas vajate abitööjõudu selleks suveks? Ontario ettevõtted ja farmerid saavad abi
palga maksmisel, kui nad võtavad abitööjõuna noori ONTARIO NOORTE
TÖÖPROGRAMMI kaudu. i
TÖÖANDJAD PEAVAD:
d Võimaldama uusi töökohti lisaks normaalsele ja aastaajale vastavale programmile.
,
® Võimaldama tööd 25—40 tundi nädalas, 8—20 nädala jooksul.
© Olema olnud aktiivselt tegeva ettevõttena või farmina vähemalt üks aasta enne
, 16-ndat aprilli 1984. ' «
TÖÖLISED PEAVAD:
® Olema 15'—24 aastat vanad,
.® Elama ja omama loa töötamiseks Ontarios.
^ © Ei tohi olla tööandja sugulane.
KÄESOLEVAL AASTAL OYEP'KESTAB 16. APRILLIST - 20. OKTOOBRINI.
OYEPon populaarne programm. Avaldage soovi kohe. Sooviavalduse viimaseks
. tähtpäevaks on 8. juuni 1984, või varem, kui raha tagavarad on kõik ära kasutatud.
Et teha kindlaks, kas Teie ettevõte on õigustatud, helistage: 1-800-387-1290.
Ontario YouthEiiq)ioyiiientProgram '387-1290
CMtariOp Helpiiig YouHire the He^ You Needc
<
OMTARIO YO JTH EMPLOYMEriT PROGRAI^
Ministry of Municipal Affairs and Housing
Subsidies Branch, / ,
Queens Park Toronto, Ontario M5G 2E5
Miništryof
Municipal Affairs
And Housing'
Qntario Claude Bennetl, Minister
William Davis. Premier
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 17, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-05-17 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840517 |
Description
| Title | 1984-05-17-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | NELfAMEV^L 17. MAIL - THÜRSDÄY, MAY 17 nMeie Elu" nr. 20 (1785) 1984 Hqllandi vaiks.earvulises eestlaste peres oli hiljuti harulda" ne (Sündmus: pr. Takk-Velde-mann sai 100>aastaseks. Kohalikus lehes ilmus sünnipäevalapse pilt koos linnapeaga ja ta abikaasaga. Ühtlasi järgmine artikkefr V „7, märtsil pühitses pr. A. Takk-Veldelriann oma 100-aas-tast sünnipäeva. Sel päeval oli ta paljude sõprade ja tuttavate südamliku tähelpanu keskuseks. . Ka linnapea Hr. Keijzer abikaasaga tuli teda õnnitlema. Pr. Takk-Veidemann, terve ja tubli, elab oma tütre, Hilda Karrer- Takk'i juures Waalres, ta on ühtlasi sealne vanim elanik. Pr. Takk, sündinud Eestis, on õnnelik, et ta pärast pingerik-kaid sõja-aastaid ja pärast raskeid aegu seoses kodumaalt lahkumisega, võib elada vabaduses ja kaunis ümbruses." Teatavasti elavad ka pr. Takk'i teised tütred, Marga Takk ja Helmi Saariste-Takk, Waalre lähedal EinSdhovenis. Kõikideks kindlustusteks H. LATER & CO.. LTD l'482 Bathurst SL, Toronto M5P3H1 Tel: 653-7815 ja 653-7816 Registreeriminl T.EvN.S. jõekääru lastesuvekodussel on alanud ja kestab 15, juunini. Suvekodu avatakse tänavu esmaspäeval, 16. juulil-kl. 12 p. ja suletakse laup.! 11. augustil! Lähemaks informatsiooniks ja registreerimiseks, helistada 449-4209 Helle Arro'le või kirjateel 48 Fair-hillGres., Don Mills(Ont. M3A 1N6. • • I. , iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^ KUHU MINNA? ©Reedel, 18. ma^il EKN nborsoö-löökomisjoni' „Nyet, nyet Soviet" tants Tartu College'is algusega kl. 8 õ. lillllllliilllllllllllilllillllllilllllllllllllitlllllllllilllllllllliiltH^^^^ Professor Karl Aun 70-aästane Tartumaal, Vaimastvere vallas, Läänemardi talu omanikele sündis 14. mail 1914 poeg, kellele ristimisel nimeks pandi. Karl jä kellest sai andekas teadlane, poliitiliste huvidega, demokraatlike vabaduste eest võitlev kuldsuu, ideoloog, patrioot, tõe ja õiguse otsija professor Karl Aun. Peale Vaimastvere algkooli ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi klassikaharu lõpetamist 1932. a. K . A ; läks-tagasi isatallu põllumeheks. Isatalu püha kodumaa muld kujunesjd talle paigaks, kuhu ta korduvalt tagasi pöördus põllumehena uut jõudu ammendama ja oma tulevikusihte plaanitsema. , 1936-37 K!A. õppisTartu Ülikoalis usuteadust. 1937 sügisel ta liitus EÜS-i perega, kus noor andekas üliõpilane rakendati varsti EÜS-i ja Tartu Üliõpilaskonna Esinduse juhtivatele ametkohtadele, kuni teda 1940. a, kevadel valiti EÜS-i esimeheks, sügis-semestri jaoks. Sügisel aga ai-. gas Tartu üliõpilas-organisatsiooni-de likviteerimine nõukogude võimu all! Karl Aunal Jaan Tõnissoni kaastöölisena olid aastad 1938-40 väga olulised K. A. poliitilise maailmavaate kujunemisel ja tõe ja õiguse . ee^st-võitlejaks saamiseks, nn. ..vai-lliva ajastu" perioodil, kui üliõpilaskonna vabadusi nautiv ajastu paenu-' tati autoritaarsetfj,.keelan ja käsen" korralduste alla Tallinnast, millega vabameelsed üliõpilased ja ka osa õppejõude ei soovinud leppida. . K. Auijia huvid muutusid ja ta jätkas stuudiumi Õigusteaduskonnas, mille ta 1942. a. lõpetas, dipl. iur. cum laude. Järgnevalt ta siirdus Tallinna Ringkonnakohtu juurde kohtuameti kandidaadiks, kuid juba 1943 asus kodutallu põllumeheks. Saksa okupantide vastu alanud põrandaalune tegevus tõi K. Auna jälle Tartusse, kus ta jätkas Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas teadusliku edasiõppidana õppetooli assistendina, kuni 1944 põgenes vene marksistide ja pu-na- armee okupantide eest iSaksa-maale. ' 1948 K,. Aun saavutas Hamburgi Ülikooli juures doctor iur. kraadi. Väitekirja teemaks oli „Der Völker-rechtliche Schutz,. nationaler Min-derlieiten," mis hiljem i.lmus eriraa-mäluna. K.A. oli Hamburgi-Pinne-berg Ülikoolis õppejõuks ja teda valiti õigus- ja majandusteaduskonna prodekaaniks. K. Aun abiellus 1944 kevadel ko- ^ dumaal Enda Loppiga ja neil on kaks last, poegTõnu-Olavi, s. 1945 ja tütar Ene-Liina, s. 1950. • 1949 - 59 Aunad elunesid USA-s ja Karl töötas juhuslikel kohtadel.kuni sai õpinguid jätkata Wisconsini Ülikoolis ja järgnevalt Ghicago Ülikoolis poliitiliste teaduste alal, kussaa-vutas M. A. Kraadi 1958. a. teesil: „Functional Representation in Government". USA perioodil K.A. oli Rockford,^ Colleg'i külalisprofessoriks. ,, 1959 K.A, sai assistent, professori köha Waterloo Lutheran University juurde, hilisema nimega Sir Wilfried Laurier ülikool, Ontarios, kus ta karjäär jätkus kuni 1969. a. korraliseks professoriks ja poliitiliste teaduste osakonna juhatajaks. 1979. a. .saabus pensionäri iga K.A. on oma ülikooliga Sport 51 stonie &6 9 0 • jälle meistriks PROF. KARL AUN head vahekorda hoidnud, tal on oma kabinet ja sekretär ülikooli juures-teaduslike ülesannete jätkamiseks. On ilmumisel raamat „Eestlased Kanadas" inglise keeles. Professor Karl Aun on avaldanud hulga teaduslikke töid ja tihti esinenud Kanada, USA, Lääne-Saksa-maa. Rootsi ja Bahi maade teadlaste konverentsidel. Tema lemmikteemad on^Eesti Vabariigi vähemusrahvuste kultuurautonoomia ainetel, millest Ottawa valitsus on eriti huvitatud olnud. Ka hieie noortele Kanada Mesa-ülikooli kursustel, AABS-i konverentsidel ja mujal on Karl Aun poliitiliste teaduste loenguid pidanud ja neid meiö rahva ajalooliste arengu-perioodidega illustreerinud. Eesti Demokraatliku Uniooni ideoloogia kujundamsiel on K. Aun olnud juhtivalt silmapaistev ja tema poolt sõnastatud ideoloogilised demokraatliku korra põhialused võivad olla eeskujuks kõigile eestlastele ja meie organisatsioonidele ka paguluses, kuidas sõbralikus koostöös erialalisi ühiskondlikke ja rahvuslikke ülesandeid meie rahva teenritena teostada. K. Aun on veendunud, et , eestlased soovivad ja on võimelised ja küpsed tõelisedemokraatliku korra reeglite kohaselt elama, kusjuures sõna poliitika tähendab pidevat otsingut, kuidas neid sihte ja ülesandeid kõige paremini saavutada,teha, K. Aun on olnud kogu pagulus-ajastul populaarseks aktusekõnele-jaks paljudel eestlaste üritustel ja temal on lähemal ajal ees reis Rootsi, kuna teda kutsuti sini-must-valg|,'ii-pu juubelipidustustele peakõnelejaks. Professor K. Aunal on sajad endiseid üliõpilasi, kes on oma erialadel jõudnud silmapaistvatele ametkohtadele Kanada ühiskonnas, näiteks: parlamentide liikmeid, kohtunikke, professoreid, vaimulikke jne.,kellele • K. Aun on sügavalt demokraatlikke poliitilisi teadusi õpetanud ja oma veendeid külvanud. Professor Karl Auna 70-aastaJuu- • bell puhul soovivad Sulle palju jõudu, head tervist ja edu Sinu seltsi-vennad EÜS-i perest, EDU keskjuha-i tus, osakonnad ja liikmed globaalses ulatuses, eestlaste organisatsioonid, kus Sa oled aktiivselt tegutsenud, Sinu endised üliõpilased ja teadlased paljudest rahvustest jn^. ja kõik Sinu eestlased sõbrad, tänavad Sind senise panuse eest Eesti taasvabastamise võitluses ja kes Sind kui teadlast, ideoloogi, veendunud demokraati austavad ja Sulle kõike head soovivad'Sinu ideede jä tegevuse jätkami-seks.. • KÄIS „Estonia" nime kandev Kanada korvpalliklubi tuli sel aastal kaheksandat korda järjest Ontario meistriks ja kolmandat korda Kanada meistriks. Ontario meistervõistlu-sed toimusid Torontos, kus Estonia finaalis võitis Windsor'i meeskonda, punktidega 127:81 ja 121',70. „Estonia" Korvpalliklubi, juhitud ja treneeritud Harry Liiv'i poolt, esines esmakordselt Ontario meis-tervõistlustel 1977. a. ja see oli ka ainukene kord,kui nad ei saavutanud Ontario meistertiitlit. Hiljem pole neid ükski teine Ontario meeskond suutnud võita. kanada meistervõistlused sel aastal peeti WinnipegMs, kus nad finaalis võistlesid Alberta koond-meeskonna vastu^võites neid punktidega 88:76 ja saavutasid Kanada meistritiitli. Eelvõistlustel võitsid Saskatchewan'! 124:81, Nova Sco-tia't 112:79 ja British Columbia't 118:86. Estonia Korvpalliklubi on olnud varemalt Kanada meister 1977 ja 1983. aastatel. Kolm nende mängijatest kuuluvad Kanada rah-vusmeeskonda. i Phi]adelphia's ilmuv Ühendrii-kide ajaleht avaldas Linda Mägiso pildi ja kirjelduse tema edust uju^ misvõistlustel. Kirjelduses pealkirjaga „0n a Winner" märgitakse, et Linda Mägiso võimed ujumises aitasid Philadelphia Drexel Ülikoolil võita idaranniku ülikoolide vahelistel ujumisvõistlustel 200 jardi kompleksstüii naiste teateujumise ja tulla teiseks 200 j. vabaltujumis.e teateujumises. Individuaalselt saavutas neljanda koha 200 j. liblikstii-lis ja tuli viiendaks 100 j. rinnuliujumises ja 200 j. indiv. komplekss-tülis. LINDA MÄGISO Linda Mägiso õpib DrexelM Üli-koolis keemiat, kuid hiljem kavatseb alustada õppimist arstiteaduse alal. Kirjelduses märgitakse ka tema vanemaid Hans ja Eva Mägi-so'id. Tema vana-vanemad elavad Torontos. Ema poolt vanaisa on tuntud murdmaasuusataja Lembit Kõva ja isa vanemate suguvõsast on võrsunud meie nimekas teniniD-semängija Laurai Randmaa. Graig Potsep ujus rekordi Kümne-aastane Craig Potsep on oma lühikese võistlusaja vältel juba sellisele tasemele jõudnud, et on võimeline ujuma uusi rekorde. Oma esimese rekordi ujus ta laupäeval, 5. mail Quelph'is, kus toimusid Ontario meistervõistlused 4-A kategooriasse kuuluvatele klubidele. Võistlused toimusid 25 m. ujulas. Iga 4-A kategooriasse kuuluv klubi võis võistlustest võtta osa 25 võistlejaga ja iga võistleja võis võistelda 5- 1 alal. Võistlustest võttis osa 25 Ontario ujumisklubi täiearvüliste meeskondadega, kogusummas 625 võistlejaga. Võistlused toimusid vanuse-gruppides. Kanada ulatuses arvestatakse uju-misrekorde alates ll-12.,vanusegru-pist, kuid Ontario provintsis juba 10 ja noorem, vanusegrupist. Uue Ontario rekordi ujus Craig Potsep 50 m liblikujumises juba eelvõistlusel, saavutades ajaks 33,8, kuid parandas seda veelgi finaalis, tulles esimeseks, saavutades ajaks 33,0. Ülejäänud neljal alal saavutas samuti esikohad järgmiste tagajärgedega: 100 m vaibalt - 1:06,4. 100 m liblikstiilis - 1:14,0, 400 m vabalt - 5:02,0, 200 m Indiv. kompeksst. - 2:46,1. • 100 m libliksstiili uue rekordi saa-vutaniine ebaõnnestus, kuid finaalis (8 ujujat) oli ta teistest võistlejatest niivõrt ees, et kui lõpetas,jäi teistel võistlejatel veel pool pikkust ujuda. Craig Potsepa saavutused sel võistlustel äratasid suurt tähele^panu. eriti klubide treenerite hulgas, kes sel aastal ootavad temalt veel teisigi Uusi rekorde. Ujumisvõistlustel juhtub väga harva, kus üks, võistleja võidab . 5 kuldmedalit ja ühe nendest uue rekor4iga. H.R. Stokholmi Eesti Tenniseklubi poolt korraldatud välkturniiri võitis Johan Tarmet, võitis finaalis John Peeter Leesi 6:5. Poolfinaali tagajärjed olid: Johan Tarmet — Rein Sule 5:3, John Peeter Leesi — Martin Tarmet 6:1. Johan Tarmet tuli ka varem peetud turniiril Stokholmi Tenniseklubi meistriks. • H.R. Kala- ja jahisportlaste teateid Toronto Eesti Õngitsejate ja jahimeeste Klubi liikmete vaheline las-kevõistlus haavlipüssist korraldatakse laupäeval. 26. mail. algusega kell 10 hommikul Läti jahiklubi ,,Berzaine" laskerajal. Võistlus toimub rändkarikale ja juhatuse poolt väljapandud auhindadele. Võistluses osavõtjatel tuleb kaasavõtta oma .laskemoon. Palume kõikide laske-huviliste osavõttu. Klubi 1984. a. kevadine kalapüügi-võistlus korraldatakse laupäeval, 2. juunil Simcoe järve Cooks Bayl. Võistluseks koguneda kell 7.00 h. Milleri sadama parkeerimisplatsil. Võistlus toimub rändkarikale ja klubi poolt väljapandud, auhindadele. Lähemat informatsiooni võistluse korra kohta antakse kogunemise kohal. Toronto Eesti Õngitsejate ~ja Jahimeeste Klubi on seaduslikult inkor-poreeritud Ontario provintsi ulatuses, alates 16. märtsist 1984. a. Esimese juhatuse (Board of Direc-tors] koosseisu kuuluvad 5. veebruaril 1984. a. peakoosolekul valitud juhatus: Helmuth Riko, Juhan Käis, Heldur Suurna, Edward Saar. Leida Laanemets, Mari Mae, Fromhold Aadli, Albert Lukk, Heino Viiding. Kandidaatideks H. ^ask ja E. Tam- . misto. Revisjonikomisjon: Härm Kore. Karl Paap, Harald Särg. Liikmed, kes ei ole veel 1984. a. liikmemaksu tasunud, soovitame seda lähemas tulevikus teha. Liikmemaks on $18.00 aastas. JUHATUS Esikoliti i ujumisvõistlustel Etobicoke Ujumisklubi poolt korraldatud ujumisvõistlustel nende ujulas reedel,4. ja laupäeval,5. mail, kus võistles 788 võistlejat, nendest 407 naist ja 381 meest, saavutasid eestlased 2 kuld-, ühe hõbe- ja ühe pronksmedali. KuJdmedalite võitjaks oji Cindy Õunpuu, kes saavutas esikohad 50 m rinnuliujumises ajaga 35,4(j ja 100 m rinnuliujumises ajaga 1:15,97. Kia Puhm saavutas hõbemedali, tulles teiseks 50 m seliliujumises ajaga 35,20 ja pronksmedali,tulles kolmandaks 100 m seliliujumises ajaga 1:18.39. Valia Reinsalu tuli kuuendaks 100 m seliliujumises ja kaheksandaks 100 m libiik ja vabaltujumises. Ajad jäid teadmatuks. Võistlused toimusid vanusegrup-pides ja 50 m ujulas. Igal alal igas vanusegrupis oli võistlejaid 60 • 100 vahel. Nendel võistlustel, milliseid võib rohke osavõtjate arvu tõttu arvestada suurvõistlusteks, debüteerisid esmakordselt ka kaks meie uut ujujat — Kristopher Kadai, kes võistles 10 ja noorem, vanusegrupis ja Michael Peterson, kes võistles 11-12 a. vanusegrupis. Mõlemad olid varemalt võistelnud ainult mõned korrad väiksematel võistlustel. See näitab, et meil on ujujate järelkasvu. H.R. Ontario Noorte Tööprogramm aitab maksta $1.25 tunnis Colini palka» Kas vajate abitööjõudu selleks suveks? Ontario ettevõtted ja farmerid saavad abi palga maksmisel, kui nad võtavad abitööjõuna noori ONTARIO NOORTE TÖÖPROGRAMMI kaudu. i TÖÖANDJAD PEAVAD: d Võimaldama uusi töökohti lisaks normaalsele ja aastaajale vastavale programmile. , ® Võimaldama tööd 25—40 tundi nädalas, 8—20 nädala jooksul. © Olema olnud aktiivselt tegeva ettevõttena või farmina vähemalt üks aasta enne , 16-ndat aprilli 1984. ' « TÖÖLISED PEAVAD: ® Olema 15'—24 aastat vanad, .® Elama ja omama loa töötamiseks Ontarios. ^ © Ei tohi olla tööandja sugulane. KÄESOLEVAL AASTAL OYEP'KESTAB 16. APRILLIST - 20. OKTOOBRINI. OYEPon populaarne programm. Avaldage soovi kohe. Sooviavalduse viimaseks . tähtpäevaks on 8. juuni 1984, või varem, kui raha tagavarad on kõik ära kasutatud. Et teha kindlaks, kas Teie ettevõte on õigustatud, helistage: 1-800-387-1290. Ontario YouthEiiq)ioyiiientProgram '387-1290 CMtariOp Helpiiig YouHire the He^ You Needc < OMTARIO YO JTH EMPLOYMEriT PROGRAI^ Ministry of Municipal Affairs and Housing Subsidies Branch, / , Queens Park Toronto, Ontario M5G 2E5 Miništryof Municipal Affairs And Housing' Qntario Claude Bennetl, Minister William Davis. Premier |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-05-17-08
