Meie Elu = Our life, February 20, 1986

              „Meie EJu" m.n{{U77] , FEBRUARY20 9
0 C6
USA filmid,häirivad
. Moskvat'
ii
Möödunud sügisel Helsingis ilmu­nud,
Eva Lille poolt tõlgitud „KuU"
varjutus" on lakoonilises stiilis eru­tav
raamat. See nõuab lugejat kaas­osaliseks
protsessis, järele mõtlema,
otsima ja leidma) See ehitab põne­vate
assotsiatsbonide võrke ja rää­gib
sama palju ridade vahelt kui trü­kimustas;
„Kuuvarjutuses" kasutab Mati
Unt rohkem kui varemalt salapära­seid
pilte ja sümboleid. On kass, kuu
ja kelder.,,Mulle meeldib kui raama­tut
ümbritseb salapärasuse loor" üt­leb
ta ise.
„Kuuvarjutus" on köitev( raamat
muuhulgas sellisele lugejale, kes
kaldub mõtisklema ajaloo'tähendu­sest
praegusel veel ajalukku kiijjuYa-mata
ajal tõe ja võimu suhteist, linehe
ja naise omavahelise mõistmise või­malikkusest.
Olgugi et Unti Võlub naise maail­ma
mõistmine, jääb ,,Kuuvarjutu­ses"
päevikut pidav noor naine kah-.
; vatuks kujuks, tema läbi kehastub
aga mees, kes on paljuski Mati Undi
sarnane. „Keegi hea arvustaja on
väitnud, et ma polevat eepiline kirja­nik.
Kõik mu romaalniku-jud olevat
vaid minu "enese teisendid erineva-
, test vaatenurkadest", tunnistab Mati
Unt.
Kui Mati Undile avaldada arva­must,
et tema romaanid on muutunud
kord-korralt pessimistlikumaks ja
kõledamaks, viitab ta oma„ainukese
lähedase filosoofi" Camus' poole.
Kui näed, et kõik on- hahtastj, siis
sünnib illusioonitus,' mis iseenesest
bn vabastav ja optimistlik." .
Seda öelnud, naerab 42-aastane '
Tallinna kirjanik, vabastavalt ja opti-mistlikuh.
•
KARVAMÜTSIMEE^S • ' | -
TALLINNAST
„Aeg tulla — aeg minna." Sellise
pealkirja all astub soome teatripubli­ku
ette eesti proosakirjanduse võim­saim
klassik, meie lõunanaabrite
,.Põhjatähe all".
• A.H. Tammsaare (1878-1940) viie­osalise
mammutteose ,,Tõe ja õigu­se"
esimese osa dramatiseering tuleb
Tampere Linnateatri rambivalguses­se
tänavu sügisel. See on suurlavas-tus,
mille tegelaskond üksi hõlmab
oma kolmkümmend näitlejat.
Lavastaja saadakse laenuks Soo­me
lahe tagant: Tartu ^Vanemuise"
teatri värske peanäitejuht, mitme­külgne
teatri- ja filnfiimees Ago^End-rik
Kerge.
Nagu ta nimi eesti keeles tähendab­ki,
liigub Ago-Endrik Kerge ilmselt
kergete, kindlate sammudega kül-tüuriareenil
ja teeb pai ndlikke hüp­peid
endise tipptantsija nõtkusega ka
ühelt kultuurialalt teisele. Ta töötab
pidevalt ni kõne- kui ka'muusikateat­ri
juures ning samal ajal ka filmistuu­dio
lampide all.
Vaatamata Nõuk.Liidu hoiatustele
ja ähvardustele piirata USA televi­sioonivõrgu
ABC operatsioone
Moskvas, on ABC lõplikult otsusta­nud
lähemail päevil alustada kahe-teisttunnilise
televisioonifilmi
„ Ameerika" väntamisega. Filmis ta­hetakse
näidata, kuidas näeks elu
välja USA-s kümme aastat pärast
veretut võimu ülevõtmist Nõuk.Lii­du
poolt.
Nõuk. võimud ilmusid lagedale
oma ähvardustega detsembri kesk­paigas.
Kulaga kuu aega hiljem ABC
teatas programmi edasilükkamisest
produktsioonikulude eelarve tõus­mise
tõttu 40 miljonilt dollarilt 5Ö-le
miljonile, hõõrusid Nõük. tegelased
Washingtonis heast meelest juba kä­si.
Kuid ameeriklased leidsid oma
majanduslikele probleemidele lahen­duse
ja ajasid ka venelaste ees oma
selja sirgu.
Filmi ,,Ameerika" sündmuste ta­gapõhjaks
on Kesk-Lääs kümme aastat
pärast võimuhaaramist KGB agenti-"
de poolt, kus elu on muutunud üks-
Viimase viie aasta jooksul on öiseks, halliks, troostituks ja lootu-
Ago-Endrik Kerge lavastanud viis ^^^^^^^ Rahvas võitleb vaesusega ja
filmi. Möödunud suvel oli tihe töö- j^ajdab igal sammul poliitilist jälita-koormus,
Kerge lavastas samal ajal j^jg^; Alkoholi ja narkootiliste ainete
suurt muusikafilmi „Savoy ball" ja
Eesti Telefilmile lähisminevikku
vaatlevat ,,Kahe kodu ballaadi".
See viimane teos vaatleb lä­bi
ühe naise' silmade kogu
'Eesti Nõukogude võimu aegset
ajalugu; käsitlust leiavad nii sõja­aegsed
tagala-aastad Siberis kui ka
maarahva kollektiviseerimise ras­ked
aastad. Film on huvitavaks l i ­sandiks
Eestis viimastel - aastatel
elavnenud arvete õiendamisele
Stalini ajastuga. Kirjanduse poolel
on muide sel pinnal tähelepanuära-tavaimaks
teoseks Viivi Luige ver-meile
kiskuv romaan .,,Seitsmes
rahukevad", mis tänavu ka soome
keelde tõlgitakse.
,,Kahe kodu ballaadi" nõudlikku
peaosa* noorest tüdrukust vanake­seks
muutuvat naist, esitab Ago-
Endrik 'Kerge abikaasa, näitleja El­le
Kull. Soome TV-publik mäletab
teda veel ka Kalle Holmbergi Kale-
'vala-ainelise filmi ,,Rauaaja" Kylli-kina.
: ' •
EKK kunstimuuseiimitoimkoiid. Istuvad-vasakult —Vivian Pallandi,
{uta Leetsman, EKK president Stella Kerson, Ülemaailmse kunsti-kollektsiooni
koordinaator Silvia Prii. Seisavad — Peeter Sepp, Uno
Prii, Karl Rosen, Hella Vallner ja Abel Lee. (Pildilt puuduvad EKK
Kunstikomitee esimees Oss Timmas, kuraator Debbie Kehkla, Juta
Ilves, Livia Holmberg, Anne Roosman, Joh. Tanner, Rutt Tuiving ja Eti
Turu.)
Moodustati komitee
e (D
M loomise
tarvitamine on üldine ning toidusa-bad
igapäevased nähted.
Niisiis, filmis pole midagi uut, mis
meile juba isiklike kogemuste ja hil­juti
kodumaalt saabunud kirjade ning
ajakirjanduse kaudu tuttav ei oleks.
Kuivõrd loomutruult suudavad vaba­dusega
ja piiramata võimalustega har­junud
ameerika filmiprodutsendid,
kes võib-olla pole kunagi üle Nõuk.
piiri astunud ega sealse tavalise ko­daniku
elu-olu uurinud, nõukogude
elu tegelikkust edasi anda, jääb näha.
Teame, et nõuk. võimas propagan-daaparatuur
on oma kodanikele
maalinud ääretuh viletsa pildi ko­danlikest
maadest, eriti aga Ameeri-
Möödunud aasta 17. detsembril lätlaste, ukrainlaste ja teiste rahvaste
kutsus Eesti Kunstide keskuse pre- kultuurikodude ja kunstikollektsioo-sident
Stella Kerson kokku kunsti-huvilisi,
et elustada vahepeal sui­kunud
kunstimuuseumi mõtet ja
moodustada aktiivkomitee üle­maailmse
eesti kunstikogu süste­maatiliseks
loomiseks. Komitees
kaasatöötamiseks andsid nõusole^
ku EKK kunstikomitee esimees Oss
Timmas, zhürii liikmed Abel Lee,
nidega tuleb tõsine mure meie tulevi­ku
suhtes.
Eesti Kunstide Keskuse muuseu-miline
kunstikollektsioon avati
ametlikult 1976.a. veebruaris prof.
Karl Aun a annetusega, milleks oli
Andres Kingissepa suuremõõtmeli­ne
õlimaal ,,Fertile Märgin". Maal
kinnitati Tartu CollegeU fuajee seina-
Rutt Tuiving ja Peeter Sepp, EKK le. Praegu — 10 aastat hiljem — on
kunstikogu varahoidja Hella Vall- kunstikogus 160 eesti taidetööd 42-lt'
ner,, Silvia ja Uno Prii, Juta Leets- kunstnikult, mis asuvad varahoidja
man, Vivian Pallandi, Karl Rosen,
Eti Turu, Joh. Tanner, Livia Holm­berg,
Juta Ilves ja Anne Roosman.
Eesti Kunstide Keskuse tegevuse
kast ja nimetanud ameeriklasi sõja- ^^^..^^ eesti kultuuri edendami-õhutajaiks
ning agressoreiks. Nüüd
aga, kus püütakse Ameerika kodani­kele
anda ettekujutust sellest palju
pasundatud paradiisist, on kohe ma­ru
lärm lahti ja väidetakse, et mõte
nagu Nõukogude Liit kavatseks ku-
Hella Vallneri majas teisel korral
selleks määratud ruumis.
KUNSTIKOLLEKTSIOON
Äsja - moodustatud kunstimuu­seumi
komitee oma koosolekul ot­sustas
kogu organiseerimist elusta­da,
suurendada muuseumilist kogu
eesti kunstnike töödega ülemaailm­ses
mõõtmes ja kokku seada esindus­lik
eesti kunstikollektsioon, mida
võiks sobivatel juhtudel kanada ja ka
teiste rahvuste kunstifoorumil esita-
Kultuuriühingu
peakoosolek
Vancouveris
'. 17. jaan. peeti Vancouveri ,,Meie
Kodus" Eesti Kuhuuri Ühing Kana­das
(EKÜK) peakoosolek. Koosoleku
alul mälestati möödunud aastal lah­kunud
kolm liiget: Evi Saarnok, La­rissa
Pühvel ja Endel Nääb.
Tänu laekur Johann Eilau tegevu­sele
on ühingul 130 liiget. Samuti on
edukalt korjanud rahalubadusi õp­petooli
asutamiseks Simon Fraseri
ülikooli juures a'sepresident Lembit
Pütsep, tõstes kogusumma üle
150.000 dollari.
President dr. juta Kitchingul oli
möödunud aastal SFU-s 2 kursust;
kevadsemestril ,,Estonians in Cana-da
and Their Cultural Heritage" ja
sügissemestril ,,,Ethnography of Es­tonian
and Balto-Scandinavian Re-gions".
Mõlemal kursusel anti välja
EKÜK stipendiumid 250 dollari väär­tuses,
mille said May-Liz Vähi ja
Alar Ölljum.
1985. a. jooksul korraldati ,,Meie
Kõdus" 8 programmi.. Väliskülali­seks
sel aastal olid dr. Toivo Raun ja
dr. Felix J. Oinas, samuti luuletajad
Sam Hamill Jaan Kaplinski ja Wayne
Holder Marie Underi tõlkijaina. .
Juhatusse valiti Juta Kitching ~
president, Lembit Pütsep — asepresi­dent,
Johann Eilau — laekur, Hilja
Hanssqn — sekretär ja direktoriteks
Linda Aug, Paul Lepik, Irene Olljum,
Mära Pütsep.- Revisjonikomisjoni;
Paul Sender ja Katrin Marits. Pere­naisteks:
Edda Davis, Erli Lepik,
Krista Tanner.
SFU kursuses l^evadsemestril,,Es­tonian
Language and Linguistic
Structures" dr. Juta Kitchingu juhti­misel
osaleb praegu 8 üliõpilast.
Peakoosolekule järgnes Helga
Paakspuu ja abiliste korraldajate
kohvilaud ja sellele Karl Pae helifil­mid.
I
HMH
I - '- —•
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päis - 1918.
„AEG TULLA - j AEG MINNA".
Filmi käsikiri Cfu aluseks ka Tam­pere
Linnateatri näidendile,,Aeg tul­la
— aeg minna". Lavastamiskutse
Soomest tuli nimelt samal ajal kui
,,Tõe ja* õiguse" 'esimese osafilmi-mistöö
oli raugenud. Ees oli siis veel
ainult filmi jaoks tehtud daramati-seeringu
mugand^amine teatrilavale.
Tulemus innustas Kerget sellisel
määral, et ta otsustas lavastada näi­dendi
ka Tartus. Esietendus „Vane-muises"
on tänavu märtsikuus.
Kerge meelest on eesti teatrites
praegu üldiselt leigevõitu periood.
Puudus on kaemuslikest lavastaja­test.
,,Vanemuiseski" on hetkel kol­me
lavastaja kohad täitmata. Gorbat­šovi
ajastu võib ehk siiski ka anda
uut hoogu lavakunstile. Esimeseks
märgiks on teade näitlejate palkade
tõstmisest 40% võrra. See võfmäldab
endisest suuremat keskendumist
tfeairitöösse ja vähendab muuhulgas
televisiooni^ tööotsade vajalikkust.
Teatritele on lubatud ka praegusest
vabamad käed majanduseasjus.
ne ja säilitamine väljaspool kodu­maad.
EKK alustas oma tegevust
1974. aastal Eesti Kunstimuuseum
Kanadas nime all, mis hiljem laienes
Eesti Kunstide Keskuseks, koonda­des
ja hõlmates mitmeid loomingulisi
nagi Ameerikat haarata oma küüsi kunstiharusid. Nüüd on aeg uuesti
on täielikult ebaõige. — Aga. kas keskenduda algusaas"tal loodud.sihti- da. Kunstikogu koordineerimise ja
Nõuk. Liit on kunagi lahti ütelnud dele ja lõpule viia tookord hoogsalt füüsilise struktuuri-loomise võttis
kommunistlikus doktriinis ettenah- gj^s^atud kavad. ' esitada. Kunstikogu koordineerimise
Koosolekul olid arutusel kaks täht- ja füüsilise struktuuri loomise võttis
samat programmipunkti: 1) perma- oma peale Silvia Prii. Proua Prii on
nentse eesti kujutavkunsti säilitava suurte kogemustega raamatukogundu-muüseumilise
kunstikogu loomine, se ja kunsti alal (FineArtsLibrarian),
ning 2) esindusliku eesti kujutav- on lõpetanud Stockholmi ja Toronto
kunsti valikogu koostamine. Esime- Ülikooli nendel aladel ja on töötanud
ne neist, oleks paigaline kultuurido- pikemat aega nii Royal Ontario muu-kument,
meie rahva vanema põlve seumi kui ka Toronto linna raama­tud
maailmavallutamise printsiibist
ja loobunud kasvõi näiteks Afganis­tani
vallutamisest või mässuliiku-miste
toetamisest Lõuna-Ameerikas,
Aafrikas ja mujal? Missugune silma­kirjalikkus!
,.Ameerika" on teadaolevalt üks
esimesist ja pikemaist televisiooni­filmidest,
mis on Kremli meeste tur- pärandus järglastele, tõenduseks, tukogu juures [Northern District Lib-jad
püstiajanud. Nõukogude kultuu- ^^eie rahva -loovast energiast aktiiv-ritegelased
pahandavad veel, et ka ggj^a väljaspool kodumaad. See oleks
kinofilmidest Rocky IV,. Rambo, ^esti rahva panus Kanada nn.
First Blood-Part II ja WhiteNights „kultuurimosaiigile".
õhutavad nõukogudevastast meele- ^eise projektina tuleb olemasole-olu
USA-s ja mujal, kus neid filme -^gst kunstikogust valida paremik
ekraanile tuuakse.
Eelpoolne kinnitab, et ameerikla­sed
ei kavatse mingisuguste uute kul­tuuriliste
sidemete arendamise juu­res
loobuda venepoolsete inimõigus­te
rikkumiste paljastamisest ja agres­siooni
vastu võitlemast ega ka nõu­kogude
propagandavalede vastu ro­hu
leidmisest.
• LK-S
ning seda täiendades ja laiendades luua
eesti kujutavkunsti valikkogu, mida
rary) kunstispetsialistina, korraldades
näitusi professionaalsetele kunstni­kele
ja fotograafidele kui ka kooli­dele.
Silvia Prii on raamatukogule
üles ehitanud väärika kunstikollekt-siooni,
mille eest ta on saanud tun­nustust.
Ta kuulub Rahvusvahelisse
Raamatukogude föderatsiooni
59
ii
AGO-ENDRIK
Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" juurde
on eesti teatrid ikka ja jälle uuesti
pöördunud, olgu ühiskondlik kord
ükskõik milline tahes. Selle teose
kaudu mäletavad eestlased oma mi­nevikku,
joonistavad välja oma ident­sust,
leiavad oma olemasolu põhi­alused.
Tampere lavastuses kavatseb Ker­ge
rõhutada asju, mis toovad näiden­di
lähemale ka soome teatripubliku­le..
•.
Klassikute poolt käsitletud prob­leemid
on oma põhiolemuselt üld­inimlikud.
Seetõttu usun, et Tamm­saare
on huvipakkuv ka Soomes.
Samal põhjusel, miks meie Väino
Linnat loeme", ütleb Ago-Endrik
Kerge lõpetuseks.
• V.N.
Omar-Danieli helitöö
esiettekande]
Esmaspäeval, 3. märtsil toimub
kell 8 õhtul Toronto Ülikooli juures
- Edward Johnson Building, Water
Hall — kitarrist Rachel Gauk'i stuu­diumi
lõpukontsert. Rachel Gauk
mängis solistina International Guitar
Festival 1984 raames, kandes ette
Omar Danieli kompositsiooni,
„Excursions", mida hiljem korrati
saaks varieeruvate näitustena esita- (IFLA) kunstispetsialistina, ning on
da Kanada ning teiste rahvuste kuns- osa võtnud mitmetest rahvusvahelis-tihuvilistele
meie rahvuskultuuri tut- test konverentsidest Budapestis, Gre-vustamiseks..
Visuaalsed kunstid, muusika, rah-"
vatants, võimlemine on loomingu
alad, mis ütlevad keelelise kitsenda­va
piiri. Nendel aladel on eesti rahvas
end võimekalt väljapoole esindanud.
Ka kujutavkunstis on olnud üksikuid
tugevaid demonstratsioone, nagu
Eduard Wiiralt Festival Toronto Üli­kooli
juures, mitmed näitused Scar-borough
ja Etobicoke Civic Centre-ites,
linna raamatukogudes ja mui­dugi
Esto '84 kunstinäitus 0'Keefe
Centre'is. Suur hulk eesti soost
kunstnikke on elukutselistena ning
võimekatena produktiivsed olnud,
kuid mitmelgi juhul kaob nende loo­ming
ilma identsuseta kanada kunsti
hulka." Meie vajame esinduslikku
eesti kunstikogu ning ka kunstimuu­seumi.
noble'is, Washingtonis ja Brüsselis.
Oma ekspertiisi )ori Silvia Prii luba­nud
rakendada EKK kunstikollekt-siooni
ülesehitamiseks juhendades
vajaliku maalide kartoteegi kokku­seadmist
kaartidega ja fotodega igast
maalist koos täiendava organiseeri­tud
diapositiivkogu loomisega üle­maailmsel
pinnal. Kirjavahetuse
teistel maadel asuvate eesti kunstni­kega
võttis oma peale Juta Leetsman,
Vivian Pallandi ja Anne Roosman
lubasid raamimise oma peale võitaja
näitusetoimkonna moodustasid arhi­tekt
Uno Prii, Karl Rošen ja Joh.
Tanner. Esimene muuseumikogu tut­vustav
näitus toimub järgmisel sügi­sel.
Muidugi jääb ikka püsima kultuu-rikodu
probleem — kuhu paigutada
meie kunstikogud? Lätlased on selle,
üles ehitanud rahva toetusel, ukraina
kunstifondile kinkis nende kaasmaa­lane
maja, kus on nüüd kaks esindus­likku
galeriid. Nii kultuurikodu kui
ka kunstikogu on eesti rahvale vaja
ning toetus selleks peab tulema rah­va
poolt kas seoses Eesti Majaga,
Esto Valley projekti teostumisega või
kellegi maja annetamisega eesti kul-tuurimuuseumiks.
Meil ei ole aega
viivitamiseks.
KULTUURIKODU
Suurimaks takistuseks selle ees-
INCOME TAX PREPARATION
--Üksikisikud, ettevõtjad, ärid —
191 EGLINTON AVE. E. ruum 206 — TEL. 488-
(asutatud 1973)
GBC raadioprogrammis. Helitööd on • niärgi teostamisel on olnud ruumili-mitmel
korral ka esitatud eestipubli- = kunsti- ja kultuurikodu puudumi-kuie.
ne. Selle kodu otsingul on. kunsti-
. • • kogude organiseeriminegi ajutiselt
SeeKord on kavas suurem helitöö tahaplaanile jäänud, kuigi suur hulk
kammerorkestrile:, „Montage for materjali on juba olemas. On ilme, et
solo classic guitar and chamber or- sellega ei või enam viivitada, kuid
chestra", mis on ühtlasi Omar Danie- see vajab nii rahva kui ka terve
li magistritööks Toronto ülikooli juu- kunstnike ühiskonna täit toetust,
res. Dirigendiks on proL John Haw- Eesti Kunstide Keskus on püüd-kms.
Kontsert on tasuta. nud mitmel moel luua kunsti- ning
nw,o' n \ 1 T, . J kultuurikeskust, millistest kõige lu-
Omar Daniel on Eesti Kunst de havam x? , u • w •
T f n o i . „ o « A' . rr. .. ] i . oavm on .,Esto Valley projekt, mis
Keskuse stipendiaat. Ta siirdub ärg- aga kak; „ i • i • J
« , ; o ^ i i 1 J . - « ' ' " ^ " " i ^ ja^o agd Kah uks ei ole seni saanud eesti
misel aastal edasi õppima väismaa- rahva i ^ j n - - r , * T-jg
t^piiim vauoiiiaa j-guva taisjoulist toetust. Ka suurema
EKK KONTSERTBÜROO
Meenutage ESTO'tl
Jagage ESTO elamusi
ka nendega, kes meie
suurüritusest osa vSttgi
ei saanud!
ESTO'84 ALBUM on.
IV Ülemaailmsete Eesti
Päevade ametlik väljaanne.
Album sisaldab 168 lehekülge
fotosid, eesti- ja ingliskeelset
teksti ning on samaaegselt
ülevaatlik kvaliteet-teos
koos tegelaste nimistuga.
Müügihind $37,00 ,
Tshekk kirjutada „Esto '84 album" nimel ja saata aadressil:
Esto '84 album, 958 Broadview Avenue, Toronto, OntarioM4K 2K6.
ESTO ' 8 4
Meie Elu talitus
Eesti Abistamiskomitee kauplus
Vaba Eestlane talitus