1981-08-27-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MM ^1 „Meie Elu" rir. 32 (1643) 1981 amaEBsooBsmtB se Publlshedby Estonian PublishingGo. Toronto Ltd., Estonian Hoiise, 958 Bröadview Ave., TorohtO; Ont. M Tel. 466-0951; Toimetajad: H. Rebane ja S. ¥eidenbaum. Toii Yorgis B . Parmi^g, 473 Luhmann Dr., New Milford/ N.I., USA. Tel; (201) 262-0773. . ,,MEIE ELU" väljaandjaks Oli'Eesti Ki^^^^^ Asut.A.Weileri algatusel 1950. ,,MeieiElu'' toimetus ja talitus Eesti M Ave., Toronto; Ont. M4K 2R6 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmiEe igal tööp -5 p.l., esniasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. „MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas — 1 a. .00, 3k. l; ÜSÄ-sse--^ 1 a. 1^^^^ 1.50; Ülemeremaadesse: l a. 6 k. $18.00, 3 .00. Kirippstilisa Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri-ja iennuppstilisa USA-sse :1a; $16.50, 6 k. |8;25. Lenno-postilisa iilelmerqma^desse: I a. $32.75, 6 k. 116. Üksiknumber—.55^. j Kuulutušhinnad: 1 toll ühel veerul: esil S4.50, kuulutuste küljel $4.25. ' köietantsija - POUimiSTE VASTU-lUDEVABA ija-Lõunci dialoog Ida-Lään® pinge varjus r CoiscMchimg (Canadian) Institute on Public Äffairs (CIFÄ), mil-le üheks direktoriks on Valve Andre, on nii siseriiklike k;ui ka rahvusvaheliste probleemide j?i vaba inõttevahetuse foorum. Asutatud 193La., pühitses Instituut tänavu oma 50. juubeliaastapäeva rah-konverentsiga. f_ ALTAF GAUHAR — „South" peatoimetaja; Third World FoundatioiVi (UiK.) peasekretär: ,;Kolhias Maailm peab nägema ja tõlgendama USA "ja USSR'i poliitikat nende rahvuslike huvide valguses nii regionaalselt kui globaalselt. Kolmas Maailm peab valima tee, kalkuleerides, kuidas parimini edutada nende" omi poliitilisi ja majanduslikke hüvesid." DONAB 0. MILLS >- Jamaican Permanent Mission to UN: ^/Põhja-Lääne eduka dialoogi aluseks 011 mõistmine ja arusaamine illlllllliillllilllllilillllllilllliiiliiHlillf © ÜSA-s oli lennukontrollerite streik. Kliid president likvideeris selle paari . päevaga ja lennuliinid liikusid peagu takistusteta. Kanadas samal ajal ei >Glnud lennukontrollerite streiki. Kuid lennuühendused aeti kontrollerite poolt segi. Lennukite väljümised viibisid tundide kaupa, ühendused USÄ-ga katkesid ja idarannikul asuv rahvusvaheline lennujaam Gänderis katkestas üle Atlandi lennud täiesti. Kerkib küsimusj milline on vahe kabe maa, Kanada ja USA vahel. Kuidas sai USA oma kriisist üle ja Kanada libises kriisi ilma kriisita? Vahe on selles, et USÄ-s puudub seaduse alusel riigiteenijatel õigus streikida ja streigile isegi sümpatiseeri-da. President Reagan leidis, et Valitsuse kohus on seaduse täitmist jälgi-da, president andis kontrolleritele^ korralduse 48 tunni jooksul tööle ilmuda. Kui korraldus jääb täitmata vabanevad streikijad ametist ja antakse kohtu alla. Nii ka sündis: 11.000 lennukontrollerit said vabastamise teated ja üksikud anti prokuröri kor-raldusse karistusprotsessi alustamiseks. Kanadas oma USA kolleegidele sümpatiseerivad lennukontrollerid alustasid siinpoolset ItÖötakistust, •keeldusid USA leniiukit^ lähtumist Juhtimast ja ajasid Ganderi lennu-rüumi segi ja muutsid õhuruumi kaoseks. Siit selgubki põhiline vahe kahe maa, Kanada ja USA vahel. President Reagan ütles: „PoIe tegemist mingi streigiga! Kui ön ole-m. as seadus, mis keelab riigite^nistu-jail streikida oma tööandja 4- USA rahva vastu." Administratsiooh Washingtonis tugines selgelt defineeritud seadustele/ mis ütlevad: „Keskvalit= suse administratsiooni alla kuuluvad riigiteenijad ei oma õigust oiTpa töökohtadele, kui nad streigivad keskvalitsus^, kui tööandja ja antud ametivande vastu mitte streikida." Kanada postiteentjate stresi nõudeid paljud, et valitsus annab seadluse, mis sünnib postiteenijad oma töö juurde tagasi. Sellele reageeris keskvalitsus Ottawas, et sellisel seadusel pole mingit mõtet: postiteenijad ei täida seda korraldust niikuinii. See ongi vahe kahe valitsuse vahel Washingtonis ja Ottawas. Sellisest suhtumisest tuli ka segadus Kanada õhuruumis. Washingtonis on tugev valitsus, Ottawas puudub valit= susel usk isegi enda teguvõimesse. Ottawas on valitsuse seadusandlusega antud võim unioonide kätte ilma, et avalikud ja rahva huvid oleks kaitstud. Washingtonis on töötajaskonnale antud Õigus enda eest kosta, kuid valitsusele on jäänud täidesaatev võim üldsuse huvide kaitsmisel. USÄ-s on jääcivustatud põhimõte, et igas töötülis on kaks poolt: riik ja töötajad. Kanadas on organiseeritud tööliskond saanud kõikvõimsaks ja kakskümmend neli miljonit Jnimest keskvalitsusega eesotsas ei oma min» git õigust. Oleks see teisiti, ei saaks toimuda sellised töötäkistused, nagis oli seda postiteeni jäte streik. See tasakaalutus õigustes tuleb Kanadas parandada. Tuleb seadusandlikult luua olukord,; kus riiklikud ja iihiskondlikud huvid oleksid kaitstud organiseeritud tööliskonna vastu. Ilma selleta kestab ka tulevikus olukord^ kus organiseeritud vähemus sunnib omahuvid peale organiseerimata töötavale enamusele viimase ja kogu rahva kulu ja kirjadega. Kiii see olukord luuakse, siis mõtleb ka organiseeritud tööliskond kaks korda, enne kui ta streikima läheb^ Sellest tuleneb ka, et üks inflatsiooniline tegur on pidurid peale saanud. Kuid tähtsam on see, et valitsus end jälle võimu juures olevana tunneb ja et valitsusel ei tarvitseks karta, et tööliskond tema seaduslikus ei ll!lllllllillllllltI]llllllllllllllil!liltllllJI!i!!lilliillH • . - .• • <5> S;0. kaks muinasjuttu S. Maasi raamatust ,,the^^^^M . Painters: and other Estonian Folk Taies", •. > vahel kandlepalad Hind $5.50. Postiga tellides pluss saatekulu 958 Broädvlew Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 On enneaegne osutada tähtsust 2 Liibüa sõjalennuki allatulista-misele Vahemere koha! USA F-14 voltluslennukite poolt. Kuid kahtlemata on sellega alanud uus ajastu, sest senini on USA laevu kaaperdatud ilma, ^^t need oleks osutanud vastupanu. Müüd aga tulistasid USA lennukid kallaletungijatele vastu ja hävitasid mõlemad Liibüa vene päritoluga sõjalennukid oma võimsate Sidervk^in-der rakettidegiai. On oluline sellejuures märkida, et USA F-14 võit-luslennukid ei olnud Liibüa poolt oma territoriaalveteks tunnistatud õhuruumis mitte juhuslikult, vaid nad olid pärit USA suurelt lennukitekandjalt Nimitz'alt, mis so koos USA Iga Vahemeire. selles osaso olukord ei ole nn lihtne, nagu see algul ehk paistab. Liibüa kolonelist diktaator Quadafi on vaba maailma terroriseerinud juba aastaid. Liibüa on ainult ca 3 miljonilise elanikkonnaga väikeriik, kuid omab tohutu suuri õliallikaid ja on selle tõttu üks rikkamaid riike. Õlist saadud tohutu suured summad kulutab Liibüa soveti päritoluga relvade ostmiseks.. Liibüa diktaator kulutab /ka suuri summasid terrorismile ja Liibüa terroristid teotsevad kõikides riikides. Möödunud talvel saatis ÜSA oma maalt välja kõik Liibüa diplomaadid, kes pidid organiseerima terroriakte ÜSA pinnal. 'Arvatakse, et isegi paavst John Paul II tulistaja teotses Liibüa rahadega. Qn oluline veel, et Süüria ja Iisraeli konfliiktis oli Liibüa üks agaramatest Süüria toetajatest relvadega. Liibüa on pidevas tülis kõikide oma naabritega. Kuid eriti halvad dn Liibüa ja tema suure ja võimsa naabri Egiptuse ja ka* Sudani: vahekorrad. OLUKOMIAD MUUTUVÄB Teatavasti viibis alles hiljuti Egiptuse president A. Sadat USA-s, kus sõlmiti mitmeid kokkuleppeid ja Egiptus ja ÜSA seisavad sõpruse vahekorras. Olgu veel märgitud, et alles kuu aeg tagasi oli Vahemeri niivõrd rahulikuks mereks, et Briti troonipärija Charles pidas seal suure j ahtlaevaBritanniaiga oma mesinädalaid ja võeti ,EgLptuse presidendi A. Sadati poolt kõigi kuninglikkude-tseremoonia reeglite kohaselt vastu. On tuntud tõsiasjaks, et monarhide • sõbralikkudele külastusretketele , järgnevad suured sündmused. Sõvetipoolsed Araabia riigid teevad :suurt kisa ja kära, et USA lennukid on Liibüa territoriaalvetes hävitanud 2 Liibüa lennukit. Tulevik näitab, et kas see on ainult torm veeklaasis või järgnevad sellele Soveti poolt vastavad tasumisaktid. - Sündmus ise leidis aset ajal, kus mõlemad suurte võimude juhid viibivad puhkusel. Ronald Reagan omas KaJifornia mõisas ja sündmust peeti _ nii tähtsusetuks, et presidenti ei äratatud, vaid ta sai sündmusest teada alles 6 tundi hiljem. L.Brezhnev viibis Krimmis puhkusel, kuid tema juures olid nõupidamisel mitmed Ida-Euroopä satelliitide juhid arvatud kaasa Poola kompartei juht S. Kania. Ootame ja vaatame, mis tuleb Vahejuhtum on erakordne ja võib omada pöördelist tähtsust selle tõttu, et senini ei ole ÜSA mere--.ja õhujõud paljude provokatsioonide puhul vastu tulistanud. Pärast Teist maailmasõda on paljud ÜSA mitmesuguseid sõja- ja vaatluslaevu koos meeskonnaga kommunistlikkude riikide poolt kaaperdatud ilma, et tasu-misaktsioone oleks ette võetud- Iraanis oU USA saatkond isegi vangis. . Seekordne kahe ÜSA sõjalennukitele kallaletungiva soveti päritoluga sõjalennuki allatulistamineSidra lahes 95 kilomeetrit Liibüa kaldast on see-: ga nagu uue olukorra ja ajastu algus, ms USA sõjajõud tahavad avalikult näidata, et nad ei talu enam selliseid provokatsioone ja tulistavad vastu. Küsimuse teeb veel selgemaks''4- jaolu, et president Ronald Reagan olles puhkusel oma Kalifornia mäges-tikus asuvas mõisas teatas- ef siin ei olnud tegemist lendurite oma algatusega ja ainult juhusega. See oli tema korraldus, et ÜSA 6. laevastik sooritas Vahemeres Sidra lahe vahetus lä- • heduses Oma manöövreid ja see oli presidendi korraldus, et kui tungitakse kallale USA sõjalaevadele või lennukitele, siis need tulistavad vastu. Juhtuski Fentagoni rapordi kohaselt nii, et kaks soveti päritoluga Liibüa sõjalennukit tungisid seallen-daivatele kahele ÜSA F-14 võitluslen-nükile kallale. Üks isegi tulistas ÜSA F-14 suunas välja oma vene pärilolii- ! ga ,,atoH" õhutõrje raketi ning teine : Liibüa lennuk avas USA lennukitele ^ tule pardarelvadest. Rohkem nad ei ; suutnud teha, sest siis tabasid neid ' USA lennukitelt väljatulistatud „Si'- tderwinder" suure tulejõuga raketid Sündmusele annab juurde omapära Liibüa võimude käitumine pärast vahejuhtumit. Liibüa teadete agentuur algul ei teatanud; et kaks nende lennukit ;hävitati. Teatati -ainult, et 8 USA sõj alennukit tungisid nende kahele lennukile kallale, kusjuures üks USA sõjalennuk hävitati. Nad isegi märkisid, et Liibüa võimud bn leidnud USA lennuki riismed. Kuid ÜSA eitab, et USA lennukeid oleks hukku-nudv. : USA avaldas diplomaatiliste kanalite kaudu •väljut protesti, et Liibüa - lennukid tungisid nende lennukitele kallale ja selle tõttu ÜSA lennukid olid sunnitud vastu tulistama, mille tõttu 2 Liibüa lennukit hävitati. Kuld ÄJK Prescriptioitš ^ Patient Record System for Seniof Cit!z©E iSr Kojutoomine 255 Morningside Avfe., West Hill, Ont. MtE 3E6 r - TEL. (416) Ühenduses on jõud Ave., Torointo, Ontari© M4K 2R6 465-4650,4654659 Päeval 10:00--3:00 (esmasp.—reedeni) öhtül 5;3(>~8:00 (esmap. ja ndjap.) Informatsiooiiä smh pangast lahtioleku aegadel. Kõik uued laenud on laenuvõtja surma puhul $30,000 ulatuses ja jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud kuni $10,(KK) ulatuses vastavalt Miidluštus® tingimus^^^ ja rentimine CEfitSB 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9 29!-5054 Ghevette Malibu : , Corv^tte ^ Delta Eighty Eight Camaro Monte Garlo Omega: Ninety EigM ^ Citation Caprice Cutläss Toronado Cavalier Impala Qi^sjj^obile Chevy Trucks and Vans ; )i 3. päeva olid RONALD RITCHIE, end. kon-ser. MP, York East, Toronto-; Impe-rial Oil'i end/ Senior Vice President ning praegu Senior Policy Advisdr of the Investment Dealers Ass. of Cä-nada; CIPA direktor; MIGÜEL S. S. WIONCZEK (ei Colegio de Mexico) Mehhikost ning GORDON THOMiP-SON (Bell Northern Research). See sessioon polnud kaugeltki nii äge kui eelmise õhtu kokkupõrge Da-me Xudith Hart'i ja Barbara Amieri vahel, delegaatide poolt ja vastu kaa-sasekkumisel. Kõik kolm esinejat käsitlesid rel-vastiimise vahendamist, populatsiooni, tehnoloogiat ja kommunikatsioo-ni peamiselt Läänemaades, suures laastus Lõuna arenevaid maid hoopis ignoreerides. — Sisuka võrdleva ülevaate majanduse ja tehnoloogia . arengust Lääne-Euroopas ja Jaapa^ nis esitas R. Ritchie. Gordon Thomp-soni kõne pearõhk oli tehnoloogia progressil peamiselt Kanadas. M. S. Wionczek ründas maailma . „super-j6ude" relvastus-ivõidujooksu: pärast, võimaliku aatomsõja hädaohtu arvestades: ,;Emissibonid on liiga suured, et neid ainult paiuikile-lastud ' või veel mitte erusolevate kindralite hooleks usaldada. Kaalul (n kogu inimkonna tulevik!" — - Hiljem kõnelesid veel teeto ,KAS ON LOOTUST KÕIGE VAESEMATEL MAADEL?" BISHNODAT PERSAUD, Gommon-wealthSecretariat, ÜJK., DUNSTAN M. WAI, Woodrow Wilson Gentre for International Scholars ja Rockefel-^ ler Tbundatioh'i xkonsültant Aafrika- Araabiamaade ning OEGD osas ning BERNARP WOOD, eksekutiiv-direk-tor, North-South Institute, Kanada. Kõnelejad esitasid võrdlemisi pessimistliku pildi tuleviku lootuste osas., B. Persaud tõi drastilisi andmeid miljonite kannatamisest alatoitluse või koguni nälja tõttu. Samuti fakte per capita sissetuleku kohta: rohkem kui ipoole maailma elanikkonna (kaasa arvatud Hiina) aastane töötasu on alla 300.— dollari! Sealjuures on aga madala sissetulekuga maadel kõige kõrgem rahvaarvu juurdekasv! D. M.Wai väitis, et isegi kõige vaesemate maade (kolmekümnest on kakskümmend üks Aafrikas) panus maailma ökonoomiale oiji küllaltki tõhus. See võiks olla veelgi suurem, -kui nad oleksid suutelised jä tahtelised omavahel harmoneerima. Sageli on tegemist ka poliitilise visiooni puudumisega kaugemate eesmärkide taotlemisel. B, Wood avaldas arvamist, et mitte alati ei ela kõige vaesemad inimesed kõige vaesemates maades j ä vastupidi. — ^Tänapäev on Kolimanda Maailma solidaarsuse test." — Tuleviku osas kordas referent teema nimetust ning lõpetas küsimusega: i,Kas QN lootust?'^ ' „F!NGED JA KONFLIKTID • KOLMANDAS MAAILMAS" oli laupäeva, l._ aug. hommikupoolse loengute-sarja pealkiri. ' Sügavalt sisukas ja mõttetLhe diskussioon oli väärikaks sissejuhatuseks konverentsi ühele huvitavamale päevale. | LUIS EGHEVERRIA ALVAREZ - Mehhiko . president 1970^76; Direc-tor General of the International Gentre for the Third World (IGtV), Mehhiko saadik ja UNESGO ekseku-tiiv- nõukogu liige enne IGTW-d: ,,1975. aastal kuulus kolm igast neljast inimesest n.n. „Kolmandasse , Maailma". Need arvud teid ei üllata. Nimetan neid ainult selleks,, et me ei unustaks, et 19 aasta pärast Ühendriigid, Kanada, Lääne-Euroo-pa, Jaapan, Austraalia ja Uus-Mere-maa kokku moodustavad ainult 13% maailma rahvastikust. Nõukogude Liit koos IdanEuroopaga 7%. Ja ülejäänud? - - kaasaegne maailm peab leidma retsepti teaduse-ja tehnoloogia inkorporeerimiseks võitluseks viletsuse, vaesuse; ning ökonoomse ja . sõjalise jõu ebaõige kasutamise vas- ,tu."V : Imperialismi kohta: „Impeeriumid jagasid kontinente. Winston Ghurchilli sõnade kohaselt; „Kesk-Ida tükeldati ühe sigari ja klaasi 'konjaki juures!" — Maailm on ikka veel jagatud mõjutsoonidesse. Kolmanda Maailma probleemid — nii sisemised kui välised — on tõsised, . hädaohtlükud \ja mõjutavad võrdselt kõiki kultuure ja ideoloo^ giaid." — L. E; Alvarez kõneles hispaania 'keeles. rahvaste ja rahvuste erinevuste ja põhiliste probleemide ning vajaduste rahuldamiseks." — ' MAURIGE, M J P . — Parliamentary Task Force on North-South Rela-tions; Ganada's Rebtions with Latin" America and the Garibbean allkomi-tee- esimees:, „New Economic Ordfer'i nõrkus või pigem hädaohtlik kiusatus on selles, et tavatsetakse kõik Kolmanda ' . Maailma probledmid panna Lääne industrialiseeritud maade süüks. Paljude 'Kolmanda Maailma raskuste juured on neis endis!" Moderaatorina toimis John Harb-ron — GIPA eelmine president; vä- I lispoliitiline analüütik. , . „UUS MÕTLEMINE WASHINGTONIS" („The New Thinking in Washington") Konverentsi kauaoodatud kõrg- . — Mitte-lõppeda-itahtva diskussiooni juhiks oli H. j ä n MäcDo-nald — York ülikooli president, GIPA direktor ja end. president.. Platformiie asusid konverentsijii-mekad ameeriklased: KENNETH ADELMAN — Poliit- . teadlane. President Reagani transit- 'sioonimeeskonna (Transition Team) liige välispoliitika ja riigikaitse alal. ' Kandidaat Reagani yälispoliitiine nõuandja. Autor ja ajakrjanik (The New York Times, The Washington Post ^jne.). Äsja president Reagani poolt määratud USA abiesindajaks ÜN-i, tiitliga Ambassador Extraordi-nary and Plenipotentiary. Väga teadlik ja hästi informeeritud Balti probleeimidest, ikestatud rahvaste vabadustaotlusist kodumail ja võõrsil ning kommunismi hädaohust ning levikust üldse. Lubas sa-mutilmõtlevate eestlaste tervitusi . isiklikult president Reaganile üle an- • da. — Väljendusrikkalt ja sisukalt, sõnalisi rünnakuid osavalt ja faktidega varustatult pareerides, jäi Adel-man igati olukorra peremeheks ka siis, kui teisitimõtlejad vastupidist püüdsid väita: KOLONISATSIOON -„Parimini edasijõudnud maad on need, kel varem oli Läänega kontakt. Libeeria — vaene Aafrika riik pole kunagi olnud koloniseeritud — järelikult ei saa tema majanduslikku viletsust, panna kellegi teise arvele. Vastupidi: endiselt tohutu rikas Portugal ise kanna- ' tab praegu raskuste all. Kaasaegses maailmas on kõige rohkem „kolöo-niaid" Nõukogude Liidul orjastatud riikide näol."- (Nimetades ka Balti riike),.. - VÄLISABI — „Enam ja enam kontroversiaalne. - ÜSA-s president Reagani administratsioon piirab abistamisprogramme nii sees-, kui võiboMa ka väljaspool. Edukad maad on end ise üles töötanud (Hong Kone:, Taiwan, Lõuna^Korea j.t.). KOLMAS MAAILM - „Hodge^3od-ge! —Kus on piirjooned? Kuhu kuuluvad ülalmainitud • arenenud maad (Taiwan i.t.), OPEG'i maad?"- " UUS MÕTLEMINE WASHINGTONIS — „Ida—-Lääne vahekord on peanrobleem. Alles selle vahekorra valguses^ ja selgudes saab vaadelda Põhja—Lõuna probleeme. USA ei karda olla üksi ja võidelda oma tõekspidamiste eest. Primaarne vajadus on. taastata ma j aduslikku tasakaalu ja sõjalist jõudu ning võimalikku vaenlasest üleolekut." Kenneth Adelman'i järel asus kõnepulti teine Ameerika delegaat HELMUT SONNENFELDT - 1944. aastal Saksaniaalt Ameerikasse tulnult, asus pärast õpinguid 1952. a. tööle Washingtonis' ÜSA valitsuse juurfes USSR ja IdanEuroopa analüütikuna. End. Senior Member of the American National Security Gouncil. ' Nimekas poliitteadlane: „01en vaatleja, ei-kellegi teenistuja praegu, õpetlane, sügava imetlusega president Reagani vastu. Jagan veendunult tema seisukohta, et ei tohi olla tagasiminekut. Ameerika on alla käinud, mõneti laostumise lävel ning ta tuleb üles ehitada sõjaliselt, (Järg. lk. 3) ir. maj5 rahvl tuge| kümj mõtti nud seisi ningl leemi on ,v presi Ärgu kai ts badu da t (USA Hiin maid saan du s Se ,.Mul siia 1 ;,lcni Ä.2 Võ peal( ne. \ | ,AJA) OTV oli U le R| lumi Pieni autoi vanuj nati( Macl ne'i M( (Küc1| Kulli tor, küsid saavi misni Nõul J kott?' tas peak< olemi ne vJ tud \| rääkil dade Surn il dc aul kaasi dik täis. posite hingtj ki pt] bertal tud sl hab. ennaa Job PearsI kuid wa oli igasuj konv< R. ja Hi ma V R. de L kardi sõita bama Sai lõuna G\v loom he a :Edi Jaapi TO, \ R. tarna asem< J. V tarnis n c m ta. Id Puh „KAN Kõr M A terna sidqnt IVA vclop denl; välisp 1968- rit Kl JAC Youth rai R Iva tagas ausus da. L lamisi vesta • Maai! kogu^ ÜS(^ 0 m-i kui 3 tan:\a ma, gl
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, August 27, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-08-27 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810827 |
Description
Title | 1981-08-27-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | MM ^1 „Meie Elu" rir. 32 (1643) 1981 amaEBsooBsmtB se Publlshedby Estonian PublishingGo. Toronto Ltd., Estonian Hoiise, 958 Bröadview Ave., TorohtO; Ont. M Tel. 466-0951; Toimetajad: H. Rebane ja S. ¥eidenbaum. Toii Yorgis B . Parmi^g, 473 Luhmann Dr., New Milford/ N.I., USA. Tel; (201) 262-0773. . ,,MEIE ELU" väljaandjaks Oli'Eesti Ki^^^^^ Asut.A.Weileri algatusel 1950. ,,MeieiElu'' toimetus ja talitus Eesti M Ave., Toronto; Ont. M4K 2R6 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmiEe igal tööp -5 p.l., esniasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. „MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas — 1 a. .00, 3k. l; ÜSÄ-sse--^ 1 a. 1^^^^ 1.50; Ülemeremaadesse: l a. 6 k. $18.00, 3 .00. Kirippstilisa Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri-ja iennuppstilisa USA-sse :1a; $16.50, 6 k. |8;25. Lenno-postilisa iilelmerqma^desse: I a. $32.75, 6 k. 116. Üksiknumber—.55^. j Kuulutušhinnad: 1 toll ühel veerul: esil S4.50, kuulutuste küljel $4.25. ' köietantsija - POUimiSTE VASTU-lUDEVABA ija-Lõunci dialoog Ida-Lään® pinge varjus r CoiscMchimg (Canadian) Institute on Public Äffairs (CIFÄ), mil-le üheks direktoriks on Valve Andre, on nii siseriiklike k;ui ka rahvusvaheliste probleemide j?i vaba inõttevahetuse foorum. Asutatud 193La., pühitses Instituut tänavu oma 50. juubeliaastapäeva rah-konverentsiga. f_ ALTAF GAUHAR — „South" peatoimetaja; Third World FoundatioiVi (UiK.) peasekretär: ,;Kolhias Maailm peab nägema ja tõlgendama USA "ja USSR'i poliitikat nende rahvuslike huvide valguses nii regionaalselt kui globaalselt. Kolmas Maailm peab valima tee, kalkuleerides, kuidas parimini edutada nende" omi poliitilisi ja majanduslikke hüvesid." DONAB 0. MILLS >- Jamaican Permanent Mission to UN: ^/Põhja-Lääne eduka dialoogi aluseks 011 mõistmine ja arusaamine illlllllliillllilllllilillllllilllliiiliiHlillf © ÜSA-s oli lennukontrollerite streik. Kliid president likvideeris selle paari . päevaga ja lennuliinid liikusid peagu takistusteta. Kanadas samal ajal ei >Glnud lennukontrollerite streiki. Kuid lennuühendused aeti kontrollerite poolt segi. Lennukite väljümised viibisid tundide kaupa, ühendused USÄ-ga katkesid ja idarannikul asuv rahvusvaheline lennujaam Gänderis katkestas üle Atlandi lennud täiesti. Kerkib küsimusj milline on vahe kabe maa, Kanada ja USA vahel. Kuidas sai USA oma kriisist üle ja Kanada libises kriisi ilma kriisita? Vahe on selles, et USÄ-s puudub seaduse alusel riigiteenijatel õigus streikida ja streigile isegi sümpatiseeri-da. President Reagan leidis, et Valitsuse kohus on seaduse täitmist jälgi-da, president andis kontrolleritele^ korralduse 48 tunni jooksul tööle ilmuda. Kui korraldus jääb täitmata vabanevad streikijad ametist ja antakse kohtu alla. Nii ka sündis: 11.000 lennukontrollerit said vabastamise teated ja üksikud anti prokuröri kor-raldusse karistusprotsessi alustamiseks. Kanadas oma USA kolleegidele sümpatiseerivad lennukontrollerid alustasid siinpoolset ItÖötakistust, •keeldusid USA leniiukit^ lähtumist Juhtimast ja ajasid Ganderi lennu-rüumi segi ja muutsid õhuruumi kaoseks. Siit selgubki põhiline vahe kahe maa, Kanada ja USA vahel. President Reagan ütles: „PoIe tegemist mingi streigiga! Kui ön ole-m. as seadus, mis keelab riigite^nistu-jail streikida oma tööandja 4- USA rahva vastu." Administratsiooh Washingtonis tugines selgelt defineeritud seadustele/ mis ütlevad: „Keskvalit= suse administratsiooni alla kuuluvad riigiteenijad ei oma õigust oiTpa töökohtadele, kui nad streigivad keskvalitsus^, kui tööandja ja antud ametivande vastu mitte streikida." Kanada postiteentjate stresi nõudeid paljud, et valitsus annab seadluse, mis sünnib postiteenijad oma töö juurde tagasi. Sellele reageeris keskvalitsus Ottawas, et sellisel seadusel pole mingit mõtet: postiteenijad ei täida seda korraldust niikuinii. See ongi vahe kahe valitsuse vahel Washingtonis ja Ottawas. Sellisest suhtumisest tuli ka segadus Kanada õhuruumis. Washingtonis on tugev valitsus, Ottawas puudub valit= susel usk isegi enda teguvõimesse. Ottawas on valitsuse seadusandlusega antud võim unioonide kätte ilma, et avalikud ja rahva huvid oleks kaitstud. Washingtonis on töötajaskonnale antud Õigus enda eest kosta, kuid valitsusele on jäänud täidesaatev võim üldsuse huvide kaitsmisel. USÄ-s on jääcivustatud põhimõte, et igas töötülis on kaks poolt: riik ja töötajad. Kanadas on organiseeritud tööliskond saanud kõikvõimsaks ja kakskümmend neli miljonit Jnimest keskvalitsusega eesotsas ei oma min» git õigust. Oleks see teisiti, ei saaks toimuda sellised töötäkistused, nagis oli seda postiteeni jäte streik. See tasakaalutus õigustes tuleb Kanadas parandada. Tuleb seadusandlikult luua olukord,; kus riiklikud ja iihiskondlikud huvid oleksid kaitstud organiseeritud tööliskonna vastu. Ilma selleta kestab ka tulevikus olukord^ kus organiseeritud vähemus sunnib omahuvid peale organiseerimata töötavale enamusele viimase ja kogu rahva kulu ja kirjadega. Kiii see olukord luuakse, siis mõtleb ka organiseeritud tööliskond kaks korda, enne kui ta streikima läheb^ Sellest tuleneb ka, et üks inflatsiooniline tegur on pidurid peale saanud. Kuid tähtsam on see, et valitsus end jälle võimu juures olevana tunneb ja et valitsusel ei tarvitseks karta, et tööliskond tema seaduslikus ei ll!lllllllillllllltI]llllllllllllllil!liltllllJI!i!!lilliillH • . - .• • <5> S;0. kaks muinasjuttu S. Maasi raamatust ,,the^^^^M . Painters: and other Estonian Folk Taies", •. > vahel kandlepalad Hind $5.50. Postiga tellides pluss saatekulu 958 Broädvlew Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 On enneaegne osutada tähtsust 2 Liibüa sõjalennuki allatulista-misele Vahemere koha! USA F-14 voltluslennukite poolt. Kuid kahtlemata on sellega alanud uus ajastu, sest senini on USA laevu kaaperdatud ilma, ^^t need oleks osutanud vastupanu. Müüd aga tulistasid USA lennukid kallaletungijatele vastu ja hävitasid mõlemad Liibüa vene päritoluga sõjalennukid oma võimsate Sidervk^in-der rakettidegiai. On oluline sellejuures märkida, et USA F-14 võit-luslennukid ei olnud Liibüa poolt oma territoriaalveteks tunnistatud õhuruumis mitte juhuslikult, vaid nad olid pärit USA suurelt lennukitekandjalt Nimitz'alt, mis so koos USA Iga Vahemeire. selles osaso olukord ei ole nn lihtne, nagu see algul ehk paistab. Liibüa kolonelist diktaator Quadafi on vaba maailma terroriseerinud juba aastaid. Liibüa on ainult ca 3 miljonilise elanikkonnaga väikeriik, kuid omab tohutu suuri õliallikaid ja on selle tõttu üks rikkamaid riike. Õlist saadud tohutu suured summad kulutab Liibüa soveti päritoluga relvade ostmiseks.. Liibüa diktaator kulutab /ka suuri summasid terrorismile ja Liibüa terroristid teotsevad kõikides riikides. Möödunud talvel saatis ÜSA oma maalt välja kõik Liibüa diplomaadid, kes pidid organiseerima terroriakte ÜSA pinnal. 'Arvatakse, et isegi paavst John Paul II tulistaja teotses Liibüa rahadega. Qn oluline veel, et Süüria ja Iisraeli konfliiktis oli Liibüa üks agaramatest Süüria toetajatest relvadega. Liibüa on pidevas tülis kõikide oma naabritega. Kuid eriti halvad dn Liibüa ja tema suure ja võimsa naabri Egiptuse ja ka* Sudani: vahekorrad. OLUKOMIAD MUUTUVÄB Teatavasti viibis alles hiljuti Egiptuse president A. Sadat USA-s, kus sõlmiti mitmeid kokkuleppeid ja Egiptus ja ÜSA seisavad sõpruse vahekorras. Olgu veel märgitud, et alles kuu aeg tagasi oli Vahemeri niivõrd rahulikuks mereks, et Briti troonipärija Charles pidas seal suure j ahtlaevaBritanniaiga oma mesinädalaid ja võeti ,EgLptuse presidendi A. Sadati poolt kõigi kuninglikkude-tseremoonia reeglite kohaselt vastu. On tuntud tõsiasjaks, et monarhide • sõbralikkudele külastusretketele , järgnevad suured sündmused. Sõvetipoolsed Araabia riigid teevad :suurt kisa ja kära, et USA lennukid on Liibüa territoriaalvetes hävitanud 2 Liibüa lennukit. Tulevik näitab, et kas see on ainult torm veeklaasis või järgnevad sellele Soveti poolt vastavad tasumisaktid. - Sündmus ise leidis aset ajal, kus mõlemad suurte võimude juhid viibivad puhkusel. Ronald Reagan omas KaJifornia mõisas ja sündmust peeti _ nii tähtsusetuks, et presidenti ei äratatud, vaid ta sai sündmusest teada alles 6 tundi hiljem. L.Brezhnev viibis Krimmis puhkusel, kuid tema juures olid nõupidamisel mitmed Ida-Euroopä satelliitide juhid arvatud kaasa Poola kompartei juht S. Kania. Ootame ja vaatame, mis tuleb Vahejuhtum on erakordne ja võib omada pöördelist tähtsust selle tõttu, et senini ei ole ÜSA mere--.ja õhujõud paljude provokatsioonide puhul vastu tulistanud. Pärast Teist maailmasõda on paljud ÜSA mitmesuguseid sõja- ja vaatluslaevu koos meeskonnaga kommunistlikkude riikide poolt kaaperdatud ilma, et tasu-misaktsioone oleks ette võetud- Iraanis oU USA saatkond isegi vangis. . Seekordne kahe ÜSA sõjalennukitele kallaletungiva soveti päritoluga sõjalennuki allatulistamineSidra lahes 95 kilomeetrit Liibüa kaldast on see-: ga nagu uue olukorra ja ajastu algus, ms USA sõjajõud tahavad avalikult näidata, et nad ei talu enam selliseid provokatsioone ja tulistavad vastu. Küsimuse teeb veel selgemaks''4- jaolu, et president Ronald Reagan olles puhkusel oma Kalifornia mäges-tikus asuvas mõisas teatas- ef siin ei olnud tegemist lendurite oma algatusega ja ainult juhusega. See oli tema korraldus, et ÜSA 6. laevastik sooritas Vahemeres Sidra lahe vahetus lä- • heduses Oma manöövreid ja see oli presidendi korraldus, et kui tungitakse kallale USA sõjalaevadele või lennukitele, siis need tulistavad vastu. Juhtuski Fentagoni rapordi kohaselt nii, et kaks soveti päritoluga Liibüa sõjalennukit tungisid seallen-daivatele kahele ÜSA F-14 võitluslen-nükile kallale. Üks isegi tulistas ÜSA F-14 suunas välja oma vene pärilolii- ! ga ,,atoH" õhutõrje raketi ning teine : Liibüa lennuk avas USA lennukitele ^ tule pardarelvadest. Rohkem nad ei ; suutnud teha, sest siis tabasid neid ' USA lennukitelt väljatulistatud „Si'- tderwinder" suure tulejõuga raketid Sündmusele annab juurde omapära Liibüa võimude käitumine pärast vahejuhtumit. Liibüa teadete agentuur algul ei teatanud; et kaks nende lennukit ;hävitati. Teatati -ainult, et 8 USA sõj alennukit tungisid nende kahele lennukile kallale, kusjuures üks USA sõjalennuk hävitati. Nad isegi märkisid, et Liibüa võimud bn leidnud USA lennuki riismed. Kuid ÜSA eitab, et USA lennukeid oleks hukku-nudv. : USA avaldas diplomaatiliste kanalite kaudu •väljut protesti, et Liibüa - lennukid tungisid nende lennukitele kallale ja selle tõttu ÜSA lennukid olid sunnitud vastu tulistama, mille tõttu 2 Liibüa lennukit hävitati. Kuld ÄJK Prescriptioitš ^ Patient Record System for Seniof Cit!z©E iSr Kojutoomine 255 Morningside Avfe., West Hill, Ont. MtE 3E6 r - TEL. (416) Ühenduses on jõud Ave., Torointo, Ontari© M4K 2R6 465-4650,4654659 Päeval 10:00--3:00 (esmasp.—reedeni) öhtül 5;3(>~8:00 (esmap. ja ndjap.) Informatsiooiiä smh pangast lahtioleku aegadel. Kõik uued laenud on laenuvõtja surma puhul $30,000 ulatuses ja jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud kuni $10,(KK) ulatuses vastavalt Miidluštus® tingimus^^^ ja rentimine CEfitSB 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9 29!-5054 Ghevette Malibu : , Corv^tte ^ Delta Eighty Eight Camaro Monte Garlo Omega: Ninety EigM ^ Citation Caprice Cutläss Toronado Cavalier Impala Qi^sjj^obile Chevy Trucks and Vans ; )i 3. päeva olid RONALD RITCHIE, end. kon-ser. MP, York East, Toronto-; Impe-rial Oil'i end/ Senior Vice President ning praegu Senior Policy Advisdr of the Investment Dealers Ass. of Cä-nada; CIPA direktor; MIGÜEL S. S. WIONCZEK (ei Colegio de Mexico) Mehhikost ning GORDON THOMiP-SON (Bell Northern Research). See sessioon polnud kaugeltki nii äge kui eelmise õhtu kokkupõrge Da-me Xudith Hart'i ja Barbara Amieri vahel, delegaatide poolt ja vastu kaa-sasekkumisel. Kõik kolm esinejat käsitlesid rel-vastiimise vahendamist, populatsiooni, tehnoloogiat ja kommunikatsioo-ni peamiselt Läänemaades, suures laastus Lõuna arenevaid maid hoopis ignoreerides. — Sisuka võrdleva ülevaate majanduse ja tehnoloogia . arengust Lääne-Euroopas ja Jaapa^ nis esitas R. Ritchie. Gordon Thomp-soni kõne pearõhk oli tehnoloogia progressil peamiselt Kanadas. M. S. Wionczek ründas maailma . „super-j6ude" relvastus-ivõidujooksu: pärast, võimaliku aatomsõja hädaohtu arvestades: ,;Emissibonid on liiga suured, et neid ainult paiuikile-lastud ' või veel mitte erusolevate kindralite hooleks usaldada. Kaalul (n kogu inimkonna tulevik!" — - Hiljem kõnelesid veel teeto ,KAS ON LOOTUST KÕIGE VAESEMATEL MAADEL?" BISHNODAT PERSAUD, Gommon-wealthSecretariat, ÜJK., DUNSTAN M. WAI, Woodrow Wilson Gentre for International Scholars ja Rockefel-^ ler Tbundatioh'i xkonsültant Aafrika- Araabiamaade ning OEGD osas ning BERNARP WOOD, eksekutiiv-direk-tor, North-South Institute, Kanada. Kõnelejad esitasid võrdlemisi pessimistliku pildi tuleviku lootuste osas., B. Persaud tõi drastilisi andmeid miljonite kannatamisest alatoitluse või koguni nälja tõttu. Samuti fakte per capita sissetuleku kohta: rohkem kui ipoole maailma elanikkonna (kaasa arvatud Hiina) aastane töötasu on alla 300.— dollari! Sealjuures on aga madala sissetulekuga maadel kõige kõrgem rahvaarvu juurdekasv! D. M.Wai väitis, et isegi kõige vaesemate maade (kolmekümnest on kakskümmend üks Aafrikas) panus maailma ökonoomiale oiji küllaltki tõhus. See võiks olla veelgi suurem, -kui nad oleksid suutelised jä tahtelised omavahel harmoneerima. Sageli on tegemist ka poliitilise visiooni puudumisega kaugemate eesmärkide taotlemisel. B, Wood avaldas arvamist, et mitte alati ei ela kõige vaesemad inimesed kõige vaesemates maades j ä vastupidi. — ^Tänapäev on Kolimanda Maailma solidaarsuse test." — Tuleviku osas kordas referent teema nimetust ning lõpetas küsimusega: i,Kas QN lootust?'^ ' „F!NGED JA KONFLIKTID • KOLMANDAS MAAILMAS" oli laupäeva, l._ aug. hommikupoolse loengute-sarja pealkiri. ' Sügavalt sisukas ja mõttetLhe diskussioon oli väärikaks sissejuhatuseks konverentsi ühele huvitavamale päevale. | LUIS EGHEVERRIA ALVAREZ - Mehhiko . president 1970^76; Direc-tor General of the International Gentre for the Third World (IGtV), Mehhiko saadik ja UNESGO ekseku-tiiv- nõukogu liige enne IGTW-d: ,,1975. aastal kuulus kolm igast neljast inimesest n.n. „Kolmandasse , Maailma". Need arvud teid ei üllata. Nimetan neid ainult selleks,, et me ei unustaks, et 19 aasta pärast Ühendriigid, Kanada, Lääne-Euroo-pa, Jaapan, Austraalia ja Uus-Mere-maa kokku moodustavad ainult 13% maailma rahvastikust. Nõukogude Liit koos IdanEuroopaga 7%. Ja ülejäänud? - - kaasaegne maailm peab leidma retsepti teaduse-ja tehnoloogia inkorporeerimiseks võitluseks viletsuse, vaesuse; ning ökonoomse ja . sõjalise jõu ebaõige kasutamise vas- ,tu."V : Imperialismi kohta: „Impeeriumid jagasid kontinente. Winston Ghurchilli sõnade kohaselt; „Kesk-Ida tükeldati ühe sigari ja klaasi 'konjaki juures!" — Maailm on ikka veel jagatud mõjutsoonidesse. Kolmanda Maailma probleemid — nii sisemised kui välised — on tõsised, . hädaohtlükud \ja mõjutavad võrdselt kõiki kultuure ja ideoloo^ giaid." — L. E; Alvarez kõneles hispaania 'keeles. rahvaste ja rahvuste erinevuste ja põhiliste probleemide ning vajaduste rahuldamiseks." — ' MAURIGE, M J P . — Parliamentary Task Force on North-South Rela-tions; Ganada's Rebtions with Latin" America and the Garibbean allkomi-tee- esimees:, „New Economic Ordfer'i nõrkus või pigem hädaohtlik kiusatus on selles, et tavatsetakse kõik Kolmanda ' . Maailma probledmid panna Lääne industrialiseeritud maade süüks. Paljude 'Kolmanda Maailma raskuste juured on neis endis!" Moderaatorina toimis John Harb-ron — GIPA eelmine president; vä- I lispoliitiline analüütik. , . „UUS MÕTLEMINE WASHINGTONIS" („The New Thinking in Washington") Konverentsi kauaoodatud kõrg- . — Mitte-lõppeda-itahtva diskussiooni juhiks oli H. j ä n MäcDo-nald — York ülikooli president, GIPA direktor ja end. president.. Platformiie asusid konverentsijii-mekad ameeriklased: KENNETH ADELMAN — Poliit- . teadlane. President Reagani transit- 'sioonimeeskonna (Transition Team) liige välispoliitika ja riigikaitse alal. ' Kandidaat Reagani yälispoliitiine nõuandja. Autor ja ajakrjanik (The New York Times, The Washington Post ^jne.). Äsja president Reagani poolt määratud USA abiesindajaks ÜN-i, tiitliga Ambassador Extraordi-nary and Plenipotentiary. Väga teadlik ja hästi informeeritud Balti probleeimidest, ikestatud rahvaste vabadustaotlusist kodumail ja võõrsil ning kommunismi hädaohust ning levikust üldse. Lubas sa-mutilmõtlevate eestlaste tervitusi . isiklikult president Reaganile üle an- • da. — Väljendusrikkalt ja sisukalt, sõnalisi rünnakuid osavalt ja faktidega varustatult pareerides, jäi Adel-man igati olukorra peremeheks ka siis, kui teisitimõtlejad vastupidist püüdsid väita: KOLONISATSIOON -„Parimini edasijõudnud maad on need, kel varem oli Läänega kontakt. Libeeria — vaene Aafrika riik pole kunagi olnud koloniseeritud — järelikult ei saa tema majanduslikku viletsust, panna kellegi teise arvele. Vastupidi: endiselt tohutu rikas Portugal ise kanna- ' tab praegu raskuste all. Kaasaegses maailmas on kõige rohkem „kolöo-niaid" Nõukogude Liidul orjastatud riikide näol."- (Nimetades ka Balti riike),.. - VÄLISABI — „Enam ja enam kontroversiaalne. - ÜSA-s president Reagani administratsioon piirab abistamisprogramme nii sees-, kui võiboMa ka väljaspool. Edukad maad on end ise üles töötanud (Hong Kone:, Taiwan, Lõuna^Korea j.t.). KOLMAS MAAILM - „Hodge^3od-ge! —Kus on piirjooned? Kuhu kuuluvad ülalmainitud • arenenud maad (Taiwan i.t.), OPEG'i maad?"- " UUS MÕTLEMINE WASHINGTONIS — „Ida—-Lääne vahekord on peanrobleem. Alles selle vahekorra valguses^ ja selgudes saab vaadelda Põhja—Lõuna probleeme. USA ei karda olla üksi ja võidelda oma tõekspidamiste eest. Primaarne vajadus on. taastata ma j aduslikku tasakaalu ja sõjalist jõudu ning võimalikku vaenlasest üleolekut." Kenneth Adelman'i järel asus kõnepulti teine Ameerika delegaat HELMUT SONNENFELDT - 1944. aastal Saksaniaalt Ameerikasse tulnult, asus pärast õpinguid 1952. a. tööle Washingtonis' ÜSA valitsuse juurfes USSR ja IdanEuroopa analüütikuna. End. Senior Member of the American National Security Gouncil. ' Nimekas poliitteadlane: „01en vaatleja, ei-kellegi teenistuja praegu, õpetlane, sügava imetlusega president Reagani vastu. Jagan veendunult tema seisukohta, et ei tohi olla tagasiminekut. Ameerika on alla käinud, mõneti laostumise lävel ning ta tuleb üles ehitada sõjaliselt, (Järg. lk. 3) ir. maj5 rahvl tuge| kümj mõtti nud seisi ningl leemi on ,v presi Ärgu kai ts badu da t (USA Hiin maid saan du s Se ,.Mul siia 1 ;,lcni Ä.2 Võ peal( ne. \ | ,AJA) OTV oli U le R| lumi Pieni autoi vanuj nati( Macl ne'i M( (Küc1| Kulli tor, küsid saavi misni Nõul J kott?' tas peak< olemi ne vJ tud \| rääkil dade Surn il dc aul kaasi dik täis. posite hingtj ki pt] bertal tud sl hab. ennaa Job PearsI kuid wa oli igasuj konv< R. ja Hi ma V R. de L kardi sõita bama Sai lõuna G\v loom he a :Edi Jaapi TO, \ R. tarna asem< J. V tarnis n c m ta. Id Puh „KAN Kõr M A terna sidqnt IVA vclop denl; välisp 1968- rit Kl JAC Youth rai R Iva tagas ausus da. L lamisi vesta • Maai! kogu^ ÜS(^ 0 m-i kui 3 tan:\a ma, gl |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-08-27-02