Meie Elu = Our life, November 5, 1987

              l ;Ki «V %
ma
. nov. 1947.
Maal asuvate põgeiniike'värbamist
kaevanduste, raudteede ja jõujaa­made
töödele 1947; aastal. Samuti
silustati naiste võtmist majaabilis°
teks. Arstlik kontroll oli range.
Värvatud koondati Põhja-Sakssi°
maal asuvasse Diepholzi kogumis°
laagrisse, kus moodustati 90-mehe-line
eelkomando 10.000-tonnilise
„Libertsr** tüüpi transportlaeva
„Gener&I Stewarti" kaiutite kor-ifsistamiseks
ja võeti köögitööle. Ka
lahkusid Üksikud naised
tõlkijatena. Laev oli eelnenud suvel
sama
Põgenikud paigutati laevale 6.
novembril, jättes maha purustatud
Saksamaa. Laev lahkus samal päe­val,
peatus aga Dovdr'i reidil, et ühte
inglise, lendürif lasta vastu tulnud
mootorpäati. Nägime sel päeval veel
Inglise rannikut ja järgnevalt sinas
ka Iiri ranniku joon ning varsti oli-megi
Golfi soojas hoovuses ja tuul­tes.
Seda läbides sattusime novembri
külmade^ sügistormide piirkonda,
mis põhjustas suurema osa reisijate
merehaigeks jäämise. Toit laeval oli
hea, kuid maitsjaid vähe. Mitmed
tõotasid mitte kunagi enam laevaga
Euroopat külastada ja pidasid vist ka
oma sõna.
Mehed koristasid oma kajuteid ise,
kuna naistel tegid seda mustad.
Meestel oli naiste külastamine kaju­tites
keelatud, kuid kohtuti vahete­vahel
kõrgel dekil, kus enamus neist
lamasid haigetena ja tekkidesse mä-hituina
lamamistoolidel.
Päevade möödiimisega muutus elu
laeval uudsusest tüdimuseks. Üks-luisusesse
tõ.i vaheldust harvad möö­duvad
laevad, lainetel liuglevad del­fiinid
ja meid saatvad karjuvad kaja­kad,
sööstudes ahnelt pardalt vette
heidetud toidujäätmete järele.
Päevi hiljem nägime pikksilmas
kõrgendikku tuletorniga — Kanadat.
Enne maabumist jaotati meid kahte
gruppi: Canadian National ja Cana-dian
Pacific raudteipdele. Need oma­korda
jaotati 20-kuni lÖO-mehelis-teks
töögruppideks. Meie, eestlaste,
28-m6helise metsatööde grupiga lii­tus
kaks leedulast.
KANADAS ;
15. novembril kell 16.00 kinnitati
laev Halifaxi sadamakaile ja kell
20.00 astusime Kanada pinnale. Me­hed
kurtsid, et võimud olid unusta­nud
meid orkestriga vastu võtmast.
Rahuldusid aga tolli- jadokumentide
ametnike sõbralikkusega. Ka meie
tööandja „Nipi^onLake Timber Go."
oli lahke ja and(is igale mehele kaks
pakki Virginia tubakat, mis tollal
maksis ca 22 senti pakk. Saime ka
oma kohvjid, mis viidi kohe käru-meeste
poolt rongile. Lootmata joot-mha,
olid nad siiski väga sõbralikud.
Dokumentide kontrollil üllatas
meid ametnik, kes hüüdis meie grupi
tiumbrit soome keeles. Peale numb-
'rite ta äga rohkem ei osanud. Järgne­valt
juhatati meid vaguneisse, mille
istmed, selja-ja käsitoed olid pehmed
ja milliste ümberpaigutamisega sai­me
moodustada täispikkusegamaga-misasemeid.
NAKINA,18.11.1947: Oleme sõit­nud
umbes 1500 miili ja meie töökoh­ta
jääb veel 500 miili. Mingi teerikke
tõttu peame ootama ierve päeva. Üks
65
„Meie Elu'' nr. 45 (1965) 1987
„Meie Elu*' nr. 45
FILATEELIA
EVALD RAID
0 0 . - .
' meie laarse
näitekirjaniku sünnipäev juba jaa-nuaris
oli, saadi Montrealis sellis
tähistamisega lõpuks siiski enne
aasta lõppu toime. Sündmust tähis­tati
referaadi näol pensionäride
klubi regulaarsel kokkutulekul 9.
Kuigi.kuuiajaskonna enamik kuu­lus
sellesse vanusegruppi, kelle
meeltesse juba nende esimestel kok­kupuudetel
eesti kirjandusega Oskar
Luts oma Kevadega kustumatud jäl­jed
oli jätnud ja kelledele Luts kõigiti
hästi tuttav, oli referendil, Johanna
Toomel niipalju uusi ja vähemtun­tud
üksikasju Lutsu ja tema loomin­gu
kohta pakkuda, et see kuulajas­konna
tähelepanu pidevalt elevil hoi­dis.
Oli ju Luts see, kes noorfe luge­jate
silmad avas, nägemaks et draa­mat
ei tarvitse otsida üksnes lossi­dest,
merede tagant, röövlikoopaist
ega ka vägilaste võitlus valjult, vaid
et me kõik ise oleme kaasmängijad
eludraama laval koos meie endi
Tootside, Raja-Teelede ja Jorh Aed-nielitega.
Pr. Toome ettekannet täiendas
Teet Koppeli esinemine, kellel juba
tema näitlejakarjääri koidikul Töö­listeatris
meeldejäävaid isiklikke
kokkupuuteid Oskar Lutsuga o l i oi-nud.
Teet Koppeli poolt etteloetud
lugu sellest, kuidas Joosep Toots oma
koolivenna, Kiire saapad nööpidest
lagedaks teeb ja sellele paratamatult
järgneval ülekuulamisel enese ilusti
puhtaks räägib, kutsus esile spon-senti
tunnis on ta
pidama oma viielapselist perekonda!?
Oleme kõik naeruväärselt vaesed.
Meil pole raha isegi tulitikkude ost­miseks,
kuid teame, et olukord varsti
muutub. Kompanii esindaja teatab,
et metsalaagris olevat ees 30 kanada
töölist. Enamus gruppe on teel ron­gilt
lahkunud. Kullakaevureil tuleb
aga meie sihtkohast 200 miili veel
edasi sõita. Väljas on -lOkraadiGel-siust
ja lumi on ehk viie sentimeetri
paksune.
tõudsime Sunstrum'! jaama 19.
novembri varahommikul. Oli veel pi­me
kui maabusime oma varanatuke­sega
põlvini lumme. Nägime meile
eemalt lähenevat üht tumedat kogu
laternaga, kes hüüdis meile midagi
vene keeles. „Poisid, kurat, meid too­di
Siberisse!" hüüdis üks meestest.
See vallandas naerulagina. Sumasi­me
oma kandamitega jaamahoones­se,
kus selgus, et mees laternaga o l i
vana ukrainlane ja meie palkaja. Ka-henädalaline
reis oli meid küllalda­selt
kurnanud ja me tuju oli võrdle­misi
kehv. Jaamas leidsime söögilaua
kaetud rikkaliku toiduga, mis aitas
palju meie enesetunnet tõsta. Pärast
einet ladusime oma varanduse trak­torist
veetud reele ja astusime selle
taga laagri poole. Käisime tee laag­risse,
mida oli tervelt kaksteist kilo­meetrit,
kergete kingade ja riietuse­ga.
Muidugi olime laagrisse jõudmi-sel„
omadega läbi".
imESTATELiaREAOOR
268 Jane Street, Toronto, Ont.M6S 3Z2
Olen teie teenistuses kinnis-yarade
ostu või müügi puhul
Metro Toronto ja Ontario
. ulatuses.
(ö) Tasuta
hindamine
© Hüpoteek-laenude
korraldamine
Esindaja
LIVIA HOLMBERG
kodus 233-6482
kontoris 766-4088
taanseid naerupuhanguid kuulajas-'
konnas ning oli väärikaks finaaliks
hästiõnnestunud ettekandekoosole­kule.
MALAISIA
Pensionäride klubi 16. okt. koos­oleku
kavas oli Heino Ventseri ette­kanne
Malaisiast. Selle kauge Kagu-
Aasiä maaga tutvustamine toimus
diapositiivide varal, millele kaasusid
kõneleja täiendavad seletused ja
märkmed. Kuski on öeldud võõraste
maade jä rahvaste kirjeldamise koh­ta,
et ainult see saab ühe temale
varem-tundmata maa kohta midagi
asjalikku kirjutada, kes seal ise vä­hemalt
ühe aasta elanud on. Heino
Ventser on elanud Malaisias koos
abikaasaga üle nelja aasta, kui ta in­senerina
seal ühe uue tehase ehita­mist
juhatas.
Kuuldu ja nähtu pakkus kokkutul­nuile
olupilte selle kauge maa mit^
metõulise rahvastiku eluavaldusist
ja elutingimusist. (Quebeci maru-rahvuslasile
olnuks vast õpetlik näha
ärisilte neljas kohalikus keeles —
malai, hindu, hiina ja inglise). Rah­vuslike
ja usuliste eritraditsioonide
püsimisest üksteisega kõrvuti andsid
tunnistust värvirikkad rongkäigud,
nagu islamlaste oma, kus ülikõrgete
dekoreeritud peakatete kandjad rah­vamassis
kaasa liikusid vaheldumisi
enesepiinajatega, kes oma mõlemast
põsest läbi ulatuvaid pikki odasid
stoiliselt kandsid. Samuti hiinlaste
rongkäigud neile tüüpiliste lohedega.
Staadioniväljakul peetud paraad
hästirõivastatud ja treenitud esineja­tega
reedab rahva huvi sedalaadi va­litsuse
poolt lavastatud stseenide
vastu. Pildid igapäevasest tänava­elust
pakkusid mõningat kujutelma
kohaliku rahva elulaadist, hoonestu­sest,
liiklusest ja jaekaubitsemisest
lageda taeva all.
Oli võimalus näha ka kõneleja ko­duks
olnud villat õitsvate lillepeenar-dega
ja maniküüritud hekkidega.
Kõigile lisaks mängis kõneleja ka
malai muusikat helilindilt.
Ettekanne oli mitte üksnes huvi­tav,
vaid ka õpetlik ping sai kuula­jaskonna
sooja tänu "osaliseks.
-ts-. •
Kanada markide kogujad on loo"
mulikult huvitatud sellest, mida
pakub neile Kanada Postivalitsus
1988. aastal. Kõigepealt halb uu»
dis: alates 1. jaanuarist 1988, tõs­tetakse
jälle igasuguste saadetiste
tariife. Tavalise sisemaa kirja eest,
mis praegu nõuab 36-cendili8t
marki, tuleb uuel aastal maksta
cent rohkem. Kiri USA-sse, praegaa
42 G., saab maksma 43 c, ning õhu-postikirjad
muudesse maadesse
tõstetakse 2 centi, seega 74 centi.
Vastavalt sellele tõusevad ka iga­suguste
muude saadetiste tariifid
ja tähtkirja lisamaks.
Filatelistid on juba neli kuudooda-nud
maikuus väljakuulutatud 36-
cendilist marki kuninganna pildiga.
Seoses uute tariifidega lükkub nende
ilmumine veelgi edasi, ei tea kui
kauaks. Teadmatus valitseb ka loo­ma
piltidega uute, väike-nominaali-de
suhtes, millede ilmumine oli ette
nähtud sel aastal. Postivalitsuselt po­le
mingit informatsiooni nende koh­ta.
Samuti ei ole veel välja kuulutatud
1988. aasta markide ilmumispäevad.
Olemasolev informatsioon puudutab
ainult markide sisulist külge, s.t. tee­masid
ja motiive, mida võib näha
uutel markidel. Calgary taliolümpia
puhul ilmub aasta alguses veel neli
marki: mäesuusatamine, iluuisuta­mine,
kelgutamine ja curling. Peale
nende veel kaks sporditeemalist
marki, üks neist tähistab esimese
pesapallimängu 150. aastapäeva Ka­nadas.
Teadust ja tehnoloogiat kirjel­davast
sarjast ilmub kolmas ja vii­mane
osa. Kaks korda edasi lükatud
esimene mark kanada kunstiteoste
sarjast saab ka teoks seoses uue riik­liku
kunstigalerii avamisega Otta­was.
Järgmise aasta jõulumarkide
teemadeks on valitud ikoonid. Täie­liku
nimestiku ja markide ilmumis­ajad
avaldame, kui vastav informat­sioon
potivalitsuselt saadud.
'ie.Vl.J^83^. 85-18
Ü3
§CH
4>)
akobi kogudus
pühitses
aastapäeva
Elamiseks olid' kaks paralleelselt
barakki, mille otsad olid ühendatud
koridoridega, kus leidusid pesemi­seks
vajalikud veekraanid ja -nõud.
Ahju ülesannet täitis kunagine pli-vaat
ukse ja korstnaga. Voodid olid
otstega välisseinani ja tihedalt kõr­vuti.
Saun oli korralik ja kasutasime
seda laupäeviti usinasti. Köök söögi­saaliga
oli eribarakis. Sööklas oli alati
kohvi ja söödavat ja kolm peatoitu
olid rikkalikud, nagu pulmades. Või­malike
tulekahjude vältimiseks olid
alkohol ja sigaretid keelatud, kuid
piipu ja oma keeratud „ pläru" võis
suitsetada.
Tööks ostsime varalaost riided, ja­lanõud
ja muidugi saed ja kirved.
Esimesed nädalad töötasime mitme­sugustel
välistöödel, vee ja kütuse
varustajaiks. Küttekeha lõõmas ööd
ja päevad. Eelnenud kahe ja poole
aasta jõudeelu Saksamaal andis end
valutavate lihaste ja kontidega tun-Ühel
söögiajal tuli söögisaali pik­ka
nuga välgutades meeskokk ja kä­ratas;
„Shut-up!". Meie ei teadnud,
et metsalaagrite kirjutamata seadu­seks
oli söögi ajal rääkimiskeeld.
Meie protesti tulemusena vallandati
kokk ja jutuvabadus levis ka teistes­se
laagritesse. Sõja- ja põgenikuaja
alatoitluse tagajärjel oli nälg liha ja
magusainete järele eriti suur. Polnud
siis ka ime, et kotleti söömise võist­luse
võitjaks tuli pikk ja tugev „ Va­napagan"
18 kotletiga. Teisele koha­le
tulnud mees kuigistas 17. Ülejää­nud
langesid võistlusest välja palju
enne võitjat.
Meie tööandja, lüheldane, lai mees
lõi igal pool nõu ja jõuga kaasa. Sasis
juustest ja näokarvadest paistis tal
ainult nina ja sinised silmad. Muidu­gi
ristita ta „Samblasarveks". Õppi­sime
teda tundma õiglase ja otse­kohese
„bossipa". Jõulude puhul
murdis ta ise seadust, kui tõi meile
mitut sorti jooke, mille tõttu vist
esimest korda kõlasid sealses metsas
laulud eesti keeles ja meeliss. Kes ei
mäletaks Jaani sügavat bassi ka soo-
V i l l i Klepp
Paljudel öödel oli laagri ümbruses
kuulda luudeni tungivat huntide ulu­mist.
Kuid ainult üks kord nägin
eemalt tuisus kahte hunti hallide vai-mudena
ületamas metsalagendikku.
Teine kord, Samblasarvega reel sõi­tes
leidsime tee kõrval huntidest
murtud ja puretud, kuid veel elava
verise hu-ve lumes. Praktiline Samb-lasarv
vabastas looma piinadest ja
järgmisel päeval maitses värske liha
hästi. Paar meest nägid laagri lähedal
puu otsas looma, mida pidasid karu­pojaks.
Puu langetati ja mehed leid­sid
lumes imelooma — okassea! Ühe
oja läbipaistval jääl jalutades üllatu­sime
kui nägin\e põhjas vaevalt lii-kuvat
kilpkonna! Oli meil ju arvami-ne,
et neid leidub airiult troopilises
kliimas. Üks meestest, töötades oma
metsaribal nägi valget nirki. Ta sai
selle naha eest viis dollarit.
VILLI KLEPP
E.E.L.K. Toronto Jakobi kogudus
liühitses oma 35. aastapäeva Lõikus­tänupühal,
12. oktoobril Virginia
United kirikus, Simcoe järve ääres.
Päeva tähtsust toonitas eriti praost
Udo Petersoo kohale tulek, kes koos
koguduse õpetaja Tõnis Nõmmikuga
teenis jumalateenistusel, pidades
päevakohase jutluse. Jumalateenis­tust
kaunistas lauludega sopran Elna
Libe, orelil saatis koguduse organist
Ed. Welin.
Pärast jumalateenistust kogunesid
kirikulised kõik seltskondlikku
ruumi, kus ees ootas rikkalik kohvi­laud
koguduse daamide korraldusel,
eesotsas proua Hõbega.
Kohvilauas võttis praost Petersoo
sõna, tuues tervitusi Vana-Andrese
koguduselt ja avaldas lootust, et tal
tulevikus jälle avaneks võimalus sel­les
kaunis maakirikus jutlustada, mis
sügiskullaste puude keskel võttis
vastu tänaseid kirikulisi.
Järgnevalt võttis sõna koguduse
õpetaja, vaadates tagasi koguduse
tööle 35 aasta jooksul, tänades kõiki
koguduse juhatuse liikmeid tehtud
töö eest, neist eriti välja tuues endise
esimehe hr. Jukki ja praeguse esime­he
hr. Hõbe. Samuti koguduse daa­me,
kes alati agaralt on osa võtnud
koguduse tööst. Jakobi kogudus on
juba aastaid pidanud oma jumalatee­nistusi
Virginia United kirikus, kuna
eestlaste pere Royal Beachis ja selle
ümbruses on olnud kaunis arvukas. •
Samuti on lahkelt lubanud oma kodu
jumalateenistusteks kasutada pere­kond
Hõbed, kes omavad talu kiriku
otseses läheduses. Kuna aga aeg on
teinud oma töö ja aastatega tublisti
vähendanud ümbruskonnas kaas­maalaste
arvu, seisab Jakobi kogu­dus
otsuse ees, vähendada mõnevõr­ra
siiani peagu igakuiseid jumalatee­nistusi.
Nagu õpetaja Nõmmiku sõ­navõtust
ilmnes, tuleb see otsusta­misele
lähemas tulevikus. Veel tea­tas
õpetaja, et Virginia United kirik
pühitses oma lOO-aastast tähtpäeva
oktoobris, s.a. Sel puhul pidas Kana­da
kogudus kirikus piduliku jumala­teenistuse
19. oktoobril. Sellest ot-.
süstasid osa võtta ka kohalikud eest­lased
ja üle anda tervitused ja õnne*
soovid Jakobi koguduse poolt.
Õpetaja õnnistavate sõnade saatel
lõppes pidulik koosviibimine ja jälle
oli tailetatud Virginia United kiriku
100-aastasesse varasalve üks kaunis
|a meeldejääv jumalateenistus.
• , E. LIBE
USA postivalitsuse on pannud
pead murdma omamoodi probleem.
Nimelt avastati ühel hiljuti ilmunud
ühedollariliseL margil,,millel, Iisraeli
kultuuri- ja poliitikategelane Revel,
kuueharaline Taavetitäht. Täht on
margipilti graveeritud nii õrnalt, et
palja silmaga pole nähtav, vaid ai­nult
luubi abil. Hakates kontrollima
teisi viimasel ajal ilmunud marke,
avastati ka teistes detaile, mis ei
olnud ette nähtud margipildis, pea­miselt
kas pildi kujundaja või trüki-plaadi
graveerija nimetähed. Isegi
Rootsis töötav üheks maailma pari­maks
graveerijaks peetud poolakas
Slania oli seda teinud ühe margiga.
Selline tegu on seadusega keelatud.
Margipildi kujundada või graveerija
nimed esinevad tavaliselt all ääres,
väljaspool margipilti. Nüüd on U SA
postivalitsüs hädas, ei ole veel leitud
mingit moodust, kuidas sellise väär-nähte
vastu võidelda.
Jättes kõrvale Nõuk. Liidu margid,
leidub kä üksikuid marke teistest
maadest milledel figureerivad eesti-maalased,
s.t. kas Eestis sündinud
või seal kauemat aega elanud nime­kad
mehed, peamiselt meresõitjad ja
maadeavastajad eelmistest sajandi­test
ja nende kõrval mitmesugused
teadlased. ..Meremeestest" on tuntu­mad
Saaremaal sündinud parun
Fabian v. Bellingshausen, kes oma
hulljulgetel sõitudel avastas uusi
saari Lõunapoolusel, siis ümbe^
maailmareisi sooritanud admiral
Otto V. Kotzebue, (sündinud Tallin­nas)
ja mitmed teised. Bellingshausen!
portree esines siiani kolme maa mar­gil,
hiljuti lisandus sellele neljandana
üks Ungari mark. mis kuulub polaa^
uurijate sarja. In^elik, et ungarlased
on välja andnud sellise sarja, pole ju
neil merepiiri ega tunta ühtki ungar­lasest
polaarmaade uurijat. K u id pal­ju
imelikumaid marke on ju ilmunud
tuhandeid, näiteks igasuguste
dzhungliriikide taliolümpiamargid.
1988. aastal Calgarys toimuvaid tal-vemänge
on juba „austanud" Bolii­via,
Paraguai ja mitmed Aafrika rii­gid.
Omamoodi kurioosumina Võib
mainida, et ühel Nikaraagua margil
leiab ühe Hitleri lähemaid mehi. Ida­alade
ministri Alfred Rosenbergi
(kuigi üsna väiksena). Rosenberg tea­tavasti
sündis ja käis koolis Tallin­nas.
1942. aastal külastas ta veel
korra oma sünnilinna. Margil on kae-bealuste
grupp Nürnbergi protsessil,
nende hulgas ka Rosenberg.
Küll mitte margil, kuid ühes suurel
Ida-Saksa eritemplil leiame Bern-hardt
Schmidti (1879-1935) portree.
Schmidt on rahvuselt eestlane, sün-dinud
Naissaarel ja temast sai kuulus
astronoom ja optik. Töötas aastail
1901-1926 Saksamaal ja konstrueeris
1930.aastal uut tüüpi teleskoobi, nn.
Schmidti-kaamera. Ühel Idä-Saksa
margil on toodud Tautenburgi linnas
asuv observatoorium, milles asub
Schmidti konstrueeritud teleskoop.
Peale Schmidti esinevad veel kahe
eestimaalase näopildid Lääne-Saksa
postitemplites. Need on saksa rah­vusest
Tartu ülikooli anatoomikumi
professor Karl Friedrich Burdach
(1776-1847) ja kirurgia professor
Ernst V. Bergmann (1836-1907). Mõ­lema
portreed on pandud eritempli­tele,
mis olid kasutusel 1976. ja 1977.
aastatel Saksamaal toimunud arsti-teadlaste
kongressidel Düsseldorfis
ja Münchenis.
ROYAL LEMGEI = 7=
UUA
18-AÄKRIÜiME HEA TALU koos 7-ruumJlise heas korras
maja, hobusetalli ja muude kõrvalhoonetega. Elumajale on
juurde ehitatud garaaž ja seltskondlik ruum laeni ulatuva
maakivist kaminaga. Talu asub Chatsworthi lähedal 8-10
miili Owen Soundist lõunas, teed nr 6 ja nr 10. Hea
investeering. Sobiv noortele ^proffidele". Talve ja suve
spordlharrastajatele. Küsitav hind $89,900.
VICTOR UBE: 752-3111
OEOEB
oMasterdowii
afamily tradition
m
Teeme
udusulgtekke,
patju/ ka 100%
villaseid tekke
ja madratsi
katteid.
MEIE TÖÖTLEME ÜMBER TEIE VANU SULGTEKKEI
TORONTO
2311BloorStW.
at Windmere
763-7326
D0WN8VIEW
4544 Dufferin St
South of Finch
665-8855
THORNHILL
16 Spinnaker Way
E. of Keele on Langstaff
738-0555
SCARBOROUGH
1884 Kennedy Rd.
at Ellesmere
297-0359
WHITBY/08HAWA
Whitby Mall
Dundas 8- Thickson
57M933
BARRIE
Kozlov Centre
Cundles & Bayfield
728-9636
i
1
^1
• i.
Kl
11.
Eesti keele lektor
Eesti
Vestlusi
Toronto Ülikool
(sesti keele lektor
^aks. nMeie Elu*'
matsiooni saamis
— Milline on lekti
Toronto Ülikooli si\
— Kuna õppetool
lub fakulteedile, on 11
varn ja kuulub Õppet|
malaadsetega (ung(
slaavi keelte ja kirji
juurde. Mitu aastat õ|
eesti keelt Toronto
School of Continuinf
Need kursused olid
ei andnud aga punkt(
na õpetasin mainitud!
aasta enne asumi
Bloomingtöni Üliköi
Möödüriüä^Mtöl'
tooli elluviirtiisega K|
ka eesti keelt Õpetan
jälle õpetaja. Kursus
õppijatele ja võimal|
jalike krediitide saai
lin mina lektori koi
edasijõudnutele. Öp|
15, neist 11 ametlil
nuid. Nende viie mi
hulgas on mõned,
kuna nad said hilja
Balti K]
Üliõpil!
Saksal
Balti Kristlik Üliõ)
sai omale aluse 40 aa;
aastal, ning ta eesi
õpilasi kristlikku ui
sõna kaudu juhatada
mai ajal toeks tõelist]
rite elu elamises. S{
tegutseb kristlikku 01
sidemete loomisega
sega üliõpilaste vahi
eesti, läti ja leedu sJ
gitöö üliõpilaskonnal
nlUsel alusel, pealmit
vabariigi piirides, onj
teistes maades, näitej
hapealseid gruppe.
Eesti, läti ja leedul
del on oma sekretärij
andeks on oma rahvi
koordineerida. BKÜLl
mub peasekretäri, juh|
gu kaudui^ kus töõtavi
grupid'koos. Iga-aastj
Bonn-Bad-Godesbergj
liikmeskonna üldkoos
takse läbi BKÜLüldtel
Uno Kaur ja Ellinor
tutavatel kohtadel eesl
niseerimisel ja läbiv|
juures.
BKÜLkasutuselpnl
desbergis „Hau8 Ann|
mäe maja, kus toimun
korraldatud programn
ja iga-aastane konj
Annaberg" on ka
õpilasühiselamu Bonnj
res õppivatele üliõpij
bergi ruumides leidub!
rahvaste organiseeritud
laste seast kasutaval
Saksamaa Eesti Skaut
malev oma aastakoos]
koos Saksamaa Eestlaj
teega kevadisteks töö]
päevadeks; Reinimaa
gakoor „Leelo" oma t|
EELK Saksamaa Pra(
liku töö . tegemiseks jl
. nimiseks; ning mitmeij
maid gruppe.
BKUL annab välja ij
sakeeles Balti Aastaraj
tisches Jahresbuch"),
artikleid usuliste, kulti
duslikkude ainete üle|
tavad Balti rahvaid.