Meie Elu = Our life, September 10, 1987

              .Gollection Develo?: 3j?anch,
4'
TE
Secot^d Class Mall Regislratlon No.
Nr. 37 (1957) 1987 NELIAPÄEVAL, 10. SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 10 XXXVni aastakäik
ja
a-Saksamaa
iabiraakimisi katiga
Kommunistliku Ida-Saksamaa
juht Erich Honecker teostas käes­oleval
nädalal esimese ametliku
külaskäigu Lääne-Saksamaale pä­rast
Teist maailmasõda, mille järel
loodi kommunistlik Ida-Saksamaa
Iseseisva riigina. See oli esimene
Ida-Saksa juhi käik Läände. Külas­käik
Lääne-Saksamaale kestis viis
päeva.
Kohtumisel Honeckeri ja tema
delegatsiooniga Lääne-Saksa
kantsler Kohi ja sealsed poliitilised
juhid protestisid selle vastu, etlda-
Saksa piirivalvele on antud käsk
tulistada igaüht, kes tahavad kahe
Saksamaa vahelist piiri ületada ja
pääseda välja Läände. Lääne-Sak-samaa
nõudis selle korralduse tü­histamist.
Ka nõuti Berliini müüri
lammutamist. Idä-Saksa juht ja ta
delegatsioon võeti Bonnis vastu
protestidemonstratsioonidega.
,Musta Lindi Päeva" demonstratsioonilt St. Catharineses. Ees, vasa­kul
-—Eesti Seltsi juhatuse liige Aista lostman omavalmistatud pla-aheidatud
vene karu orjastatud maade nimedega.
. Foto — Benno Jostman
9 Musta Lindi Päev^
t Catharineses
St Catharineses kujunes rainlane Ben Doliszny ja lõppsõna
„Musta Lindi Päev*' sel aastal eriti ütles poolakas Adam Kossowski.
võimsaks protestmeeleavalduseks. Lauldi 0 Canada {a St. Cathari-
Eesti Seltsi esimees ja Ikestatud nese linnapea joseph McCaffrey
Rahvaste president Henn Hänilane kutsus kõiki oma büroosse kuldraa-tegi
kiiduväärse töö. Ta korraldas matusse oma nime kirjutama,
pressikonverentsi, kus kõnelejaks Sellega lõppes sisukas „Musta
oli „Mu8ta Lindi Päeva" algataja Lindi Päeva" meeleavaldus ja mindi
Markus Hess. Kohalikud raadiod laiali südames rahuldustunne; et mi-andsid
edasi informatsiooni ja dagi kasulikku on jälle korda saade-
Henn Hänilase intervjuud nädal tud.
aega iga tunni aja järele. Samuti 24-dal augustil tõi ajaleht „Tribu-toodi
ära kohalikus lehes Henn Hä- ne" foto demonstratsioonist ja Henn
nilase artikkel kutsega kõiki de- Hänilase intervjuu ja hoiatuse, et
monstratsioonist osa võtma.
Et eesti ajalehed ei jõua õigeks
ajaks kohale halbade postiolude tõt­tu,
siis püüti telefoni teel kaasmaa-
Gorbatšov on kõige intelligentsem
sovjettide juht tänapäeval. Tal on
lahke ja libe naeratus, kuid sealjuu­res
kõige mõjuvam ja ülbem diktaa­tor
ja seda ei tohi võtta nii kergelt! Ida-
OSI liitugu
Mtsijahile Kanadas
„New York Times" avaldas oma
1> sept. numbri juhtkirjade lehekül­jel
soovituse kellegi R.H. Hodges^i
suäüsst, kes on märgitud kui üle 30 a.
tegutsenud natsikütina ( „ . . . hdd
re§earched and tracked Nazi v^ar
criminals for more than 30 years"),
— et praegu on USA kohtuminis-
Eestlaste naispere oli^usta Lindi Päeva ajal New Yorgis täis poliitilise väljaastumise indu, olles arvukalt teeriumile ja selle eriuurimisasu-kohal
Roc{(efelleriCenteris toimunud tulemuslikul rahvusvahelisel demonstratsioonil, kus meenutati II tusele OSI kohustus asuda köos-maailmasõja
ajal Ida-Euroopa rahvastele osaks saanud ja siiani kestval ülekohut. Pildil osa nende perest, *ööle Kanada valitsusega nende
alates vasemalt: gdr. Epp Vinkman, Reet Pogacia, Sirje Okas-Ainso BATUN-i juhatusest, Ülemaailmse ^ttutus^^^^^^
Eesti Keslknoukogu. liige Aiinö Paide-Kosesson ja L M ^ : Foto — Salme'Parming- ühenduses Simon Wiesenthali do-
• ••••. ' ' •. . • • • • ~ • • ' •., • . • ~~ ———— kumentide keskuse" andmeil 8 tu-lastele
demonstratsiooni teatavaks Euroopa rahvad ei saa kunagi püha-teha,
keda iganes kätte saadi. Selle ta kuni nende maad on vabastatud
türannia alt. Samas artiklis toodi ka
ära juhatusliikme Asta Jostman'i in­tervjuu,
kus ta mainis oma perekon­na
ja tuhandete baltlaste küüditamist
Siberi orjalaagreisse ja sovjettide tü­ranniat
meie omal kodumaal.
Tass süüdistab Rootsi
oe <P33 0 aania siirma
STOCKHOLM (EPL}— Nõüko- metamata Talväri nime,-kirjeldanud VÄL)ANÕUDMISTE ALL -
gude telegraafiagentuur Tass ata- temaja Rootsi vastu paisatud süüdis- ..Svenska Dagbladet" on rääkinud
keeris ühes Laine Loo signatuuri tusi pealkirja a l l T a s s süüdistab en- Rootsi välisministeeriumiga,. kus
kandvas artiklis Rootsit kui,,sõja- dist eestlast massimõrvas". Okupat - märgiti, et mingit ametlikku välja-roimaritele
kaitse andjat". Glas- sioonikohus olevat leidnud, et eest- nõudmist ei ole esitatud. Pressiesin-nošti-
ajastu uueks rünnatavaks on lane on süüdi „sadade süütute tsivii: daja Martin Hallqvist on lubanud
78-aa8tane Södertälje-eestlane lisikute vangistamises ja nende kan-. arhiivist järele vaadata, mis kauges
Ago Talvar, iseseivusaegne Kaitse-hande
(!) „ukrainlasest endise SS-ohvitseri"
ja 218 teistest rahvus­test
endiste SS-ohvitseride kui im­migrantide
„jantlikul möödahiili­mise
viisil"{kasutatakse sõnu —
evading, farcical subterfuge jne.)
ning USA-poolse vaikiva nõusole­kuga
Kanadasse sisselaskmisega
1948. Ja 1952.a. vahel, kellede ni
tõttu oli ka kaasmaalasi kokku tul­nud
suuremal arvul kui eelmisel aas-
" t a l . :
DEMONSTRATSIOON
Ilusa sinitaeya all oli kohal 600 de-monstranti
päevakohaste loosungi­tega
St. Catharinese linnavalitsuse
hoone ees. Linnavalitsuse trepil olid
rivistunult rahvuste esindajad oma
lippudega koos aukülaliste, valitsuse
esindajate ja St. Catharinese linna­pea
Joseph L. McCaffery'ga, kelle
proklamatsioon ilnius 19. augustil
kohalikus ajalehes, kuulutades St.
Catharines'e „Musta Lindi Päe­vaks".
Henn Hänilane tänaskokku-tulijaid
ja mais oma avakõnes, kok­kuvõtlikult,
et sel teisel,,Musta Lindi
Päeval", olles siin vabaduses, tuleta­me
meelde oma raudse eesriide taga
vaevlevaid 5desid ja vendi, kelledel
puudub sõnaõigus. Hoiatas • mitte
langeda sovjettide propaganda ohv­riks,
olgu diktaator milline tahes ja et
usuvabadus sovjettide türannia all
liidu Lääne Maleva ohvitser ja sek­retär,
kes maa okupee^rimisel or­ganiseeris
metsavendade vastupa­nu
okupatsioonivõimul^ Haapsalu
küüditamised, mis ka tema isiklikult
natustes vanglates ja' surmalaagri- ; minevtosluto F^^^ kaasaegsena üle elama tunnista-tes
. kõne alla tulla mingi väljaandmine,
Et rootsipoolset huvi suurendada, kuna Rootsi ei anna kedagi välji,
on lisatud kolme eestirootsi päritolu- keda ähvardab surmanuhtlus.
med* on S. WiesenthaU-nimeliselt ^^""f^ täiestirPalus kõiki kokku
keskuselt Kanadale üle antud. hoida moto all,. Peacewithfree|iom".
Päevakohase palvuse pidas lleedu-
• ' ~ • • lane õp. Mroz. Järgnes St. Cdthari--
nese linnapea läkitus. Peakõnele­jaks
oli kohalik ärimees Edward
Birmingham, kelle kõne oli hästi ja
põhjalikult ette valmistatud.
Artiklis meenutatakse, et Talvar
mõisteti N. Liidu kohtu poolt juulis
1967 .seljataga surma ja kuigi kaks
"aastakümmet ;on möödunud välja-
- nõudmise esitamisest Rootsi valitsu­sele,
ei ole teda välja antud ja ta on
saanud Rootsi kodakondsuse.
Tassi rünnaku alusel on „Svenska
Dagbladet'' asja üles võtnud ja ni-ga
mehe nimed, kes olevat hukatud:
Arne Laanes, Thomas Lilja ja Valde­mar
Kivramees.
Tassi järgi olevat Talvar sõja ajal
jana.
utustaja on seadnud küsimuse,
miks kunagi ei süüdistata vene oku­pante
endid sõjaroimades?
ÄSSITUSKAMPAANIA
nAftonbladet" omakorda teatab,
etnõukogude massiteabed on alusta­nud
ässituskampaania Ago Talvari
Martin Hallqvist avaldab imes­tust,
et juhtum just nüüd jälle välja
tuuakse?
,,Svenska Dagbladeti" , reporter
võidelnud„militaarfashistlikus!'ük- Roger Magnergärd on ajanud juttu
suses ja artikli lõpus üteldakse patee- süüdistatava elukaaslasega, kes on
tiliselt, et „eesti elanikkond nõuab andnud sõjaaegsetele sündmustele
Rootsi poolt kaistud roimari välja- tausta: eestlased võitlesid okupanti-andmist
õiglaseks, karistuseks", dega ja Talvar alustas metsadest
Kaks tema kaaslast olevat nõuko- koos teiste eestlastega relvastatud . ^ . , i , . J
gude poolel juba 1967 aastal maha vastupanu venelastele. Taustaks olid . ^^^^^^^^ jutustanud,
lastud. okupatsiooni massilised mõrvad ja (Järg lk 3
KÕNE
Ta ütles muuhulgas, et kommu­nism
vajab kapitalismi oma toetu­seks.
Kapitalism oli ka Vene sõjaväe
koori toetajaks kui nad tulid siia.
Selgitage seda afganistaanlastele,
ütelge neile mitte muretseda kuna
vastu ja on ta üles otsinud, teda tegu on vaid Ivanite kooriga! Kas te
St. Catharinese Eesti Seltsi esi­mees
ja Ikestatud Rahvaste presi­dent
Henn Hänilane demonstrat­sioonil
avasõna ütlemas.
Foto - Benno Jostman
pildistades ja täit nime välja tuues.
Ago Talvar on kindlakujuliselt lü­kanud
süüdistused,, massimõrvas" ategijate
seadus jõustub
sel nädala]
Kanada kriminaalseadustiku
muutmise seadus, millega sõjaku­ritegudes
ja kuritöödes inimsuse
vastu kahtlustatavate süüasju aru­tatakse
Kanada kohtutes ja Kana- OF ES
SUGISSIMMAN I
ESTI MAJA TORONTOS
KLUBIOHTU
STOFEST
RoedQl, 2. oktoobril, 1987. a. kell 8 õhtul
* KAVA * BAAR * SOE TOIT
xtBoem
laupäeval, 3. oktoobril, 1987. a. kell 5 õhtul
* KAVA • BAAR * TANTS ' SOE TOIT
p i l H I I •
IPühapäevai;4. Oktoobril, 1987. a. kell 11 e.l. - 3 p.l.
lil:
Korraldajad - asi
AVO KITTASK ja Eesti Maja kontoris (416) 461-7963
Abistamiskomitees (416) 461-1344
Aftonbladetile ütleb Ago Talvar,
©ini
^ U M A S TULU EESTI MAJALE
toidaks meest, kes tahab matta teie
lapsed? Anname neile tasuta oma
poomisnööri.
Jätkates kõneleja käsitas siinset
pressi. Ta ütles, et aastate jooksul
tehtud mitmed küsitlused näitavad,
et enamik ajakirjanikke kaldub sot­sialismile.
Meedia ignoreeris Alex-ander
Solzhenitsyn'i poolt antud õu­duspilti,
kuid nimetab kommunismi-vastaseid
fashistideks ja natsideks.
Tõstke häält, et kommunistide toit- da seaduste järgi, võeti möödunud
mine ja aitamine on reetmine! nädalal Kanada senatis vastu teisel
Sõna võtsid veel parlamendiliik- lugemisel. Käesoleva nädala alul
med Robert Nichjolson (Niagara pidi seadus senatis võetama vastu
Falls), Jim Bradley MP (Lincoln kolmandal lugemisel, mille järel
County], Philip Andrew MPP (Lin- seadus jõustub allakirjutamisega
colnC); lätlane Steve Setkus; uk- kindralkuberneri poolt.
TRIINU PÄRASTLÕUNA
pühapäeval, 20. septambril kell 2 p.|.
Toronto Eesti Maja suures saalis
• i
TOilNU 35. AASTAPÄEVA TÄHISTAMISEKS
Laulu- ja sõnalisi ottakandeid ning
rikkalik einelaud.
Pääsmete eelmüük Eesti Abistamiskomitees.