1979-02-22-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
\1
JUH o:?u
NELJAPÄEVAL, 22. VEEBRUARIL THURSDAY, FEBRUARY 22 XXX aastakäik
teadete järgi Pekingist ja mujalt on tõenäolik, et Hiina tõmbub tagasi Vietnamist ja seega väheneb sõja
laienemise oht. Laupäeval hiina vaed tungisid üle piiri ja küresti vallutasid Vietnami territooriumi mitmes põh-ja-
provntsis umbes 6 miili sügavuselt ja ühes punktis liikusid pealinna Hanoi suunas. Kuna N. Liidul*ori kaitse-pakt
Vigtnamlga, peeti võimalikuks venelaste sekkumist.
Eesti Vabariigi iseseisvuse 61. aas- pi ja tulemuseks on Eesti Vabariigi
tapäeva pühitseme välismaadel see- 20 aasta tegelikkus, mida nüüd igal
kord erioludes> milliseid rõhutavad aastal pühitseme. Iseseisvuse mõte
mitmed kriisid ja raskused vabades oli julge mõte ja tehtud otsus julge
tööstuslikes maades: majanduskriis, otsus. Meed mehed, kes selle otsuse
rahanduskriis, töökriis ja lõpuks po- tegid ja teostasid vajavadki sellepä-liiitilised
kriisid rahvusvaheliste-mõ- ^rast klassifitseerimist, kui Eesti ise-
Kidegav seisvuse rajanud mehed, kes riskisid
Kui Eesti Vabariik sündis revolut* Oma eluga, et eesti rahvale vabadust
«ioonis laguneva Venemaa paratama- saavutada.
i-Vietnami ühine piir on ,1000
km.: Sinna' olid hiinlased koondanud
umbes 150 000 meest ja rünnak algas
umbes 40 000-ga. Arvatakse; et Vietnami!
oli vastu panna vaid kolmandik
sellest, kuna neil käib sõda ikka
veel Kambodzhas. v :
Hiina ja Vietnami vahekord häbenes
ajast kui kommunistid võtsid üle j
Lõuna-Vietnami aastal 1975. Peking
süüdistab Hanoid Vietnamis elunevate
hiinlaste tagakiusamises ja
Kambödzha ründamises, keda toetas
Hiina. Pekingis väidetakse, et invasioon
oli provotseeritud: ja on Viet-namile
hoiatuseks.
Kommunistide omavaheline sõjata
järeldusena puht enda alalhoiu
iarviduse survel, siis teise maailmasõja
järgne maailm on hoopis ulatus-
Mkumas ümberkujunemise dünaami-
See riisiko oli väärt seda, sest sel
le tulemuseks eksisteerib rahvaste
ajaloo veergudel ja maakaardil Ees
ti Vabariik. Kuigi 20 aastat hiljem
Une konflikt oli nädalalõpul uudiste
tulipunktis kogu maailmas, kuna
peeti võimalikuks selle laienemine.
Moskvast tulid ametlikud protestid.
Washingtonis: ja teistes pealinnades
algas intensiivne dipjomaatilirie.tegevus
venelaste rahustamiseks ja hiinlaste
mõjutamiseks.
Kinnitamata teadetel Moskvast, tühistas
N. Vene sõjaväes puhkused ja
seadis end võitlusvalmis. :
Teated lahinguväljadelt olid aga
napid. ja vastukäivad. Hanoi propaganda
kõneles vahvast vastupanust,
mis olevat hiinlased peatanud ja tekitanud
neile palju kahju.
Iisraeli vasty
Araabia sissid jä Iraani revolutsionäärid
lõid liidu Iisraeli Vastu; mis
muudab tasakaalu Lähiš-Idäs. PLO
juht Yasser; Arafat võeti vastu südamlikult
Teheranis ja ta avas, rüüstatud
endises Iisraeli konsulaadis
oma peastaabi. Shahh toetas Iisraeli
ja müüs sinna õli. Uus võim lõpetab
õli müügi nii Iisraelile kui Lõuna-
Aafrikale, kuid mujale lubatakse eksporti
taas alustada. Mis ulatuses ja
kunas pole selge.
Toronto iesti Õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi
kas mitmete kontinentide ulatuses. Eesti Vabariik likvideeriti uues rah
See dünaamika | i ole kaugeltki lõp- vusvahelises võitluses ja meie ida
penud, vaid reaktsioonid kestavad naabri pettuse ja vägivallaga; ei kus
#iia edasi, tekitades uusi iseseisvaid tuta see ometi Eesti Vabariigi õle
rahvaid ja kujundades ümber teiste masolu tema eksistentsi aastatel.
Juures riigikordi. Iseseisvuse Manifesti väljakuulu
Üheltpoolt -.1 on selle dünaamika tamine oli nagu igavese tule süüta
põhjuseks vabade tööstusmaade de- mine, mis helendab ka siis kui Eesti
mokraatlik liberaalsus ja teiseltpoolt Vabariik on faktiliselt lakanud eksis
praeguse Venemaa panslavistlik ag- teerimast. Meie kohuseks on seda
rsssiivsus ülemaailmse revolutsiooni tuld elus hoida kõikjal välismaadel,
teostamiseks, kuid nõukogude must- teiste rahvaste peres ja iseendi süda-n
ja domineeriuiise all. Suurte jõu- meis. Selleks on meil täielik õigus ja
dude mängusolleš on ka dünaamika vabadel maadel ka vabadus, kuid
suur jä võnked sagedased. kõigepealt iseendi vastu kohustus.
Ka seekordsel E. V, aastapäeval on Võib olla just selle kohustuse ni-meil
põhjust eraldada iseseisvuse ra- melkogunemegi Eesti Vabariigi aas*
ijanud mehi neile järgnenud poliiti- tapäeval ka seekord, et lisada omal
kuist, kes Manifestiga eesti rahvale südameisse uut kütist ja leeki, et üha
loodud sisulistele alustele asusid usk kestaks meile igaveselt Vabadustuli.
riasti üles ehitama iseseisvat riiki ja See on eesti rahva ajalooline päev,
selle rahvale vajalikke funktsioone, kus meenutame ajaloolisi mehi ja
Riigi loojad olid need mehed, kes pi- kinnitame oma ajaloolist tungi ja Vadasid
iseseisvuse väljakuulutamise jadust teistest sõltumata olla. Pä-paratamatuks
järelduseks (Jaan rast meid on palju iseseisvaid rah-
Foska). Seda vaatamata sellele, et ve- vaid juurde tulnud palju lootusetul
e väed olid ve^l sees ja saksa väed maist oludest. Kõigi inimõiguste
olid igapäev maad okupeerimas. Li- mõistete ja põhimõtete kohaselt on
saks sellele tuli end varjata punaste meil õigus olla nende hulgas ja juba
saadikute ja soldatite vägivallatsemisest/
et mitte katkestada iseseisvuse
mõtet puht füüsilise likvideerimise
• läbi. :
Eesti Majas, laupäeval, 3. märtsil 1979 algusega kell 7 õ.
Tants Georg Iltali orkestri saatel.
Eeskavas noortegnipp ,,Jaanik"o
^ Loosimine il Emehtid % Sm? ;
Laudade ettetellta^^ Pääse $6.00
seseisvuse manifesti üks koostajaid
iRDINANO PIIERSEN SURI USA-!
Teisipäeval, 27. veebruaril, kolmapäeval, 28. veebruaril
ja reedel, 2, märtsil kell 8.30 õ,
Pühapäeval, 18. veebruaril suri
USA-s, Põhja-Carolinas viimane Eesti
Vabariigi loojaid ja kahe esimese
Ajutise Valitsuse teedeminister dipl-ins.
Ferdinand Petersen.
13. märtsil oleks F, Petersen saanud
92 aastat vanaks. F, Petersen
maetakse Kanadas, Torontos asuval
perekonna matusepaigal. Kadunut
jäävad leinama abikaasa Maret, tütar
ja pojad perekondadega. Pärast-sõja-
aastad elas ja töötas kadunu
New Yorgis, kuid asus kolm aastat
tagasi oma noorema poja juurde
Chapel Hiili. Riiklike ja rahvuslike
teenete eest valiti F. Petersen Eesti
Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks.
Kirstupanek neljapäeval, 22. veebruaril
kell 20.30 Peetri kirikus. Ärasaatmine
reedel kell 10.00 Mount
Pleasant kalmistule.
F, Petersen on üks neid kPUtreU liiga
väheseid ees ti ava 1 iku. elu tegel asi,
kes on oma eluarhiivi korda seadnud.
Selle tulemusel on valminud üle
400 leheküljeline masinkirjas käsikiri,
mis valgustab paljudest aspektidest
ka neid sündmusi ja teaevList,
milliste ajel sündis iseseisev Eesti
; ; ' (Järg lk. 2)
kaastegevad j
"•JOHN PRITCHÄRD, dirigeiit
. i •
PETER SERKIM,: klaver; C,!
Eeskavas teisipäeval, 27. veebruaril ja
kolmapäeval, 28. veebruaril
BERLIOZr • Overture:: Beatrice &
: MÖZÄRT: / . Piano Concerto No. 22, K. 482
R. STRAUSS: Symphonia Domestica,; Op. 53
Eeskavas reedel, 2. märtsil |
- • • EESTLASTE .KESKNÕUKOGU KANADAS KORRALDUSEL
pühapäeval, 4. märtsil kell 3 p.l. Eesti Maja suures saalis
vanema vennana.
Tänapäeva poliitilises dünaamikas
on võim vallutanud vabu rahvaid,
kuid on vaim ka vabastaniid rahvaid
Ajutise valitsuse julgeoleku huvi- ülemvõimu alt Meil puduvad relvad
des loodigi Päästekomitee (Jüri ja võim. Kuid meil ön vaim —• Vaba-
Vilms, Konstantin Päts ja Könstan- dusvaini. Viimase nimel tahame hoi-l
i n Koidik), kes1 n.n. võõraste vägede da oma igavest Vabadustuld ajaks,
kahe rinde vahel iseseisvuse Mani- mil lööb uuesti tund, kus saame oma
festi üle maa teatavaks tegi ja tege- Vabadus Manifesti jällekordselt rah-likku
valitsemisse asus selleks, et esi- vastele teatavaks teha.
neda konkreetse iseseisvusega. Need
suunad jä mõtted viidi tegelikult lä- V.
PUBLIKU TUNGIVAL SOOVIL KORDAMISELE 1
Aldo de Benedett'i ülilõbus kevadkömöödia
Sl
BERLIOZ Overtüre:.
MOZÄRT: Piano Concerto No. 22, K. 482 '
§: Symphöny No. 2in D Major. Op. 73
Victoria ja Shuter Streets ,
Pääsmed: S5.00, p.50, $11.00,113.50
Pääsmed saadaval Massey Hall Box Officels
Lähemaks informatsiooniks helistada tel. 363-9797
Koostöös Eesti Kunstide Keskusega ja teiste organisatsioonidega.
SÕNALISES OSAS esinevad: praost Õ. PUHM, aupeakonsul I.
HEINSOO, EKN esimees U. PETERSOO ja abiesimees H. LUPP,
Eesti Liidu Kanadas esimees; A. TRUUVERT, Toronto Eesti Võitlejate
Ühingu esimees A. KALA jä Eesti Skautide Maleva esindaja
skm. E. ALEVE. ' •1
: '
KONTSERTOSAS: Esimese Eesti Muüsikakonverentsi Võistluste
talendid: EVI VALGE, ROSE-MARIE LINDAU, TARMO TENG ja
•JAAN MEDRI.. •, ÕED • LINDAUD ja PEETRI KIRIKU NOORTE
KOOR „LOOTUS".
Eesti Kultuurifondi laureaatide ja stipendiaatide auhindade välja-
• .kuulutamine. — PROF.- JAAN TIMUSK.ja STELLA KERSON. '.• ; :
v
Pääse $3.—, pensionäridel $2.—. l
7/
E E S T
T C Ä T F" T)
~ I * P - EESTI MAJAS, pühapäeval, 11. märtsil, kl. 2.30 p.l.
PÄÄSMED 14.00 — Pension, ja õpilas. $3.00 — müügil Eesti Abistamiskomitees — 4614344; ,,Meie
Elus" — 466-0951; PORCs (Mt. Pleasant)— 488-2078 ja etenduse eel TEATRI KASSAS.
Informatsioon — 485-7823.
Etendus HAMILTONIS: laup., 17. märtsil kell 7.30 õ. kiriku saalis 18 Victoria Ave. S.
• V
. . . - v
• Hs
17. märtsil 1979 kell 7 õ. Toronto Eesti Majas.
Tantsuks mängib V. GUSTAVSON'i orkester. ^T:\:::V:•^:';':'''"•
Pääsmed saadaval koOriUikmeilt. Laudade Ettetellimine tel. 449-3106
v
,IKN esimees
Tecadusf aj@ — Eneri
$4.C0 isikult koos kavaraamatuga,
TORONTO EESTI SEGAKOOR
TORONTO EESTI ORKESTER
Dnga-Pici Korfys — ©reli soolo
ased, skaudid ja gaidid vormis avatud kell 2 p.L
j
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 22, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-02-22 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E790222 |
Description
| Title | 1979-02-22-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | \1 JUH o:?u NELJAPÄEVAL, 22. VEEBRUARIL THURSDAY, FEBRUARY 22 XXX aastakäik teadete järgi Pekingist ja mujalt on tõenäolik, et Hiina tõmbub tagasi Vietnamist ja seega väheneb sõja laienemise oht. Laupäeval hiina vaed tungisid üle piiri ja küresti vallutasid Vietnami territooriumi mitmes põh-ja- provntsis umbes 6 miili sügavuselt ja ühes punktis liikusid pealinna Hanoi suunas. Kuna N. Liidul*ori kaitse-pakt Vigtnamlga, peeti võimalikuks venelaste sekkumist. Eesti Vabariigi iseseisvuse 61. aas- pi ja tulemuseks on Eesti Vabariigi tapäeva pühitseme välismaadel see- 20 aasta tegelikkus, mida nüüd igal kord erioludes> milliseid rõhutavad aastal pühitseme. Iseseisvuse mõte mitmed kriisid ja raskused vabades oli julge mõte ja tehtud otsus julge tööstuslikes maades: majanduskriis, otsus. Meed mehed, kes selle otsuse rahanduskriis, töökriis ja lõpuks po- tegid ja teostasid vajavadki sellepä-liiitilised kriisid rahvusvaheliste-mõ- ^rast klassifitseerimist, kui Eesti ise- Kidegav seisvuse rajanud mehed, kes riskisid Kui Eesti Vabariik sündis revolut* Oma eluga, et eesti rahvale vabadust «ioonis laguneva Venemaa paratama- saavutada. i-Vietnami ühine piir on ,1000 km.: Sinna' olid hiinlased koondanud umbes 150 000 meest ja rünnak algas umbes 40 000-ga. Arvatakse; et Vietnami! oli vastu panna vaid kolmandik sellest, kuna neil käib sõda ikka veel Kambodzhas. v : Hiina ja Vietnami vahekord häbenes ajast kui kommunistid võtsid üle j Lõuna-Vietnami aastal 1975. Peking süüdistab Hanoid Vietnamis elunevate hiinlaste tagakiusamises ja Kambödzha ründamises, keda toetas Hiina. Pekingis väidetakse, et invasioon oli provotseeritud: ja on Viet-namile hoiatuseks. Kommunistide omavaheline sõjata järeldusena puht enda alalhoiu iarviduse survel, siis teise maailmasõja järgne maailm on hoopis ulatus- Mkumas ümberkujunemise dünaami- See riisiko oli väärt seda, sest sel le tulemuseks eksisteerib rahvaste ajaloo veergudel ja maakaardil Ees ti Vabariik. Kuigi 20 aastat hiljem Une konflikt oli nädalalõpul uudiste tulipunktis kogu maailmas, kuna peeti võimalikuks selle laienemine. Moskvast tulid ametlikud protestid. Washingtonis: ja teistes pealinnades algas intensiivne dipjomaatilirie.tegevus venelaste rahustamiseks ja hiinlaste mõjutamiseks. Kinnitamata teadetel Moskvast, tühistas N. Vene sõjaväes puhkused ja seadis end võitlusvalmis. : Teated lahinguväljadelt olid aga napid. ja vastukäivad. Hanoi propaganda kõneles vahvast vastupanust, mis olevat hiinlased peatanud ja tekitanud neile palju kahju. Iisraeli vasty Araabia sissid jä Iraani revolutsionäärid lõid liidu Iisraeli Vastu; mis muudab tasakaalu Lähiš-Idäs. PLO juht Yasser; Arafat võeti vastu südamlikult Teheranis ja ta avas, rüüstatud endises Iisraeli konsulaadis oma peastaabi. Shahh toetas Iisraeli ja müüs sinna õli. Uus võim lõpetab õli müügi nii Iisraelile kui Lõuna- Aafrikale, kuid mujale lubatakse eksporti taas alustada. Mis ulatuses ja kunas pole selge. Toronto iesti Õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi kas mitmete kontinentide ulatuses. Eesti Vabariik likvideeriti uues rah See dünaamika | i ole kaugeltki lõp- vusvahelises võitluses ja meie ida penud, vaid reaktsioonid kestavad naabri pettuse ja vägivallaga; ei kus #iia edasi, tekitades uusi iseseisvaid tuta see ometi Eesti Vabariigi õle rahvaid ja kujundades ümber teiste masolu tema eksistentsi aastatel. Juures riigikordi. Iseseisvuse Manifesti väljakuulu Üheltpoolt -.1 on selle dünaamika tamine oli nagu igavese tule süüta põhjuseks vabade tööstusmaade de- mine, mis helendab ka siis kui Eesti mokraatlik liberaalsus ja teiseltpoolt Vabariik on faktiliselt lakanud eksis praeguse Venemaa panslavistlik ag- teerimast. Meie kohuseks on seda rsssiivsus ülemaailmse revolutsiooni tuld elus hoida kõikjal välismaadel, teostamiseks, kuid nõukogude must- teiste rahvaste peres ja iseendi süda-n ja domineeriuiise all. Suurte jõu- meis. Selleks on meil täielik õigus ja dude mängusolleš on ka dünaamika vabadel maadel ka vabadus, kuid suur jä võnked sagedased. kõigepealt iseendi vastu kohustus. Ka seekordsel E. V, aastapäeval on Võib olla just selle kohustuse ni-meil põhjust eraldada iseseisvuse ra- melkogunemegi Eesti Vabariigi aas* ijanud mehi neile järgnenud poliiti- tapäeval ka seekord, et lisada omal kuist, kes Manifestiga eesti rahvale südameisse uut kütist ja leeki, et üha loodud sisulistele alustele asusid usk kestaks meile igaveselt Vabadustuli. riasti üles ehitama iseseisvat riiki ja See on eesti rahva ajalooline päev, selle rahvale vajalikke funktsioone, kus meenutame ajaloolisi mehi ja Riigi loojad olid need mehed, kes pi- kinnitame oma ajaloolist tungi ja Vadasid iseseisvuse väljakuulutamise jadust teistest sõltumata olla. Pä-paratamatuks järelduseks (Jaan rast meid on palju iseseisvaid rah- Foska). Seda vaatamata sellele, et ve- vaid juurde tulnud palju lootusetul e väed olid ve^l sees ja saksa väed maist oludest. Kõigi inimõiguste olid igapäev maad okupeerimas. Li- mõistete ja põhimõtete kohaselt on saks sellele tuli end varjata punaste meil õigus olla nende hulgas ja juba saadikute ja soldatite vägivallatsemisest/ et mitte katkestada iseseisvuse mõtet puht füüsilise likvideerimise • läbi. : Eesti Majas, laupäeval, 3. märtsil 1979 algusega kell 7 õ. Tants Georg Iltali orkestri saatel. Eeskavas noortegnipp ,,Jaanik"o ^ Loosimine il Emehtid % Sm? ; Laudade ettetellta^^ Pääse $6.00 seseisvuse manifesti üks koostajaid iRDINANO PIIERSEN SURI USA-! Teisipäeval, 27. veebruaril, kolmapäeval, 28. veebruaril ja reedel, 2, märtsil kell 8.30 õ, Pühapäeval, 18. veebruaril suri USA-s, Põhja-Carolinas viimane Eesti Vabariigi loojaid ja kahe esimese Ajutise Valitsuse teedeminister dipl-ins. Ferdinand Petersen. 13. märtsil oleks F, Petersen saanud 92 aastat vanaks. F, Petersen maetakse Kanadas, Torontos asuval perekonna matusepaigal. Kadunut jäävad leinama abikaasa Maret, tütar ja pojad perekondadega. Pärast-sõja- aastad elas ja töötas kadunu New Yorgis, kuid asus kolm aastat tagasi oma noorema poja juurde Chapel Hiili. Riiklike ja rahvuslike teenete eest valiti F. Petersen Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks. Kirstupanek neljapäeval, 22. veebruaril kell 20.30 Peetri kirikus. Ärasaatmine reedel kell 10.00 Mount Pleasant kalmistule. F, Petersen on üks neid kPUtreU liiga väheseid ees ti ava 1 iku. elu tegel asi, kes on oma eluarhiivi korda seadnud. Selle tulemusel on valminud üle 400 leheküljeline masinkirjas käsikiri, mis valgustab paljudest aspektidest ka neid sündmusi ja teaevList, milliste ajel sündis iseseisev Eesti ; ; ' (Järg lk. 2) kaastegevad j "•JOHN PRITCHÄRD, dirigeiit . i • PETER SERKIM,: klaver; C,! Eeskavas teisipäeval, 27. veebruaril ja kolmapäeval, 28. veebruaril BERLIOZr • Overture:: Beatrice & : MÖZÄRT: / . Piano Concerto No. 22, K. 482 R. STRAUSS: Symphonia Domestica,; Op. 53 Eeskavas reedel, 2. märtsil | - • • EESTLASTE .KESKNÕUKOGU KANADAS KORRALDUSEL pühapäeval, 4. märtsil kell 3 p.l. Eesti Maja suures saalis vanema vennana. Tänapäeva poliitilises dünaamikas on võim vallutanud vabu rahvaid, kuid on vaim ka vabastaniid rahvaid Ajutise valitsuse julgeoleku huvi- ülemvõimu alt Meil puduvad relvad des loodigi Päästekomitee (Jüri ja võim. Kuid meil ön vaim —• Vaba- Vilms, Konstantin Päts ja Könstan- dusvaini. Viimase nimel tahame hoi-l i n Koidik), kes1 n.n. võõraste vägede da oma igavest Vabadustuld ajaks, kahe rinde vahel iseseisvuse Mani- mil lööb uuesti tund, kus saame oma festi üle maa teatavaks tegi ja tege- Vabadus Manifesti jällekordselt rah-likku valitsemisse asus selleks, et esi- vastele teatavaks teha. neda konkreetse iseseisvusega. Need suunad jä mõtted viidi tegelikult lä- V. PUBLIKU TUNGIVAL SOOVIL KORDAMISELE 1 Aldo de Benedett'i ülilõbus kevadkömöödia Sl BERLIOZ Overtüre:. MOZÄRT: Piano Concerto No. 22, K. 482 ' §: Symphöny No. 2in D Major. Op. 73 Victoria ja Shuter Streets , Pääsmed: S5.00, p.50, $11.00,113.50 Pääsmed saadaval Massey Hall Box Officels Lähemaks informatsiooniks helistada tel. 363-9797 Koostöös Eesti Kunstide Keskusega ja teiste organisatsioonidega. SÕNALISES OSAS esinevad: praost Õ. PUHM, aupeakonsul I. HEINSOO, EKN esimees U. PETERSOO ja abiesimees H. LUPP, Eesti Liidu Kanadas esimees; A. TRUUVERT, Toronto Eesti Võitlejate Ühingu esimees A. KALA jä Eesti Skautide Maleva esindaja skm. E. ALEVE. ' •1 : ' KONTSERTOSAS: Esimese Eesti Muüsikakonverentsi Võistluste talendid: EVI VALGE, ROSE-MARIE LINDAU, TARMO TENG ja •JAAN MEDRI.. •, ÕED • LINDAUD ja PEETRI KIRIKU NOORTE KOOR „LOOTUS". Eesti Kultuurifondi laureaatide ja stipendiaatide auhindade välja- • .kuulutamine. — PROF.- JAAN TIMUSK.ja STELLA KERSON. '.• ; : v Pääse $3.—, pensionäridel $2.—. l 7/ E E S T T C Ä T F" T) ~ I * P - EESTI MAJAS, pühapäeval, 11. märtsil, kl. 2.30 p.l. PÄÄSMED 14.00 — Pension, ja õpilas. $3.00 — müügil Eesti Abistamiskomitees — 4614344; ,,Meie Elus" — 466-0951; PORCs (Mt. Pleasant)— 488-2078 ja etenduse eel TEATRI KASSAS. Informatsioon — 485-7823. Etendus HAMILTONIS: laup., 17. märtsil kell 7.30 õ. kiriku saalis 18 Victoria Ave. S. • V . . . - v • Hs 17. märtsil 1979 kell 7 õ. Toronto Eesti Majas. Tantsuks mängib V. GUSTAVSON'i orkester. ^T:\:::V:•^:';':'''"• Pääsmed saadaval koOriUikmeilt. Laudade Ettetellimine tel. 449-3106 v ,IKN esimees Tecadusf aj@ — Eneri $4.C0 isikult koos kavaraamatuga, TORONTO EESTI SEGAKOOR TORONTO EESTI ORKESTER Dnga-Pici Korfys — ©reli soolo ased, skaudid ja gaidid vormis avatud kell 2 p.L j |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-02-22-01
