Meie Elu = Our life, November 15, 1979

              NELJAPÄEVAL, 1S.N0VEMBRIIL--THURSMY, NOVEMBER 15 Seie Elu" nr. 46 (1553) 1979
ao»*
@regi09s@pslgyga
: V ABIKS PERENAISELE s
:
KÕRVITS
Toronto Eesti Naisseltsi juhatus,
koos kultuur-ringiga korraldasid
üheksanda ,/Triinu'' õhtu 1. nov. Tae­valuugid
olid valvuri poolt lahti
unustatud, kuid vaatamata vihmale
oli inimesi saja ümber.
„Triinu" toimetaja Malle Laansoo
ütles T E . Naisseltsi tegevushooaja-le
avasõna. Ajakirja asutaja, Veera
Grünthal ei saanud tervislikkudel
põhjustel Montrealist siia sõita, tal­le
saadeti allkirjadega tervitus; ,
Malle' Laansoo tegi teatavaks rik­kaliku
eeskavaga õhtu lisas tuntud
vanasõna „Kergem on kivisilda mõõ­ta
kui kive kokku kända" .Sellega vii­pas
ta piltlikult toimetusele saade­tud
paradoksaalseid arvustusi ja õpe­tusi.
Nagu — „Ärge tooge ajakirjas
toiduretsepte"! — „Miks Triinu ei:
avalda rahvuslikkude toitude retsep­te?"-
Siis — „Triinus pole müüd kui
organisatsioonide; juubelkirjütised"
— „Miks teie meie seltsi juubeli ole­te
välja jätnud" jne. Ta leidis aga, et
eesti naine on kriitiline ja et sõelu­des
saab parema ja puhtama vilja.
Isegi läti naistel polevat nii head aja­kirja
kui meie „Triinu".M. Laansoo
jättis aga iargu ütlemata, mis luge­jaid
möödunud emadepäeval solvas,
et kaanepildiks oli pandud koera
pilt!
Maret Lepik'u huvitav i ettekanne
oli- rahvalauludest, kuidas naist on
õpetatud, istuma,ja astuma neiust
pea!le kuni abieluni ja. peksmiseni.
: Lõpuks lausub üks mees „miks ma
peksan oma naist kui ta sõtkub lei­vad
käskimata".
Ellen Irs'i ettekanne oli väga hea
ja elevust tekitav. Ta. luges „Perno
Postimehest" postipapa paunast
naise kohta, 1860 aastast ja ta oma
humoresk oli meie elust" aastaküm­nete
kaupa. Elasime alguses pead-jalad
koos. Siis 40 aastaselt oli naps
ja naisest lahutus 50 aastaselt tants
hommikuni, tööstus kaubandus, ra­hakogumine
ja suvilad. 60 aastaselt
ei kohvi, suitsu, viina ehame ja jäta
sool maha kui halvatust ei taha...
Noor meil hädaohtu kipub ja vana
elu 'küljes ripub! Ta tõi lõpuks ka
Anna Haava filosofeeringu naisest,
mis- tema 75 aastat tagasi ütles „Püüa
abielus olles mehele samuti meeldi­da
;kui enne abiellumist. Ära tülitse
raha üle. Tunne hüviy mis maailmas
sünnib. Unusta see mees, kellega sä
oleksid" võinud ka abielluda jne."
Tamara Norheim rõõmustas kuu-
; la jäid Tudor Vettik'u ,,Laul sõnajala
õiest" ja ühe uue, väga ilusa laulu­ga
„Mu kodu". Klaverisaade oli Tii­na
,Norheim'i popit. Publik -soovis li­sapala,
aga ei saanud.
Kirjanik Salme Ekbaum esitas oma
uuest luulekogust „Ema käed'', «Ja­nu"
ja raamatu aasta puhul ilmunud
luuletuse, kus lapsed enam ei loe.
T. E. Naisseltsi käistööõpetaja Hil­ja
Aun tutvustas M, Laansoo ideed
Eesti vappide tikkimise näol ja tea­tas,
et nad hakkavad käsitööringis
rahvuslikkudel ainetel kleite tegema.
Siis maitsesime kohvilaua looteid,
kus müuhea hulgas ilutses „Triinu"
väljaandja A, Külm'a poolt saadetud
suur tort-ja M. Laansoo kaudu soo­vis
väljaandja õhtule'head kordami­nekut
ning lubas omalt poolt kõik te­ha,
et ajakirja tase ikka kõrgel sei­saks
Soovis, et ,,Triinu" tee leiaks
võimalikult paljudesse Eesti kodu­desse.
...
Lõpuks avaldas M. Laansoo loo­tust,
et ühendus Triinu lugejate ja
kõikide nende paljude kaastööliste
vahel ikka alles jääks. Kõigile neile,
kes on annud oma aja ja töö, olgu
teadmine, et seda tööd läheb tõesti
kellegile tarvis, et see paljudele rõõ­mu
teeb ja rahuldust toob. Vastas­tikkune
mõistmine on ühe ajakirja
ja lugeja koostöö aluseks.
::• 'E.T.T.
Toitaineliselt koostiselt
kõrvits samasse liigitusse kus on
kurk, melon, vesimelon ehk arbuus
jm. Need on rohke veesisaldavusega
vili-aedviljad (ca vett), neis on
meeldivaid maitse- ja lõhnaineid. Ar­vatakse
(dr. med. J. Sõrra) et kurgi-mahl
ja keedis kõrvitsaseemnetest
mõjuvad takistavalt soolade sadestu-misele
uriinis, pidurdades neeruliiva
tekkimist. Ja — juba vanas Egiptu­ses
kui ka kodumaal Eestis oli kur-gimahl
tunnustatud ilüravivahen-diks.
"•
300 g puhastatud kõrvitsat lõigata
väikesteks tükkideks, panna keema
3 dl veega, lisada killuke võid, siis 2 ,
sl mannat või riisi ja lõpuks 4—5 dl
piima.- Maitsestada soolaga, suhkru­ga
ja 1—2 riivitud mõrumandiiga.
Kõrvitsa*magustoidudele on mee tar­vitamine
eriti omal kohal.
, On hea teada, et kõrvitsatükid mis
tihedalt täidavad poole-liitrilise mõõ-dunõu,
kaaluvad 300—400 g. Kõrvit­sat
peab koorima võrdlemisi pak­sult
et eraldada koorealust puiset
viljaliha/Retseptis märgitud ainete
hulk on arvestatud umbes kaheks
toiduportsiöniks. j
205reisijat.
uiis -Boeing 747 Combi „Magnu§ Vikieg01 võitab peale 431 tonni kampa, (cargo) ja
iiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiniiiiiiiiii^
|||||!IJ||illllllllllllllll!llllllllllllitllllll!M^
Jälle kase ladvast lehed langevad
ja käes on aeg, mil hoolas autooma­nik
saeb oma sõiduriista korda eel­seisvaks
talviseks sõiduperioodiks.
Tähelepanu tuleb juhtida eriti selle­le,
et antifreeže radiaatoris ja akna-pesemise-
vee anumas oleks küllalda­selt
tugev.
Kummide surve langeb külmaga
ja nendesse tuleb õhku juurde pum­bata.
Peatselt on ka aeg käes talve-.
kummid panipaigast Ivälja otsida ja
need alla panna,, kui need on olemas.
Moodsate radiaal-kummidega on
paljud saanud hakkama ilma lume-kummideta,
kuna nendel kummidel
on pinnas krobedama mustriline ja
nad haaravad sõiduteed laiemalt ja
tugevamalt. Raske tagavara ratas-kumm
on uutel automudelitel asen­datud
kerge ruumi- ja raskuse sääs­ta
j aga (Space-saver)mida saab hä­daabinõuna
kasutada sõiduki paran-duskohta
toimetamiseks. Paljud, kel
pole sellisesse moodsasse tagavara-kummisse
usku, .ostavad kaks ratast .
lumekummidega ja kasutavad siis
ühteteist tagavarakummiks suvel ja
tavalist kummi tagavarakummiks
talvel. Tuleb aga meeles pidada, et
radiaalseid: kumme Nei tohi segada ta­valiste
kummidega, kuna mõlemad
kumhiiliigid töötavad erinevalt.
Segatult muutub auto roolimine
ebakindlaks, võib tekkida hädaohtlik
diagnaalne kõikumine (Swäy) ja eri­ti
kurvetel võib auto minna kergesti
kontrollist välja. Mõnedel on auto
: ümbervahetamise ajal 'olemas \'äga
korralikult hoitud regulaarsed lume-kümmid
ja kiusatus neid kasutada
uue auto alla on siis suur. On siiski
kasulik seda riski mitte võtta ja need
kummid koos autoga sisse vahetada,
kuna enamus auto-müügikohti arves­tavad
neid vana auto sisseostuhinna
määramisel. Hästi reguleeritud moo­tor
tagab külma ilmaga kindla star-'
timise, säästab bensiini ja ei tekita
ebameeldivaid olukordi vales kohas
seisma jäädes. Paljudel op aga tead­mata,
et nüüd võivad Ontario auto­sõitjad
saada karistada selle eest, kui
auto pole korralikult „tuned-up",
ajab tagant välja, musta suitsu ja
reostab sellega/ õhku. Senini kuulu-sid
määruse alla õhu-saastamist väl­tiva
seadeldistega autod ja trahvi
said need kes ^seadeldised olid kas
kõrvaldanud või lasknud korrast ära
minna nii, et. nende väljalaske gaasid
olid liiga mürgised. Möödunud suvel
kehtvustatud. uued karmimad mää­rused
haaravad kõiki mootorsõidu­keid
ja lisaks sellele, on karistatav
ka tina sisaldava bensiini tarvitami­ne
nendes autodes, mis ehitatud tina-vaba
bensiini jaoks. Ontario valitsu­sel
pole aga kahjuks küllaldaselt,
inspektoreid määrustest kinnipida­mise
kontrollimiseks. Registreeritud
4 miljoni mootorsõidukist kontrolli­ti
möödunud aastal ainult 25000, mil­lest
nähtub, et võimalused kontrolli
kätte sattumiseks on võrdlemisi mi­nimaalsed.
Ontario maanteesid pat-rulle.
erivad ainult 4 vastavate mõõdu­riistadega
varustatud sõidukit. Ins­pektorid
arvestavad, et ligi 40% moo­toritest
töötavad ,,mustalt"; s.o. kar­buraatorid
pole korralikult reguleeri­tud,
süüteküühlad on viletsad ja
süütejagamine ebatäpne,
General Motors on nüüd avalikult
tõotanud, et juba 1985. mudeliaastal
laseb turule esimesed elektri jõul
töötavad sõiduautod. Nende väike­autode
müügihind oleks praeguste
'kalkulatsioonide kohaselt ca $6500.—
ja esimesel aastal kavatsetakse ehi­tada
vähemalt 50.000 tükki. Jõualli­kaks
on uuelaadsed tsink-nikkel aku­mulaatorid,
millede elektri konser­veerimise
võime on 2,5 korda suurem
kui senistel autotööstuses kasutatud
akudel. Ühe laadimisega saab sõita
kuni 160 km. 80 km. tunnikiirusega
ja neid saab laadida igal pool, kus
olemas 110 voldiline elektrivool. GM
on uute akude leiutamiseks kuluta­nud
viimaste aastate jooksul üle 35
miljoni dollari ja kuna uurimisetöö
'jätkub, võib loota, et seniks, kui
elektri-autod lähevad massprodukt­siooni,
on sõiduulätus veelgi pikem.
Mis puutub nende autode sõidukulu­desse,
siis pole loota, et alguses see
kiiiurieks odavamaks bensiini jõul
Kuubistatud kõrvitsale! valada nii
palju lahjat äädikavett (J5 dl veele 2 •
sl äädikapiiritust) et see kataks kõr­vitsa.
Hoida üleöö jahedas. Ühe liitri
kõrvitsatükkidele võtta 5 dl äädika­vett,
2—3 dl suhkrut/kaneeli, 5 nelki,
sidrunikoort ja kanget äädikat. Vesi
panna keema, maitseainetega, keeta
mõni minut, lisada kõrvitsatükid ja
siis kange äädikas. Keedetud kõrvits
tõsta purki ja kõrvitsatükkide vahe­le
panna, soovi korral, mõned killud
mädarõigast hoidijse paremaks säilu­miseks.
Lahu valada salatile läbi sõe­la.
Hoida jahedas. -
Kui palju võtta kanget äädikat,
oleneb äädika sordist ja kangusest.
Sellepärast on vajalik, järgneda juhi­sele
mis on vastava äädikasordi pu­delil,
kaubadeklaratsioonis, " ' •,
KÖRVITSA-ANANASSI ,: - X • ,
KISSELL MEEGA
300 g kuubistatud kõrvitsat panna
keema 5 dl veega. Lisada tükk kanee­li,
paar-kolm nelki, riivitud sidruni-vöi
apelsinikoort. Kui kõrvits on pa­rajalt
pehme, lisada ^2 dl müügilole­vat
tambitud ananaasi (ananas-kross),
maitsestada meega ja lisada
1—2 spl kartulijahu segatud vähese
;külma veega. Kuumendada, keema.
Serveerida külmalt mandliküpsiste-ga,
koorega või vahukoorega.
Need. on mõned üksikud kõrvitsa-toidud.
Eestlastel, kes siin ise kasva­tavad
'kõrvitsaid on hea võimalus
valmistada rohkem ka neid kõrvitsa-toite
milliseid valmistasime kodu­maal.
Näiteks praadisime kõrvitsa-viilusid,
hautasime kõrvitsat sibula­ga
ja tomatiga, keetsime kõrvitsakis-selli
jõhvikatega ja valmistasime
kõrvitsa vormiroa riisiga.
Ellen Roosme (EPL)
Teisipäeval, 30. oktoobril toimus
Toronto mugavas Copenhagen
Roomi restoranis SASI lennuliini
erakorraline pressikonverents turis­mi-
ja spordireporteritele, et tutvus­tada
laiendatud SAS'i programmi.
Esindatud olid Toronto suürajalehte-de,
raadio ja TV jaamade reporterid.
SAS Kanada peakorterit Montrealist
esindasid Hans Dedekam — General
Manager ja Eric Kuuti — Public Re-lation
Manager. Kohal oli ka Toron­to
osakonna juhataja Stan Tapson
District Manager. "
kuuest ja laiendatud SAS'i program­mist
andis ülevaate Eric Kuuti. Tun­duvalt
on suurendatud lendude arvu
Skandinaaviasse. Põh ja-Ameerika
lähtekohtadest mis hakkab (cehtima
talvise perioodiga.-14.000 istekohta
nädalas on saadaval Montreali, New
Yorki, Chicago, Los Angelese, Seattle,
Änchbrage ; j a ; ' Skäiidiriölavia; vahel.
Lendudeks kasutatakse ainult muga­vaid
suurlennukeid DC-10 ja Boeing
747. Alates 1. novembrist on saadaval
uus n.ri. SAS „Business Class" nen­dele,
kes reisivad palju äri ülesandel.
Lennukitel on reserveeritud eraldi
osa ärireisijatele, mis on tunduvalt
mugavam „Economy Glassist" ja an­nab
võimaluse kas puhkamiseks või
järgmise äritehingu 'ettevalmistami*
seks. Koos paremate lennutingimus-tega
ärireisijatele pakutakse ka
võrdseid võimalusi hotellides peatu­miseks
mõõdukate hindadega. On
mõeldud ka kaasareisivatele abikaa­sadele.
Arvata võib, et „Business
Class" leiab suurt kasutamist.
Alates- 4. jaanuarist kuni 28. märt­sini
on saadaval Montrealist erilised
9-päevased suusaprogrammid Nor­rasse,
Lillehammeri ilusatele süüsa-radadele.
Lennu hinnaks on 1611.00
millele lisanduvad elamiskulud 5410
Uudisena SASf i tegevuses on lennu
ja laevasõitjatele programm Air &
Sea Cruises, mis hõlmab tuntud lae­valiine
nagu Royal Viking Line, Nor-wegian
America Line, Bergen Line,
Silja Cruises, Furichal Cruises, Costa
Cruises, Karageprgis Cruises, „K"
Lines, Sun Lines ja Holland America
Line. . :..
•• SAS võtab kasutamisele Euroopa
suurlinnade vahel uue ja moodsa
miseks suveks on vefel väga vähe koh­ti
vaba. Eriti olümpiamängude tõttu
on juba nüüd paljud lennud välja
müüdud liini lendudel. Lenhuhinda-de
kohta märkisid SAS'i esindajad,
et sama mõõdupuu mis^maksab auto
bensiini kohta maal, maksab ka õhus
lennuki kütteäine osas. Järgmise su­ve
sõiduhinnad on kavandatud prae­gustele
õli hindadele — mis juhtub
hindadega 6 kuu jooksul, keegi ei
julge ennustada ega vastata.
Kindel on see, et kui lennukid veel
suürlennuki Airbus, A 300, mis algab lendavad, siis vaatamata tormile ja
lendu Kopenhageni—Londoni, Oslo
—Kopenhageni ja Stokholm—Ko­penhageni
vahel. Kopenhageništ väl­juvad
ka SAS'i lennukid igasse nelja
maailmakaarde.
Pressikonverentsil selgus, et järg-teistele
raskustele, SAS on vanade
uljate vikingite eeskujul alati esimes­te
hulgas, nii lõpetas hõimuvend
Eric Kuuti oma ettekande Vikingite
ridades.
ema
llllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllillillllllllllllllllllllllN
IST!
.Gl
Loomuliku elukäigu toimel oh meil
paguluses kujunenud uus rahvus-grupp
ehk — võiks öelda— uus ge­neratsioon.
Need on tõovabasse ikka
jõudnud kaasmaalased, kelle peami­seks
ühiseks tunnuseks on pensionil
olek. Vanemaks generatsiooniks ni­metada
oleks neid enam raske, kuna
sel omaaegsel nn. nooremal generat­sioonil
hakkavad juba lapselapsed
abielusadamasse jõudma.
See uus generatsioon näitab ka ela­vat
kokkuhoiu tunnet, kuna me leia-'
me neid igasugustes keskustes koon­duvat
omaette tegevuseks omaette
koondiste raamides, pensionäride
ühingutes ehk klubides. Selline
koondumine toW^^mulikult • ka
USA-si võib-olla eriti aegsasti New
Yorgis, kus end nimetatakse New
Yorgi Eesti Seenioride Keskuseks,
töötavatest autodest, põhjuseks on, mil on üle pooletosina aastaid tege-akumulaatorite
iga. Neid tuleb vahe- vust seljataga.
tada iga 45,000 km. järele ja ikkagi
veel suur raskus vähendab auto kan­dejõudu.
Positiivseks küljeks on et
mootorid töötavad mürata; ei reosta
õhku ja muidugi mis kõige tähtsam,
aitavad õlikriisi leevendada! Tulevi­ku
plaanide kohaselt on 1990. aastal
10% General Motorsi produktsioo­nist
varustatud elektri jõul töötava­te
mootoritega.
Nagu üldselt teada, peavad kõik
autojuhid, kes ületavad 80 a. vanuse­piiri
igal aas,tal tegema sõidueksami,
kusjuures peab qlema ka arsti tun­nistus,
et tervis on autosõiduks vaja­likult
korras. Ontarios on üle 80. aas­taseid
autojuhte umbes 19.000 ja vä­ga
huvitav on, et vastavalt eksami-
Koonduse omapärase nime tingi­sid
mitmed omapärased asjaolud.
Selle asutamisel nimelt sihiti organi
seerumisviisi poole, mis oleks mah-neerijäte
kokkuvõtetele, annavad nad
sõidueksamite sooritamise osas sil­mad
ette disko-generatsioonile/ Nii.
sooritasid üle 80-ne .vanustest 8596
eksamid edukalt, kuna samal ajal
noortest, esimest korda eksamile mi­nejatest,
said ainult 66% sõiduloa
esimese katsega. Vanemad autojuhid
s.o. üle 65 aastased tingisid ainult
4% Ontario liiklusõnnetustest;' 16-
aastased 24%. Autojuhid 17—24 va­nuseklassis
tekitasid 24 korda roh-õnnetusi
kui pensionärid.
tunud New Yorgis reeglipäraselt te­gutsevate
teiste rahvuste või gruppi­de
„Senior Citizen" raamidesse ja
seega kvalifitseerituks toetussumma­de
saamiseks kohalikult linnavalitsu­selt.
Kuna see siiski mitmetel põh­justel
polnud läbiviidav, siis jäädi te­gutsema
tavalise eesti ühinguna aga
tolle ,,ühkema'' niitfe all, mis juba
kord oli tarvitusele võetud.
Käiakse koos kaks korda kuus
New Yorgi Eesti Majas New Yorgi
Eesti Haridusseltsi lahkel vastutule­kul.
Peetakse iga kord mõni ettekan­ne,
kõneldakse, mõõdetakse soovijail
vererõhk ja tehakse tervisvõimlemist
asjatundja, pr. Anu Ojamaa juhtimi­sel.
Tegeletakse ka käsitööga ja vas­tavate
näitustega, kusjuures toimu­sid
ka peennahatöö kursused kunst­nik
R. Söödi juhtimisel. Kokku tuleb
osavõtjaid nii saja piirides, kuna liik­mete
arv aga ulatub üle veerand tu­hande.
Muidugi juiiakse ka (paberist)
tass kohvi koogikese või saiakesega.
Aegajalt toimuvad suuremad ette­võtted,
nagu õli asja Mardipäeva pi­damine
söömalauas ja ettekannete­ga.
Et seda tehnilistel põhjustel pol­nud
võimalik teha eesti Mardipäeva
ajal. siis lepiti ameeriklaste Hallow-eeni
eelpäevagä 30. ottoobril. Kombe
kohaselt avati koosvibimine keskuse
esimehe pr. M. Mäekee poolt ja pal­vuse
pidas Õp. R. Khiranna, meenu­tades
ühtlasi kodumialt lahkumist
35 aastat tagasi. Pr. I. Paomees lu­ges
ette ühe koomilise följetoni, maa­naise
arsti juures käimisest ja Malle
Mägi esitas klaveril paar pala. Klave­ri
saatel esitas deklamatsiooni ru'k-kilillestja
laulis vana^stläne pr. L.
KÜSIMUS: Olen 19-aastane noor.
Juba ajast, mil oskasin tähelepanu
osutada näonahale on mind vaeva­nud
tedretähed. On see mingisugune
nahahaigus või häire ja kuidas oleks
võimalik neid kõrvaldada?
VASTUS: Tedretähed ei kujuta en- .
dast mingit nahahaigust, vaid on kaa­sasündinud
omapära. Õrna nahaga
punajuukselistel ja heladamanahalis-fel
blondidel on eriti kevadel tedre­tähed
lahutamatuteks kaaslasteks.
Tedretähed tekivad juba Japšeeas.
Algul 'kujutavad nad endast väikesi
kollakaid kurn' prüunikaskollakaid
täpikesi ninaotsal ja põskedel. Aas­tatega
nende värvus tugevneb ja
hulk suureneb; Tedretähtedega ei
kattu mitte üksnes nägu ja kael, vaid
nad võivad lokaliseeruda ka rinnal,'•'
käsivartel ja jalasäärtel. Tavaliselt
on tedretähed just noorte inimeste
nuhtlus; aastatega muutuvad aga
tedretäred kahvatumaks ja keskeas
võivad isegi täielikult kaduda. V
Tedretähtede värvuse intensiivus-tumine
ori seotud päikesekiirgusega.
Sellest on ka rahva saas levinud väl­jend:
„Kellel on näol tedretähed, se­da
päike armastab". Kevadel ja su­vel
muutuvad tedretähed palju tu­medamaks
kui päikeseväestel aasta­aegadel.
Kuidas tekivad tedretähed?
Naha pindmises 'kihis asuvad pig-emndirakud,
millest on sõltuv naha
värvus. Olenevalt pigmendi kontsen­tratsioonist
võib nahk olla tumedam
(koguni mustjas) või heledam. Kui
pigmendiräkud on nahal jaotunud
väikeste ebaühtlaselt paigutunud lai-gukestenä,
kujunevadki tedretähed.
Kui tedretähti pole palju ja nad
on küllaltki heledad, siis ei mõju
need häirivalt ja selliseid tedretähti
ei saa kuidagi kosmeetiliseks defek-
. tiks pidada. Niisuguseid tedretähti
võib vaadelda kui teatud tüübi oma­pära
ja nende häbenemiseks pole
mingit põhjust. Paljudele noortele
annavad just nad terve, elurõõmsa
Dreyman, kes nimetas erid humoori­kalt
„antiik-eestlaseks".
Kombe kohaselt austati ka kõiki,
kel oli. sügise jooksul olnud sünni­päev
„elagu"-iaulmisega. Eelolevast
programmist tehti teatavaks Linda
Ormissoni ettekanne rahvusmustri-test
ja L. Vahteri ettekanne: „Kas
•Eesti iseseisvuse kaotus oli parata­matu?'
Jõuluõhtu kavas on ette näh­tud
konsul Lirikhoršti esitus: ,,Paavst
ja ikestatud rahvad".
•':•:••/>• • . E. N. '••
ja kelmika ilme. Suvel kui nägu on
päevitanud muutuvad ka tedretähed
vähem märgatavaks. .
Kui aga tedretähed on väga tume­dad
ja eralduvad teravalt üldisest
nahatoonist, siis peab hakkama neid
päikese eest kaitsma. Juba varakult
(alates veebruarikuu lõpust), kui päi­kesekiirte
toime on eriti intensiivne,
tuleb nahk enne päikese kätte mine­kut
päevitusvastase kreemiga sisse
määrida — ,,Vanda Siin Tan Lo", ja
katta „Cover up stick'iga".
Kui kasutame „tõhusamäid" pre­paraate,
I tuleks konsulteerida dermatoloo
;|gSga, . • •'. •
sest peaeagu kõik pleegitavad ja
koorivad salvid ja kreemid on naha­le
kahjulikud. Neis sisalduvad ained,
eriti elavhõbeda ühendid, imenduvad
naha kaudu organismi ja pikemaaja­lisel
tarvitamisel võivad esile kutsu­da
mürgituse, Arst ei soovita elav-hõbedasalve
üle 5—6 päeva järjest
kasutada ja määravad 3-—4 päeva­seid
vaheaegu.
Peagu Ikõik pleegitavad kreemid
kuivatavad nahka ja nende pidev tar­vitamine
võib. soodustada kortsude
tekkimist. Kuiva näonahaga naised
peaksid nii palju kui võimalik piira­ma
valgendavate kreemide järjekind­lat
kasutamist. Käesoleval ajal soo­vitavad
iluravispetsialistid kangetoi-meliste
elavhõbedaühendite kasuta­mist
miinimumini viia.
Tunduvalt
kahjutum on tedretähtede ,^mias-keerimme".
• naha toonis kate- ehk puüderkreerni-ga.
Nende valik on väga suur. Kui
esinevad ainult mõned ja heledama-yärvilised
tedretähed, siis on küllal­dane
kasutada nendele kohtadele
„cover-up stick'i", kuid kui tedretä­hed
katavad juba suurem osa näo­nahast,
siis on soovitav kasutada tu­gevamat
kattekreemi — „cream
beauty'it" vastavalt teie nahavärvile.
Mõningail juhtudel on kasulik tarvi­tada
kattekreemi üks toon tumedam
•näonahast, et saada ühtlast katvat
ilmet. See „mäke-up'i" alla kuuluv
kreem annab' nahale ilusa sileda ja
värske jume ja on ka heaks kaitse­vahendiks
ilmastiku hävitava toime
vastu nahale. Ön ainult väga oluline,
et lasete iluduseksperdil kindlaks te­ha
teie nahale' kõige sobivama tooni,
et saavutada loomulikku jumet. Vas­tasel
korral võib näonahk mõjuda
kunstlikult kaunistatuna.
(Küsimused vastamiseks saata ,^leie
Elu" toimetusse või otse — Elli Kai-vik,
166 Sherwood Ave. Apt. 2. Torosi-
.•;. to M4P.2A8. T©S. 483-1-545), .'