1979-06-28-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Elu" nr. 26 (1533) 197* KAITSET ISUSEGA" liiaale ei saa takistada )õhjusel, et külastaja natava maa poolt sel-- lilcuks. Sellega jätab lülepe kodakondsuse (seks ja kaudselt kin- Logüde Liidul on oma ht" kodakondsuse küsi- :riumi seletuse lõpus [t konsulaarkokkulep- [Tuhanded kanadlased ukogude Liitu ja neil Iraskusi nende koda-' >t. Samal ajal aga siis- ?t; kõigile Kanada vä- •Jantakse kaasa lühi-- ii reisi, kuid....", mil-reisidel tekkida võile kohta. Kahekordse lohfa on seal lause: ise kodakondsuse" I Kanada võimude või-lamiseks piiratud, j ön oma riigi piirides tsoon isikute üle, ke-kodanikeks". Ja veel |i on viisaga külasta-naaga, kes võib luge- [ma kodanikuks, siis le külastamist selgi-maa saatkonnas või kodakondsuse küsi-mingisuguseid prob-linisteeriumi seletus istuseks. esialgsetele Imidele, saadetakse Jsknõukogu Kanadas |ti keskorganisatsioo-lada välisministrile [nilles soovitakse ko-. rnuses Kanada valit-leisukohta. TÜD bpidamisi.peetud. |eie vabadusevõitlu-et meil selleks asu- )on oli. sisepoliitilis i Kanada ajakir-lile toonud. Eriti on [nservatiivide poolt leiekeskorganisat- ^anud konservatiiv-lon kaevatud kaas- Iseda avalikul koos- [esti Konservatiivi-mdmaterjali selle ihvas on keskvalit- Dvintside juhtideks |tiivid, siis oleks ikeskorganisatsioo- Ida. noored Id koda-küsimuses |as korraldas möö- Majas koosoleku itue kodakondsuse Ises olevate küsi-lks. Koosolek oli fti noortele koda-jeva olukorra tutist võttis osa ees- |skorganisatsiooni-iLi rahvaste noori; Imatuse liige A. Tuikuma analüüsi uest kodakondsusega- ühenduses-ju-, [ude Liidus, antud mooridest; Nende liide Liit oma kold, kes elasid Ve-des ja nende järg- ,osas rõhutab veel a. septembrist, likide kodanikud . le Liidu kodani- |Kmete Nõukoguta arvamise, vastu uooni alustanud las ja Ameerikas, [id [leedu noored 5 iooni Ottawas ja Ameerikas oli |ievak.orras Gleve-fu noorte konve- [i: aktsioon Amee-iumi seisukoha .teatavaks Kanani vastus saade-je järgi. Kanada [dlustada kaitset, Nõukogude Liir esitada Kariada riline protest ja Ilget seisukohta odakondsuse kii- „Meie Elu" ^.26 (1533) 1979 NEOÄPÄEl/AL, 28. — TOURSDÄY, JUME • 28 3: p s 1 0 ' li Meie Elu'1 Stokholmis •-.nea 500 osavõtjat Long organisatoorselt, - programmi ulatuselt kui pidustustest osavõtva rahvahulgal poolest, on Esto '80 kujunemas üheks suuremaks, mida Stokholmis voi terves Skandinaavias nähtud või tehtud. Eesti Päevade juhatus on appi kutsunud palju erialade spetsialiste, et tagada selle suurürituse õiget ettevalmistust. Nii eelarve kui Iõplik; majanduslik läbikäik ulatub kindlasti miljonitesse kroorii-desse. : . '" • Ainult eeltööde läbiviimiseks peab lootsi eestlaskond kokku panema kr. 400.000. Sellest summast on juba laekunud kr. 238.069. Majandusosakonna juhtaja Leo Karapää' ütleb, et Eesti Päevad ei taotle rahalist ülejääki. Läbirääkimised on käimas Stökholmi linnavalitsusega toetuse saamiseks. Kindlasti saab kasutada linna poolt antavaid ruume nii konverentsideks kui kontsertideks. kui kahed eelmised Eesti Päevad estlMajö o (Algus esiküljel) M. P. Jään täielikult rahule tulemustega. ' Tartu College'i valimiste tulemused olid esimesel 5—6 tüdrukul punktiliste vahedega. Samad tüdrukute numbrid kordusid ^allinna Festivali" zhürii valikul. ; „Tallinna ^Festivali" kavanda j a Avo Kittask vastas küsimustele: • M. E.: Kas arvate, et kõik on korda läinud? \ A. K.: Usun, et kõik on haruldaselt hästi õnnestunud. jNeljapaeval oli üle tuhande külalise. M. E.: Kas kavatsete korrata „Tal-linna Festivali?" / A. K.: Esialgu oli ainult ühekordne kava. Eks tulevik näita! Juba kunagi varem oli.noortel kava midagi sarnast suvepäevade asemel korraldada. Nende pidustuste'korraldamine sai teoks spontaanselt. „Tallinna festivali" majandusjuht Tõnis Birkeribaum jäi täiesti rahule nii külaliste arvu kui laekumistega Majanduse aruanne saab olema kõigile võimalik naha, et olla, kursis tulude ja ^kuludega, VÕIDUPÜHA Laupäeval tähistati Võidupüha ja jaani ööd. õhtu saabudes tundus, et külalisi tuli rohkem kui lahkus. Kõik Festivali ruumid olid täidetud. Suur-' de saali, Tallinna sadamasse, oli tõsiselt raskusi sissepääsemisega. Võidupüha kõne pidas Harald Teder. Kavalist osa täitsid Kungla rahvatantsijad, Õnne Laikve —.sopran,: Guido Laikve ansabel, Laaneliljed, -. Kalev Estienne võimlejad, Positiivsed mehed ja Leelo Valdsaar flöödil USAst Charles Kipperi klaveri saatel. Õnne Laikve jlaul „Kui mu vana- ' isakene" ansambli saatel ähvardas . tõsta Eesti Maja katuse. Leelo Vald-saare. .^võluflööt" võlus kuulajaskonna. Kesköö tunnil ei tahtnud keegi lahkuda Tallinnast. Külaliste arvu loeti üle tuhande. olid eestluse suur4okkutulekud Kanadas jä USA-s, siis 3. Ülemaailmsed Eesti Päevad Stokholmis kujunevad Euroopa eestlaskonna kokkutulekuks. Juba tehakse reservatsioone tervete rongide kokkupanekuks, et lehvivate, sini-must-valgetega Stökholmi sõita. 35 aastat võõrsil viibimist ei ole eestluse selgroogu murdnud. Kõikide vabade eestlaste pilgud ja mõtted on siis Kodumaa poole pööratud — meid lahutab /.hälli-- maast ja meie rahvast ainult kitsas Läänemeri ja võõras . võim, ütleb Eesti Päevade esimees Richard Nor-vell.; Sellel Suurpidustusel. lehvivad üle Stökholmi sajad Eesti lipud Läänemere tuules. ESTO '80 ball toimub, Stökholmi Stadshušeti, raekojas, sinises ja kuldses saalis teisipäeval, 8. juulil 1200 külalisega. Kui eelregistreerimisel selgub, et soovijate arv ületab 1200, on samad ruumid reserveeritud korduvaks balliks järgneval õhtul. Sissepääs toimub eelmüügi korras. Samas saalis on toimunud kuulsad Nobeli ballid j a tantsuks mängib ka Nobeli orkester. Nende ridade kirjutajal oli võimalus kaasa elada kuulsa Lingiaadi ballile 1949 samades ruumides. Ballitoimkonna esimeheks on Muusa Ericson, kellel on varasemaid kogemusi suurte ballide korraldamisel.; Raekoda asub Stökholmi pea jaama otseses läheduses. Sama-aegselt toimub rahvapeo raames ja sama katuse all diskoteek. Mass-restorani mugavais ruumes mahutab kuni 600 inimest. Rahvapeol toimub toitlustamine iseteeninduse" korras puhvetitest, puhvetitest on võimalik valida toite soovitud hulgal. Toit on rahvapeol pääsme hinnas. Diskoteegis toit ei ole pääsme hinna sees. Rahvapeol pakutakse toiduks: heeringat kartuliga sibula ja' hapukoorega, väh j a j a tomatiräimi, suitsulõhet rohelise kastmega, põdrapräadi tarretises Waldorfi salatiga, pohla-tarretis ja kõrvitsasalat, Smälandi kohupiima kook maasikate ja vahukoorega ning võitaignast kuklid. Joogid ei kuulu pakutava toidu hulka. Neid saab osta baaridest, mis on õnnestunud kaubelda odavaks võrreldes üldiste hindadega Rootsis. Liiklus-transport korraldatakse pendehrongide ja bussidega Stökholmi peajaamast ja asub umbes 10 minuti kaugusel südalinnast. Autoomanikel on kasutada 3 000 parkimiskohta. Rahvapeol toimub loterii. Tantsu] ja meeleolumuusika eest hoolitsevad 2 orkestrit. Peo kavandamine jätkub põhimõttel—pakkuda parimat," mida suudetakse ja osatakse, et luua tõelist rahvapeo meeleolu. Rahvapeo toimkonna juhiks on Eldur Velliste. Teatri etenduste ja kontsertide jaoks on reserveeritud Ee^ti Maja läheduses asuv Fõlkets Hus'i kong^ ressisaal, mis mahutab 1200 inimest. | Teatri toimkonna juhiks on Heino Annik ja muusikätoimkonda juhatab Harri Kiisk. Teatritoimkonna süure- Kooskõlas The Municipal and Assessment Act'iga ja linnavalitsuse määruse Nr. 375-79 ja 376-79-ga^ on 1979.a. kinnisvaramaksud kindlaks määratud. Vahepealsele arvele lisaks kuulub lõpparve tasumisele järgmiselt KÕIK LINNA-Neljas Viies osamaks osamaks 27. juunil 29, augustil v Kuues osamaks 17. oktoobril saadetakse välja 15. juuniks või enne seda. Maksumaksjad, kes ei saa oma arvet ettenähtud kuupäeval või.vähe hiljem, peavad oma arve saamiseks pöörduma kas isiklikult: Xax iMormation Counter, Main Floor, City Hall, või telefonil: 367-7115, või kirjutades: Tax Col-lector, Gity Hall, Toronto. Kui eelmistel Eesti Päevadel toimusid liikumislavastused, valgus-peod, lahtise taeva all, siis arvestades ilmastiku võimalusi Rootsis on välisetendust seal võimatu organiseerida suure riisiko tõttu. Teise fakti na tuleb ka arvestada Põhjamaade j maks. probleemiks on; et kaheksa] . /'Arvet- võib 'tasud9:\tMssummas.'.igä suga igas pangas Suur-Toronto piires ainult ta varem. (Pang . Tshekid või postirahakaardid kirjutada City Treasurer nimele ja aadressida City Halli. Büroo tunnid alates 8.30 hommikul kuni 4.30 p.l. esmas- I suv Eesti noorte suvekodu juurde Long Islandil kogunes Jaanipäeva ja Võidupüha pidustuseks pooltuhat eestlast, millist arvu ei ole enam kaua aastaid seal saavutatud. Peamiseks külgetombe j õuks oli Portla,n« dist KAJÄ lauluanšambli esinemine. Eelnevalt oli see esinenud USA pealinna eestlasile, keda oli kohal kümme korda vähem kui L. Islandil. On teadmatu — miks Baltimore Eesti Maja ei olnud esinemiskohaks või miks 'Baltimore eestlased ei läinud kauget külalistruppi jälgima Washingtoni, ainult mõnikümmend mfö eemal. L. I. pidustuse aktus peeti väljas kohaliku noorteorkestri ja rahvatantsijate, pidukõneleja L. Millese j.t. kaastegevusel, kusjuures vsõ ja veteranid New Yorgi ja L. T. ühinguist asetasid pärja Eesti vabaduse eest • langenuteji ausambale. KAJA kontsert toimus saalis, mis kogunenud rahvast ei suutnud mahutada. Osa sellest jälgis ettekannet läbi avatud uste ja akende. Lauljad-mängijad saavutasid suure menu. Mis neil puht vokaalselt puudu jäi, tehti mit- : mekordselt tasa täiuslike kõrvalefek-tidega heliülekande, valgustuse j.m. näol. Eesti Leegioni marsi lõpulauluga tõusis tormiline aplaus ja lisa-laulus ,,Saa vabaks Eesti meri,,/' hakkas rahvas sellele kaasa laulma, kujutades spontaanse isamaalise tundepuhangu. Päev hiljem esines KAJA sama eduga New Yorgi Eesti Majas hooaja lõpupidul. Lakewoodis oli ka nädal hiljem rohkelt rahvast aga siin.võis siiski juba märgata USA-s raskelt igatühte lõikava ja järjest süveneva bensiini-kaose tulemusi, misläbi kas ei saada või ei riskeerita enam pikemat auto-: sõitu ette võtta. valgeid öid. Kell 11 Öösel on veel valge Stokhol mis ja tulede efekt kaob täielikult. Ori reserveeritud suur Johahneshov jäästaadion, mis mahutab vaatajaskonna ja omab küllaldase, ruumi massesinemiseks.. Johanneshovi jäästaadion asub allmaaraudtee „Tun-nclbana" peatuse „Isstadion" juures ja on väga kergelt kõigile kättesaadav. Liikumislavastuse: toimkond Harry Eichhorni juhtimisel on koostanud pidustuste juhtkonna ja lõpp-liku kava. Ernst Idla ootamatu lahkumine põhjustas Eesti Päevade juhatusele probleeme, kuid nendest saadi kiiresti üle, ning liikumislavastuse üldjuhi kohale tuli väga suurte kogemustega rahvusvaheliselt tuntud Leida Leesmeht Malmöst. Kõik ettevalmistused kulgevad suuremas harmoonias.. Liikumislavastüs toi-mub neljapäeval, 10. juulil. eesti teatrit soovivad esineda Stok holmis. Maksimaalselt ön võimalik pakkuda neli lavastust ja viiendaks oleks Stökholmi Eesti Algkooli las teteater. Näidendite valik toimub sellel suvel. Eesti Maja kõrval asuv Scala teater kujuneb teiseks lavaks. Arvatavasti kasutamist leiab ka ABF maja mis asub raudtee jaama Rad-mansgatani juures. Ees ti Päevade, aj ai toimuvad kongressid ja koosolekud peetakse" Vanas Riigipäeva hoones, mis asub 5 minutilise jalutuse kaugusel Eesti Majast. Toimkonna, juhiks ön Lola Puusepp. Soome Maja, endine. YMCA, on üüritud noortele omavaheliseks kohtumiseks, saunaskäimiseks ja. einetamiseks. Soome Maja ruumid on avatud'noortele' 24. tundi päevas ja asub. umbes 1. km. kaugusel Eesti Majast. Noortetoimkonna juhatajaks, on Jaak Jüriado. • . : . A. WILFORD, City Treasurer „MEIE ELU1 'talituses OE müügil kõik paguluses ilmunud ilukirjandus ja suures valikus heliplaadid. maa Põh j ala Muuseum asub umbes 2;' km kaugusel Peajaamast ja(iOn' kättesaadav bussiga. TULEKS KORRATA! ./' Pühapäevane pidustus jätkus endises hoos. Laul täitis Tallinna sadama. Uue esinejana liitus Andres Raudsepp. Üllatuse valmistasid külalised. Kaubandusminister M. Wil-son koos perekonnaga ja konservatiiv vide partei asepresident 4r. George Farago. Michael Wilson ütles tervituse „Tallinna Festivalile". • Kui pühapäeval esitati küsimus nii tegijatele kui külalistele, kas korra ta ,,Tallinna Festivali, -siis kõikide vastus oli jaatav. Eesti ühiskond To rontos avaldas õmaltänu, tunnustuse ja usalduse „Tallinna Festivali" noortele oma suurearvulise osavõtuga. Täniv kuulub ka väsimatutele perenaistele Hilja JuHkumiga eesotsas. Tallinna Festivali, külastasid avapäevast peale läti ja leedu gruppide esinejad j.a palju teisi rahvuseid. Sissepääs oli nii,,Tallinna Festivali" kui Karavani/passidega; . Jaak Järyet Fes|tiyali juhataja ülesandeid täites jatküs ka mujale. Teda võis näha uksel, baaris müümas — kaste kandmas, ;„Mustas Kassis" laulmas ,,Viisivendades", laskerajal, male turniiril, noorte kunstnikudega Kiek-in-de-Kunstis, alati sõbralik naeratus näol väsimusest jälgegi, aega jatkus kõigeks. Nii laskerajal kui maleturniiril tuli tai esikohtadele. i Laulupidu ja rahvapidu toimuvad laupäeval, 12. juulil Stökholmi näituseväljaku suurtes hallides, mis on uued, ja moodsad. Laululava mahtuvus on 1000 laul j ale j a see on sobiv registreerinud, kooride- arvule. Osavõtvate kooride- arvuga on USA esikohal. Rootsi teisel ja Kanada kolmandal kohal.- Laulupeo toimkonna juhatajaks on Jüri Raid. Noodiraamatud on kooridel käes ja harjutused täies hoos; f Samal väljakul toimub ka rahvapidu A-häilis, mis mahutab' laudade asetuse plaani järele kuni 4000 pidulist. Igaks juhuks on veel lisaks ,re-serveeritud teine hall, mis mahutab 2300.. Tõenäoliselt suuremaks; eesti rahvakunsti näituseks kuj imevad väi j a-panekud Põhjala Muuseumis — Nbr-diška Museefis. Näitus kavatsetakse avada juba mais 1980 ja jääks avanuks pikemaks ajaks. ; Näituse eksponaatideks oleksid nii eesti kui eesti-rootslaste rahvarõivad, ehted, käsitöö esemed ja palju muud. Siin on esitatud ka balti-saksa ja eesti juutide väljapanekud. Näi tüse ruumides on kavatsus korraldada rahvatantsu ja muusika esinemisi, kudumise ja puutöö demonstratsioone. Kavas on ka rahvakunsti tutvustava kataloogi toimetamine. Toimkonna juhatajaks ön Liii Kaelas. • Tallinna Festivali raames- toimunud laskevõistlustest võttis osa 41 laskurit. Esikohale tuli Mark Polder — 94 silma. Teine koht Jaak Järve — 94 silma. Tütarlaste grupist tuli esikohale Tiiu Väikla. Lauatennises esimene koht Ivo Sil-laste, teine Lembit Joselin, kolmas Markus Tallinna paviljoni dekoratsioonide meister on olnud kunstnik Ants Vomm. Ta on avara:eruditsiooniga. Tallinn ja kodumaa on talle südamelähedane. Ta laulab oma luuletustes sellele ja ta visuaalsed teostused on elavad. Seekordne üritus viis meid jälle-kordselt Tallinna, „Sadam, tõus ja mõõn" oli festivali pealkirjaks. Eesti Maja suure saali lavapildiks oli meri, avar ja diskreetselt värvirikas. (Seekord ei häirinud tagapõhi laval esinemist lisas juurde koguni/efekti.) Lava kohal massiivne Pika Hermanni torn, mastis sini-must-valge lipuga, lae all hõljumas kajakad ja purjed, seintel fotod ja stliseeritud sõnajalad.. Keskmises .saalis,. restoran „M-ust Kass", nimele ja meeleolule kuue Suuremõõtmeliste (9 x 22 jäiga) kubistlikus stiilis dekorat sioon-maalidega Benita Vommi kavandatud, Antsu teostuses. Ka allko ridor — Saiakang, suure : rippuva kuldkringliga ja kuue ariaknaga .õlimaalis -(ix4 jdlga), oli'Benita Vommi töö (lilleäri, kingsepa töötuba, kellasepa-, pagari-, liha- j a püüvilj a ärid), head meeleolulised, ja nauditavad maalingud.. Vahetult enne ESTO '80 suurüritust toimub . skautlikü nooruse 8. Maailmalaager „Vikerkaare" skaut-master Eesti Peaskaut, Sven Tillu Ha^spni juhtimisel. Laager peetakse ajavahemikul 28. juunist kuni 6. juulini 1980 Metsakodus, eesti skautlike: noone vabaõhupiirkonnas. See asub Västereötlandis, umbes 35 km. lõu-napool Falköpingit Tidahi jõe ääre§ Sandheimi. asula lähedal. Ettevalmistused oir kestnud mõned kuud ja seovad momendil veerandsada kogenud juhti. Laager On avatud osavõtuks kõigile eesti gaidide ja skautide1 malevate liikmeile üle. terve maailma noorimast hellakesest — hunelust vanima .juhini. Tegevus viib laagri-elanikke minevikku, sealt jälle olevikku ja laagri lõpul heisatakse pilku tulevikku. Sobiv külalispäev laagri on nädalalõpp 5/6. juuli.- Laagrist osavõtjate arv võib ulatuda 1000. piiridesse, mis sel Juhul oleks kolmest Rootsis peetut maailmalaagrist suurim. Eesti Päevade ajal ori kavas korraldada ka laevasõite Läänemere laintcl Stokholmist Helsingisse', Turusse ja Ahvenamaale. Viisumit sõiduks . ei ole vaja. Laeval on suured ja moodsad autoparved. Laeval on n.n. „rootsi laud" baar ja tantsuks mängib orkester. Hinnad on palju Iodavamad kui maal. „Tax-free busi-ness!" ' " Stökholmi skäärid on ainulaadsed. Saared ja saared ja kitsad väinad nende vahel, punase katustega majakesed mändide all/kajakad ja val- Ja noorkunstnikud. Neile oli varu-1 § e d purjed, Sandhami tagant algab tud väike saal „^iek-in^e|<:unst?. I a h t i n e Läänemeri, mille teisel kal- Võis kohata uusi nimesid: kujutava d a l o n Eesti rand ja saared. Kunagi kunsti alal Muidu olid nimed tutta-i k a n d i s see meri oma tormisel turjal veel enamat oodata STOKHOLM — Mida ütlevad venelased ESTO '80 puhul, seda võib arvata kui algasid rünnakud lätlaste laulupeo puhul, mis peeti 17. juunil,; Visbys. Sinna arvati kogunevat 3000 lätlast igalt poolt läänemaailmast, osavõtjat oodati Austraaliast. „Eesti Päevalehe" teatel osutati Soveti-vaenulikuks kokkutulekuks,. sellele suurüritusele: tähelepanu N. Liidu valitsuse häälekandjas „Izves-tias" tauniva lugejakirjaga. ; Nüüd on reageerinud ka-parteileht Pravda, mitte lugejakirjaga, vaid artikliga, mis on pealkirjastatud ,Räpased plaanid". .'•' •••'// Korraldajate kohta öeldakse, et nad 'olevat -„kodanlikud rahvuslased, kes loomalikult vihkavad Nõukogude. Lätit". ?;.; Edasi kirjutab artikli autor, et paljud neist töötasid viimase sõja ajal koos natsistidega-ja saksa SS-iga. — On tuntud fakt, et sellised nõukogudevastased tegelased teevad et-evalmistusi kasutamaks maksimaalselt ära võimalusi, mis kohalike või-' mu de poolt antakse, et korraldada manifestatsioone, kokkutulekuid ja nõukogudevastaseid, näitusi. TIVALI" IRKUNSTi vad, aktiivsed noored meie ühiskonnas — Kristina Meipoom, Karin Maimets, Rosemarie ja Reet Lindau, Tiiu Vaikla, Jaak Järve, Mark Qlo; Peeter Pajos, Alar Allas ja Peeter Kivile Oli loomingulist pinget ja tehnikat. Nendest edasiküündivämaks olid Reet Lindau-Yöksepp graafilist teostust meenutavad peened'^Tallinna tornid" ja „Raekoda", Kristina Meipoomi suureformaadilised figuraalkompositsioonid õlis, Karin Maimetsa huvitavad abstraktsed portreed Edasi. Tiiu Vaikla mitmed, projektid ja Jaak Järve näitas head'plu". ätsijoonistes „Sõja hobune" ja „Tüdruk". Foto alalt esinesid Mark Olo,. Alar Allas' ja Peeter Pajos, vii-: mane ka heade jooniste ja akvarellidega. Alar Allas ja Peeter Kivilo esitasid filme, milles nad olnud' kaastegevad, esimene selle ala õppija ülikoolis ja teine juba lõpetajana ja omale nime teinud. Neile kõigile osutati . tähelepanu. Start oli hea: ja julgustav. •• E, A. eesti põgenikud Vabaduse randa Nüüd on ta süviselt rahulik, täis päikese sära. • - Helsingi väärib külastust. Sadamast linna Viib peatänav — Manner heimintie. Seal on Eduskunna hoo ne, kaljusse raiutud Templinkirik ja muud vaatamisväärsust. Kaugema on JSibeliuse monument. Miile lugematutes torudes mängivad sügistormid igavest muusikat ning Otaniemi ja Tapiola moodsad ehitused. , Helsingisse jõudes ori võimalik kohe teisele laevale minna ja tund hiljem tagasisõitu alustada; •'.' . .. elna Edasi nendib Pravda, et selline 'asi. polevat üldse kooskõlas Rootsi ja N. . Liidu vahelise heanaabruslikkusegp. Peale -selle ei klappivat' siin ka Rootsi valitsuse korduvad kinnitused, et Rootsi soovib arendada vastastikkust sõprust ilma et sekkutaks teineteise siseasjadesse, ütleb artikli autor. • /-•' . — N. Liidu rahvas loodab, et Root-. si seoses ettevalmistatava provokatsiooniga võtab kasutusele abinõusid, et taolise farsi korraldajad ei varjutaks rootsi ja vene rahvaste häid suhteid/lõpetab Pravda. Kui nüüd venelased on niivõrd ärritatud lätlaste kokkutulekust, kuhu: tuli 3 000 inimest, siis võib küsida, mis juhtub järgmisel aastal kui toi- ' inub eestlaste ESTO,. '80. Sest. sinna — Kahjatsusega peab konstateeri- tuleb arvestuste kohaselt kokku ma, et rootsi ametivõimude' toetusel enam kui viis korda rohkem inimetellakse plaane kasutada Rootsi -ter- si, keda N. Liit peab „kodanlikeks ritooriumi välismaalaste poolt kor- natsionalistideks", „provpkiaatori-: raldatatud, ilma mingi kahtluseta leks" jne. JOHN i . SOOSAAR, G.Ä, Chartered Accöuntant Süite 600; 55 Uhiversity Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7 ILMU3 G E R T H E L B E M ÄE JÄRELPÕIMIK fotodega 220 Ihk. HtkVAWKS. •• r Hind tellijaliikmetele: brosh. $6.90; köites $9.00 Kaanehind mitteliikmetele; brosh. S9.00; köites Sl 1.50 Poölsari (6 raamatut) brosh. S39.00; köites $52.00 EI . . MINGIT /• KOMPROMISS! ROMMÜNISTIDEGÄ K. Päts - 1918. Esindajad: Ä. Viirlaid, 63 Glen Davis Cres., Toronto, Ontario M4E lX7r Estonian Püblishing Co., ,,Meie Elu" 958 Broadview Ave., Toronto, Ontario, M4K 2R6; V. Kökla, 86 Stirling Ave. M., Kitchener, Ontario; E.Kiv-stü, 588 Westluke Ave., Montreal, Que.H4XlP7; tel. 484-0685; V. Kurni; 368 Toledo St., Thunder Bay, Ont.; The Scandina-vlan Shoppe, 279 Danforth Ave., Tor. M4K 1N2; V. Lenk, 511 Lawson kd.;London, Ont. • N6G 1Y1; H. Lille, 1 "Erikädale. Rd,, Etobicoke, Ont. M9C 2B5; W. Metški, 6 Dawn Rd.,. St. Catharines, Ont. L2N 4M6; Mrs. L. Normet, 343 Cannon St. E., Hamilton, Ont. L8L2C1; K. Pikker, 3876 Pandora St., N. Burnäby, B.C.; U. Veedler, 47 Keni Ave., Sault Ste. Marie, Ont.; V. Spargue, 2313 Samuel Drive, Ottawa, Ont. K I G ' 3 C 3 . ; - •:,],':
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, June 28, 1979 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1979-06-28 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E790628 |
Description
Title | 1979-06-28-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | Elu" nr. 26 (1533) 197* KAITSET ISUSEGA" liiaale ei saa takistada )õhjusel, et külastaja natava maa poolt sel-- lilcuks. Sellega jätab lülepe kodakondsuse (seks ja kaudselt kin- Logüde Liidul on oma ht" kodakondsuse küsi- :riumi seletuse lõpus [t konsulaarkokkulep- [Tuhanded kanadlased ukogude Liitu ja neil Iraskusi nende koda-' >t. Samal ajal aga siis- ?t; kõigile Kanada vä- •Jantakse kaasa lühi-- ii reisi, kuid....", mil-reisidel tekkida võile kohta. Kahekordse lohfa on seal lause: ise kodakondsuse" I Kanada võimude või-lamiseks piiratud, j ön oma riigi piirides tsoon isikute üle, ke-kodanikeks". Ja veel |i on viisaga külasta-naaga, kes võib luge- [ma kodanikuks, siis le külastamist selgi-maa saatkonnas või kodakondsuse küsi-mingisuguseid prob-linisteeriumi seletus istuseks. esialgsetele Imidele, saadetakse Jsknõukogu Kanadas |ti keskorganisatsioo-lada välisministrile [nilles soovitakse ko-. rnuses Kanada valit-leisukohta. TÜD bpidamisi.peetud. |eie vabadusevõitlu-et meil selleks asu- )on oli. sisepoliitilis i Kanada ajakir-lile toonud. Eriti on [nservatiivide poolt leiekeskorganisat- ^anud konservatiiv-lon kaevatud kaas- Iseda avalikul koos- [esti Konservatiivi-mdmaterjali selle ihvas on keskvalit- Dvintside juhtideks |tiivid, siis oleks ikeskorganisatsioo- Ida. noored Id koda-küsimuses |as korraldas möö- Majas koosoleku itue kodakondsuse Ises olevate küsi-lks. Koosolek oli fti noortele koda-jeva olukorra tutist võttis osa ees- |skorganisatsiooni-iLi rahvaste noori; Imatuse liige A. Tuikuma analüüsi uest kodakondsusega- ühenduses-ju-, [ude Liidus, antud mooridest; Nende liide Liit oma kold, kes elasid Ve-des ja nende järg- ,osas rõhutab veel a. septembrist, likide kodanikud . le Liidu kodani- |Kmete Nõukoguta arvamise, vastu uooni alustanud las ja Ameerikas, [id [leedu noored 5 iooni Ottawas ja Ameerikas oli |ievak.orras Gleve-fu noorte konve- [i: aktsioon Amee-iumi seisukoha .teatavaks Kanani vastus saade-je järgi. Kanada [dlustada kaitset, Nõukogude Liir esitada Kariada riline protest ja Ilget seisukohta odakondsuse kii- „Meie Elu" ^.26 (1533) 1979 NEOÄPÄEl/AL, 28. — TOURSDÄY, JUME • 28 3: p s 1 0 ' li Meie Elu'1 Stokholmis •-.nea 500 osavõtjat Long organisatoorselt, - programmi ulatuselt kui pidustustest osavõtva rahvahulgal poolest, on Esto '80 kujunemas üheks suuremaks, mida Stokholmis voi terves Skandinaavias nähtud või tehtud. Eesti Päevade juhatus on appi kutsunud palju erialade spetsialiste, et tagada selle suurürituse õiget ettevalmistust. Nii eelarve kui Iõplik; majanduslik läbikäik ulatub kindlasti miljonitesse kroorii-desse. : . '" • Ainult eeltööde läbiviimiseks peab lootsi eestlaskond kokku panema kr. 400.000. Sellest summast on juba laekunud kr. 238.069. Majandusosakonna juhtaja Leo Karapää' ütleb, et Eesti Päevad ei taotle rahalist ülejääki. Läbirääkimised on käimas Stökholmi linnavalitsusega toetuse saamiseks. Kindlasti saab kasutada linna poolt antavaid ruume nii konverentsideks kui kontsertideks. kui kahed eelmised Eesti Päevad estlMajö o (Algus esiküljel) M. P. Jään täielikult rahule tulemustega. ' Tartu College'i valimiste tulemused olid esimesel 5—6 tüdrukul punktiliste vahedega. Samad tüdrukute numbrid kordusid ^allinna Festivali" zhürii valikul. ; „Tallinna ^Festivali" kavanda j a Avo Kittask vastas küsimustele: • M. E.: Kas arvate, et kõik on korda läinud? \ A. K.: Usun, et kõik on haruldaselt hästi õnnestunud. jNeljapaeval oli üle tuhande külalise. M. E.: Kas kavatsete korrata „Tal-linna Festivali?" / A. K.: Esialgu oli ainult ühekordne kava. Eks tulevik näita! Juba kunagi varem oli.noortel kava midagi sarnast suvepäevade asemel korraldada. Nende pidustuste'korraldamine sai teoks spontaanselt. „Tallinna festivali" majandusjuht Tõnis Birkeribaum jäi täiesti rahule nii külaliste arvu kui laekumistega Majanduse aruanne saab olema kõigile võimalik naha, et olla, kursis tulude ja ^kuludega, VÕIDUPÜHA Laupäeval tähistati Võidupüha ja jaani ööd. õhtu saabudes tundus, et külalisi tuli rohkem kui lahkus. Kõik Festivali ruumid olid täidetud. Suur-' de saali, Tallinna sadamasse, oli tõsiselt raskusi sissepääsemisega. Võidupüha kõne pidas Harald Teder. Kavalist osa täitsid Kungla rahvatantsijad, Õnne Laikve —.sopran,: Guido Laikve ansabel, Laaneliljed, -. Kalev Estienne võimlejad, Positiivsed mehed ja Leelo Valdsaar flöödil USAst Charles Kipperi klaveri saatel. Õnne Laikve jlaul „Kui mu vana- ' isakene" ansambli saatel ähvardas . tõsta Eesti Maja katuse. Leelo Vald-saare. .^võluflööt" võlus kuulajaskonna. Kesköö tunnil ei tahtnud keegi lahkuda Tallinnast. Külaliste arvu loeti üle tuhande. olid eestluse suur4okkutulekud Kanadas jä USA-s, siis 3. Ülemaailmsed Eesti Päevad Stokholmis kujunevad Euroopa eestlaskonna kokkutulekuks. Juba tehakse reservatsioone tervete rongide kokkupanekuks, et lehvivate, sini-must-valgetega Stökholmi sõita. 35 aastat võõrsil viibimist ei ole eestluse selgroogu murdnud. Kõikide vabade eestlaste pilgud ja mõtted on siis Kodumaa poole pööratud — meid lahutab /.hälli-- maast ja meie rahvast ainult kitsas Läänemeri ja võõras . võim, ütleb Eesti Päevade esimees Richard Nor-vell.; Sellel Suurpidustusel. lehvivad üle Stökholmi sajad Eesti lipud Läänemere tuules. ESTO '80 ball toimub, Stökholmi Stadshušeti, raekojas, sinises ja kuldses saalis teisipäeval, 8. juulil 1200 külalisega. Kui eelregistreerimisel selgub, et soovijate arv ületab 1200, on samad ruumid reserveeritud korduvaks balliks järgneval õhtul. Sissepääs toimub eelmüügi korras. Samas saalis on toimunud kuulsad Nobeli ballid j a tantsuks mängib ka Nobeli orkester. Nende ridade kirjutajal oli võimalus kaasa elada kuulsa Lingiaadi ballile 1949 samades ruumides. Ballitoimkonna esimeheks on Muusa Ericson, kellel on varasemaid kogemusi suurte ballide korraldamisel.; Raekoda asub Stökholmi pea jaama otseses läheduses. Sama-aegselt toimub rahvapeo raames ja sama katuse all diskoteek. Mass-restorani mugavais ruumes mahutab kuni 600 inimest. Rahvapeol toimub toitlustamine iseteeninduse" korras puhvetitest, puhvetitest on võimalik valida toite soovitud hulgal. Toit on rahvapeol pääsme hinnas. Diskoteegis toit ei ole pääsme hinna sees. Rahvapeol pakutakse toiduks: heeringat kartuliga sibula ja' hapukoorega, väh j a j a tomatiräimi, suitsulõhet rohelise kastmega, põdrapräadi tarretises Waldorfi salatiga, pohla-tarretis ja kõrvitsasalat, Smälandi kohupiima kook maasikate ja vahukoorega ning võitaignast kuklid. Joogid ei kuulu pakutava toidu hulka. Neid saab osta baaridest, mis on õnnestunud kaubelda odavaks võrreldes üldiste hindadega Rootsis. Liiklus-transport korraldatakse pendehrongide ja bussidega Stökholmi peajaamast ja asub umbes 10 minuti kaugusel südalinnast. Autoomanikel on kasutada 3 000 parkimiskohta. Rahvapeol toimub loterii. Tantsu] ja meeleolumuusika eest hoolitsevad 2 orkestrit. Peo kavandamine jätkub põhimõttel—pakkuda parimat," mida suudetakse ja osatakse, et luua tõelist rahvapeo meeleolu. Rahvapeo toimkonna juhiks on Eldur Velliste. Teatri etenduste ja kontsertide jaoks on reserveeritud Ee^ti Maja läheduses asuv Fõlkets Hus'i kong^ ressisaal, mis mahutab 1200 inimest. | Teatri toimkonna juhiks on Heino Annik ja muusikätoimkonda juhatab Harri Kiisk. Teatritoimkonna süure- Kooskõlas The Municipal and Assessment Act'iga ja linnavalitsuse määruse Nr. 375-79 ja 376-79-ga^ on 1979.a. kinnisvaramaksud kindlaks määratud. Vahepealsele arvele lisaks kuulub lõpparve tasumisele järgmiselt KÕIK LINNA-Neljas Viies osamaks osamaks 27. juunil 29, augustil v Kuues osamaks 17. oktoobril saadetakse välja 15. juuniks või enne seda. Maksumaksjad, kes ei saa oma arvet ettenähtud kuupäeval või.vähe hiljem, peavad oma arve saamiseks pöörduma kas isiklikult: Xax iMormation Counter, Main Floor, City Hall, või telefonil: 367-7115, või kirjutades: Tax Col-lector, Gity Hall, Toronto. Kui eelmistel Eesti Päevadel toimusid liikumislavastused, valgus-peod, lahtise taeva all, siis arvestades ilmastiku võimalusi Rootsis on välisetendust seal võimatu organiseerida suure riisiko tõttu. Teise fakti na tuleb ka arvestada Põhjamaade j maks. probleemiks on; et kaheksa] . /'Arvet- võib 'tasud9:\tMssummas.'.igä suga igas pangas Suur-Toronto piires ainult ta varem. (Pang . Tshekid või postirahakaardid kirjutada City Treasurer nimele ja aadressida City Halli. Büroo tunnid alates 8.30 hommikul kuni 4.30 p.l. esmas- I suv Eesti noorte suvekodu juurde Long Islandil kogunes Jaanipäeva ja Võidupüha pidustuseks pooltuhat eestlast, millist arvu ei ole enam kaua aastaid seal saavutatud. Peamiseks külgetombe j õuks oli Portla,n« dist KAJÄ lauluanšambli esinemine. Eelnevalt oli see esinenud USA pealinna eestlasile, keda oli kohal kümme korda vähem kui L. Islandil. On teadmatu — miks Baltimore Eesti Maja ei olnud esinemiskohaks või miks 'Baltimore eestlased ei läinud kauget külalistruppi jälgima Washingtoni, ainult mõnikümmend mfö eemal. L. I. pidustuse aktus peeti väljas kohaliku noorteorkestri ja rahvatantsijate, pidukõneleja L. Millese j.t. kaastegevusel, kusjuures vsõ ja veteranid New Yorgi ja L. T. ühinguist asetasid pärja Eesti vabaduse eest • langenuteji ausambale. KAJA kontsert toimus saalis, mis kogunenud rahvast ei suutnud mahutada. Osa sellest jälgis ettekannet läbi avatud uste ja akende. Lauljad-mängijad saavutasid suure menu. Mis neil puht vokaalselt puudu jäi, tehti mit- : mekordselt tasa täiuslike kõrvalefek-tidega heliülekande, valgustuse j.m. näol. Eesti Leegioni marsi lõpulauluga tõusis tormiline aplaus ja lisa-laulus ,,Saa vabaks Eesti meri,,/' hakkas rahvas sellele kaasa laulma, kujutades spontaanse isamaalise tundepuhangu. Päev hiljem esines KAJA sama eduga New Yorgi Eesti Majas hooaja lõpupidul. Lakewoodis oli ka nädal hiljem rohkelt rahvast aga siin.võis siiski juba märgata USA-s raskelt igatühte lõikava ja järjest süveneva bensiini-kaose tulemusi, misläbi kas ei saada või ei riskeerita enam pikemat auto-: sõitu ette võtta. valgeid öid. Kell 11 Öösel on veel valge Stokhol mis ja tulede efekt kaob täielikult. Ori reserveeritud suur Johahneshov jäästaadion, mis mahutab vaatajaskonna ja omab küllaldase, ruumi massesinemiseks.. Johanneshovi jäästaadion asub allmaaraudtee „Tun-nclbana" peatuse „Isstadion" juures ja on väga kergelt kõigile kättesaadav. Liikumislavastuse: toimkond Harry Eichhorni juhtimisel on koostanud pidustuste juhtkonna ja lõpp-liku kava. Ernst Idla ootamatu lahkumine põhjustas Eesti Päevade juhatusele probleeme, kuid nendest saadi kiiresti üle, ning liikumislavastuse üldjuhi kohale tuli väga suurte kogemustega rahvusvaheliselt tuntud Leida Leesmeht Malmöst. Kõik ettevalmistused kulgevad suuremas harmoonias.. Liikumislavastüs toi-mub neljapäeval, 10. juulil. eesti teatrit soovivad esineda Stok holmis. Maksimaalselt ön võimalik pakkuda neli lavastust ja viiendaks oleks Stökholmi Eesti Algkooli las teteater. Näidendite valik toimub sellel suvel. Eesti Maja kõrval asuv Scala teater kujuneb teiseks lavaks. Arvatavasti kasutamist leiab ka ABF maja mis asub raudtee jaama Rad-mansgatani juures. Ees ti Päevade, aj ai toimuvad kongressid ja koosolekud peetakse" Vanas Riigipäeva hoones, mis asub 5 minutilise jalutuse kaugusel Eesti Majast. Toimkonna, juhiks ön Lola Puusepp. Soome Maja, endine. YMCA, on üüritud noortele omavaheliseks kohtumiseks, saunaskäimiseks ja. einetamiseks. Soome Maja ruumid on avatud'noortele' 24. tundi päevas ja asub. umbes 1. km. kaugusel Eesti Majast. Noortetoimkonna juhatajaks, on Jaak Jüriado. • . : . A. WILFORD, City Treasurer „MEIE ELU1 'talituses OE müügil kõik paguluses ilmunud ilukirjandus ja suures valikus heliplaadid. maa Põh j ala Muuseum asub umbes 2;' km kaugusel Peajaamast ja(iOn' kättesaadav bussiga. TULEKS KORRATA! ./' Pühapäevane pidustus jätkus endises hoos. Laul täitis Tallinna sadama. Uue esinejana liitus Andres Raudsepp. Üllatuse valmistasid külalised. Kaubandusminister M. Wil-son koos perekonnaga ja konservatiiv vide partei asepresident 4r. George Farago. Michael Wilson ütles tervituse „Tallinna Festivalile". • Kui pühapäeval esitati küsimus nii tegijatele kui külalistele, kas korra ta ,,Tallinna Festivali, -siis kõikide vastus oli jaatav. Eesti ühiskond To rontos avaldas õmaltänu, tunnustuse ja usalduse „Tallinna Festivali" noortele oma suurearvulise osavõtuga. Täniv kuulub ka väsimatutele perenaistele Hilja JuHkumiga eesotsas. Tallinna Festivali, külastasid avapäevast peale läti ja leedu gruppide esinejad j.a palju teisi rahvuseid. Sissepääs oli nii,,Tallinna Festivali" kui Karavani/passidega; . Jaak Järyet Fes|tiyali juhataja ülesandeid täites jatküs ka mujale. Teda võis näha uksel, baaris müümas — kaste kandmas, ;„Mustas Kassis" laulmas ,,Viisivendades", laskerajal, male turniiril, noorte kunstnikudega Kiek-in-de-Kunstis, alati sõbralik naeratus näol väsimusest jälgegi, aega jatkus kõigeks. Nii laskerajal kui maleturniiril tuli tai esikohtadele. i Laulupidu ja rahvapidu toimuvad laupäeval, 12. juulil Stökholmi näituseväljaku suurtes hallides, mis on uued, ja moodsad. Laululava mahtuvus on 1000 laul j ale j a see on sobiv registreerinud, kooride- arvule. Osavõtvate kooride- arvuga on USA esikohal. Rootsi teisel ja Kanada kolmandal kohal.- Laulupeo toimkonna juhatajaks on Jüri Raid. Noodiraamatud on kooridel käes ja harjutused täies hoos; f Samal väljakul toimub ka rahvapidu A-häilis, mis mahutab' laudade asetuse plaani järele kuni 4000 pidulist. Igaks juhuks on veel lisaks ,re-serveeritud teine hall, mis mahutab 2300.. Tõenäoliselt suuremaks; eesti rahvakunsti näituseks kuj imevad väi j a-panekud Põhjala Muuseumis — Nbr-diška Museefis. Näitus kavatsetakse avada juba mais 1980 ja jääks avanuks pikemaks ajaks. ; Näituse eksponaatideks oleksid nii eesti kui eesti-rootslaste rahvarõivad, ehted, käsitöö esemed ja palju muud. Siin on esitatud ka balti-saksa ja eesti juutide väljapanekud. Näi tüse ruumides on kavatsus korraldada rahvatantsu ja muusika esinemisi, kudumise ja puutöö demonstratsioone. Kavas on ka rahvakunsti tutvustava kataloogi toimetamine. Toimkonna juhatajaks ön Liii Kaelas. • Tallinna Festivali raames- toimunud laskevõistlustest võttis osa 41 laskurit. Esikohale tuli Mark Polder — 94 silma. Teine koht Jaak Järve — 94 silma. Tütarlaste grupist tuli esikohale Tiiu Väikla. Lauatennises esimene koht Ivo Sil-laste, teine Lembit Joselin, kolmas Markus Tallinna paviljoni dekoratsioonide meister on olnud kunstnik Ants Vomm. Ta on avara:eruditsiooniga. Tallinn ja kodumaa on talle südamelähedane. Ta laulab oma luuletustes sellele ja ta visuaalsed teostused on elavad. Seekordne üritus viis meid jälle-kordselt Tallinna, „Sadam, tõus ja mõõn" oli festivali pealkirjaks. Eesti Maja suure saali lavapildiks oli meri, avar ja diskreetselt värvirikas. (Seekord ei häirinud tagapõhi laval esinemist lisas juurde koguni/efekti.) Lava kohal massiivne Pika Hermanni torn, mastis sini-must-valge lipuga, lae all hõljumas kajakad ja purjed, seintel fotod ja stliseeritud sõnajalad.. Keskmises .saalis,. restoran „M-ust Kass", nimele ja meeleolule kuue Suuremõõtmeliste (9 x 22 jäiga) kubistlikus stiilis dekorat sioon-maalidega Benita Vommi kavandatud, Antsu teostuses. Ka allko ridor — Saiakang, suure : rippuva kuldkringliga ja kuue ariaknaga .õlimaalis -(ix4 jdlga), oli'Benita Vommi töö (lilleäri, kingsepa töötuba, kellasepa-, pagari-, liha- j a püüvilj a ärid), head meeleolulised, ja nauditavad maalingud.. Vahetult enne ESTO '80 suurüritust toimub . skautlikü nooruse 8. Maailmalaager „Vikerkaare" skaut-master Eesti Peaskaut, Sven Tillu Ha^spni juhtimisel. Laager peetakse ajavahemikul 28. juunist kuni 6. juulini 1980 Metsakodus, eesti skautlike: noone vabaõhupiirkonnas. See asub Västereötlandis, umbes 35 km. lõu-napool Falköpingit Tidahi jõe ääre§ Sandheimi. asula lähedal. Ettevalmistused oir kestnud mõned kuud ja seovad momendil veerandsada kogenud juhti. Laager On avatud osavõtuks kõigile eesti gaidide ja skautide1 malevate liikmeile üle. terve maailma noorimast hellakesest — hunelust vanima .juhini. Tegevus viib laagri-elanikke minevikku, sealt jälle olevikku ja laagri lõpul heisatakse pilku tulevikku. Sobiv külalispäev laagri on nädalalõpp 5/6. juuli.- Laagrist osavõtjate arv võib ulatuda 1000. piiridesse, mis sel Juhul oleks kolmest Rootsis peetut maailmalaagrist suurim. Eesti Päevade ajal ori kavas korraldada ka laevasõite Läänemere laintcl Stokholmist Helsingisse', Turusse ja Ahvenamaale. Viisumit sõiduks . ei ole vaja. Laeval on suured ja moodsad autoparved. Laeval on n.n. „rootsi laud" baar ja tantsuks mängib orkester. Hinnad on palju Iodavamad kui maal. „Tax-free busi-ness!" ' " Stökholmi skäärid on ainulaadsed. Saared ja saared ja kitsad väinad nende vahel, punase katustega majakesed mändide all/kajakad ja val- Ja noorkunstnikud. Neile oli varu-1 § e d purjed, Sandhami tagant algab tud väike saal „^iek-in^e|<:unst?. I a h t i n e Läänemeri, mille teisel kal- Võis kohata uusi nimesid: kujutava d a l o n Eesti rand ja saared. Kunagi kunsti alal Muidu olid nimed tutta-i k a n d i s see meri oma tormisel turjal veel enamat oodata STOKHOLM — Mida ütlevad venelased ESTO '80 puhul, seda võib arvata kui algasid rünnakud lätlaste laulupeo puhul, mis peeti 17. juunil,; Visbys. Sinna arvati kogunevat 3000 lätlast igalt poolt läänemaailmast, osavõtjat oodati Austraaliast. „Eesti Päevalehe" teatel osutati Soveti-vaenulikuks kokkutulekuks,. sellele suurüritusele: tähelepanu N. Liidu valitsuse häälekandjas „Izves-tias" tauniva lugejakirjaga. ; Nüüd on reageerinud ka-parteileht Pravda, mitte lugejakirjaga, vaid artikliga, mis on pealkirjastatud ,Räpased plaanid". .'•' •••'// Korraldajate kohta öeldakse, et nad 'olevat -„kodanlikud rahvuslased, kes loomalikult vihkavad Nõukogude. Lätit". ?;.; Edasi kirjutab artikli autor, et paljud neist töötasid viimase sõja ajal koos natsistidega-ja saksa SS-iga. — On tuntud fakt, et sellised nõukogudevastased tegelased teevad et-evalmistusi kasutamaks maksimaalselt ära võimalusi, mis kohalike või-' mu de poolt antakse, et korraldada manifestatsioone, kokkutulekuid ja nõukogudevastaseid, näitusi. TIVALI" IRKUNSTi vad, aktiivsed noored meie ühiskonnas — Kristina Meipoom, Karin Maimets, Rosemarie ja Reet Lindau, Tiiu Vaikla, Jaak Järve, Mark Qlo; Peeter Pajos, Alar Allas ja Peeter Kivile Oli loomingulist pinget ja tehnikat. Nendest edasiküündivämaks olid Reet Lindau-Yöksepp graafilist teostust meenutavad peened'^Tallinna tornid" ja „Raekoda", Kristina Meipoomi suureformaadilised figuraalkompositsioonid õlis, Karin Maimetsa huvitavad abstraktsed portreed Edasi. Tiiu Vaikla mitmed, projektid ja Jaak Järve näitas head'plu". ätsijoonistes „Sõja hobune" ja „Tüdruk". Foto alalt esinesid Mark Olo,. Alar Allas' ja Peeter Pajos, vii-: mane ka heade jooniste ja akvarellidega. Alar Allas ja Peeter Kivilo esitasid filme, milles nad olnud' kaastegevad, esimene selle ala õppija ülikoolis ja teine juba lõpetajana ja omale nime teinud. Neile kõigile osutati . tähelepanu. Start oli hea: ja julgustav. •• E, A. eesti põgenikud Vabaduse randa Nüüd on ta süviselt rahulik, täis päikese sära. • - Helsingi väärib külastust. Sadamast linna Viib peatänav — Manner heimintie. Seal on Eduskunna hoo ne, kaljusse raiutud Templinkirik ja muud vaatamisväärsust. Kaugema on JSibeliuse monument. Miile lugematutes torudes mängivad sügistormid igavest muusikat ning Otaniemi ja Tapiola moodsad ehitused. , Helsingisse jõudes ori võimalik kohe teisele laevale minna ja tund hiljem tagasisõitu alustada; •'.' . .. elna Edasi nendib Pravda, et selline 'asi. polevat üldse kooskõlas Rootsi ja N. . Liidu vahelise heanaabruslikkusegp. Peale -selle ei klappivat' siin ka Rootsi valitsuse korduvad kinnitused, et Rootsi soovib arendada vastastikkust sõprust ilma et sekkutaks teineteise siseasjadesse, ütleb artikli autor. • /-•' . — N. Liidu rahvas loodab, et Root-. si seoses ettevalmistatava provokatsiooniga võtab kasutusele abinõusid, et taolise farsi korraldajad ei varjutaks rootsi ja vene rahvaste häid suhteid/lõpetab Pravda. Kui nüüd venelased on niivõrd ärritatud lätlaste kokkutulekust, kuhu: tuli 3 000 inimest, siis võib küsida, mis juhtub järgmisel aastal kui toi- ' inub eestlaste ESTO,. '80. Sest. sinna — Kahjatsusega peab konstateeri- tuleb arvestuste kohaselt kokku ma, et rootsi ametivõimude' toetusel enam kui viis korda rohkem inimetellakse plaane kasutada Rootsi -ter- si, keda N. Liit peab „kodanlikeks ritooriumi välismaalaste poolt kor- natsionalistideks", „provpkiaatori-: raldatatud, ilma mingi kahtluseta leks" jne. JOHN i . SOOSAAR, G.Ä, Chartered Accöuntant Süite 600; 55 Uhiversity Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7 ILMU3 G E R T H E L B E M ÄE JÄRELPÕIMIK fotodega 220 Ihk. HtkVAWKS. •• r Hind tellijaliikmetele: brosh. $6.90; köites $9.00 Kaanehind mitteliikmetele; brosh. S9.00; köites Sl 1.50 Poölsari (6 raamatut) brosh. S39.00; köites $52.00 EI . . MINGIT /• KOMPROMISS! ROMMÜNISTIDEGÄ K. Päts - 1918. Esindajad: Ä. Viirlaid, 63 Glen Davis Cres., Toronto, Ontario M4E lX7r Estonian Püblishing Co., ,,Meie Elu" 958 Broadview Ave., Toronto, Ontario, M4K 2R6; V. Kökla, 86 Stirling Ave. M., Kitchener, Ontario; E.Kiv-stü, 588 Westluke Ave., Montreal, Que.H4XlP7; tel. 484-0685; V. Kurni; 368 Toledo St., Thunder Bay, Ont.; The Scandina-vlan Shoppe, 279 Danforth Ave., Tor. M4K 1N2; V. Lenk, 511 Lawson kd.;London, Ont. • N6G 1Y1; H. Lille, 1 "Erikädale. Rd,, Etobicoke, Ont. M9C 2B5; W. Metški, 6 Dawn Rd.,. St. Catharines, Ont. L2N 4M6; Mrs. L. Normet, 343 Cannon St. E., Hamilton, Ont. L8L2C1; K. Pikker, 3876 Pandora St., N. Burnäby, B.C.; U. Veedler, 47 Keni Ave., Sault Ste. Marie, Ont.; V. Spargue, 2313 Samuel Drive, Ottawa, Ont. K I G ' 3 C 3 . ; - •:,],': |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-06-28-03