Meie Elu = Our life, November 1, 1984

              • I .--i ••••••
pn reform
ukogi^de
jrijad on sunnitud kandma m-
Ipitali investeerimise sektorist
te sektorisse, mille tulemuseks
igus tööstuse kasvu sektoris,
iduselu halvenemise kõrval-cs
on sündivuse langus, mis on
statud otse fantastilise abortide
tasvu tõttu. Sündivus oli Vene-
/anasti väga kõrge. Praegu ve-sureb
rohkem, kui sünnib.
Iiemaal puudub tahe kukutada
me kord. Ajalooline kogemus
1917.a. revolutsiooni on pan-
[enelasi kartma võimu lange-
[ohkem kui despotismi, Vene-
Ikärdavad, et kui praegune va-
]peaks langema, siis tuleb kõi-
|õ'da kõikide vastu. Maarahvas
cs linnarahva vastu, rahvusla-
)mmunistide vastu, venelased
le vastu, muhameedlased vene-
|ästu, armeenlased muhameed-
Aastu.Veriemaal ei dissidendid,
lokraadid ega rahvuslased ei
la revolutsiooni. Põrandaalune
idus (samizdat) ei kutsu rahvast
Iie. Praeguse korra Vastased
olevat üksmeelsed selles, ei
laa kriisist pääsemine on või-ainült
pikkamööda ja rahuli-fehtudmuudatuste
kaudu. Pipes
[uurde, et konservatism haritud
(lasside, hulgas on laialt, levi-
^ee muidugi ei tähenda, et revo-jn
siiski ei puhke võimu kok-lisemise
tõttu. Tsaarivõim yari-pkku
iseenda raskuse all. See
Id võimeline saajŠa hakkama sõ-'
Dleemiga.
) A T Ü S E R A I N U L *
A L L . • !:;;
[tikud Nõukogude Liidus arvä-reformid
on mõeldavad ainult
[sisemiste või iäliste nurjami-j
^ tagasilöökide tulemusena,
võivad tulla ainult. siis, kui
|ilclatura jõuab arusaamisele,et
[maksma kõrge hinna oma
^mise eest. See näib olevat
)las Vene ajalooga. Võim on
Muudatusi väga harva vaba-l
u l | muudatused on tehtud
l^all,' mis oli tingitud rängast
3iäämisest välismaailma ees
äemistest rajiutusfest. Pärisor-
|äotamine, erapooletute kohtu-line
ja kohaliku omavalitsuse
seadmine viidi läbi pärat lüüa-
|st Krimmi sõjas. Sisemised ra-^
Dd sundisid Nikolai Teist and-
(gi konstitutsiooni ja sisse sead-irlamendi.
[ente pooldajad läänemaailma
|alsetes ringkondades ja välis-teeriumides
usuvad, et mida
[kindlam ja julgem nõukogude
|nd tunneb, seda suurema ene-lliga
see eliit tegutseb. Nii-
Iie ekslik vaatekoht läänes võib
pda ainuh nõukogude eliidi
jedi ja Vene ajaloo mitte-lisest,
ütleb Richard Pipes.
lenklatura seisab, vastu muu-kele
niikaua,kui ta jõuab. Teis-riadega,
niikaua kui ta jõuab
ida kompensatsiooni. siseelu
piinekute eest ..võitude"" näol
laailmas. Siin seisabki N . Liidu
fiivse välispoliitika juur. See
)n põline Vene produkt. Karl
Isi Sõber Friedrich Engels kirju-
190 a. ..Kogu maailmasõja häda-
Taob se päeval, kuid asjade
ktusVeiiemaal lubab vene rah--
la lõpp Jtsaaride maadevallütu-liitikaie
ja asuda oma koduste
je teenimise juure maailma vai-
[ise fantaasia asemel.
•••.':•LT.••••
i Andropovi poeg
idikuks Kreekasse
ikogude Liidu valitsvfg saatis
paadikuna Kreekasse surnud
ient Juri Andropoyi poja Igor
ipoyi. Välisvaatlejate arvates
)r Andropovi määramine saa-
|H Kreekasse tähelepanuväär-fles
mõttes, et tema kiiulub N.
hyalitseva kihi teise generat-
|i^ on haritud, hea käitumise-
Itelligenlne ja poliitiliselt jär-pel
oina taotlustes,
la NATO riikidele kuuluvad
tas 3 strateegilist lennuvälja
ks mereväebaas, siis ollakse
p alarmeeritud selle üle, mis
Igor Andropov korda saata
tas, et Kreeka valitsus laseks
leerida sealsed Ameerika len-fjäd
ja lõpuks astuks välja
-Atlandi riikide kaitselepin»
H.Liidili eesmärgiks on kõven-poliitilisi
ja majanduslikke
leid Kreekaga ja Igor Andro-fiäib
olevat õige mees sellel
„Meie Elu'' nif. 44 (^809) 1984 NELJAPÄEVAL, 1.N0VEMBR2L - THURSDAY, NOVEMBER 1
'tiKgii«iwr'iiifiiiteBI
99
siprohieemid varjutavad peaprobleemi
ühinenud Rahvaste Orgänisatr
siooni (ÜRO) ehk United Nations
Organization (UNO) päeva pühit-setatakse
24. okt. ÜRO asutati 39
aastat tagasi. Torontos.korraldati
24. okt. vastuvõtt linnapea poolt
raekojas ja Toronto Ülikooli West-more
flairis kõnekoosolek, kus
kõneles Geoffry Pearson, endine
Kanada saadik Moskvas. Osavõtt
nendest üritustest oli tagasihoidlik
fa Toro|nto massmeedia ei omistA-Eiud
tähelepsmtu selle päeva tähis-
Westmöre Hallis tutvustas Geoff-xy
Pearsoni ÜRO Kaiiada Ühingu
eiT(Jhie president David Naden, mär­kides,
et G. Pearson on kauaaegse
Kanada peaministri Lester Pearsoni
poeg, kauaaegne ÜRO Kanada
Ühingu aktiivne liige ja Kanada saa­dik
Moskvas. G. Pearsoni kõne tee­maks
oli Kanada osatähtsus rahu
säilitamisel maailmas. Enne kõnet
jagati kuulajaskonnas mitmesugust
ÜRO tegevüst.selgitavat kirjandust.
Peamiselt G. Pearson selgitas endi­se
Kanada i)eaministri V.E. Trudeau
tegevust rahvusvahelise pinge vä­hendajana
suurriikide vahel, mida
tehti aatomrelvade arvu ja katsetus^
jte. piiramise alal, et vähendada või­maliku
tulevase suursõja ohtu. Kõik
need püüdlused jooksid tühja, kui
USA hakkas saatina oma Pershing 2
ja ristlevaid (Crüise) rakette Euroo­passe,
NATO sõjaliste jõudude toeta­miseks.
Venelasea protesteerisid ja
lahkusid reälvastusp vähendamise
konverentsilt Genfis. Uut alust läbi-
Tääkimist jätkamiseks pole seni lei­tud.'
/ .
Edasi ta kirjeldas Trudeau tege­vust
'põhja ja lõuna rajhvaste prob­leemide
selgitamisel ja vajadust tõsi-seh
aidata lõjinapoolseid rahvaid.
;Vähemarenenud rahvastel on õigus
saada toetust põhjapoolsetelt, enain-arenenud
rahvastelt, globaalse inh
i mõiguste deklaratsiooni alusel.
Kõnelejale esitati hiljem kuulaja
konna poolt mitmesuguseid küsimu­si,
nagu: miks Kanaida valitsus ei
omista küllaldast tähelepanu siinsele
rahunõudlusele, mik§ei ole keelusta­tud
ristlevate rakettide katsestamine
Kanada pinnal, miks Kanada ei too
ära oma sõjalisi jõude Euroopast ja
miks Kanada ja USA rikuvad inimõi­guste
deklaratsiooni ega luba tööta­da
nendel, kes siia on tulnud omal
käel, et paremini elada.
ÜRO Kanada Ühingu liige A.
Nõmmik viitas väljajagatud statisti­listele
andmetele ja ennustustele,
mille kohaselt rahvaarv maailmas
tõuseb aastaks 2100, 10,185 miljoni
peale, ehk 50 miljonit aastas. Teda ei
huvitanud, milliste probleemide ees
seistakse 115 aasta pärast, kuid 6
aasta pärast on rahvaarv senisest
suurem 300 miljoni võrra ja praegu
nälgib 700 miljonit inimest. Kas ÜRO
tegeleb selle probleemiga, mis võib
kujuneda kohutavamaks kui aatom-sõda.
G. Pearson arvas, et see prob­leem
on väga tõsine, kuid sellele
probleemile ei ole senini lahendust
leitud.
A. Nõmmik küsis hiljem. G. Pear-sonilt,
et kui ÜRO pooldab iga rahva
enesemääramiseõigust, kas see on
kehtiv sotsiaalsetes olukordades,
mis on ebanormaalne. Printsiibiko-haselt
„ja", kuid see on kvalifitseeri­tud
„ja". Teistel rahvastel on selle
kohta oma sõna ütelda. Samuti, nagu
Eestil on õigus N . Liidu põhiseaduse
kohaselt liidust välja astuda, kui
Moskva lubab. ÜRO ei oma
reaalset jõudu oma otsuste või seisu­kohtade
rakendamiseks, samuti kui
eesti rahvas.
ÜRO kulutused pn tõusnud 1950.a.
$58 miljoni pealt 1983.a. S685niiljorii
peale. Küsitluste kohaselt 1950.a. lu­ges
51% küsitletuist ,ÜRO tegevuse
heaks ja 37% halvaks. 1983.a. 36%
luges tegevuse heaks ja 49% halvaks.
ÜRO populaarsus on seni aasta-aas-talt
langenud. ÜRO Kanada Ühingu
praeguseks presidendiks on parla- \
mendiliige Douglas Roch.
Jack Rabbjlt: „Ma mullu veel suusatasin..
Kiri Quebecist
Kaks eeätlas 0 - 0 »•
(Algys esiküljel)
juhust, kus Rootsi oleks tagasi saat­nud
N. Liidu aladeh põgenenud isi­kuid.
Välja arvatud muidugi kuri­kuulus
bajtrnste väljaandmine 1946.
V A L J A S A I A D E T U D I L Ä T L A S E S T
,,ÄRAHÜi»PAJA"
Praegurie pole muidugi mitte es-mjakordne
juhus, kus tegemist on
KGB poolt, välja saadetud „ärahüp-pajaga".
i
„TeataJa" (20. dets. 1960] kirjeldab
ühte sellist teadaolevat juhust, see­kord
lätlasega.
it tegemist atendaadi korrafl-
Jega.
Janis Mazuians
See oli 17. okt. 1960, kui nõuko­gude
turismilaevalt ..LatviaV hüppas
Stokholmis ära |anis Mazulans, kes
oli Riia ringhäälii^gu ja TV kaastöö­line.
1960.a. detsembris Stokholmi
Eesti Majas korraldatud pressikon­verentsil
seletas ta üksikasjalikult
neist ülesanAetest, mis talle anti KGB
poolt. Ülalnimetatud „Teataja"
numbris refereeriti Mazülansi sele­tusi
kolme veeru ulatuses. Loeme
m.h. järgmist.'/
„Omk teiseks tuiismi-ülesandeks üt­tes
Mazulans (ilnud läti ajalehe käiku-paneku
Stokholmis. Selleks kästud tal
astuda ühendusse ühe siinse läti pagu-laskirjastajaga,
paluda temalt esmalt
erakordselt hea tasu eest artikleid Riia
raadios ettekandmiseks, kinnitades et
need leiavad, tee sinna vaatamata nende
sisule. Järgmiseks pidi ta samale kirjas­tajale
tegema ettepaneku hakata välja
andma ajalehte, mis esimese kuue kuu
jooksul oleks kommunismivastase si­suga,
lugejate juurdemeelitamiseks, ja
siis läheks aegapidi üle teistsugusele
joonele, hakkaks kirjutama „tõtt prae­gusest
rlätišt". Lehe väljaandniise eest
• l V .Valeri Siricsato .
Põgenik läks
Rootsist tagasi
STOKHOLM - Ööl vastu24. sept.
põgenesid Tjörni sadamas nõukogu­de
kalalaevalt „Velise" eesti mere­mehed
Raul Heinsalu ja Valeri Sirk-salu.
„Svenska Dagbladet" avaldas
nüüd (18. okt.) artikli, millest selgub,
et Valeri Sirksalu on otsustanud ta­gasi
minna, kuna tal on kodus, Rap-las,
abikaasa Marju ja kuuekuine
tütar Maria.
Sirksalu on seletanud, et põgene­mine
toimus paanikas: nad ..olid ost­nud
stereoraadio ja riideid — neid
kaupu ei tohi kaasa viia — ning
laevakapten ayastas kaubad.
Teisip., 16., okt. on Sirksalu abi­kaasa
telefonis ütelnud:„tule taga­si,
sulle ei juhtu midagi* Seda on
võimukandjad lubanud."
Sirksalule ei meeldinud rootsi
noorte kasvatamatu käitumine täna­vail:
„Nad on nii pikajuukselised ja
lohakalt riides. Aga samal ajal olen
ma imponeeritud Rootsi üliküllusest.
Kaubamajad vajuvad ju kokku kau­padest."
Sirksalu läks Stokholmis Nõuk.
Vene suursaatkonda, kus teda vä­ravas
ootas eestisoost atašee Toivo
Võit, kes patsutas Sirksalut õlale.
Taskus oli Sirksalul kell abikaasale
ja kandekotis mänguasjad tütrele.
Teine põgenik, Raul Heinsalu aga
jääb Rootsi, õpib roptsi keelt ja kuu­lab
stereoraadiot, mis põhjustas põ­genemise.
' ..TEATAJA"
oma
Kanada murdmaasuusatamise
isa pigem vanaisa — Jack Johann-sen
(rohkem tuntud oma hüüdnime
järele Jack Rabbit) on jätnud maha
oma kodu Laurentsiuse mäejalamil
ja asunud elama ühte Montreali
vanadekodusse. Ta leidis, et tema
vanuses —109 aastat — pole enam
mõistlik elada ihaüksi oma metsa-kodu
üksinduses. (Ta lesestus 20
aastat' tagasi). Küsimusele, mis
saab nüüd tema suusatamisest, ta
vastab mõtlikult: „Saab näha, mul­lu
ma veel suusatasin^.
Kiindumuse suusatamisse toi ta
kaasa oma sünnimaalt, Norrast kui
ta noore insenerina aastal 1902 Ka­nadasse
asus. Siin sai talle ülesan­deks
võtta ette igat laadi ekspedit­sioone
seniuurimata aladele Põhjas,
kuhu minna soovijaid raske leida õli.
Kui talt ükskord küsiti, kas ta vahel
metsa ära ka ei eksinud, oli tema vas­tus:
„Kuidas saaks metsas ära ek­sida
keegi, kelle koduks on loodus?"
Hiljem võttis Jack Rabbit omaks
linnalikumad eluviisidv kuid talvine
loodus jäi temale eluaegseks igatsu­seks.
' Jack Rabbit Johannsen võitis ene­sele
ülemaalise kuulsuse murdmaa­suusatamise
propageerijana ja seda
mitte ainult sõnadega, vaib peaasja-
Ukult oma isikliku kaasakiskuva ees­kujuga.
Osavõtt iga-aastastest suusa-päevadest
Laurentsiuse murdmaa-ladadel
kasvas aasta-aastalt ja jack
Rabbit ei puudunud üheltki neist.
Vaevah on ta kunagi oma elus kasu­tamata
jätnud mõndayõimalust nau­tida
suusatamise mõnusid ja et sel­leks
alati füüsiliselt vormis olla, on ta
võimelnud .aastad läbi ja võimleb
veel praegugi. Hoolimata kõrgest
east on ta endiseU erk. teravmeelne ja •
kiireh reageeriv ning vestlusel mit­mekeelses
seltskonnas siirdub ta sa­masuguse
kergusega inglise keelelt
prantsuse keelele, kui saksa keelelt
oma sünnimaa. Norra, keelele. Sama
ladus on ta jutt ka hispaania keeles ja
indiaanlaste kree murrakus.
Jack Rabbit Johannsen, kellele al­les
hiljuti Mac Gilli ülikooli pooh
anti audoktori kraad, ei näi kunagi
vananevat selle sõna tõelises mõisr
tes. •
ALMA MATERI-PÄEVA OOTEL
Montreali eesti akadeemiliste or­ganisatsioonide
korraldusel toimub
tänavune Alma Materi-päeva aktus
pühapäeval, 2. detsembril kell 18:00
Jaani kiriku seltskondlikes ruumes.
Alma Materi-päeva aktuse pida­mise
traditsioonile pani aluse 3. dets.
1955 peetud Tartu eesti ülikooli aas­tapäeva
tähistamise aktus Mac Gilli
ülikoolis.
Aastate jooksul on akadeemiliste
organisatsioonide liikmeskonna see
osa, kelle Alma Materiks pole enam
Tartu Ülikool, üha suuremat arvulist
ülekaalu võitmas. Selletõttu leiti
juba aastaid tagasi loomuliku olevat
koos Tartu Ülikooliga meenutada ka
teisikõrgemaid õppeasutisi, kus ees­ti
soost üliõpilased teaduslikku ette­valmistust
on saanud.; Sellisele pi­dulikule
kokkutulekule Montrealis
antigi nimeks Alma Materi Päev.
Tartu Ülikooli traditsiooni matki­des
on 1959. aastast saadik Alma
Materi päeval jagatud ka auhindu
võistlustööde eest. Esimeseks lau­reaadiks
25 aastat tagasi oli üks üli­õpilane
Austraaliast, kes oma töö
eest sai $60.-
VõistlustÖid esitama on kutsutud
kõik immatrikuleeritud üliõpilased,
kes on taotlemas oma esimest teadus­likku
kraadi. Tööd peavad olema
eestikeelsed ja mitte lühemad kui
30 kvart-lehekülge masinkirja (rea­vahe
2], kaasa arvatud sissejuhatus,
illustratsioonid ja; allikmaterjali loe­telu.
Võistlustööde teemadeks 1984. on:
varna
Käesoleva aasta aktusele oodatak­se
peakõnelejaks raamatukogundus-teadlast,
pr. Müllerbeck'i Torontost,
kes kõneleb teemal: „Eesti raama­tuid
Kanada raamatukogudes"
K Ü T M I L I S E V Õ I M L E M I S E
V Õ I S T L U S E D T U L E M A S
Montreali rütmilise võimlemise
klubil„Questo" on käsil ettevalmis­tused
võistlusteks, mis leiavad aset
laupäeval, 24. novembril kell 10:00
Montrealis Marymount keskkooli
võimlas (Aadress: 5320 Kensington
Ave.NDG). - .
Peale Montreali v ö ' i l e j a t e võta­vad
võistlustest osa mi ned naiskon­nad
Ühendriikidest ja Kanadast (Det­roit,
Florida, New Hampshire, New
Brunswick, Ottawa, Toronto).
Äsja lõppenud Shviitsi Võimle-mishidu
pooh korral atud rahvus­vahelistest
võimlemisvõistlustest
Lausannes (nn. International Invita-tionai]
oli osa võtma kutsutud ka
Kanada, keda esindas kolmeliikmeli­ne
naiskond, kellest üks oli Siiri Paul
MontreaU„Questo'^ klubist. Võistlu­sest
võttis osa üksteist riiki. Esimese­le
kohale tüli möödunud aasta meis­ter,
Buigariast. Teise koha päris
Soome ja kolmanda Lääne-Saksa
võimleja.
Siiri Paul ori varemalt paljudest
rahvusvahelistest võistlustest osa
võtnud Kanada naiskonnajiikmena,
kaasa afvatud sellised kauged maad,
nagu Austraalias, Hiinaja UusMere-
«ias? seekordne esineniine oli temale
aga esimeseks kogemuseks indivi-duaalvõistlejana.
Noore, paljutõota­va
sportlasena on Siiri endise innu­kusega
järjekindlalt treenimas ja val­mis
eelseisvaks kohtumisteks talve-hooaja
yõistlustel
„MEIE ELU" ESINDAJA
MONTREALIS
KARLUTS/4
e875 Cavendish Blvd. Apt. 801
Montreal P.Q.H4W 2X9
Tel. (514) 488-6228
3
Näber jutustab
• j • ' ^ • • • . • , •
Ameerika uudiseid
VÄLISASJADES .
on valitsus otsustanud jätkata oma
lahtiste uste poliitikat. Eelnenud hal­bade
kogemuste tõttu tehti teatavasti
aga see kitsendus, et veoautoga ei
tohi enam lausa paraatiuksest sisse
sõita. See andis hiljuti ka häid taga­järgi,
kuna ainult kaks ameeriklast
sai surma.' Rehkendatakse, et kui iga
kahe ameeriklase kohta kulub 3—
4000 tonni lõhkeainet, siis tuleb ter­roristidel
kord kindlasti lõhkeainete
puudus ja terroriaktid lõpevad. Mis
puutub ülejäänud ohvreisse, siis pole
sellest suuremat lugu, kuna nad vas^
tamisi üheteise niikuinii maha löö­vad
või õhku lasevad. Kui jääb na­tuke
üle, võib anda Iisraeli sõjaväe
valve alla.
Ameerika saatkondade jaoks ole­vat
Washingtonis kava, konstrueeri­da
kantavad maja fassaadid, millega
saaks õhkulastuid koheseh asenda­da.
Siis pole terroristidel vaja oodata
uue fassaadi ehitamist.
Inglismaale sündinud noorele
. printsile anti mitmete hulgas üheks
nimeks Taavet. Inglismaa on alati
ajanud ettenägelikku olupoliitikat.
Nii võib tarbekorral üks prints troo­nile
asuda Taavet Ilnime all. Kui siis
juhtub, näiteks, et Ameerika presi­dendiks
saab Salomon, võivad nad
koos teha suurepärast muusikat —
üks laulab ja teine mängib kannelt.
Mis puutub kokkuleppesse-vene­lastega,
siis on tehtud väga konstruk­tiivne
ettepanek, lubada venelastele
seda, mida nad soovivad, siis on nad
kindlasti nõus läbirääkimisteks. Asja
uurijad olevatvõinud seda välja luge­da
seltsimees Gromõko näost hiljuti-
' sel külaskäigul.
KAITSEKÜSIMUSTES
tegi tiiviimees Brinkli hea loogilise
ettepaneku. Nimelt müügu Ameeri­ka
omad mittetöötavad tankid, alla-kukkuvad
lennukid, helikopterid ja
mittelaskvad fPössid maha venelaste­le.
Siis on mõlemil ühesugused mitte­töötavad
relvad, ja rahvas võib rahu­likult
magada.
VALIMISUUDISTEST
Võitlustes on asutud vastaspoolte
kõrgemate väepäälikute kallale. Do-navan
lubatakse kinni panna ja Fer-raro
dlevat teatavaks teinud mõned
sajad tuhanded, mis tal kuhugi sen­tide
vahele jäänud ja päriselt unune­nud.
Mondale.on kõvasti nõudnud, et
tehtaks laiale avalikkusele teata-.
vaks, täpselt mida Nancy sosistas
Gromõkole kõrva sisse Valges
Majas. Ametlikult antud informat­sioon
nimelt pole kunagi usaldatav.
Mondale'il on väga tähtis teada, kas
ehk Reaganid lubasid Gromõkole
rohkem kui teftia ise. I
Chicagos on hakatuid lähemalt uu­rima,
kas seal surnuaedadel puhka­vad
kodanikud, kes figureerivad
ametlikult registreeritud valijatena
valimisregistrites, toepoolest anna­vad
järgnevatel valimistel kõik omad
hääled demokraatidele, või on nende
hulgas ka mõni vabariiklane.
KULTUURELUST
Üks Pentagoni kindraleist on an­netanud
Smithsonian instituudile
Washingtonis ühe haamri 1400 dol­lari,
väärtuses, välja, panemiseks
muuseumi. Selle summa saab kindral
maha võtta oma tulumaksu alla mi­nevast
tulust kui "heategeva annetu­se.
Nii on hakanud |ka teised kindra*
lit haamreid annetama, mispärast
haamrite hinnad on tõusnud juba
kaugele üle kah.e tuhande. See teade
põhineb esialgu kuuldustele. Aga
mõtelge, kui annetatakse Terve len­nuk,
mis ei lenda? Ja seda viimast
pole tal vaja teha muuseumis niikui­nii!
KOHTUALALT-Taani
aadlik, kes torkas oma naist
täiesti valesti nõelaga, missugusest
ehmatusest naine senini pole toibu­nud,
ja asus siis koos oma armuke­sega
elama naise 14 miljonilisse lossi,
vabastati ja tema kohta varem tehtud
süüdimõistev otsus tühistati, kuna
selgus, et politsei oli tollele kotile,
kus olid nood tarvitatud nõelad, käe
peale pannud, ilma kohtu loata. Nii
ei saanud käekott kogemata kaotsi
minna.
Sisuliseh baseerub see seisukoht
ühe varema kohtu pretsedendile, kus
kohus vabastas vandemeeste poolt
juba süüdi mõistetud kohtualuse põh­jendusega,
et kohtualusel oli nõrk-kaitsja,
kes ei suutnud kohtualust
õigeks kaitsta.
Üks naispolitseinik sai surma, kui
ta hakkas kedagi tabatud kelmi käe­raudu
panema. Sel ajal, kui politsei­nik
käejaudade^a õiendas..f^yftttis
kelm teiria'revolvri ja lasi' temale
pähe. Oleks vähem selliseid õnnetu­si,
kui politseinikele revolvreid mitte
anda.
ootne turist mõrvati ,,Viru^'
hotelli ..valuutabaaris^^
STOKHOLM p L ) - Helsingi
õhtuleht Jltalehti teatas, et Tallinna
Viru hotellis peksti jõhkralt surnuks
üks 37-aastane soome turist Jltalehti*
kirjutab, et peksja oli „nõukogude
kodanik", mis ju tegelikuU ei ütle
midagi tema rahvuse kohta.
Vahejuhtum leidis aset Viru hotel-
\i niinimetatud „valuutabaäris", kus
Wlm:
s i ^ Ä i l i .
oli tal volitus kõrget tasu pakkuda.
Mazulans oligi kirjastajat külasta­nud,
kuid Icülastuse eesmärgi selgudes
oli talle üst näidatud.
Kolmandaks ülesandeks olnud tal
välja sigitada millised trükikojad
Rootsis trükivad läti raamatuid ja muid
väljaandeid ning leida võimalusi selle
töö saboteerimiselis."
® ..Ülemaailmsete Eesti
rahvuslik tähtsus'* ja
® Uurimus autori poolt valitud alal
Auhindadeks on: Esimene auhind
S500.- Kanada vääringus. Teine
auhind $250.- Kanada vääringus.
Hindamiskomisjoni liikmeiks on;
dr. Alfred Kurlents. õpetaja Heino
Laaneots ja dr. Martin Pühvel
i i iliiiSiiSlliiiSli|Ä mmmm
soome turist veetis^ aega ja sattus
kokku ühe kohaliku mehega. Mingil
seni tundmata põhjusel tekkis tüli.
,,Nõukogude kodanik" lõi soome
turisti rusikahoobiga põrandale ma­ha
ja jätkas seepeale tema peksmist
jalgadega. Soomlane suri peksmisest
saadud vigastuste tagajärjel.
Soome konsulaat Leningradis kin­nitab,
et peksmine leidis aset, et üks
a. 1947 sündinud soome meeskoda­nik
sai surma, kuid ei soovi vahejuh­tumit
lähemalt kommenteerida.
Tülisid ja nagelemisi kohalike ela­nike
ja soome „vodkaturistide" vahel
on toimunud ka varem, kuid teada­olevalt
on seekordne vahejuhtum esi­mene,
kus on tegemist tapmisega.
Muidu on üsna tavaline, et Tal­linna
mitmesuguste miilitsaosakon-dadesse
on saabunud või toimetatud
soomlasi, keda nende purjusoleku-ajal
on sõna tõsises mõttes puupal­jaks
röövitud.
^Italehti^^andmete kohaselt toimus
surnukspeksmine „valuutabaaris".,
st. kohas, kuhu tavaliselt ei lasta
ühtki „tavalist" tallinlast. Seega pidi
olema tegemist mõne nomenklatuu-ra
tipptegelasega, kelledele sellised
kohad on sama vabad ja kättesaada­vad
kui valuutakauplused.
Kommunistid
kaotasid Soome
omavalitsuste
valimistel
Kommunistid kaotasid Soom©
kogukõnnavalimisel, saades 13,2
protsenti äraantud häältest (1980
a. said 16,6%). Valimistel, millest
võttis osa ainult 73,5% hääleõigusli­kest,
parempoolsed erakonnad
kaotasid veidi, samuti sotsiaalde­mokraadid.
Uus Roheline partei sai
2,9%. 1
mai
..MEIEELU''
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
• ..MEIE ELU"
SIIRI PAUL • • Q i D