Meie Elu = Our life, October 30, 1986

              NELJAPÄEVAL, 30. OKTO0B|I2.-THURSDAY. OCTOBER 30 „Mele EliH" nr. 44 (1912) im
„MEIE ELU" °.„OUR-LIFE*^> EstoBiiaia
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
Hoiise, 958 BroadView Ave., Toronto, Ont.Canada,M4N2R6V
I Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Lühmann Dr., New Milford, N.f.^USA."
Tel. (201) 262-0773.
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusell950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Torqnto, Oht, M4K 2R6 Canada. - Tel. 466-0951.
„MEIE ELU'"kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.L, teisip.
ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud kl. 9 hm. - 1 p.l.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. ®43.00,6 k. $24.00,
3 k. $15.00. te USA-sse 1 a. $47.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00.
® Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. ®
Kiripostilisa:^ Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3 L $7.00.
USA-sse l a . $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa üle­meremaadesse:
1 a. $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15.1
ÜKSIIKNUMBER - 75(^
KUUllUTUSHINNAD: 1 toll ühel veerul - esiküljel
tekstis $5.00.
Kiri Prantsusmaalt
Ssptembrikuia möödus FaHisIs valitsustele said prantsuse vasak-pommiplahvatuste
tähe all, 9 ini- , poolsed parteid, sotsialistidega ees-mest
said surma ja 160 haavata, otsas, võimule. Võimule tulekul nad
Prantsuse peaminister Jacques lootsid, et nende kauaaegne sümpaa-
Chirac kuulutas terroristidele to- tia ja toetus iseseisvust ja autonoo-taalse
sõja, hukka mõistes nende miat taotlevatele organisatsioonide-ebahumaanse
tegevuse süütute le, äärmiselt vasakpoolsetele ringi-eraisikute
vastu ja ähvardades ^ele ja rahvusvahelistele progresšis-neid
kõigi võimalike vastuabinõu- iidele end nüüd ära tasub. Jõudes
Wmule 1981.a.,tegid sotsialistid nn.
ulatatud käe poliitikat kõigi eelnime­tatud
liikumistega. Et näidata veel­kordselt
sotsialistide head tahet, kao-
TORONTO EESTI ÜHISPANK
Broadview Ave., Tofpnto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on Jõud
)a Karmi Karistusega,
kõik kust need terrori atentaadid
ka tuleksid. Kõik parem- ja vasak°
poolsed poliitikud ning ametiühin
3CINKIGE LASTELE P A N G A A R V E D S
ESIMENE $ 2 0 . 0 0 A R V E L ON MEIE-gudon
avalikult ühel nõul hukka tati sõjakohtud, riigi julgeoleku küsi­musi
käsitlev kõrgem erikohus, ja
jühistati võltsimatute isikutunnis­tuste
sisseseadmise plaan, mille läbi
vide kohaselt. Eriliselt agarad on endine valitsus lootis piirata terroris-igasugused
rahu eest, rassivaenlu- tide liiklust. Laia amnestiaga vabas­se
vastu ja inimõigust® eest
465-4659
avatud esmasp.-roQdo 10:0(^3:
Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-^:00
mõistma terroristide tegevust ja
selle korraldajaid, igaüks teeb seda
muidugi enda maailmavaate ja hu
lllilllliililllllllililllllllllilllllllilillllillillllililllillSH
tati vanglatest 50 kardetavat terroris­ti
ilma neid julgeolekukohtu ette vii­mata.
Sotsialistid lootsid, tänu nende
KõiK hästiinformeeritud inimesed liberaalsetele (kuid ettevaatamatute­le)
sammudele, kindlustada sisemist
rahu. Siseministeerium organiseeris
rorilaine on soovitud ja'juhitud samal ajal kokkusaamisi ja läbirääki:
Moskvast lääne demokraatlike riikide misi põrandaaluste fiikumiste juhti-nõrgestamiseks.
Ainult vähesed lää- ^dega. Nii saadi armeenlaste ASALA-neriikide
valitsused või poliitikud ga, baskide ETA-ga, Korsika FLND
ja loomulikult ka j
on teadlikud sellest, et praegune ter-julgevad
avalikult süüdistada N. Lii­tu
sellises põrandaaluses tegevuses.
Paremal juhul räägitakse rahvusva­helistest
terroriorganisatsioonidest.
ga ja Liibanoni FARL-iga kirjutama­ta
kokkulepe, mille alusel kõik need
terroristid võisid vab alt liikuda tervel
Prantsusmaal, tingimusel et nad ei
Ei juleta öelda kust see terrorilaine teeks terroriakte Prantsuse territoo-
Kanada sisepoliitiline elu on dunud kunagi heakskiitu p@amiEiis°
kaugel kodurahust. Kuid s^e, mida trile ja tema ministritele. Oposit-tuleb
ja kellele ta kasu toob.
TERROmSM MINEVIKUS
Mis muutub terrorisse, siis asja-riumil!
Selline mõdus vivendi kauge­mal
asuvaile niiditõmbajaile nähta­vasti
ei sobinud ja loodetud pikk sise­rahu
kestis ainult ühe suve. 1982. duse tähtsust
Oli usupuhastaja
Martin Luther antisemiit?
31. oktoobril 1517 lõi Martin Lu° ütlevad, et Messias pole veel tulnud
ther Wittenbergi Lossikiriku uk° ja seepärast on juutide käsuõpetus
sele oma 95 väitelauset ja siit sai kehtiv ja kohustuslik. Neil oli ka
alguse usupuhastus. Lutheri põhi- edu. Oli ristiinimesi, kes taganesid
mine hool ja mure oli inimese hin- ristiusust ja pöördusid juudiusku.
geliste asjadega, mitte maailma as- Luther ei võinud seda sallida ega
jadega. Tema õpetus aga mõjutas vaikida, ta puistas oma pahameele
kogu maailma ajalookäiku, andes ägedalt välja: juudid mingu Palee-sellele
koguni teise ja parema suu- tiinesse ja praktiseerigu seal oma
na. Tema avas ukse vabadusele, usku! Kui see pole võimalik, keelgi-demokraatiale
ja inimõigustele, tagu neile raha laenamisega ärit-tõstis
abielu ja perekonnaelu, elu- semine ja liigkasu võtmine. Rikaste
kutse ja töö pühitsetud pedestaali- juutide raha ja vara konfiskeerida
le, õhutas ja õpetas hindama hari- ja kasutada ristiusku pöördunud
kuuleme poliltiHstellfronÜdelt, ei kaasacitavat fenomen juba k-olmandamaailmasõ-tundjate
arvamise järgi kuulub see aastal algas uus terrorilaine. Nüüd
vaeste, vanade ja haigete juutide
saa meid rahuldada samuti. Esiteks lahendust, kui seda on tarvis olnud,
sellepärast, et on olulisi küsimusi. Opositsioon tunneb, et temale
mis tingivad mitmesuguseid vastu- makstakse palka ainult selle eest,
seid, Teiseks sellepärast, et sisemi- et ta opositsiooni teeks,
sed heitlused on sageli tingitud Ometi ea ole see nii. Valijaskond
muust kui sellest,mille üle vaiel- vaatab parlamendimäe suunas ja
dakse. Kui tahab Kanada poliitilise kuulab, kes teeb riigiprobleemide
eluga kursis olla, tuleb küsimuste alal tööd ja kes ainult teeb opo-juures
mõttes peatuda, kui tahetak- sitsiooni selle sõna pärast Iseenda
ja raamidesseip mis algas paarküm-tuli
sotsialistide valitsusel võidelda
mitmel rindel: ,,Otsese. Aktsiooni"
juba Lutheri elupäevil jõudis usu- majanduslikuks toetamiseks. Noo-puhastuse
liikumine ka meie ko- red ja tööjõulised juudid saata põl-dumaale.]
a.siit peale on usupuhas- lutööle või käsitöölistena palehigis
tuse kirik evengeeliumit. Jumala leiba teenima.
„ , , rõõmusõnumit, me rahvale kuulu- Lutheri hoiakut juutide vastu ei
Breagne galhdega (mYksistlikult tanud ja me rahva hinge vorminud saa kuidagi ühtsustada Hitleri ja
häälestatud). Korsika autonoomias- ja õilistanud, kuna luteriusk nõuab natside antisemitismiga. Lutheri
, , J . , 4 . 1 , , . J , , , koguduse liikmelt Pühakirja tund- hoiak polnud tingitud rassivae-voimu
terrorismiga, unustavad 310- erroristidega kes olenesid Abu Nida- j^^k^as kirik selle eest nust, vaid põhjenes usulistel motii-mend
aastat tagasi. Selles küsimuses anarhistidega, ETA autonoomlaste-tuleks
meenutada mõningaid viima- ga, GAL-i vasturevolutsionääridega,
seid ajaloolisi eeljuhtumeid lähemast
minevikust, nagu näitiBks:
— juudid, kes võrdlevad natside tega ja araablaste rahvusvaheliste
nistide organisatsiooni Irguuni tege­vuse,
kes tapsid 27* veebruaril 1939
list või Carlosest.
se oma analüüsis selgusel olla. liimile on läinud ka liberaalide lii- jj^j^ugada süütut araablast.
— lord Moyne tapmist Kairos,
tamist 13/14. veebruari ööl 1945.a.,
kus 250.000 kaitsetut eraisikut luk-
Kõik see algas viimaste valimis- der ]. Turner, kes arvab et ta
tega, kus konservatiivid tulid suu- oma opositsiooni ees vedama, näi _
releyöiduleliberaalidkle^Tavali-^^^^^^^^ jeruu^l^m^^äsril^Uml^ ku^^
se inimese mõtlemise kohasel kure sonadevalmgu saatel. Opo8l^ j 1,5^ surma või haavata. -
peaks see vaga korras olema. Ses sioon ei tee midagi head. kui ta _ põhjendamatut hävi-võimujagamine
demokraatlikul omapoolseid ]a paremaid ettepa-maal
toimubki nii, et kes on enamu- nekuid ei oska teha. Ta pahandab
ses, see on ka võimu juures. Kuid endaainulttühjaksajaks, mil uues-liberaalide
juures ei paistnud see tl tuleb valimiskastide juurde min-nii
olevat. Uuele valitsusele ei nai- na. Valijaskond tahab järjest näha
datud mingit respekti, kuigi küsi- ka opositsiooni sisulist külge, et
musi võis vaadelda ka selliselt, et kunagi valmis olla oma häält and-need
küsimused ja nende yaraja- ma sinna, kus talle rohkem meel­sem
käsitamine oli kantud üle eel- dib.
mise liberaalse valitsuse tööst ja Kuid Turneril tuleb õige pea l i ­beraalide
konventsiooni ette min-
Giscard d'Estaingi liiga vabameel­ne
valitsus oli jätnud sotsialistidele
atentaati King David'i hotellis kau^iis segase olukorra, olles lask­nud
tarbetult suureneda mitteeu-rooplastest
immigrantide apvu. Sot­sialistide
tahtlik või rumal heata­htlikkus
igasuguste marksistlike ja
anarhistlike liikumiste vastu suuren-kusid,
st. kolm korda rohkem ohvreid das veelgi hädaohtu üldisele julge-kui
kurikuulsas Hiroshimas,
— nn. rahuarmastavate hunaan-sete
haritlaste tegevust Prartsüs-olekule.
Kui praegused Pariisi atentaadid
teevad suurt müra massimeediates ja
maal, Alžeeria sündmuste.ajal kes ajakirjanduses, siis Alžeerias 1954-
hoolitsema, et rahvas lugeda os- videl. Kristuse salgamist pidas ta
kaks. Raugemata innuga ja vahelgi neile süüks. Mitte nende veri, vaid
karmusega on usupuhastuse kirik nende usk oli kaalukeel. Igale ris-sajandite
jooksul seda tööd teinud tiusku pöördunud juudile oli Luther
või moraalselt toetanud ja on seega valmis vendluskäe ulatama. Usuli-teinud
me rahva kirjaoskajaks rah- ne pluralism ja sallivus teisitimõt-vaks
ja liitnud ta Põhja- ja Lääne- lejate vastu usu asjus oli tol ajal
maade kultuurrahvaste perre. mõeldamatu. Valitses põhimõte:
C uius regia eius religio^. [Kelle va-
Usupuhastaja Martin Lutheri litsus, selle usk .)
sünnist on juba enam kui 500 aas- Kui Lutherile ta elu lõpupäevil
tat, aga tema kui suure usumehe ja selgus, et juudid jäid paindumatult
õpetlase tunnustus püsib. Paraku, „meeletusse uskmatusse", palve-oli
ta eluajal ja on nüüdki neid, kes tas ta nende eest ja ütles: „Iumal,
tema tööd ja hoiakut negatiivselt taevane Isa, pööra ära oma viha
Need vasakpoolsed haritlased seleta- Korsikas igal ööl pommid tuues ohv-
^Konservatiivide enamusvalitsus na^ Ta peab valmis olema, et teda ^ ^ ^ ^ lõhkeainete ostmfeeksi pärismaalasi. Praegu plahvatavad
oh sattunud opositsiooni-liberaali- liidenks tagasi valitakse, kellegi
de ja NDP^peksupinki koos kaasu- teise asemel Praegu^ne liider teab,
vate süüdistuste ja teravustega. Sõ- et tal tuleb end näidata oma posit-navõttude
toon muutus sageli eha- siooni kohaselt. Tuleb kõik oma
viisakakB, prolestidlendasid siia ja tarkus välja tuua. Tuleb end alati õlps^a^av^rnušr^eTšeej^^^
Sinna ning parlamendi juhatajal valitseda ja olla kõikidega viisa-fspiikeril)
tuli sageli korrarikku- kas, mida ta oskab — kui aiEult
faid korrale kutsuda. Spiiker John tahab. Ta peab tahtma!
Bosley oma sõbraliku iseloomuga Turner teab, et tal on oma partei TEJJ^ORISTIDE
tundis end silmnähtavalt piinlikus ridades vastaseid. Gampanolo, libe-araablastest
terroriste aitasid tappa 19^2. aastatel iga pä kritiseerivad ja teda ennast paha- nende peali. olgu sellest küllalt.
Alžeerias elavaid eurooplasi ja testjakaitsetuist eraisikuist.-naistest ' *^ H » " ^ ^ m m u .
prantsuse sõdureid, muretsede> ter- Ja lastest oli tookord palju vähem
roristidele rahalist ja materiaalset abi juttu, sest see ei puutunud Pariisi ega
tahtlikult laimavad. kustugu su raev! Võta kuulda mu
Pahempoolsed sotsiaalrevolut- palvet oma armsa Poja pärst. Aa-sionäärid
mõistavad hukka ta hoia- men.^'
ku nn. Talupoegade Sõja (mässu) Luteriusu kirikutes mitmel maal
ka mõista pimeda terrori (vt. j. P.
Sartre).
, . - - , , .. 'A 1 T i ^ ajal ja tembeldavad teda kurnajate ja isegi Liivimaal oli juudisoost ki-sid
päris tõsiselt, et selektiivne terror reid voi ma,anduslikku kahju ku^ UsLeks. Holocausti kokkutule- ikuõpetajaid. Luterlastele Kana-
(st. siiütute in meste tapmine polii- teateid selles on leida ajalehtede vii- j^^^^, süüdistavad juudid teda anti- das on hästi tuttav juudisoost mis-l
! ! ! ! ! ! ! ! ^ ^ ! ! ' ! ! ^ ^ maJ^llJekulgedeUnkh^^^^^ . tembeldavad teda jonär Steve Cohen! ..Jowsfo^fe-
" ~ " 8 • \ natside antisemitismi isaks, kelle sus" keskuse direktor Torontos.
nõuandeid Hitler ja natsid 400 aas- Õppides õigusteadust Seattle. WA,
AINULT SÕJAKAD KÕNED tat hiljem kuhjani täitsid. Tõepoo- ülikoolis tutvus ja sai sõbraks lute-
Praegune kärarikas sõja kuuluta- lest, Luther ütles vahelgi karme ja riusulise kalisüliõpilasega, kellega
mine terroristidele kõlab õõnsana ja riivatuid sõnu juutide arvel. Need koos uurisid Pühakirja ja palveta-olukorras
ja pidas paremaks spii- raalide president, kes näeks liideri ^ on tähendatud avaliku arvamise ra- on piinlikkust ja kahetsust äratanud sid. Siit algas Steve Cohen'i tee
keri kohalt lahkuda. Nii kaotas pa^ positsioonis Jean Chretieni. Teisi ^.^J^J^^^^^ hustamiseks. Tegelikult on seniseks ta usukaaslasteski. Tavaliselt on ta usule Kristüiesse. Steve Cohen'ä
lament oma hulgast ühe meeldiva- nimesid, mis kerkivad ^egulaa^ V . ^avaiiseii vaiKesieb^ ainsaks terrori vastaseksjelvakš ai- sõnu kasutatud mõtteseosest välja- intelligents, elav usk ja tema en-ma
juhi ning istungjärgu algul talle selt Senaator Keith Davie, kes gast- ^^st gruppiaest, tinno^^ nuH sõjakad kõned. Konkreetselt on kistult, mõnede poolt nende eneste nastsalgav andumus evangelisatsi-leili
asetäitja fendise kalandusmi-roleerib paljudes kohtades üle ^^^^^^^^ näha natuke rohkem politseinikke antisemitismi õigustamiseks, mõ- ooni töös juutide seas Kanadas oini
nister FisherinäbL Valitud rahva- maa oma elulooraamatut reklaa-
ORGANISATSIOONIO.
m a i c i Ä^.Bueii . m u . , v m . i u u l o u v a - maa uma ciuium^ , i h] ( ^^t V suurematss Unnades jä avaUke asu- nede poolt antisemitismi õigusta- võri^atu. Jumal ootab meie eestpal-saadikud
olid paljude vaatlejate mides. Isegi endise peaministri P. ? . (nagu nsiteks tiste ümber. Piiridel, tähtsamates lä- miseks, mõnede poolt antisemitis- veid ja abivalmidust temale, Juma-hinnangul
oma madalseisule jõud- E. Trudeau nimi on seltskondlikus b^a p^^^^^^^ bikäigu punktides, näidatakse ka sõ- mi «üüilifitimk T.nthpri vn«ti,. l a i . « , n o i . J ö . „ « „ o T ; ; ^ - !
nud. On selge, et sellises õhkkon- ringis kerkinud liberaalide liideri- . . . . n i , p K a r i « o n a r n t i c t i H COQ^OJA i^^äelasi, seda sihil, et'neist räägi-nas
peab lõpuks ka valitsuse töö; na Turneri asemed t«k«P ni«Wiri«nHn«P... R p b k n n h i k P .
kannatama.
Kuid kaskannatab ainult valit-aus
ja teina konservatiivide ena­mus?
Paistab, et lõpuks peab kan-latama
ka liberBalid)a oposit­sioon,
kellel on suuri asju veel ees.
Opositsioon astus sisse tooniga,
mis andis mõista, et ainult liberasi-lidel
on õigus riiki juhtida. Sõna­võtud
olid teravad ja eranditult kri-le
juse
süüdistusis Lutheri vastu.
Usupuhastuse algaastail oli Lu­ther
tolerantne ja isegi sõbralik
lale, meelepärases Töös!
ÕPETAJA E. LÖOTSMA
Paremaks meheks jäi
Turnbr ja paremat kandidaati libe­raalidel
veel ei ole. '
iiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiifliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiH^ iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiitini
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
on liberaalide hulgas neid, kes usu- "^^"^^^ .^..^ ^^^...^^^^ Q.^. jatele ja terroristidele ammutuntud ja juutide vastu. Ta pidas neid Jumala
vad et Trudeau oleks mees, kes dele Bretagne's.Kmk need grupike- mittevalvatud piiriläbimise kohad on „valitud rahvaks", austas ja kiitis
liberaalid uuesti valitsusse viivad, sed, kui nende esialgsetel aktsioo- endiselt valveta. Sellised pealiskaud- nende esiisasid, prohveteid ja ku-
See peab küll olema fanaatiline usk nidel on natuke suuremat vastukõla ged ja propagandalikud ettevõtted ningaid. Ühes oma traktaadis ütles:
Trudeausse kelle ekstravagant- avalikkuses, sattuvad varem või hil- pole elukutselisi või asjaarmastajaid „Ka Jeesus Kristus oli sünnilt juut."
süste pärast liberaalid peamiselt Jem Moskva poolt juhitud organisat- kurjategijaid kunagi seganud ei Juute, kes teda külastasid või olid
välja kukkusid sioo^^ia® "^õju alla, algus majandus- prantsusmaal ega mujalgi (lirim kirjavahetuses, nimetas ta oma
siiski • ^^^^ ^^^^^ pikkamööda ka ideo- Hispaanias). Esialgne piiride silma- „häädek8 sõpradeks". Avaldas põ-loogiliselt.
Vastavatel vastuluure ja paistev valvamine ja osaline sisse- ' lastustalusetu juutide vihkamise ja
julgeolekuametitel on ammu tuntud sõidu viisade sisseseadmine ei vä- laimamise vastu. Ütles, et juutide
nende organisatsioonide organite, henda kuigi palju ,.värviliste" eba- seas on võrukaelu, aga neid on ka
koosseis ja terroristide väljaõppe- soovitud külaliste sisserändu. Prae- kristlaste seas. Luther hoiatas ko-laagrite
asukohad Liibüas, Süürias, gü on ämetlikuh vaja sissesõidu vii- gudusi juute vihkamast, laima-
Lõuna-Jeemenis ja mujal. sat kõigile välismaalastele peale Eu- mast või neile kurja tegemast. Kut-
Terroristide motivatsioonid ei ole ^oopa turgu kuuluvate maade. Šveit- sus üles juute kaastundlikult koht-kunstlikult
leiutatud argumendid, si ja Põhja-Aafrika riikide kodanike, lemä ja nende vastu üles näitama
Nende liikumisi arendatakse välja Qn aga tõsiasi, et viimasel ajal kõigil kristlikku ligimesearmastust Üt-olemasolevaist
ajaloolistest, poliiti- juhuslikult tabatud terroristidel olid ks, et minevikus on neile pakutud
listest VÕI geopoliitilistest rahulole- Alžeeria paberid! Senini pole kunagi moonutatud ristiusku ja avaldas
matustest. Praegu leiame meie Prant- veel kinni võetud kanadalasest, lootust et nüüd, kui kuulevad pu-susmaal
(muuhulgas) järgmisi-orga- soomlasest või rootslasest pommi- hast ja selget evangeeliumi, või-nisatsioone:
panijat ja selline võimalus ei tule dab Jumala arm nad ristusule. Lut-
- arn^eenlaste ASALA, kes 1915. kellelegi mõttessegi. her isa korraldas ühe noore juudi
a. türklaste poolt toimetatud armeen- - . ristimise, või oli koguni vaderiks
laste massimõrva tõttu peamiselt Uus jacquesGhiracivalitsus, peale ristitule. Lutheri sõnavõtud ja
võitleb türklaste vastu; 6-kuulist yõimulolekut, sotsialistist traktaadid kergendasid juutide
- E.T.A., prantsuse ja hispaania presidendi Mitterandi pooh kava- käekäiku,
baskide sõjaline organisatsioon, kes kindlalt ohjeldatuna, ei saa ilma kar- gj^ viimastel aastatel muutus
taotleb iseseisva baskide piirkonna aetava poliitilise kriisi loomiseta võt- i^^^Yi^^ pessimistlikuks juutide ris-loon^
ist; , «tte kuigi palju energilisi ja tule- jj^^^^^
- E L.N.C., Korsika autonoomia- musrikkaid samme terrori vastases sõnumeid, et juudid kasutavad va
sed;
VABADUSVÕITLEJATE
PEREKONNAD
VAJAVAD ABI
Saada oma kodumaisele va­badusvõitlusele
määratud
toetus EVV Abistamiskosku- ,
se nimele väljakirjutatud
tshekiga aadressil: Eesti Van­gistatud
Vabadusvõitlejate
Abistamiskeskus, Box 34018,
S-100 26, Stockholm, Sverige.
Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Kodus 423-5716
xm WCD.
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
Tallinn vajub
1065 STEELES AVEW
NORTH YORK dwT
M2R 289 ^
1170
ICodus 223-020'9
Soome „Hufvudstadsbladet" kir-võitluses.
Seda takistavad presiden- bamaid' oiukoV7i"õmakorda Vsull- 1^*^^, et Tallinn on hakanud vajuma
- nn. ..Hallide huntide" grupike di marksistlik solidaarsus ja yalitsu- gg^g propagandaks ristiinimeste ühenduses- põhjavee ^langemisega
Elsassis, kes taotleb allakätt kohali- se kartus segada,, suurt rahvuste sõp- ^^^^ arvustavad evangeeliumi ia üha suurenevas veetarvitamises ela-ku
provintsi liitmist Baden-Würtem-' Moskvas,
bergiga; Terrorismi vastane võitlus nõuab
- igasugused muhameedlaste or- i^ls^^^ niihästi rahvusvahelisel- kui
ganisatsioonid; siserindel, et võtta tihti ebapopulaar-
- nOtsene Aktsioon" rahvusva- seid. kuid vajalikke julgeolekusam-heliste
sidemetega anarhistid.
Avatud 7 päeva nädalas ® Ü l e ü n n a kohaleviimine LTD
nikkonna suurenemise tõttu. Aasta­ne
pinnalangus olevat 6-7 millimeet­rit;
Alates sajandi algusest on Tallinn
ti meeles pidada nende vanasõna: vajunud uurimuste järgi juba 70 sen-me.
Kahjuks puudub,see julgus mitte Suudle kätt mida sa ei saa ära lõi- timeetrit. Põhjavee langemisest tek-ainult
Prantsusmaal vaid ka kõigis gata" • • • Meil on üks teine vanasõna kinud õõnestu&ed pinnas täituvat aga
kus on juttu pükstest... selle loomuliku vajumisega ja arves­tuste
kohaselt pidurdub vajumine
VAATLEJA PARIISIS ühe meetri juures. (KPL) ,
teistes Euroopa lõtvades demokraat-
Peale 25-aastast opositsiooni H- likes riikides. Araabia päritoluga ter-yõi
konservatii^^'''^*'»!^' roristide vastases võitlu.ses tuleb ala
•f
„Meie Elu" nr. 4^
soo-?
S30--
Q
o
^00
1B0-
too
ao-- 4a. i
aan
on nooremas liikmi
maaegselt on \\\x[\\
nud vanemate liikn
se tõttu. Eesti Üliij
tutvustada täiendi
nooremale generatfl
ga ja kirjaliku mull
vuse üle nii siin mai
vusaegses Eestis. Sl
datud panga liikmef
tele kuni 18. eluaal
maksu tasumisega
Et tutvustada eel il
ti Ühispangaga teg(
pangal kavatsus v|
käesoleval sügisel
kaasmaalasile, kes
panga teenindust oj
mitte kasutanud.
ÜHISTEGEVUSE
Samuti on Ühisi
tähistada Tartu Lal
NAD
KROO
(Algus esij
saatnud N Liidu
Gorbatshovilo kirj|
inimõiguste oost
vabastamist vangli
laagritest. Oma I(ir|
metas nimeliselt lj
Nende seas ta tõsi
Anatoli Marchenk^
tud 10 aastaks suni
kokkuleppe täitml
komisjoni mood)
Moskvas. Vanglas!
rel ta kirjutas raoi
nistus", milles kii
ebainimlikku kohti
de vanglates. Selli
vanglakaristuse 16|
9 Kopenhaageni!
sealt kaudu on iii
kauplejad saatnud
ni ameerika relvai
relvad on läinud sj
dama Eilati kauduj
puks Bandar Abi
Iraanis.
® Vene noorte hui]
suurem ümberorioi
20 a tagasi enamik|
naudiks või insoni
siis on tänapäeva
kui oleks neil võii
— jörgmine; 1)
mindus, 2) kunstid/
vitser. 4) arst, 5) tea|
insener.
• Kui USA otsui
Liidule odavamat
teised riigid, farmi
otusraha kinni mol
teravasse kaubani
Kanada, Austraalil
ga^ kes samuti N.
viljaga varustada il
Hiljem teatas Auj
nad nüüd madalal
de tõttu vähem rahj
nad võimelised
iga-aastaseid merel
dama. Ka ei olevat'
USA-lt nii polju n
ostma kui alul oli
9 Kanada telekoi
komisjon tegi kindl
nada on võtnud Ont
abonentidelt viimi
jooksul talefonimaj
joni ulatuses üle sei
Bell Canadat kohui
abonentidele tagasi
on igale abonendif
kuumaksu^suurunel
• New Delhist teal
sõjaväe arsenalist
hulk kantavaid lel
viimistletud raketti
lendavad järele ninj
le soojuskiirte abil.
varastatud hulk kui