Meie Elu = Our life, July 16, 1981

              4 NELJAPÄEVAL U. . JÜLY 16 ,J^eJe E l u " nr. 28 (16S9) 1981
XeSBIESISSB^BSSSSBSiSBtapSSli muna
milamängude ettevalmistused pnjõudnud^^^k^ Vaata­mata
suvise vaikuse iaabümisele ühiskondlikus |lusön Toronto
Eesti Maja täis rahvast ja tegfevust esmaspäeva õhtutiyjsestM^
on Killamängude programmi harjutused. Suures saalis tohnuvad
rahvatantsu ja pidustuste m^ssHikumise proovid, vä
Iides harjutavad meeskoor,{Mvapi^^ orkester või maakondli­kud
grupid. Killamängude progranuni peaproov toimub pidustuste
eelõhtul/reedel, 7. augustil Moonštone'isvKõike
mekülgset programmi juhib ning koordineerib energiline hiiu neiu
'tAnne-LiisTiill/
1: M i päevane kui,õhtune kava t õ o arstidena dr. Reet Vanaselja ja dr.
• tab kujuneda mitmekükseks.rahvüs- Jaanus Marley. Õhtu.tundic^
likuks elamuseks. •Killamängud on
rahvuskultuuri" viljelev suurüritus
iga kolme aasta järele, kus: meenuja-me
; minevikku ja demonstreerime
rahvuslikku • ühtekuuluvuse tunnet.
' Looduslikult ilusad Moonstone mäe-küljed
ootavad eestlasi. 8. augustil..'
Killamängude üldjuhiks,. peavarie"
maks on populaarne mulkide „maa-vanem"
Johannes Vihma, kes ar\'ab> - - ^ . . . , .. ,
et Killamänsud õnnestuvad Mmü. f
toi ainult vihma ei sajaks; sellil päe- vihmapilved kaugelt mooda lähevad.
vai..Eraelus Johannes Vihma op edu­ka
Artistic\Vood\vork'i asutaja ja
: osa:nik. Ta töötab ettevõtteis direkto­rina
kavandades Artistic Woodwork'i
tulevikku- ja produkte. „Meie Elule"
: antud inten^juus peavanem võtab 'lü­hidalt
kokku mis on ICillamängüd ja
mida nad tähendavad meile. '
Killamängude siht j a mõte on
elustada j a säilitada eesti rahvoiskul-tuuri,
rahvakombeid, laulei mänge ja
nalju. ..Seda on kõige parem esile
tuua r^eie maakondade kaudu, sest
igal rnaakonhal pn erinevus, pmad;
täb korravalvet Ontario politsei.
Killamängude pääsme hinna sisse
kuulub maitsekalt koostatud kava-raamat
ja meeldiv riimamärk Killa­mängude
embleemiga, mille kavan--
das kunstnik Jüri Funno annetusena
Killamängude toetamiseks. Pidupäe­vale
palutakse kaasa võtta oma ist­med;
kokkupandavad toolid, sest ko­gu
programm toimub haljal murul.
Killamängude talgupäevad tounü-vad
laupäeval, 25. juulil Mooristone'-
is, et püstitada üld- j a maakondlikke
ehitusi. Palume: võimalikult paliu
inimesi osa võtta tkillataigust, et
maakonnad saaks tutvuda kohapeal-
•se olukorraga ja saada viimaseid
juhtnööre] Iga abi ja töökäsi on tere­tulnud.
Palju on tööd, .kuid palju
on veel teha. enne kui võime avada
Killarnängud 'M, lõpetab Küla-pea-vanem.
Killamängude suurprogramm on
kopstätud Arine-Liis Tüll'! poolt, õh­kombed
ja omad traditsioonid. V i i t,u ses programmi,s aitab lavastajana
mastel aastatel on edutateks kooiviü kaasa Harry Mürk. Roomus^
bimisteks ja pidudeks kujunemid P»'?^ annab Anne-Lns Tull ulevaa-maakondlikud
kokkutulekud T o r o n - ' « pidustuste programmst.
to Eesti Majas. :^
Tahame nCKjrtele. edasi, anda ja
"nende teadvusse viia oma vanemate
maakoha või sünnikoha mõistmise
koos nende- traditsioonide' ja koinme-tega,
et seda säilitada au ja uhku­sega,
igas. eesti kodus. :^
VANAD JA NOORED; K O O ? ,
Seekord jagavad Killamängude
mõtet vanad ja noored koos ja noor­tele
on antud täita pea-osa sellel p i ­dustusel,
sest meil on: vaja uut indu
ja hoogu, mis holaks rahva hing^
noorena ja ai,-taks luua optimistliku
ellusuhtumise tulevikku,
Süvendagu need Killamängud rheie . , . . . , , . r n
rahvuslikku vaimu ja ühtekuuluvust
Eesti; maa ja rahva parema homse f^-'''-^^^^^^
•nimel, ükski võim :ei suuda murda ^ . ^ ' a . a l g a b kell 6^^^^^^^^
meie rahva elutahet - ainult suure- ütteks ja teemaks on
:AVAMiNE : • :
Pidulik avamine toimub • kell 12
sõõri-väljakul. Muusikalise saate eest
^hoolitseb skautlike noorte orkester
Enn Knlašpea juhtimisel. Avasõnad
ütleb killa-pea-yanem Johannes Vih­ma.
Palvuse peab piiskop Karl Raud­sepp,
-Killamänge tervitab ja. avab
ametlikult Eesti. Vabariigi aüpeakon-sul
'Kanadas Ilmar Heinsoo. Eesti
hümni helide saatel kerkib sümbool­se
Pika Hermani torni sini^-must-valge
lipp,
Järgneb maakondade külastamised
sdõri-väljakuli kell 2 algavad fahva-mänguS.
Ametlik õhtusöök on kell
•4
Pensionäricl ja sotsiaalabi
senise tava
:ri'
muu(
sissetuieKuga
elanikele artakse abi OHIP'i
preemiateiäsumiseks. Eriti tuleks kollaselt OHIP'j kindlustuse
^t seda summat oh
etud hiljuti avaldatud
eelarves. 1
Kui teie aastane sissetulek
üksikisikuna on vähem kui 8200
dollarit ja kui näiteks teie nelja­liikmelise
pšrekonna kogusisse­tulek
oh ai a 14.000 dollari, siis
0 ete
teie
tasuta.
Parimaks mooduseks pma
kya I ifi katsioom kontrol iimi^eks
Oli kohaliku pHIP'i esinduse
külastamine. Selle aadrešson
antud telefoni kataloogis sini
valitsusasutuste lehekülgedel.
Kontrollimine on vajalik, sest
te võite kvalifitseeruda abile
OHlP'i preemiate tasumisel kulg
teminevikus seda abi ei saanud.
maks kasvab viha j a prjastajate vih­kamine.
Meie kilbiks ja mõõgaks on
meie emakeel ja rahvuskultuur.
käia
läbi Eestimaa" al^ab Killarongi .saa­bumisega.
Esinejate arvu hinnatakse
300-le. Luules, laulus, «õnas, tantsus
rännatakse läbi .Eestimaa. Killamäh-.
Erinevus nendel Killamängudel , gude pühalikuks kõrgpunktiks kuju­neb
/ palvelani „Hoia Jumal Eestit"
tuhandete kaasaläülmisel.
Kell 8.00 algab .^Killapidu" K i l l a -
•majas tants eesti viisidei ^.Kajä"
(5jl- 1 "Mt^ mmmmm^msmüf^mis R.Timbrel
; I.
eelmistest pn maakondade' p.äiguta
mise osas. Seekord asuvad maakon­nad
üksteise läheduses, mis annab
rahvale parema võimaluse teineteise­ga
tutvurfiiseks j a erinevuste võrd-leiniseks.
Päeval; toimuvad tõelised Killa­mängud
—'rahvamängud, võistlused
j a naljad, mis peetakse maakondade
läheduses, millest rahval on wima-lus
osa võtta. : ^ ' '
Ilusal lõuna-eestilikul maastikul
on maakonnad metsa ?iäres sõõris,
keskel asub Tallinn, kus toimub K i i -
lamängude pidulik ävamme j a selle
läheduses toimuvad päevased män-
.gud ja esinemised. ,.
Iga maakonna asukohla tähistab
im
orkestri saatel.
Päevasest programmist võtavad
osa Ritmika võimlejad. Eha Luik,
Jõekääru noored, maakondlikud>gru- ,
pid oma maakonna progrartimiga.
Rahvamängude raamides toimuvad
maakondade vahelised võrkpalli ja
köieveo võistlused. Võistlevad sega- ,
meeskonnad, võrkpalli meeskonnas
on 4 mest -ja 2 naist, köieveo rnees-kond
on 8 liikmeline, 5 meest ja 3 •
naist „Hiidiaste hoki" mänerule an­nab
iga maakond ühe mängija. Voi-dukas
võrkpalli meeskond võistleb
mmgi, sümboolne ehiUis| v o . värav, j^ti meeskonna vastu:
mille korya^ asub Tnaakq^^^ 3a .päevases programmis on i g a s u ^ -
lipuvardas lehviv.Eestiilipp. , : .,1 . . / ..
Ka maa,k ondJa jdeli on q'm a kra vadJ seid v.õ istlusi ••l a• r i1n gm- ä.ngJ e. 1 Prog- esi. ne.m i.s ek,^s, k, uid selnle sXt v ai•g iVtakIs e rammi„ ,l äbi.v„i im. i„se„l ,a itavad t,k„a a.s a j.a I.g a maaVkon Jd . taih.a Xb. valja t*u l1lTa uue Erik• iPv/ra hJa- pill, Allan TLuVik .e \r,r Ma.r t.i n
• ; n . : „ ; , . „ . c „ , ; . . ^ Jog^ Madis Kreem, piret Komi ja
Kungla noored.
Ringmängude korraldamisel aita­vad
kaasa kõik maakondlikud pilli­mehed.
Päevane ' programm lõpeb
tuhandetesse ulatava perekonnaval-,
• siga: : • • v - .
üllatusega. Suured ettevalmistused
ön kõigil käimas.: - ^
Pidupäeval töötab Tallinn-Tartu-
Türi raadiojaam^ Elmar pintson'i
korraldusel mis^toob'rahvale üllatusi
oma kommentaaridega.- i'
„Finawcial Fpst" toob ära iS-se lejie-küljelise
kirjelduse „Horsesho8 Val­ley"
suusakuurordist Ja „Horse^hoe
Valley Time Share Lo^ges" ehjta-mistetst
ja leheküljelise kirjelduse
Bijl Lohüaru saavutustest Kanadas,
mipietädes teda Developer Extraordi-
Ta asus siia Eestist 1944 ja juba
1948-dal alustas; paremate majade
ehitamistega Toronto ümbruses. Ta
oli huvitatud ka suusaaladest, leides
maakaardil „Hungry Hpllow" 1962. a.
algul. Olles vaimustatud sellest ko­hast,
ostis 2 100-aakrilišt farmi, mis
moodustas keskse osa tulevasest
suusakuurordist. Tä ristis ametlikult
selle ala ümber „Horseshoe Valley-ks'Vtegi
3 suusarada, ehitas 1/3 prae­gusest
kuurordist ja pani käima ühe
T-bar'iJKQik avati juba jõuluks 1%2.
Edasi vajas ta veel 1(X)0 aakrit, mis
aga kuulus 2-le TGrwnship'ile; Ener-
^ giliselt tegutses B i l l Lohuaru ja saa­vutas
ühe suuremaist ja paremaist
suusakuurortidest Ontarios.
Käsil on ;,^uxüry Condo'de" ehi­tamine,
ujulad jne.
Villeni Lohuaru, 66 a., pärineb põ­lisest
eesti talupoja soost, kes Ka-hädasse
jõudes asus tööle majandus­alal
j a on koos perega jõudnud sil­mapaistvalt
kaugele Ontario ühis­konnas.
Ta elutseb praegu Barrie linnas
ja suured tulevikuplaanid „Luxury
Condo'de" ehitariiisel on viinud ta ni­me
Kanada ja isegi USA ulatusse.
Tal on partneriks 6 Barrie ärimeest.
•M.k. •
Killamängude .raamides toimub et­nograafiline
iiäitus Toronto Etno-
^Killamängude programmist võta­vad
osa Toronto Eesti Meeskoori
graafilise Ringi korraldusel Ene Run- liikmed, rahvapillide orkester Rö-ge
juhtimisel. Filatelistide poblt on man Toi juhtimisel, Cungla mhva-organiseeritud
postkontor koos pos- tantsijad, Virulaste . j a Pärnakate
titempH kasutamise õigusega. Post- • koorid. Lindau Õed, Jaaniku läulu-köntori,
postitempli ja, Kiil^mängu-: ansambel, Kai Kääri^Jl tantsugrupp,/
de mälestusmärgi valmistamise or- Ritmika võimlejad, lõekääru laste-'
Laske isoleerida oma maja $30.(H) eest „T!ie^^^C^^ Home
Insulation Program'!" alusel CÜ.I.P.
ganiseeris Enn Mäeste. j Jääb ainult
loota, et Kanada post hakkab tööta­ma,
voi muidu peame oma kirjad
Killamängudeh Jdrjatuvidega-. ära,
saatma. Eesti Abistamiskomitee kor­raldab
kinkeesemete
Rikkalik toitlustamine toimub see­kord
väljas barbequestnlis, kus p a ­kutakse
tulel küpsetatud sea- ja lam­bapraadi,
ribid, viinerid hapukapsa- :
gä'ja noortele; ..hamburgerid". Eine­laua
korraldab Masters : Buffeteriä
Tartu Goll%e'ist, mis on avatud kel­la
1—7-ni.. Püütakse koik^teha, et toit-lustamine
läheks sujm/alt ilma oota­mata.^
Piduliste karastamiseks .on ^Killa-majas
avatud baar Ontario seiäduste
kohaselt Gyaki esinduse abiga. —
Pidustuste ajal viibivad; kc
kodu noored, skautliku nooruse or­kester
ja palju nqori näitlejaid eestf ;
teatrite lavadelt. Killamängud anna- /
vad hea võimaluse noortel näha ja
tutvuda sellega, mida õpitud eesti
kooli maateaduse ja ajaloo tundides.
iCillamängud räägivad .elavat juttu
elavast eesti rahvast, lõpetab Anrie-
Liis Tüll. Tä ootab Killamähgüdele
3000 kiilalist,
elna -.^
ANP COMPAWY LtMtre^
1947
klaasvilla puhimiisega.
Pööningu veBtilaatorldo
Esindaja Torontos: ENM LIGE, teL 425-Ö839
Ehstare kavandamisel ei ole ai­nult
ipõeldud elanike heaolule ja mu»
gavustele vaid suurt rõhku on pan­dud
ka teenistujate töötarnistingih
mustele ja selleks tarvisminevatele
seadmetele ja asetusplaanile,
Üheks tähtsamaks osaks selles
asutuses on toitlustamine ja sellega
on ka arusaadav, et on püütud köö­gis
töötamine teha n i i mugavaks ja
efektiivseks kui vähegi võimalik.
Vastava eriala asjatundja S. Cro-zieri
poolt kavandatud, köögi sisse­seade
on moodsaim mis võib võistel­da
kõigi paremate hotellide köökide­ga.-
•;••>•,..^ • • ;•;:
Kõik on- mehhaniseeritud ja võimal­dab
seal töötajail vähese energiaku­luga
oma ülesannete täitmise. Mood­sad
pliidid, külmutus, nõude pese­mise
masinad jne. on ainult mõnin­gad,
mis aitavad kergendada tööta­jaid.
'Serveerimise ala on hästi korralda­tud
ja võimaldab' kiire ja takistuste­ta
toidu kättesaamise. ,
Abistamiskomitee juhatus on ar­vestanud,
et teenijaskond koosneb
kaasmaalastest ja loodab nüüd, et
vastava ala inimesed kasutaksid või­malust
moodsa sisseseadega köögis
töötamiseks.
Kohti on veel saada kokkadel ja
köögitöolistel ning ettekandjatel osa^
lise või täie tööajaga.
talitusele anda KÜMI
^roadvlew Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6
õmbleb
Eesti ja Ungari
cirikumehi Soome
H m r ^ G I ( M £ . ) - - Soomet kü­lastas
hulk vaimulikke E e s t i ' j a Un­gari
luterlikkudest kirikutest esi­mestel
sõsärkirikute teoloogiapäeva-del.
Kavatsuseks 04 rajada tugevam
sild nende vahel. Usuteaduse'päevad
toimusid lisalmi linnas Kuopio lä­histel
j a eestlaste delegatsioonist
võtsid osa neli vaimulikku eesotsas
N. Eesti peapiiskopi Edgar Hark'iga.
Ungarist saabus piiskop Žoltan K a l -
dy ja veel 25 kirikuõpetajat. Soome
esindajaid oli kokku 60.
Ajalehtedele mainis Edgar Hark
(just nagu möödunud suvelgi Oulut
külastades), et ta olevat omade kes­kel:
„Meid sidub hõi;muvendlus, lu­terlus
j a lähedane naabrus."; ,
Hark viibis Soomes juba üheksan­dat
k o r d a j a ta ütles, et eesti noored
teoloogia üliõpilased olevat väga hu­vitatud
soome keelest, sest nad on
saanud palju kirjandust Soomest.
Eesti j a Soome luteriikkudel küi-kutel
on tihedad sidemed, sest nad
on olnud koostöös lauluraamatu ko­mitees.
Eesti luterlik kirik on saanud^
soomlaste poolt kutse saata üks teo­loogiat
õppija Helsingi ülikooli eda­si
õppima.
Eesti 1,2 miljonist elanikust kuu­luvat
veerand miljonit luteriikesse
kogudustesse, kirjutavad ajalehed.
Peale peapiiskopi kuulusid eestlas­te
delegatsioonisse veel kirikuõpeta­jad
Valdemar Ilja j a Kuno Pajula;.
kes muide külastas Oulut paar aas­tat
tagasi. Neljanda esindaja nime ei
avaldatud.
S l
SH • Utt,
onjõud
avatud: Päeval 10:00--3:00 (esmäsp.—reedeni)
õhtul 5:30—8:00 (esmap. ja n^ijap.)
Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadel.
$30,1
on isenuvõtja sfurma puhul .kindlustatud kuni
ulatuses Ja jäädava 4Öövölmetuse puhul kindlustatud kuni
ulatuses vastavalt kindlustus tingimustele.
kvaliteet materjalid
OLD MiLL TAILORS
T Mvcrview Gardens (Bloor-Jane
Stn.) Toronto/Ont. M6S 4E4
Mudi H. Schnelder
|0 ..1
SQOsiknimed Soomes
Mood vahetub ka eesnimede and­misel.
Momendil soomlastele meeldi­vad
tüdrukute nimedest kõige roh­kem
Sari, Minna, Anne, Satu, Kirsi,
Päivi, Tiina, Katja, Sänna ja Jaana.
Poiste nimedest on esikohtadel Mi-ka,
Marko, Juha, Jari, Petri, Janne,
Sami, Timo, Mikko ja Pasi. Tuhan­dest
0 - 1 5 aastasest tüdrukust on Sa­risid
44% ja vastavalt Mikasid 54%.
,Jllele filu'Vnr. 18
LONDON („I
eestlaste Suvipi
ligemale 600 ki
Tarni poolt 35
Suvipäev algas
noorte rahvatani
publik respektee
vai üld-segakoor
tusel laulis Enn
nistagem pesti
nud tavaliselt In
vipäevade avata
paistsid eriti sil
laste 'Sõjaväelast
se noortekoondis
leviku" lipp. Teis
bis kohal ka 7 ec
juures A. Siion
koori koosseisus
Järgnes avasc
Seltsi esimehelt
ütles kaasmaala;
päev on taas üh(
päevade traditsi
meid kokku ül
. kauneid rahvata
vuslikku koorila
nud aastäilt varu
ki rõõmu ühiste
jätkata meie ül
ja harrastada e
peab olema kinc
tulevikku". — l
nud „südamliki
Ühiskond Sak
Eesti Keskkom
nes Västrikult.
Avasõnale jä
(umbes saja lai
lu Ernst Luuk
juhatusel.
„0H, KAUNIS
SHs astus la
„Tulevikü' l ip
lauldud juba t
gruppi juhtisid
kesed Astrid ja
tegrupi muusik
kalik. See alga
te'*, millele jär
retamine". Rep
esitati lauluke
mida laulsid
maa, Juhani E
'ja Tasuja Sire
j a T. Sireli giU
Raudsepa „Tiii
rahvaviisile. Ta
ja akordionil P
Noored pillir
laste poolt vas
lillede andmise
on omaette si
selges eesti ke
nud noorus e
ratsioonile om
suslaulu „See
(mida nad on
te suust!), kus
viljakülvist" J5
tele „tükike pi
Minevik
Raamatus
kel K. Päid
mis oli tüü
šiooti malet
„Teated vo
Tartu linnas
se. Kuna tbl
veel väike, ei
hed sisetrans
sust, küll aga
miveol veovo
Varasemale
meeste kohtc
härra Gadebu
1637. a. kehte
eeskirjad, m
praktiseerita\
1773. a. sej
mat, mida v;
1828. Tsunf
dest selgub,
tartus kõi)cu
kui 30-35
kannetest nä
liikmetele ra
ga. Vanema
Jähn, abideki
dize Johann
Protokollid
les, kuigi en
olid nähta\ ž
med Kärssa
näitavad.
1812. aast^
A'us taas lan
lane tõus
munud K r in
aastat jälle
eestikeelse
on' voorimec
mini jälgita
linnamajanc
ka voorime(