1983-06-16-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
m3m NELJAPÄEVAL, 16. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 1® „Meie E!u" nr. 24(1737) 1983 „I^E!E E L U " - J Published by. Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian Hous8,958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6 r Tel! 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New' Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford,N.J.,USA. Tel. (201) 262-0773. ,;Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas, f Asut. A . Weileri algatusel 1950. „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K2R6 Canada - Tel. 466-0951 % • Tellimiste ja kutilutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 hm.— 5 p.L, esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 õ. „MEIE'ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a.^40.00,6 k. ^22.00, 3'k.$15.50. USÄ-sse - 1 a. ^44.00,6 k. S?25.00; 3 k. S17.00. Üle- ^ meremaadesse - l a . $48.00, 6 k.^26.00, 3 k. $19.00. Kiripostilis^ Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja õhupostiiisa USA-sse: l a . $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa ülemeremaadesse: l , a . $58,00, 6 k. $29.00. Üksiknumber — 754: . Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50, ' tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4,75. iiiltiiii!itiiiitiiiiiiiiiUt|tiiiiiiiiiitiiiHiiiiiii8iniiii8in^ aBatagonisti—- Washington ja Kreml oma esindajate näolistu-vad jälle Genfis, ei arutada, kuigi vist mitte veel otsustada, tsaumarel-vade vähendamise küsimust. USA soovib, et Nõukogudje Liit oma tuumarelvade arsenali vähendaks selleks, et siis ei tarvitse USA oma tootmiseiolevat arsenali Euroopa lääneosas rakendadaj Nagu selleks ja volb olla isegi selleks istusid seitsme suurema tööstusriigi kõrgemad juhid WiU liamsburgis,. ÜSA-s, et oma mõtlemisviisi formuleerida; \^õib-olla andis see mõnd mõtlemisainet ka Kremlis ja selleks mõtlemiseks ei antud palju aega. VÕib-olla seekord võttis Kanada peaminister Trudeau kõige selgö-^ mait tule.nused kokku oma intervjuus ajakirjanduseie. „Seitsmelää- Eemaa juhid andsid Nõukogude Liidule selge hoiatuse — kas istume maha fõsisteks läbirääkimis-leks relvastuse piiramise küsimuses, või uued relvad pannakse positsioonile Euroopas selle aasta detsembris. Teine sõnum Moskva-ie on, et meie tahame desarmeeri-mist." , • ,.. Kuid Kanada peaminister võttis kokku ka teise hoiatuse: „Meie ütlesime ühiselt, et aeg jookseb välja selleks, et Moskval oleks aega, et sundida Läänt mõtlema, et arvukalt poliitilisi segadusi ja demonstratsioone suudavad läänemaade juhte eriji ärrituma, siis ei tule tõsisest mõttevahetusest midagi." Trudeau hoiatas Nõukogusid mitte asetama tõsist rõhku n.n. „rahu-gruppidej ja teiste rühmituste demonstratsioonidele, et veenda läänemaade juhte, et pidurdada USA uute relvade produkstsiooni. Meenutame siin juures, et Trudeau hoiab ikka oma lauasahtlis Andro-povi küllakutset, millele tä veel vastanud ei ole. Williamsburgis tegi Truedau tublit tööd, et redigeerida ühiskommunikeed poliitilisse vormi, mis ainult sobiv sel puhul. Vahepeal tegi aga sõjaaegne USA saadik Moskvas iHarriman külaskäigu Andropovile, kus olid mitmed küsimused kõne all. Detailid selle kokkusaamise kohta puuduvad. Võib ainult oletada, et Harri-man ei läinud sinna oma algatusel. Harrisnani külaskäiku võib võtta kui lähenemist Valgest Majast, sest Harriman oli üks Nõukogude Lii- Kas Mitmed asjatundjad samastavad radio mõju uimastusainete tarvitamisega. Päevast-päeva raadio kuulamine on vorminud miljonite niuusi-kalist maitset ja nende üldist ellusuhtumist. Pidevalt millegi kordamine suudab alateadlikult mõjutada isegi kindlameelseid isikuid. See raadiosaadetes ja reklaamtehnikas kasutatud põhimõte kehtib ka perekondil-- kus ja ühiskondlikus elus. Kasutades lastega kõneledes ikka ja jälle kas või ühtainsat, lembesõna tekitame neis aja jooksul ^lateadliku tunnetuse, et eesti keel 6i sobi intiimsemate tunnete avaldamiseks. Kuuldes pidevalt nalju, mis põhinevad ingliskeelsete sõnade eestipäraseks moonutamisel, tekib paratamatult alateadlik arusaamine, et eesti keeles ei saagi heid nalja teha. .Küsimuste ja vastuste rõhutamine üldtuntud ingliskeelse kõlkssõnaga on kolmandaks teguriks, mis alateadlikult kumab eesti keele elujõudu. dule sümpatiseerijaid. Võib olia oli selline „eraviisiline" külaline liigselt varajane, kuna olnuks targem ära oodata reaktsioon Williams° burgi kokkusaamise osas. Sest ei ole venelastele kunagi tark signaliseerida liiga varakalt valihisole'- kut pehmemaks hoiakuks. Suure osa Williamsburgi kokkusaamise ajast võtsid oma alla majanduslikud vahekorrad. Sest osa võtnud riikide majanduslikud probleemid ei ole kaugeltki lahenenud eriti omavahelise kaubanduse osas, kuid eriti krediidiprot-sentide osas, mis paljudele maadele on liiga kõrged ja majandus^ likku a.rengut takistavad. ÜlMe nõue oli madalamate krediidiprotsentide suunas ja seda USA vastu, kes oma krediidimä^ra hoiab teistest kõrgemal . Mitt^, aidult psayõln jpaade . majanduslikud ettevõtted ei kannata kõrgete laenuprotsentide all, vaid ka osavõtvate riikide valitsused ise kulutava tohutuid summasid oma välislaenude maksmisel. VÕib-olla just viimane asjaolu on osavõtnud maade valitsusele suurimaks pigistuseks, sest laenud ja protsendid tahavad maksta. Kuid onieti on see nende valitsuste omaaegse „kerge" elu tulemus ja nüüd otsitakse väljapääsu madalamate protsentide näol. Kuid ometi olid kõrged protsendid need, milliste abil meelitati kapitali oma maadesse, kas laenudena või investeeringutena. Küsimus ei ole protsendimääria kõikumistes, vaid selles spekulatiivses hasardis, millega käituti, alul võõrkapitali maalt väljasurumisel ja siis kõrgete protsentidega selle sissemeelitamisel. Meenutame ainult Kanada hohi-bondidelt aasta tagasi makstud 19,5 protsendilt, siis kui riik kisendas siselaenude järgi ja käesoleva aasta 12%, kui asi kergemaks läks. Meie ei tea, millist intressi valitsus pakub oma hoiubondidelt selle aasta lõpul. Kuid ütleme kohe, et sellised raputised ei meeldi ühelegi investeerijale ja hoiustajale, sest see on indiviidi majapidamises kahjustav. Kui valitsused püüavad intressimääradega mängida, siis leaib kapital omale teise paigutuse. See ei kehti ainult Kanada kohta, vaid ka teiste kapitalimaade kohta, kes Williamsburgis nõudsid USA-U madalamaid krediidiprotsente. V. Hädaolukorras on aeg tähtis ja iga sekund loeb. Kui kuulete hoiatussignaali ja näete vilkuvat valgust tuletõrje-, ambulantsi- või politseiautol, pi^dage meeles, et elud on hädaohus ja täitke järgnevaid nõudeid; 0 Alati pange sõiduk seisma võimalikult teeservale ligidale ja teeristist eemale. 0 Tuletõrje auto taga sõites hoidke vahemaa vähemalt 150 meetrit (500 jalga) SÄÄSTETUD AEG PÄÄSTAB ELUSID Ministry of Transportation and Communications James Snow, Minister William Davis, Premier Võim (Kt^:ai(^:c^:(?:(^:j^v(^:»;tt^^a{äi^^ I . Ajakirjandus ja üldse teade nindus on viimasel ajal eriti intensiivselt tegelenud nagu öeldakse „sõjakurjategijate" avastamise ja kohtu alla andmise protseduuridega eriti Ameerika Ühendriikides, kuid sellest ei tohi järeldada, nagu oleks tegemist mõnesuguse arveteõiendamisega omaaegsete sõja-pattude ümber sisuliselt laiemas mõttes, kuna seda pole mitte. Näiteks pole asutud selgitama, kes aur dis käsu Dresdeni pommitamiseks ja seal sete kunstivarade ning massiliselt tsiviilelanikkonna hävitamiseks, ilma et selleks olnuks sõjalist vajadust. Selline tegu aga on selgesti keelatud Haagi maasõja seadusi ja tavasid käsitava määrustiku artikjis 25 — seega sõjasüütegu. (Rääkimata prantslaste poolt saksa^ tsiviilelanikkonna vabaks andmisest sõjaväele röövimiseks ja venelastea saksa naiste vägistami- : illlilllllllHilllillllilllillllilllllSliHjItltllllllllllllllllllllillllllllll^ 0 6 0 Need kolm, ka nii öelda kõige paremas seltskonnas levinud pahe on pealiskaudsel vaatlemisel üsna süütud. Kahjuks kaasneb nende pidevale kasutamisele esmalt suurenev lohar kus eesti keelt hästi valdavate inimeste seas, ja tagatipus üha kiirenev eesti keele köögikeele tasömele langemine, Neile kelle keeleoskus on alles arenemisjärgus võivad need puudused osutuda küllaldaseks tõukeks emakeelest võõrdumiseks. KAS VÕIKS iga eesti keelt tõeliselt austav eestlane lausa misjonärliku visadusega asud.a ülalmainitud pahede vastu võitlema? erilist tähelepanu peaksid oma keelepruugile pü-hendema kõik, kes on endale võtnud tänuväärse ülesande eesti organisatsiooni eesotsas olla. Ja seda mitte ainult peokõnedes vaid igapäevases elus. Ajalugu on tulvil näilaist et juhtide eeskuju lausa imeväärseid tagajärgi võib anda. Mitmed katkud ja ei Teiseks ei hõlma see sõjasüüdlaste otsimine üldse kõiki kodanikke võrdõiguslikult — sama teo eest sama vastutus. Näiteks isikuist, kes olid kedagi taga kiusanud tema usu pärast, võetakse juurdluse alla ainult need, kes tegid seda sakslaste abiga, aga mitte need, kes sama teo sooritasid (või Veelgi sooritavad) venelaste abiga. Kolmandaks on Ameerika Ühendriikide peaprokuröri määruses nr. 851-79 jälitatavaks loetud veel kategooria, mis ei figureerinud isegi Nürnbergi protsessis, nimelt isikud, kes on kedagi taga kiusanud tema poliitilise teisitimõtlemise pärast. Kuna kogu määrus ise kajastab inimeste jälitamist natsismi, s.o. natsionaalsotsialistliku teisitimõtlemise pärast, siis käib mainitud osa määrusest küll kommunistide tagakiusR-jate ehk antikommunistide kohta. "Kokkuvõttes on kogu juurdluste-gevus suunatud ainult ühe inimeste grupi — põgenike vastu ida-aladelt, kes püiidsid end kaitsta sovjettide vallutuste vastu, või vabaneda nende võimu alt. (Ukrainlased, valgevenelased). Just nagu— praegu Ühendriikide valitsuse õnnistusel — tedvad seda afganistaanlased. Pole külljpai-ju kahelda, kust poolt selline s|aund on antud, jääb vaid küsida, kuidas ja kelle abiga on need eeskirjad sattunud peaprokuröri määrusesse? Aga ka seda võime aimata! Nii „sõjakurjategija" kui ka iga kurjategija on isik, kes on vastava eesti rahvast. Oleks lausa patt kui nüüd oma rahvusliku eluõiguse lo-hakuse läätseleeme eest maha müük- HARRIKIVILO (kriminaal-J kohtu poolt mõnes kuriteos süüdi ning karistatavaks tunnistatud „with due process of Law". Seni kui seda pole toimunud, ei või ka kedagi nimetada kurjategijaks. Neid isikuid aga, keda suure hoo ja propagandaga on juba tembeldatud „sõjakurjategijaiks" pole ühegi kohtu poolt seni veel mõnes süüteos kohtulikult süüdi tunnistatud selles korras, mis kriminaalasjade ajamiseks ette on nähtud. Ka peaprokuröri määrus annab küll juhendeid, keda ja milles jälitada, kuid ei kasuta mitte „sõjakurjategija" mõistet. Kõik senised protsessid on erilise admistratiivse iseloomuga. Nende ülesanne onolnud selgitada, kas kohtu ees olev Ameerika Ühendriikide naturaliseeritud kodanik pole saanud kodakondsust, varjates oma ebamoraalset minevikku, mis tegi ta kõlbmatuks kodakondsust saama. Mõnes kuriteos teda süüdi tunnistada pole saadud, kuna kõnesolevad, arvatavad süüteod on toimunud võõrsil, väljaspool ameerika, Ühen-^ driikide kohtute jurisdiktsiooni. Seepärast siis on leiutatud üks teine riik (Iisrael!), kus saaks neid nn. sõja-süüdlasi süüdi tunnistada ja karistada. „Sõjakurjategijaiks" on inimesi tembeldatud aga juba ette — „trial by the press" kaudu. Aga ka eriuuri-miste osakonna^direktor on algusest peale kuulutanud, et tema jälitab just ,,natsi-sõjakuritegusid" (mitte teisi!), s.o. „natsi-sõjakurjategijaid". Selle seisund, kellelt võetakse Ameerika Ühendriikide kodakondsus, võib olla erisugune. Oleneb suuresti sellest, kas ta on kaotanud oma endise kodakundsuse või mitte. Viimasel -juliul langeb^ ta tagasi endisse kodakondsusse (nagu eestlased). Teisel juhul jääb ta kodakond-susetuks, kelle suhtes — nagu arvavad mõned kohalikud juristid — võib kõike ette võtta, mida soovitakse. Tegelikult, vastavalt rahvusvahelisele õigusele, on kpdakondsusetu lihtsalt põgenik, aga mitte keskaegne lindprii olevus. 28. juulil 1951 sõlmiti Genfis konventsioon põgenike õigusliku seisundi kohta. Konvefit-siooni kohaselt on põgenike asukoha riigid kohustatud põgenikele väljastama isikuttõendavad dokumendid ning neid ühetaoliselt kohtlema teiste riigis asuvate sise- ja välismaalastega. (UNO juures töötab aastast 1951 ka Põgenike komissari amet.) Kui endise kodakondsuse tagasi-saanu — nagu eestlane — küüditatakse Iisraeli, siis teeb see naeruks kõik senised kinnitused Eesti Vabariigi juriidilisest edasitunnistamisest ja Eestiga sõlmitud lepinguist. Seda tehakse rahvusvahelise õiguskorra .mahatallamisega ühe teatava, Washingtonis mõjul oleva grupi huvides. Egiptuse president, külas Washing- Ontario rassikomisjonär süüdistab valgeid Bhausaheb Ubale, kes mõned aastad tagasi tuli Kanadasse elama Kariibi mere saartelt ja määrati kohe Ontario valitsuse poolt rassikömisjo-näriks, süüdistab juhte majanduse alal. Need eelistavat teenistusse võtmisel valgeid. Neile antavat paremad töökohad ja kõrgemad palgad. Kanada mitte-valgete kaubanduskooli lõpetajad ei olevat saariud selliseid töökohti kui valged. Neile olevat makstud vähem ja neid ei ole edutatud kõrgematele töökohtadele võrd sel alusel valgetega. Queen Ülikooli poolt tehtud uurimuse kohaselt kutsutakse jutuajamisele rohkem värvilisi kui valgeid kuid vastu võetakse valgeid suuremal arvul. Kõrgematel ametkohtadel on valgeid 4 korda rohkem kui värvilisi. Need, kes puudulikult räägivad inglise keelt ei saa kunagi kõrgendust ametialal. Et edasi jõuda, värviline peab tunduvast! paremini töötama valgest, alles siis ta võib loota kõrgendust ametialal. Valgete meeste ja naiste palga vahe on ^10,326. Värviliste meeste ja naiste palga vahe $7,842. Vahe vai-' gete meeste ja värviliste meeste palga vahel on ainult $3,122. Valgete naiste ja värviliste naiste palga vahe $638. Valgete meeste kõrgem keskmine palk on ^38,714 ja värviliste naiste keskmine palk on kõige madalam — $27,750. Küsitutest nii val:ged kui ka värvilised võtsid omaks, et teatud diskrimineerimine on olemas eri rasside vahel, nii valgete kui ka värviliste juures. Karl Linilasele tuleks leida uus asukohamaa ' ' '\ • Austraalias ilmuv ,,Meie Kodu" kirjutab: ,,AAP teadete kaudu saabus Sydney'sse teade, et eestlane Kari Linnas on nüüd määratud US(A-st väljasaatmisele. Linnase kohta peeti pikem kohtuprotsess ning teda süüdistatakse ,.sõjakuritegudes" Tartus. Kõige hämmstavam osa teatest on järgmine: „Justice Department offi-cials say63-year-old Kari Linnas has asked to go to Estonia, but has been ordered deported to the Sovief Union, of which Estonia is now a part." ,,Meie Kodu" ei saanud selle teate kohta kinnitust USA-st. Teatati, et •otsustati Linnas USA-st välja saata kuid ei öeldud kuhu. Teatavasti USA ei tunnusta £esti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt ja selline otsus vihjaks sellisele tunnustusele. Pole ka tõenäoline, et Linnas „palus Eestisse saatmist". Nüüd oleks aeg meie sõjameestel siinse RSL'i kaudu Linnase kaitceks välja astiida. Kui eestlasi võeti RSL'i vastu siis peaksid nad samal alusel saama midagi teha selleks, et kui Linnas tõesti peab USA-st lahkuma, siis tuleks tedö abistada uue asukohamaa leidmisega. USA-st teatati ka, et otsitakse maad, mis teda vastu võtaks." tonis, ütles, et ta tunneb end kui ferusalemmas!) Lisatagu, et igaüks põlgab sõjaaegseid häbitegusid mõlemal poolel, aga kõigile peab olema tähtis õiguspärase korra säilitamine, mis on ühiskondliku elu aluseks,, ja mille nimel Ameerikas sageli astub kohtusaalist vabalt välja rasket karistust ära teeninud kurjategijaid, kuna asjaajamisel on rikutud kas või tühist seaduse eeskirja. E.N Dr. Henry MorgentHaler ei jäta Dr. Henry Morgenthaleri abordi-kliinik, mille avamiseks Morgentha-leril ei olnud luba, suleti politsei poolt ja kümmekond naist, kes ootasid korda, viid ära ja sisseseade konfiskeeriti. Maniloba valitsus, ei ole andnud luba dr. Morgenthalerile abordiklii-niku avamiseks. Kliinik teotses illegaalselt. ..Meie Elu" nr. 24 (1737) 1983 Aupeakonsul Ilmar Heinsoo 60 a. s| MargotMga. ÜlemaaUmBe Eesti Vai imärgi. Koos temaga Toronto Eesti esimees Kalju Tori. AU — aupeaki asutamise kohta. Vaade poosaaU. Üle 300 külalisi Ilmar Heinsoo Organisatsioonil Konsulaarfondi - Keskuse kõrge teeni — Oled moile kõigile vahekohtu-siikuks, nõuandiaks, ühiseks nime* tajaks ja sidemeheks, mis seob ja hoiab meid kui ühikut ja rahvast, vaatamata eestlastele omasele in« dividualismile, ütles Soomepoiste Klubi esimees Edgor Marten, iseloomustades oma relvavet^da Eesti Vabariigi eupeakonsul Ilmar Hein* sood tema 60 a. sünnipäeva tähistamisel. Neid tabavaid sõnu kinnitas ka piduliku kokkutuleku külalisraamat, mille leheküljed on kui organiseeritud eestlaskonna „Kes on Üle 300 oli kogunenud reede õhtul Toronto Eesti Majja sünnipäevapeole, kus kõneleja kõneleja järele hindas juubilari teeneid ja tehti teatavaks Konsulaarfondi loomine, kuhu. omOj panuse annud ligi 00 organisatsiooni ja eltovõtel. Külalisi võtsid vastu juubilar koon abikaasa Margofiga. Pärast tervisjooki vohuveipign ja „ta elagu" laulmist keskmises öiinlis, 1 mis vaevalt suutis mahutada, sünnl-l päevalisi, siirduti i.-ohkcle tllledoga k«unistatud suurde fiaall kaet jd ltui-| dude juurde. Eesti Vabariigi jp maakondade vapid tagaseinas rõhutasid aupeakonsuli riiklikke ülesandeid, mis kajastus ka pealauas, kus juubilari ja tema perekonnaga koos istusid E.V. konsul New Yorgist, Eeslil Vabariigi pariamertdiliikmed. Läti konsul, Kiriku esindajad ja Kanada| poliitikuid. Pärast söögipalvet piiskop KariJ Raudsepp'alt luges Rudolf Lipp Arved Viiriaid'i pühenduse juubilarilt;.] Tervitajate pika rea avas piiskop Kari Raudsepp, tuues parimaid soove Eesti Evangeelse Luteri Kirikul nimel, konsul dr. Aarand Roos Ne^ Yorgist andis üle E,V. esindaja peakonsul Ernst jaaksoni tervitused] EKN esimees Laas Leivat, kes toimit ka teadustajana, andis koos õnnesooj Lo kut 133 maalilist, lc| väljakut Teil Ontario Pr( Minislryl Natural [ ResourJ Ontario Informatsiooni 965-
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, June 16, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-06-16 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830616 |
Description
Title | 1983-06-16-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | m3m NELJAPÄEVAL, 16. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 1® „Meie E!u" nr. 24(1737) 1983 „I^E!E E L U " - J Published by. Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian Hous8,958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6 r Tel! 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New' Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford,N.J.,USA. Tel. (201) 262-0773. ,;Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas, f Asut. A . Weileri algatusel 1950. „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K2R6 Canada - Tel. 466-0951 % • Tellimiste ja kutilutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 hm.— 5 p.L, esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 õ. „MEIE'ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a.^40.00,6 k. ^22.00, 3'k.$15.50. USÄ-sse - 1 a. ^44.00,6 k. S?25.00; 3 k. S17.00. Üle- ^ meremaadesse - l a . $48.00, 6 k.^26.00, 3 k. $19.00. Kiripostilis^ Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja õhupostiiisa USA-sse: l a . $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa ülemeremaadesse: l , a . $58,00, 6 k. $29.00. Üksiknumber — 754: . Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50, ' tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4,75. iiiltiiii!itiiiitiiiiiiiiiUt|tiiiiiiiiiitiiiHiiiiiii8iniiii8in^ aBatagonisti—- Washington ja Kreml oma esindajate näolistu-vad jälle Genfis, ei arutada, kuigi vist mitte veel otsustada, tsaumarel-vade vähendamise küsimust. USA soovib, et Nõukogudje Liit oma tuumarelvade arsenali vähendaks selleks, et siis ei tarvitse USA oma tootmiseiolevat arsenali Euroopa lääneosas rakendadaj Nagu selleks ja volb olla isegi selleks istusid seitsme suurema tööstusriigi kõrgemad juhid WiU liamsburgis,. ÜSA-s, et oma mõtlemisviisi formuleerida; \^õib-olla andis see mõnd mõtlemisainet ka Kremlis ja selleks mõtlemiseks ei antud palju aega. VÕib-olla seekord võttis Kanada peaminister Trudeau kõige selgö-^ mait tule.nused kokku oma intervjuus ajakirjanduseie. „Seitsmelää- Eemaa juhid andsid Nõukogude Liidule selge hoiatuse — kas istume maha fõsisteks läbirääkimis-leks relvastuse piiramise küsimuses, või uued relvad pannakse positsioonile Euroopas selle aasta detsembris. Teine sõnum Moskva-ie on, et meie tahame desarmeeri-mist." , • ,.. Kuid Kanada peaminister võttis kokku ka teise hoiatuse: „Meie ütlesime ühiselt, et aeg jookseb välja selleks, et Moskval oleks aega, et sundida Läänt mõtlema, et arvukalt poliitilisi segadusi ja demonstratsioone suudavad läänemaade juhte eriji ärrituma, siis ei tule tõsisest mõttevahetusest midagi." Trudeau hoiatas Nõukogusid mitte asetama tõsist rõhku n.n. „rahu-gruppidej ja teiste rühmituste demonstratsioonidele, et veenda läänemaade juhte, et pidurdada USA uute relvade produkstsiooni. Meenutame siin juures, et Trudeau hoiab ikka oma lauasahtlis Andro-povi küllakutset, millele tä veel vastanud ei ole. Williamsburgis tegi Truedau tublit tööd, et redigeerida ühiskommunikeed poliitilisse vormi, mis ainult sobiv sel puhul. Vahepeal tegi aga sõjaaegne USA saadik Moskvas iHarriman külaskäigu Andropovile, kus olid mitmed küsimused kõne all. Detailid selle kokkusaamise kohta puuduvad. Võib ainult oletada, et Harri-man ei läinud sinna oma algatusel. Harrisnani külaskäiku võib võtta kui lähenemist Valgest Majast, sest Harriman oli üks Nõukogude Lii- Kas Mitmed asjatundjad samastavad radio mõju uimastusainete tarvitamisega. Päevast-päeva raadio kuulamine on vorminud miljonite niuusi-kalist maitset ja nende üldist ellusuhtumist. Pidevalt millegi kordamine suudab alateadlikult mõjutada isegi kindlameelseid isikuid. See raadiosaadetes ja reklaamtehnikas kasutatud põhimõte kehtib ka perekondil-- kus ja ühiskondlikus elus. Kasutades lastega kõneledes ikka ja jälle kas või ühtainsat, lembesõna tekitame neis aja jooksul ^lateadliku tunnetuse, et eesti keel 6i sobi intiimsemate tunnete avaldamiseks. Kuuldes pidevalt nalju, mis põhinevad ingliskeelsete sõnade eestipäraseks moonutamisel, tekib paratamatult alateadlik arusaamine, et eesti keeles ei saagi heid nalja teha. .Küsimuste ja vastuste rõhutamine üldtuntud ingliskeelse kõlkssõnaga on kolmandaks teguriks, mis alateadlikult kumab eesti keele elujõudu. dule sümpatiseerijaid. Võib olia oli selline „eraviisiline" külaline liigselt varajane, kuna olnuks targem ära oodata reaktsioon Williams° burgi kokkusaamise osas. Sest ei ole venelastele kunagi tark signaliseerida liiga varakalt valihisole'- kut pehmemaks hoiakuks. Suure osa Williamsburgi kokkusaamise ajast võtsid oma alla majanduslikud vahekorrad. Sest osa võtnud riikide majanduslikud probleemid ei ole kaugeltki lahenenud eriti omavahelise kaubanduse osas, kuid eriti krediidiprot-sentide osas, mis paljudele maadele on liiga kõrged ja majandus^ likku a.rengut takistavad. ÜlMe nõue oli madalamate krediidiprotsentide suunas ja seda USA vastu, kes oma krediidimä^ra hoiab teistest kõrgemal . Mitt^, aidult psayõln jpaade . majanduslikud ettevõtted ei kannata kõrgete laenuprotsentide all, vaid ka osavõtvate riikide valitsused ise kulutava tohutuid summasid oma välislaenude maksmisel. VÕib-olla just viimane asjaolu on osavõtnud maade valitsusele suurimaks pigistuseks, sest laenud ja protsendid tahavad maksta. Kuid onieti on see nende valitsuste omaaegse „kerge" elu tulemus ja nüüd otsitakse väljapääsu madalamate protsentide näol. Kuid ometi olid kõrged protsendid need, milliste abil meelitati kapitali oma maadesse, kas laenudena või investeeringutena. Küsimus ei ole protsendimääria kõikumistes, vaid selles spekulatiivses hasardis, millega käituti, alul võõrkapitali maalt väljasurumisel ja siis kõrgete protsentidega selle sissemeelitamisel. Meenutame ainult Kanada hohi-bondidelt aasta tagasi makstud 19,5 protsendilt, siis kui riik kisendas siselaenude järgi ja käesoleva aasta 12%, kui asi kergemaks läks. Meie ei tea, millist intressi valitsus pakub oma hoiubondidelt selle aasta lõpul. Kuid ütleme kohe, et sellised raputised ei meeldi ühelegi investeerijale ja hoiustajale, sest see on indiviidi majapidamises kahjustav. Kui valitsused püüavad intressimääradega mängida, siis leaib kapital omale teise paigutuse. See ei kehti ainult Kanada kohta, vaid ka teiste kapitalimaade kohta, kes Williamsburgis nõudsid USA-U madalamaid krediidiprotsente. V. Hädaolukorras on aeg tähtis ja iga sekund loeb. Kui kuulete hoiatussignaali ja näete vilkuvat valgust tuletõrje-, ambulantsi- või politseiautol, pi^dage meeles, et elud on hädaohus ja täitke järgnevaid nõudeid; 0 Alati pange sõiduk seisma võimalikult teeservale ligidale ja teeristist eemale. 0 Tuletõrje auto taga sõites hoidke vahemaa vähemalt 150 meetrit (500 jalga) SÄÄSTETUD AEG PÄÄSTAB ELUSID Ministry of Transportation and Communications James Snow, Minister William Davis, Premier Võim (Kt^:ai(^:c^:(?:(^:j^v(^:»;tt^^a{äi^^ I . Ajakirjandus ja üldse teade nindus on viimasel ajal eriti intensiivselt tegelenud nagu öeldakse „sõjakurjategijate" avastamise ja kohtu alla andmise protseduuridega eriti Ameerika Ühendriikides, kuid sellest ei tohi järeldada, nagu oleks tegemist mõnesuguse arveteõiendamisega omaaegsete sõja-pattude ümber sisuliselt laiemas mõttes, kuna seda pole mitte. Näiteks pole asutud selgitama, kes aur dis käsu Dresdeni pommitamiseks ja seal sete kunstivarade ning massiliselt tsiviilelanikkonna hävitamiseks, ilma et selleks olnuks sõjalist vajadust. Selline tegu aga on selgesti keelatud Haagi maasõja seadusi ja tavasid käsitava määrustiku artikjis 25 — seega sõjasüütegu. (Rääkimata prantslaste poolt saksa^ tsiviilelanikkonna vabaks andmisest sõjaväele röövimiseks ja venelastea saksa naiste vägistami- : illlilllllllHilllillllilllillllilllllSliHjItltllllllllllllllllllllillllllllll^ 0 6 0 Need kolm, ka nii öelda kõige paremas seltskonnas levinud pahe on pealiskaudsel vaatlemisel üsna süütud. Kahjuks kaasneb nende pidevale kasutamisele esmalt suurenev lohar kus eesti keelt hästi valdavate inimeste seas, ja tagatipus üha kiirenev eesti keele köögikeele tasömele langemine, Neile kelle keeleoskus on alles arenemisjärgus võivad need puudused osutuda küllaldaseks tõukeks emakeelest võõrdumiseks. KAS VÕIKS iga eesti keelt tõeliselt austav eestlane lausa misjonärliku visadusega asud.a ülalmainitud pahede vastu võitlema? erilist tähelepanu peaksid oma keelepruugile pü-hendema kõik, kes on endale võtnud tänuväärse ülesande eesti organisatsiooni eesotsas olla. Ja seda mitte ainult peokõnedes vaid igapäevases elus. Ajalugu on tulvil näilaist et juhtide eeskuju lausa imeväärseid tagajärgi võib anda. Mitmed katkud ja ei Teiseks ei hõlma see sõjasüüdlaste otsimine üldse kõiki kodanikke võrdõiguslikult — sama teo eest sama vastutus. Näiteks isikuist, kes olid kedagi taga kiusanud tema usu pärast, võetakse juurdluse alla ainult need, kes tegid seda sakslaste abiga, aga mitte need, kes sama teo sooritasid (või Veelgi sooritavad) venelaste abiga. Kolmandaks on Ameerika Ühendriikide peaprokuröri määruses nr. 851-79 jälitatavaks loetud veel kategooria, mis ei figureerinud isegi Nürnbergi protsessis, nimelt isikud, kes on kedagi taga kiusanud tema poliitilise teisitimõtlemise pärast. Kuna kogu määrus ise kajastab inimeste jälitamist natsismi, s.o. natsionaalsotsialistliku teisitimõtlemise pärast, siis käib mainitud osa määrusest küll kommunistide tagakiusR-jate ehk antikommunistide kohta. "Kokkuvõttes on kogu juurdluste-gevus suunatud ainult ühe inimeste grupi — põgenike vastu ida-aladelt, kes püiidsid end kaitsta sovjettide vallutuste vastu, või vabaneda nende võimu alt. (Ukrainlased, valgevenelased). Just nagu— praegu Ühendriikide valitsuse õnnistusel — tedvad seda afganistaanlased. Pole külljpai-ju kahelda, kust poolt selline s|aund on antud, jääb vaid küsida, kuidas ja kelle abiga on need eeskirjad sattunud peaprokuröri määrusesse? Aga ka seda võime aimata! Nii „sõjakurjategija" kui ka iga kurjategija on isik, kes on vastava eesti rahvast. Oleks lausa patt kui nüüd oma rahvusliku eluõiguse lo-hakuse läätseleeme eest maha müük- HARRIKIVILO (kriminaal-J kohtu poolt mõnes kuriteos süüdi ning karistatavaks tunnistatud „with due process of Law". Seni kui seda pole toimunud, ei või ka kedagi nimetada kurjategijaks. Neid isikuid aga, keda suure hoo ja propagandaga on juba tembeldatud „sõjakurjategijaiks" pole ühegi kohtu poolt seni veel mõnes süüteos kohtulikult süüdi tunnistatud selles korras, mis kriminaalasjade ajamiseks ette on nähtud. Ka peaprokuröri määrus annab küll juhendeid, keda ja milles jälitada, kuid ei kasuta mitte „sõjakurjategija" mõistet. Kõik senised protsessid on erilise admistratiivse iseloomuga. Nende ülesanne onolnud selgitada, kas kohtu ees olev Ameerika Ühendriikide naturaliseeritud kodanik pole saanud kodakondsust, varjates oma ebamoraalset minevikku, mis tegi ta kõlbmatuks kodakondsust saama. Mõnes kuriteos teda süüdi tunnistada pole saadud, kuna kõnesolevad, arvatavad süüteod on toimunud võõrsil, väljaspool ameerika, Ühen-^ driikide kohtute jurisdiktsiooni. Seepärast siis on leiutatud üks teine riik (Iisrael!), kus saaks neid nn. sõja-süüdlasi süüdi tunnistada ja karistada. „Sõjakurjategijaiks" on inimesi tembeldatud aga juba ette — „trial by the press" kaudu. Aga ka eriuuri-miste osakonna^direktor on algusest peale kuulutanud, et tema jälitab just ,,natsi-sõjakuritegusid" (mitte teisi!), s.o. „natsi-sõjakurjategijaid". Selle seisund, kellelt võetakse Ameerika Ühendriikide kodakondsus, võib olla erisugune. Oleneb suuresti sellest, kas ta on kaotanud oma endise kodakundsuse või mitte. Viimasel -juliul langeb^ ta tagasi endisse kodakondsusse (nagu eestlased). Teisel juhul jääb ta kodakond-susetuks, kelle suhtes — nagu arvavad mõned kohalikud juristid — võib kõike ette võtta, mida soovitakse. Tegelikult, vastavalt rahvusvahelisele õigusele, on kpdakondsusetu lihtsalt põgenik, aga mitte keskaegne lindprii olevus. 28. juulil 1951 sõlmiti Genfis konventsioon põgenike õigusliku seisundi kohta. Konvefit-siooni kohaselt on põgenike asukoha riigid kohustatud põgenikele väljastama isikuttõendavad dokumendid ning neid ühetaoliselt kohtlema teiste riigis asuvate sise- ja välismaalastega. (UNO juures töötab aastast 1951 ka Põgenike komissari amet.) Kui endise kodakondsuse tagasi-saanu — nagu eestlane — küüditatakse Iisraeli, siis teeb see naeruks kõik senised kinnitused Eesti Vabariigi juriidilisest edasitunnistamisest ja Eestiga sõlmitud lepinguist. Seda tehakse rahvusvahelise õiguskorra .mahatallamisega ühe teatava, Washingtonis mõjul oleva grupi huvides. Egiptuse president, külas Washing- Ontario rassikomisjonär süüdistab valgeid Bhausaheb Ubale, kes mõned aastad tagasi tuli Kanadasse elama Kariibi mere saartelt ja määrati kohe Ontario valitsuse poolt rassikömisjo-näriks, süüdistab juhte majanduse alal. Need eelistavat teenistusse võtmisel valgeid. Neile antavat paremad töökohad ja kõrgemad palgad. Kanada mitte-valgete kaubanduskooli lõpetajad ei olevat saariud selliseid töökohti kui valged. Neile olevat makstud vähem ja neid ei ole edutatud kõrgematele töökohtadele võrd sel alusel valgetega. Queen Ülikooli poolt tehtud uurimuse kohaselt kutsutakse jutuajamisele rohkem värvilisi kui valgeid kuid vastu võetakse valgeid suuremal arvul. Kõrgematel ametkohtadel on valgeid 4 korda rohkem kui värvilisi. Need, kes puudulikult räägivad inglise keelt ei saa kunagi kõrgendust ametialal. Et edasi jõuda, värviline peab tunduvast! paremini töötama valgest, alles siis ta võib loota kõrgendust ametialal. Valgete meeste ja naiste palga vahe on ^10,326. Värviliste meeste ja naiste palga vahe $7,842. Vahe vai-' gete meeste ja värviliste meeste palga vahel on ainult $3,122. Valgete naiste ja värviliste naiste palga vahe $638. Valgete meeste kõrgem keskmine palk on ^38,714 ja värviliste naiste keskmine palk on kõige madalam — $27,750. Küsitutest nii val:ged kui ka värvilised võtsid omaks, et teatud diskrimineerimine on olemas eri rasside vahel, nii valgete kui ka värviliste juures. Karl Linilasele tuleks leida uus asukohamaa ' ' '\ • Austraalias ilmuv ,,Meie Kodu" kirjutab: ,,AAP teadete kaudu saabus Sydney'sse teade, et eestlane Kari Linnas on nüüd määratud US(A-st väljasaatmisele. Linnase kohta peeti pikem kohtuprotsess ning teda süüdistatakse ,.sõjakuritegudes" Tartus. Kõige hämmstavam osa teatest on järgmine: „Justice Department offi-cials say63-year-old Kari Linnas has asked to go to Estonia, but has been ordered deported to the Sovief Union, of which Estonia is now a part." ,,Meie Kodu" ei saanud selle teate kohta kinnitust USA-st. Teatati, et •otsustati Linnas USA-st välja saata kuid ei öeldud kuhu. Teatavasti USA ei tunnusta £esti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt ja selline otsus vihjaks sellisele tunnustusele. Pole ka tõenäoline, et Linnas „palus Eestisse saatmist". Nüüd oleks aeg meie sõjameestel siinse RSL'i kaudu Linnase kaitceks välja astiida. Kui eestlasi võeti RSL'i vastu siis peaksid nad samal alusel saama midagi teha selleks, et kui Linnas tõesti peab USA-st lahkuma, siis tuleks tedö abistada uue asukohamaa leidmisega. USA-st teatati ka, et otsitakse maad, mis teda vastu võtaks." tonis, ütles, et ta tunneb end kui ferusalemmas!) Lisatagu, et igaüks põlgab sõjaaegseid häbitegusid mõlemal poolel, aga kõigile peab olema tähtis õiguspärase korra säilitamine, mis on ühiskondliku elu aluseks,, ja mille nimel Ameerikas sageli astub kohtusaalist vabalt välja rasket karistust ära teeninud kurjategijaid, kuna asjaajamisel on rikutud kas või tühist seaduse eeskirja. E.N Dr. Henry MorgentHaler ei jäta Dr. Henry Morgenthaleri abordi-kliinik, mille avamiseks Morgentha-leril ei olnud luba, suleti politsei poolt ja kümmekond naist, kes ootasid korda, viid ära ja sisseseade konfiskeeriti. Maniloba valitsus, ei ole andnud luba dr. Morgenthalerile abordiklii-niku avamiseks. Kliinik teotses illegaalselt. ..Meie Elu" nr. 24 (1737) 1983 Aupeakonsul Ilmar Heinsoo 60 a. s| MargotMga. ÜlemaaUmBe Eesti Vai imärgi. Koos temaga Toronto Eesti esimees Kalju Tori. AU — aupeaki asutamise kohta. Vaade poosaaU. Üle 300 külalisi Ilmar Heinsoo Organisatsioonil Konsulaarfondi - Keskuse kõrge teeni — Oled moile kõigile vahekohtu-siikuks, nõuandiaks, ühiseks nime* tajaks ja sidemeheks, mis seob ja hoiab meid kui ühikut ja rahvast, vaatamata eestlastele omasele in« dividualismile, ütles Soomepoiste Klubi esimees Edgor Marten, iseloomustades oma relvavet^da Eesti Vabariigi eupeakonsul Ilmar Hein* sood tema 60 a. sünnipäeva tähistamisel. Neid tabavaid sõnu kinnitas ka piduliku kokkutuleku külalisraamat, mille leheküljed on kui organiseeritud eestlaskonna „Kes on Üle 300 oli kogunenud reede õhtul Toronto Eesti Majja sünnipäevapeole, kus kõneleja kõneleja järele hindas juubilari teeneid ja tehti teatavaks Konsulaarfondi loomine, kuhu. omOj panuse annud ligi 00 organisatsiooni ja eltovõtel. Külalisi võtsid vastu juubilar koon abikaasa Margofiga. Pärast tervisjooki vohuveipign ja „ta elagu" laulmist keskmises öiinlis, 1 mis vaevalt suutis mahutada, sünnl-l päevalisi, siirduti i.-ohkcle tllledoga k«unistatud suurde fiaall kaet jd ltui-| dude juurde. Eesti Vabariigi jp maakondade vapid tagaseinas rõhutasid aupeakonsuli riiklikke ülesandeid, mis kajastus ka pealauas, kus juubilari ja tema perekonnaga koos istusid E.V. konsul New Yorgist, Eeslil Vabariigi pariamertdiliikmed. Läti konsul, Kiriku esindajad ja Kanada| poliitikuid. Pärast söögipalvet piiskop KariJ Raudsepp'alt luges Rudolf Lipp Arved Viiriaid'i pühenduse juubilarilt;.] Tervitajate pika rea avas piiskop Kari Raudsepp, tuues parimaid soove Eesti Evangeelse Luteri Kirikul nimel, konsul dr. Aarand Roos Ne^ Yorgist andis üle E,V. esindaja peakonsul Ernst jaaksoni tervitused] EKN esimees Laas Leivat, kes toimit ka teadustajana, andis koos õnnesooj Lo kut 133 maalilist, lc| väljakut Teil Ontario Pr( Minislryl Natural [ ResourJ Ontario Informatsiooni 965- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-06-16-02