Meie Elu = Our life, June 16, 1983

              m3m
NELJAPÄEVAL, 16. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 1® „Meie E!u" nr. 24(1737) 1983
„I^E!E E L U " - J
Published by. Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
Hous8,958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
r Tel! 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New'
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford,N.J.,USA.
Tel. (201) 262-0773.
,;Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas,
f Asut. A . Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K2R6 Canada - Tel. 466-0951
% •
Tellimiste ja kutilutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 hm.—
5 p.L, esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 õ.
„MEIE'ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a.^40.00,6 k. ^22.00,
3'k.$15.50. USÄ-sse - 1 a. ^44.00,6 k. S?25.00; 3 k. S17.00. Üle-
^ meremaadesse - l a . $48.00, 6 k.^26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilis^ Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostiiisa USA-sse: l a . $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: l , a . $58,00, 6 k. $29.00.
Üksiknumber — 754: .
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50, '
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4,75.
iiiltiiii!itiiiitiiiiiiiiiUt|tiiiiiiiiiitiiiHiiiiiii8iniiii8in^
aBatagonisti—- Washington
ja Kreml oma esindajate näolistu-vad
jälle Genfis, ei arutada, kuigi
vist mitte veel otsustada, tsaumarel-vade
vähendamise küsimust. USA
soovib, et Nõukogudje Liit oma tuu­marelvade
arsenali vähendaks sel­leks,
et siis ei tarvitse USA oma
tootmiseiolevat arsenali Euroopa
lääneosas rakendadaj
Nagu selleks ja volb olla isegi
selleks istusid seitsme suurema
tööstusriigi kõrgemad juhid WiU
liamsburgis,. ÜSA-s, et oma mõtle­misviisi
formuleerida; \^õib-olla an­dis
see mõnd mõtlemisainet ka
Kremlis ja selleks mõtlemiseks ei
antud palju aega.
VÕib-olla seekord võttis Kanada
peaminister Trudeau kõige selgö-^
mait tule.nused kokku oma interv­juus
ajakirjanduseie. „Seitsmelää-
Eemaa juhid andsid Nõukogude
Liidule selge hoiatuse — kas istu­me
maha fõsisteks läbirääkimis-leks
relvastuse piiramise küsimu­ses,
või uued relvad pannakse po­sitsioonile
Euroopas selle aasta
detsembris. Teine sõnum Moskva-ie
on, et meie tahame desarmeeri-mist."
, • ,..
Kuid Kanada peaminister võttis
kokku ka teise hoiatuse: „Meie ütle­sime
ühiselt, et aeg jookseb välja
selleks, et Moskval oleks aega, et
sundida Läänt mõtlema, et arvukalt
poliitilisi segadusi ja demonstrat­sioone
suudavad läänemaade juh­te
eriji ärrituma, siis ei tule tõsi­sest
mõttevahetusest midagi." Tru­deau
hoiatas Nõukogusid mitte
asetama tõsist rõhku n.n. „rahu-gruppidej
ja teiste rühmituste de­monstratsioonidele,
et veenda lää­nemaade
juhte, et pidurdada USA
uute relvade produkstsiooni. Mee­nutame
siin juures, et Trudeau
hoiab ikka oma lauasahtlis Andro-povi
küllakutset, millele tä veel
vastanud ei ole. Williamsburgis te­gi
Truedau tublit tööd, et redigeeri­da
ühiskommunikeed poliitilisse
vormi, mis ainult sobiv sel puhul.
Vahepeal tegi aga sõjaaegne USA
saadik Moskvas iHarriman külas­käigu
Andropovile, kus olid mit­med
küsimused kõne all. Detailid
selle kokkusaamise kohta puudu­vad.
Võib ainult oletada, et Harri-man
ei läinud sinna oma algatusel.
Harrisnani külaskäiku võib võtta
kui lähenemist Valgest Majast, sest
Harriman oli üks Nõukogude Lii-
Kas
Mitmed asjatundjad samastavad
radio mõju uimastusainete tarvitami­sega.
Päevast-päeva raadio kuula­mine
on vorminud miljonite niuusi-kalist
maitset ja nende üldist ellusuh­tumist.
Pidevalt millegi kordamine
suudab alateadlikult mõjutada isegi
kindlameelseid isikuid. See raadio­saadetes
ja reklaamtehnikas kasuta­tud
põhimõte kehtib ka perekondil--
kus ja ühiskondlikus elus. Kasutades
lastega kõneledes ikka ja jälle kas
või ühtainsat, lembesõna tekitame
neis aja jooksul ^lateadliku tunnetu­se,
et eesti keel 6i sobi intiimsemate
tunnete avaldamiseks. Kuuldes pide­valt
nalju, mis põhinevad ingliskeel­sete
sõnade eestipäraseks moonuta­misel,
tekib paratamatult alateadlik
arusaamine, et eesti keeles ei saagi
heid nalja teha. .Küsimuste ja vas­tuste
rõhutamine üldtuntud inglis­keelse
kõlkssõnaga on kolmandaks
teguriks, mis alateadlikult kumab
eesti keele elujõudu.
dule sümpatiseerijaid. Võib olia oli
selline „eraviisiline" külaline liig­selt
varajane, kuna olnuks targem
ära oodata reaktsioon Williams°
burgi kokkusaamise osas. Sest ei
ole venelastele kunagi tark signa­liseerida
liiga varakalt valihisole'-
kut pehmemaks hoiakuks.
Suure osa Williamsburgi kokku­saamise
ajast võtsid oma alla ma­janduslikud
vahekorrad. Sest osa
võtnud riikide majanduslikud
probleemid ei ole kaugeltki lahe­nenud
eriti omavahelise kauban­duse
osas, kuid eriti krediidiprot-sentide
osas, mis paljudele maa­dele
on liiga kõrged ja majandus^
likku a.rengut takistavad.
ÜlMe nõue oli madalamate
krediidiprotsentide suunas ja seda
USA vastu, kes oma krediidimä^ra
hoiab teistest kõrgemal
. Mitt^, aidult psayõln jpaade .
majanduslikud ettevõtted ei kan­nata
kõrgete laenuprotsentide all,
vaid ka osavõtvate riikide valitsu­sed
ise kulutava tohutuid summa­sid
oma välislaenude maksmisel.
VÕib-olla just viimane asjaolu on
osavõtnud maade valitsusele suu­rimaks
pigistuseks, sest laenud ja
protsendid tahavad maksta.
Kuid onieti on see nende valit­suste
omaaegse „kerge" elu tule­mus
ja nüüd otsitakse väljapääsu
madalamate protsentide näol. Kuid
ometi olid kõrged protsendid need,
milliste abil meelitati kapitali oma
maadesse, kas laenudena või in­vesteeringutena.
Küsimus ei ole
protsendimääria kõikumistes, vaid
selles spekulatiivses hasardis, mil­lega
käituti, alul võõrkapitali maalt
väljasurumisel ja siis kõrgete prot­sentidega
selle sissemeelitamisel.
Meenutame ainult Kanada hohi-bondidelt
aasta tagasi makstud 19,5
protsendilt, siis kui riik kisendas
siselaenude järgi ja käesoleva aas­ta
12%, kui asi kergemaks läks.
Meie ei tea, millist intressi valit­sus
pakub oma hoiubondidelt selle
aasta lõpul. Kuid ütleme kohe, et
sellised raputised ei meeldi ühele­gi
investeerijale ja hoiustajale, sest
see on indiviidi majapidamises
kahjustav. Kui valitsused püüavad
intressimääradega mängida, siis
leaib kapital omale teise paigutuse.
See ei kehti ainult Kanada kohta,
vaid ka teiste kapitalimaade kohta,
kes Williamsburgis nõudsid USA-U
madalamaid krediidiprotsente.
V.
Hädaolukorras on aeg tähtis ja iga sekund loeb.
Kui kuulete hoiatussignaali ja näete vilkuvat
valgust tuletõrje-, ambulantsi- või politseiautol,
pi^dage meeles, et elud on hädaohus ja täitke
järgnevaid nõudeid;
0 Alati pange sõiduk seisma võimalikult tee­servale
ligidale ja teeristist eemale.
0 Tuletõrje auto taga sõites hoidke vahemaa
vähemalt 150 meetrit (500 jalga)
SÄÄSTETUD AEG PÄÄSTAB ELUSID
Ministry of Transportation
and Communications
James Snow, Minister
William Davis, Premier
Võim
(Kt^:ai(^:c^:(?:(^:j^v(^:»;tt^^a{äi^^ I
. Ajakirjandus ja üldse teade
nindus on viimasel ajal eriti inten­siivselt
tegelenud nagu öeldakse
„sõjakurjategijate" avastamise ja
kohtu alla andmise protseduuride­ga
eriti Ameerika Ühendriikides,
kuid sellest ei tohi järeldada, nagu
oleks tegemist mõnesuguse arve­teõiendamisega
omaaegsete sõja-pattude
ümber sisuliselt laiemas
mõttes, kuna seda pole mitte. Näi­teks
pole asutud selgitama, kes aur
dis käsu Dresdeni pommitamiseks
ja seal sete kunstivarade ning mas­siliselt
tsiviilelanikkonna hävita­miseks,
ilma et selleks olnuks sõ­jalist
vajadust. Selline tegu aga on
selgesti keelatud Haagi maasõja
seadusi ja tavasid käsitava määrus­tiku
artikjis 25 — seega sõjasüütegu.
(Rääkimata prantslaste poolt saksa^
tsiviilelanikkonna vabaks andmi­sest
sõjaväele röövimiseks ja vene­lastea
saksa naiste vägistami-
: illlilllllllHilllillllilllillllilllllSliHjItltllllllllllllllllllllillllllllll^
0 6 0
Need kolm, ka nii öelda kõige pa­remas
seltskonnas levinud pahe on
pealiskaudsel vaatlemisel üsna süü­tud.
Kahjuks kaasneb nende pidevale
kasutamisele esmalt suurenev lohar
kus eesti keelt hästi valdavate ini­meste
seas, ja tagatipus üha kiirenev
eesti keele köögikeele tasömele lan­gemine,
Neile kelle keeleoskus on
alles arenemisjärgus võivad need
puudused osutuda küllaldaseks tõu­keks
emakeelest võõrdumiseks.
KAS VÕIKS iga eesti keelt tõeliselt
austav eestlane lausa misjonärliku
visadusega asud.a ülalmainitud pa­hede
vastu võitlema? erilist tähele­panu
peaksid oma keelepruugile pü-hendema
kõik, kes on endale võtnud
tänuväärse ülesande eesti organisat­siooni
eesotsas olla. Ja seda mitte
ainult peokõnedes vaid igapäevases
elus. Ajalugu on tulvil näilaist et
juhtide eeskuju lausa imeväärseid ta­gajärgi
võib anda. Mitmed katkud ja
ei
Teiseks ei hõlma see sõjasüüdlaste
otsimine üldse kõiki kodanikke võrd­õiguslikult
— sama teo eest sama
vastutus. Näiteks isikuist, kes olid
kedagi taga kiusanud tema usu pä­rast,
võetakse juurdluse alla ainult
need, kes tegid seda sakslaste abiga,
aga mitte need, kes sama teo soori­tasid
(või Veelgi sooritavad) venelas­te
abiga.
Kolmandaks on Ameerika Ühen­driikide
peaprokuröri määruses nr.
851-79 jälitatavaks loetud veel kate­gooria,
mis ei figureerinud isegi
Nürnbergi protsessis, nimelt isikud,
kes on kedagi taga kiusanud tema
poliitilise teisitimõtlemise pärast.
Kuna kogu määrus ise kajastab ini­meste
jälitamist natsismi, s.o. nat­sionaalsotsialistliku
teisitimõtlemise
pärast, siis käib mainitud osa mää­rusest
küll kommunistide tagakiusR-jate
ehk antikommunistide kohta.
"Kokkuvõttes on kogu juurdluste-gevus
suunatud ainult ühe inimeste
grupi — põgenike vastu ida-aladelt,
kes püiidsid end kaitsta sovjettide
vallutuste vastu, või vabaneda nende
võimu alt. (Ukrainlased, valgevene­lased).
Just nagu— praegu Ühendrii­kide
valitsuse õnnistusel — tedvad
seda afganistaanlased. Pole külljpai-ju
kahelda, kust poolt selline s|aund
on antud, jääb vaid küsida, kuidas ja
kelle abiga on need eeskirjad sattu­nud
peaprokuröri määrusesse? Aga
ka seda võime aimata!
Nii „sõjakurjategija" kui ka iga
kurjategija on isik, kes on vastava
eesti rahvast. Oleks lausa patt kui
nüüd oma rahvusliku eluõiguse lo-hakuse
läätseleeme eest maha müük-
HARRIKIVILO
(kriminaal-J kohtu poolt mõnes kuri­teos
süüdi ning karistatavaks tunnis­tatud
„with due process of Law".
Seni kui seda pole toimunud, ei või
ka kedagi nimetada kurjategijaks.
Neid isikuid aga, keda suure hoo ja
propagandaga on juba tembeldatud
„sõjakurjategijaiks" pole ühegi koh­tu
poolt seni veel mõnes süüteos
kohtulikult süüdi tunnistatud selles
korras, mis kriminaalasjade ajami­seks
ette on nähtud. Ka peaproku­röri
määrus annab küll juhendeid,
keda ja milles jälitada, kuid ei kasuta
mitte „sõjakurjategija" mõistet.
Kõik senised protsessid on erilise
admistratiivse iseloomuga. Nende
ülesanne onolnud selgitada, kas koh­tu
ees olev Ameerika Ühendriikide
naturaliseeritud kodanik pole saa­nud
kodakondsust, varjates oma eba­moraalset
minevikku, mis tegi ta
kõlbmatuks kodakondsust saama.
Mõnes kuriteos teda süüdi tunnista­da
pole saadud, kuna kõnesolevad,
arvatavad süüteod on toimunud
võõrsil, väljaspool ameerika, Ühen-^
driikide kohtute jurisdiktsiooni. See­pärast
siis on leiutatud üks teine riik
(Iisrael!), kus saaks neid nn. sõja-süüdlasi
süüdi tunnistada ja karista­da.
„Sõjakurjategijaiks" on inimesi
tembeldatud aga juba ette — „trial by
the press" kaudu. Aga ka eriuuri-miste
osakonna^direktor on algusest
peale kuulutanud, et tema jälitab just
,,natsi-sõjakuritegusid" (mitte teisi!),
s.o. „natsi-sõjakurjategijaid".
Selle seisund, kellelt võetakse
Ameerika Ühendriikide kodakond­sus,
võib olla erisugune. Oleneb
suuresti sellest, kas ta on kaotanud
oma endise kodakundsuse või mitte.
Viimasel -juliul langeb^ ta tagasi en­disse
kodakondsusse (nagu eestla­sed).
Teisel juhul jääb ta kodakond-susetuks,
kelle suhtes — nagu arva­vad
mõned kohalikud juristid — võib
kõike ette võtta, mida soovitakse. Te­gelikult,
vastavalt rahvusvahelisele
õigusele, on kpdakondsusetu lihtsalt
põgenik, aga mitte keskaegne lind­prii
olevus. 28. juulil 1951 sõlmiti
Genfis konventsioon põgenike õi­gusliku
seisundi kohta. Konvefit-siooni
kohaselt on põgenike asukoha
riigid kohustatud põgenikele väljas­tama
isikuttõendavad dokumendid
ning neid ühetaoliselt kohtlema teis­te
riigis asuvate sise- ja välismaalas­tega.
(UNO juures töötab aastast
1951 ka Põgenike komissari amet.)
Kui endise kodakondsuse tagasi-saanu
— nagu eestlane — küüdita­takse
Iisraeli, siis teeb see naeruks
kõik senised kinnitused Eesti Vaba­riigi
juriidilisest edasitunnistamisest
ja Eestiga sõlmitud lepinguist. Seda
tehakse rahvusvahelise õiguskorra
.mahatallamisega ühe teatava, Was­hingtonis
mõjul oleva grupi huvides.
Egiptuse president, külas Washing-
Ontario rassikomisjonär
süüdistab valgeid
Bhausaheb Ubale, kes mõned aas­tad
tagasi tuli Kanadasse elama Ka­riibi
mere saartelt ja määrati kohe
Ontario valitsuse poolt rassikömisjo-näriks,
süüdistab juhte majanduse
alal. Need eelistavat teenistusse võt­misel
valgeid. Neile antavat paremad
töökohad ja kõrgemad palgad. Ka­nada
mitte-valgete kaubanduskooli
lõpetajad ei olevat saariud selliseid
töökohti kui valged. Neile olevat
makstud vähem ja neid ei ole eduta­tud
kõrgematele töökohtadele võrd
sel alusel valgetega.
Queen Ülikooli poolt tehtud uuri­muse
kohaselt kutsutakse jutuajami­sele
rohkem värvilisi kui valgeid
kuid vastu võetakse valgeid suure­mal
arvul. Kõrgematel ametkohtadel
on valgeid 4 korda rohkem kui värvi­lisi.
Need, kes puudulikult räägivad
inglise keelt ei saa kunagi kõrgendust
ametialal. Et edasi jõuda, värviline
peab tunduvast! paremini töötama
valgest, alles siis ta võib loota kõr­gendust
ametialal.
Valgete meeste ja naiste palga
vahe on ^10,326. Värviliste meeste ja
naiste palga vahe $7,842. Vahe vai-'
gete meeste ja värviliste meeste palga
vahel on ainult $3,122. Valgete naiste
ja värviliste naiste palga vahe $638.
Valgete meeste kõrgem keskmine
palk on ^38,714 ja värviliste naiste
keskmine palk on kõige madalam —
$27,750.
Küsitutest nii val:ged kui ka vär­vilised
võtsid omaks, et teatud disk­rimineerimine
on olemas eri rasside
vahel, nii valgete kui ka värviliste
juures.
Karl Linilasele tuleks leida
uus asukohamaa
' ' '\ •
Austraalias ilmuv ,,Meie Kodu"
kirjutab:
,,AAP teadete kaudu saabus Syd­ney'sse
teade, et eestlane Kari Lin­nas
on nüüd määratud US(A-st väl­jasaatmisele.
Linnase kohta peeti pi­kem
kohtuprotsess ning teda süüdis­tatakse
,.sõjakuritegudes" Tartus.
Kõige hämmstavam osa teatest on
järgmine: „Justice Department offi-cials
say63-year-old Kari Linnas has
asked to go to Estonia, but has been
ordered deported to the Sovief
Union, of which Estonia is now a
part."
,,Meie Kodu" ei saanud selle teate
kohta kinnitust USA-st. Teatati, et
•otsustati Linnas USA-st välja saata
kuid ei öeldud kuhu. Teatavasti USA
ei tunnusta £esti annekteerimist
Nõukogude Liidu poolt ja selline ot­sus
vihjaks sellisele tunnustusele.
Pole ka tõenäoline, et Linnas „palus
Eestisse saatmist".
Nüüd oleks aeg meie sõjameestel
siinse RSL'i kaudu Linnase kaitceks
välja astiida. Kui eestlasi võeti RSL'i
vastu siis peaksid nad samal alusel
saama midagi teha selleks, et kui
Linnas tõesti peab USA-st lahkuma,
siis tuleks tedö abistada uue asuko­hamaa
leidmisega. USA-st teatati ka,
et otsitakse maad, mis teda vastu
võtaks."
tonis, ütles, et ta tunneb end kui
ferusalemmas!)
Lisatagu, et igaüks põlgab sõjaaeg­seid
häbitegusid mõlemal poolel, aga
kõigile peab olema tähtis õiguspära­se
korra säilitamine, mis on ühis­kondliku
elu aluseks,, ja mille nimel
Ameerikas sageli astub kohtusaalist
vabalt välja rasket karistust ära tee­ninud
kurjategijaid, kuna asjaajami­sel
on rikutud kas või tühist seaduse
eeskirja.
E.N
Dr. Henry MorgentHaler
ei jäta
Dr. Henry Morgenthaleri abordi-kliinik,
mille avamiseks Morgentha-leril
ei olnud luba, suleti politsei
poolt ja kümmekond naist, kes oota­sid
korda, viid ära ja sisseseade kon­fiskeeriti.
Maniloba valitsus, ei ole andnud
luba dr. Morgenthalerile abordiklii-niku
avamiseks. Kliinik teotses ille­gaalselt.
..Meie Elu" nr. 24 (1737) 1983
Aupeakonsul Ilmar Heinsoo 60 a. s|
MargotMga. ÜlemaaUmBe Eesti Vai
imärgi. Koos temaga Toronto Eesti
esimees Kalju Tori. AU — aupeaki
asutamise kohta. Vaade poosaaU.
Üle 300 külalisi
Ilmar Heinsoo
Organisatsioonil
Konsulaarfondi -
Keskuse kõrge teeni
— Oled moile kõigile vahekohtu-siikuks,
nõuandiaks, ühiseks nime*
tajaks ja sidemeheks, mis seob ja
hoiab meid kui ühikut ja rahvast,
vaatamata eestlastele omasele in«
dividualismile, ütles Soomepoiste
Klubi esimees Edgor Marten, ise­loomustades
oma relvavet^da Eesti
Vabariigi eupeakonsul Ilmar Hein*
sood tema 60 a. sünnipäeva tähista­misel.
Neid tabavaid sõnu kinnitas
ka piduliku kokkutuleku külalisraa­mat,
mille leheküljed on kui orga­niseeritud
eestlaskonna „Kes on
Üle 300 oli kogunenud reede õhtul
Toronto Eesti Majja sünnipäevapeo­le,
kus kõneleja kõneleja järele hin­das
juubilari teeneid ja tehti teata­vaks
Konsulaarfondi loomine, kuhu.
omOj panuse annud ligi 00 organisat­siooni
ja eltovõtel.
Külalisi võtsid vastu juubilar koon
abikaasa Margofiga.
Pärast tervisjooki vohuveipign ja
„ta elagu" laulmist keskmises öiinlis, 1
mis vaevalt suutis mahutada, sünnl-l
päevalisi, siirduti i.-ohkcle tllledoga
k«unistatud suurde fiaall kaet jd ltui-|
dude juurde. Eesti Vabariigi jp maa­kondade
vapid tagaseinas rõhutasid
aupeakonsuli riiklikke ülesandeid,
mis kajastus ka pealauas, kus juu­bilari
ja tema perekonnaga koos istu­sid
E.V. konsul New Yorgist, Eeslil
Vabariigi pariamertdiliikmed. Läti
konsul, Kiriku esindajad ja Kanada|
poliitikuid.
Pärast söögipalvet piiskop KariJ
Raudsepp'alt luges Rudolf Lipp Ar­ved
Viiriaid'i pühenduse juubilarilt;.]
Tervitajate pika rea avas piiskop
Kari Raudsepp, tuues parimaid soo­ve
Eesti Evangeelse Luteri Kirikul
nimel, konsul dr. Aarand Roos Ne^
Yorgist andis üle E,V. esindaja pea­konsul
Ernst jaaksoni tervitused]
EKN esimees Laas Leivat, kes toimit
ka teadustajana, andis koos õnnesooj
Lo
kut
133 maalilist, lc|
väljakut Teil
Ontario Pr(
Minislryl
Natural [
ResourJ
Ontario
Informatsiooni
965-