Meie Elu = Our life, April 29, 1982

              [^^•^^ Gollectioo Developmsnt a-anch
Ottawa
Secönd Ciass Mail Registration Nö. 1354.
Nr. 17 tl67S) 1982 NELJAPÄEVAL, 29. APRILLIL - THURSDAY, APRIL 29 XXXIII aastakäk
ISRAEl LOOVUTA!
SIINAI FOOLSAARI
::^:^-i-.y JERUUSALEMM";-,:lsraei
tas ligi 15 aastat kestnud SiinaS
Kanada: Eestlaste' Ke!§knõukbgü kevadine.üldkoosolek, peeti laupäeval, 24. apir..Toronto Eesti Ma- poolsaare okupatsiooni- täites Egip=
as. Peamiseks kõneaineks olid tegevuskavalised tüsiinused, eriti eestluse säilitamine. Nooremad tusega tehtud rahulepingu tingimu»
EKN liikmed rõhutasid, et senist taktikat tuleb muuta, kui tahetakse ühiselt edasi minna teüuse ^^^«'^^^^^ ^"^^'^
säilitamise! ja rahvuslike eesmärkide taotlemise
iKoosoIek algas palvuseg^, mille pi- 31. juulil, 1. ja 2. aug., suurema
das pastor Kaljo Raid ja tervituse- Jcoostöö saavutamiseks sealsete eesti
ga aupeakonsul Ilmar Heinsoolt. organisatsioonide vahel. Eestlaste
Juhatus oli otsustanud anda tee- osavõtt kohalike organisatsioonide
netemärgid August Jursile Hamilto- tegevusest on' vähenenud KGBj juh- peaks
jiis ja Peeter Mölderile Montrealis, timisel töötav:" Väliseestlastega iCul- i käima^
sini-valge Davidi tähe lipp Pu.
- V nasemere sadamlaliimas JSharm d
•Koosolek pidas avitavaks orga- Sheik ja paljud j valasid pisairaid
niseerida Eesti Maja juurde Noorte Juudi asunikud Siinai kõrbes aval-
Klubi. dasid viüna)'e minutini passiivset!
EKN Rahvuskultuuri komisjon vastupanu ja sõjavägi pidi nad väe°
hakkama sagedamini koos võimuga ära viima enne kui asulad
kutsume kokku organisat' tehti maatasa.
Teenetemärgid: andis üle EKN esi­mees
Laas Leivat.
ÜKSMEELTEEB TUGEVÄS^S ^ -
Ülemaailmse (Eestlaste Kesknõu-Äuurisidemete
Arendamise Ühing sioonide esindajad ja koostama
(VEKSA) on avaldamas mõju siTn- kindla tegevuskava olukorra selgita-sete
noorte arusaamisele olukorrast I misekse ning eestluse viljelemiselcs.
kodumaal. VEKSA mõttekaaslased Järgnesid veel mitmed sõriavõtud
väidavad, et eesti keele kasutamine sõjakurjategijate kohtulikulej vastu-
Iisraeli peaminister Menachem
Beghi ja Egiptuse president Hosni
Mubarak kõnelesid . ühiseis TV-^saa-^
tes, mis anti edasi mõlemis maas.
kogu esimees Lembit Savi peatus ei ole oluline eesti organisatsiooniäe tusele võtmise kohta. Juutide kesk- Iisraeli kaitseminister Arlel Sharon
murranguliste sündmuste juures koosolekuil. Mugavam on kasutada sed organisatsioonid olla\ selle taga. teatas, et Siinai oli ainukene loo-eesti
rahva elus ja märkis, et ükV kohalikku keelt. Bes^^^^^^ yalitsuse seisukoht ei ole päris kin- vutus ja Iisrael d suma ära enam
meele ja kokkuhoiu puudusel eestla- jaspool J kodumaad hääbub ja ainu- ' ' " "
sed kaotasid Paala lahingu. Vaba- kesteks eesti keele ja kultuuri kand-dussõjas
pi olukord teine. Kogu ees^ jaiks on eestlased kodumaal. Nende^
• teisi alasid.
Ii rahvas oli kantud tahtest vabane- ga tuleb pidada sidet ja suhelda.
da venelaste ülevõimu alt ja tema Meil on juba küllalt ingliskeelseid
juhtkonnas valitses üksmed. eestlasi, kes eesti keelt ei oska. Kui
Praegu oleme neljandas vabadus- kaotame eesti keele, mis jääb siis ]&-
sõjas ja isiin kehtib rohkem kui mu- reie. Suhtlemist •kodumaaga propa°
Jal vajadus olla ühel meelel ja hoi- geerivad eriti siinsed Eiesti Kirjan-da
kokkfi. Selleks Eesti kesksetel duse Sõbrad ja kutsuVad sealseid
organisajjsioonidel peab olema tihe
koostöö', kohalike organisatsioonide­ga
ja hea arusaamine nende püüdr
lustest ja taotlustest. Ühised akt­sioonid
peavad olema jõulised, hästi
organiseeritud ja jkoojrdineeriJud..
Vastates küsimustele L. Savi mär-kultuuritegelasi
enestel^ ametlikult
külla. >,
E.EXJC. ICanada praostkonna
mod tuli kokku, möödunud laupae»
va! Toronto Eesti Ev.Luteriusu
KÜSIMUSEP M SELGITOED Peetri kiriku ruuihes, kus
Tegevilskava kohta -võeti elavalt i praostiks v a M M ^ e ä ' ^^
sõna. Enn Salurand'märkis>,et Kesik- "
nõükigu tegevuse toetajaiis bn pea. ÄÄvvaanpaallvvuüssee 'pniiddaass nprraaoosstt Ö0;. PPuü hmM
Koosolekut' juhatas .abipraost / T. •
Nõmmik ja abijuhatajaks oli A.
Tork, sekretärideks valiti A. Taul ja
V. Riimand. Tegevusaruande esitas
T.! Nõmmik. Hääletamisel, afvestati
ainult kohal viibivatega.
kis, et Ülemaailmse Kesknõukogu öiselt keskmise sissetulekuga eest-tähtsamaks
ülesandeks V sõprade lased. Rikkamate eestlaste rahako-leidmne
Moskva poolt va
meeritud poliitikute seas
formatsiooni levitamine,
esti infor-ja
õige in-eriti
Kol­manda
Maailma riikide, jiihtide seas.
Nende esindajatest oleneb, millised
otsused LRO täiskogu vastu võtab/
Leedulase Antoni Maseikase poolt
organiseeritud Balti Vabaduse Liit
(Baltic America Freedom League)
haarab nooremat generatsiooni Balti
rahvaste seas. Nemad on arvamisel,
et senised keskorganisatsioonid. ei
ole küllalt teinud Balti rahvaste ise­seisvuse
taastamiseks. Selle liidul on
tid on kinni.
L. Kolk märkis, et oleme olnud
liiga tagasihoidilikud Eestile iseseis­vuse
taotlemisel.
M. Sehr, kes on õpetaja la^šteaias, ARUANDED
ütles, et tuleks olla vähe paendu-vam
eesti' keele 'rangel nõudmisel.
Kas ei oleks võimaHk hakata aval­dama
eesti ajaleibtedes ingiiskfeel-kava
koostada aiueä alused Balti Jääb meile siis veel üle.
rahvaste vabadusvõitluse paremaks
teostamiseks ja hoida avalikkus sel­lest
paremini informeeritud. Liit va­jab
selleks $100,000 aas'tas. Kas ja
kui kaua suudetakse seda raha kok^
ku saada, on küsimus.
VEKSA AVALDAB MÕJU
Ülevaates EKN möödubud tegevu. elu siin oleneb.
fraostkpndä kuuluvad Hamiltom,
Londoni, Montreali, Ottawa Pauluse,
St Cathärine Paulust, iSaultSte. Mä-
,. . . . . , , , , , , rie, Sudbury^Thunder Bay, Toronto
seid kirjeWusi lastele resery^entud , j^kobi, Kolmainu, Peetri, Vana And-leheküljel
E. Knlaspea arVas et kogudused. Eesti Kodu kuulu-kaksikkeelsus
on üleminek eesti kee- ! t^spunkt, Vancouveri Peetri ja Win-nip^
gi kuulutuspunkt kcfkku anna­vad
umbes 15,000 liiget. Nendest oli
11981 aasta lõpus hing^-jas, 8287 ja
liikmemaksu tasunud 3584. l i p s i bn
le kasutamiselt kohalikule keelele.
Kui eesti keelt enam ei osatia; mis
PRAOST ANDRES TAUL
M. Lupp ütles, et tal on olnud
M TvPiTQ? t'' • ''"«•«'ustes kokku ristitud
sidemeid VEKfA mõttekaaslastega. 49. kaetud 109. Leeris käinud 63
Neid on valesti mformeeritud. Ees- ,„oort ja laulatatud 45 naari: Armu-tl
keskkocrtr kursuses peaks olema , i^^^, ,553 j
pallju rohkem mformattoom- ou- peetud 513 (nendest 20 inglisekeel- VALIR^ISED
korra kohta kodumaal la u dse polii- «p^^ io ^ • I X • . • « •
tili^te priöbleemide kUa, minest' of m i ^ T S ^''^'^ ^" ^"^"^ ''''''
jToomas Vaga-on rootsi kee­lest
tõlkinud leeriõpiku. ;
Pracjstkonna 1982. a. eelarve on
vi)iirides.
Kitarrikunstnik Boris Bagger annab kontserdi reedel, 30. aprill
Toronto Eesti Majas algusega kl. 7.30 õ. Samas toimub Eesti Kuns­tide
Keskuse stipendiumite ja kultuuriauhindade väljaandmine.
INOLÄSED VALLUTASID
GEORGIA SAARI
Londonist tetatakse, et laevastiku dessanthelikopterideltmaa-bus
Lõuna Georgia saarel ja rüniias seal asuvat Argentiina üksust,
kes kahetunnise võitluse järele heiskas valge Upu. Inglastel kao­tusi
ei olnud. ^ ,
Laevastiku luurelennukid avasta-'
sid ühe. Argentiina allveelaeva ing­lise
laevade läheduses. Helikopteri­telt
tulistati sdda pardarelvadega ja
vigastati.
Argentiina välisminister Costa
.Mendez, kes tuli USA-sse, pt võtta
osa Ameerika riikide organisatsioo­ni
koosolekust,; teatas, et Argentiina
on Inglismaaga tehniliselt sõjas ja
selle tõttu enam ei püüa saavutada
kokkulepet Inglismaaga diplomaati­lisel
teel. Mida edasi teha, seda ot- ingastele' Lõuna Georgia saarel
sustab hunta Buenos Airesis. argentiinlast. : i •
'Inglise valitsus ei kavatse kuulu- Kanada välisijninister McGuigan
tada Argentiinale sõda. Inglismaa oma sõnavõtus märkis, et läbirääki-vaid
kaitseb oma territooriumi puu- misi polntilise kokkuleppe saavuta-
South West
Bay
SOUTH
GEORGIA
Kilometjes
0 32
Whalmg Stations
^^^"WS^N Cumberland
l^l^Grytviken.
Mt. Paget V
ScotiaSea
tiinlaste poolel. Koos vigastatud
allveelaeva meeskqnnaga -alistusid
200
tumatust.
Argentiina valitsus ei teatanud
oma rahvale, et nende karnison Lõu­na
Georgia saarel alistus. Veel 4
miseks ei saa lõppenuiks lugeda.
Neid tuleb-jätkata ja tema on soovi­tanud
Kanada iaadikuteJe Washing­tonis,
Londoni^ ja Buenos Airesis
sen esimees Laas Leiva^ märkis, et E. Kiilaspea: Meie noortele räägi- deTn l 3 a^f/'^^^^^ ja leentun^ kandidaatideks seati A. Taul, 0. Gna
tuntud eesti vabadusvõitleja Sergei takse, et vanem generatsioon reage- k ^ l n Ä denteich ja T. Nõmmik. Kinnisel
Soldatov viibib Kanadas' 8.. kuni 15. rib üle, on liiga emotsionaalne jne. T iTw tit^*. ^^^^""'^^ ^'"^^ P'^^'^^^' ^ '
K T . K . i . . , . . , 11 oruusi nanna e.a ^^""^ ^^P^^' ^ ' >1,12 häälega, 0. Gnadenteich
tundi pärast alistumist teatas Radio veenda Argentiijna valitsust, et so-
Buenos Airesis, et Argentiina üksus jalise tegevuse ilõpetamiseks Arg^n-kaitseb
seda saart. Kaotuseks sel­les
lahingus oli üks haavatu argen-iinal
tuleks aktsepteerida Inglis-naa
nõudmised. ^ i
maiiii. Neljapäeval, 13. mai õhtul ta Neid ei pruugi tähele panna ega
kõneleb Toronto Eesti Maja suures kuulata.
saalis. ^ S. Kerson: Kavas on eesti keele
teerinud).
Liikmemaksudest oli kogudustele
N. Liit on saanud Kanadast möö- kursus umbkeelsetele eesti noortele, laekunud 1222.330, korjandustest
mud aasta $18 miljonit, nende tes« Võibolla, et see annab positiivseid 1189.978. Toetusi antud $14.262. Ku­ludest
on tasutud keskkassa maks
sai 11 häält ja T. Nõmmik 9 häält.
Praostkonna nõuko^ moodustati:
praost A. Taul, abiplraost H. Laane­ots,
laekur L. Wahtras, sekretär E.
Heinsoo ja ametita liige U. Peter-
Neljap., 13. mail kell 7.30 õ. toimub Eesti Maja suures saalis
dunud
tamentide arvel, mis on .puudulikult tulemusi. ^^^^^
koostatud ' või. koostamata jäetud. M. Sehr: Ärge võtke'noorte prob- 59.653, õpetajate" palkr^kTTn^Ä^ ^^^^ sekretär, asub Montrea-
Kanada valitsusel olla valmimas leeme kergesti; Meie ü h i t o d Ä die Atcuctati v,iii^m ifi,t«iida
seadiils, mille alusel tah..e. takse tõ-^ olla- palju la.i.a.ld asem, k, ui šood,i iš- I jan,d use ostuks J.508 ja muude ku-kestada
Nv iLiitü idast põgenenud taksime kahe keele jcasutamist.-
Kadi Kaljuste:; Noored tahavad
koos käia ja eesti keeles.: kõnelda.
Selleks on väjalised vastavad- ruu­mid.'
Eesti Majas ei ole selleks so­bivaid
YÕimähisi. üks kord nädalas
noored käivad koos Läti MäjaSy seal
liide päranduste püiidmiT
sel. ^0- , ^ ' l . r \ \ - .
: Kavandamisel on suurem eestlas­te
nõupidamine Montrealis, et seal­sete
eestlaste tegevust elustada.
Põhja-Ontario eestlased kavandavad
ludega kokku oli kogiisumma 1347.-
361. .
korraldada kohalikud ^esti päevad on selleks sobivamad võimalused.
Praostkonna kassa-kryäride kandis
ette laekur L.Vi/ahträs ja revisjoni­komisjoni
esimees E. Heinsoo ütles,
et arvepidamine
korras.
lis, süs otsustati feiljem kutsuda
nõukogusse abisekretärina ' E.
Kuuskne).
Pärast lühikest pausi pidas K.
Raudsepp loengu i,Ü9k, \kirik ja
pastor eesti kirjanduses*'.
Lõunaeine eel luges j U. Petersoõ
söö^pälve. Peötri koguduse Nais^
ring oli katnud lauad (M^
Mary Leetsfnan, Ella Ahas, Elilia
Põld, Alune Müsting,^^M^
Suur majanduÄ JohäniJä Seiman);
iMui^ar^atu . t i ^ ^ ^ j f .^^j? Pärasrlõuni 0. Gnädenteichl
Vana^drese k i i ^ ^ ^j^iriku laulud eesti evangeel-müt
juba 2 aa. a ^ S ^ ^^
ma.summ i p a i m M
MMa.rHt e.nivr.^^vh^i r^a^ä m^ ^^ ^ f ^t^^^^^ ettekanne Kasulikku informatsioo-joriavotte,.
lauUid ojj süütud Petersoo. - Sinodi lõpujumälatee-
^ S ^ ^ T f i ' ' ametisse õ^^^^^ ^Igas
^ « ^ ^ jaoks^^^l^^^ kell 5. Kirikusse sürduüpi^^^^^
^esti Vabariigi^^^a^^^
ja^^muudelxahwslikku^
U0. F^uh^m, ^A. ^Tau^l, R^. T^o i j a l . Kor- neots; önnistas^p•i iskop. -
LOENG
vabadusvõitiuslikust tegevuseist
E E I S T L A S T E K E S K N Õ Ü K Ö G U ^ ^ ^^
T A n T II ' N S T I T A J UT
I i l K I 11 aiüDLOons-TwEsr
Ü H . M J K . H K - M,i(Jir.on Avcnuo — Spodrnj jaam
Hilja Viirlaid,
Avasõna ILMAR HEIi^SOO
Kaastegevad: Asta Willmann, Ain Spödor,
Jaaniku Rahvalaulikud, HannoBoW, Lei^^
REEDEL,;^
$3.00 ($2.00 õppijad ja perifeär
on T.i.S,
ilSpetanukWŠTHNÄ
ieiskäva õpibstelf koos näidendigia:
/