Meie Elu = Our life, April 29, 1982

              3 THURSDAY/APRIL 29 .,MeieEiu" «r. n (1678) 1982
III II ^ . M E I E E L U
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broadview Avc/Töronto, Ont. Ganada.
' . • ' M4K2R6 — Tel. 466-0951 '
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis ^B. Parming, 473 Luhmann Dr., Neyv Milford, n,l,
USA. Tel. (2Õ1) 262-0773.
;,MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastifs Kanadas.
Äsut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majaž, 958
Ave., Toronto,. Ont, M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951.
(D
Tellimiste ja .kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
-'5 p.l., esmasj). ja neljap, kl. 9 h-8 õ. Laup. kl. 9 h,-I p.l.
, „MEIE ELU.",ltellimishinnad:';,Kanadas 1 a. S34.00, 6 k.
/ $18.00, 3 k. ?13,00; USA-sse - ;3 a. $37.00, 6 k. $20.00, 3 k.
$14.00;, Ülemeremaadesse: 1 a. $42.00,.6 k. $21.00, 3 k.
$14.00. Kiripostilisa Kanadas :'i a. $23.40, 6 k. $1L70. Ki­ri-
ja õhupostilisa USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k. $13.00. Õhu-postilisa
ülemeremaadesse: 1 a. $48.30, 6 k. $24.15.
Üksiknumber —.65^^.
Kuulutushinnad: 1 tolj ühel veerul: esiküljel S5.00, tekstis
$4.50. kuiilut isk^ küljel S4.25.
NDP LOOTUSED JÄ
LUBADUSED
Bob Roe otsib kontakt
e l s.
Püssirohutünn Atlandil...
kcii
Kõik Kanada polUtnised parteid õppekavva ® Enani määramisi- ja
on huvitatud jä sõltuvad- etniliste töökohti valitsusringkondades Jne.
ringkondade" poolehoiust. Ka ,Onta- Sama kinnitasid vastuvõtul, NDP
no Uus-Demokraatid€i Partei (MDF) Etnilise Sidepidamise 'Komitee esi­mus
juht Bob Rae preSsi-vastuvõtul mees "ElioCosta ja Odoardo Di San-
©tnilise meedia esindajaUe väljendas to ,{MPP Downsview), kelje valdkon-
Sootust Ontario paljude rahvusgrup- da kuuluvad kultuur ja kodakonf
pide poolehoiule ning omapoolseid sus.
Mida neist keegi ei väljendanud;
oli mõlemipoöine: tea4mine, et sa­mu
lootusi jä lubadusi on kinni ta­nud
nii sama partei eelmjsed juhid
lubadusi nende eest võidelda.
„Mu vanavanemate 70 aastat taga»
si Hamiltoni jõudek, oli Ontario ühe-.
rassiline-ühekultuuriline provints, ^^^^^ deiste poliitiliste^ pär:
Ajad on muutunufi. 'Nüüd on kõik ^^j^^ j^hj^ ja julitkirjad.
rassid ja kultuurid võrdsed ja ühe­õiguslikud.
Meil. ^kõigil on sama õi­gus
haridusele ja töökohtadele. Mit-mekultuurilisus
ei ole .ainult lisapa­la,
^jaid see peaks kajastuma kogu
Bob Rae 'valimisprogrammist tea­me,
et ta on -mõõdukas suur-ettpvõ-tete
n.ü. võtme-korporatsioonide to­taalse
natsionaliseerimise osas; la
loodab parema tööstus- ja majan-
Keš on Jälgmud sageli uudistes teeritud, proletaarlaslike lõunarah-meie
ühiskonnas. Meil on poliitihsi ' dus-strateesia abil luua rohkem ja
ja maailmavaatelisi erinevusi;,kuid pidevamaid' töökohti; tõhusamat
NDP on uuendumisprotsessis ning ^^^^^^^^ ^bi väike-ettevõtetele, ta-
MiiitniiiiiiiiiiiniiiminfnntRtnininrasiinBinifniiM^^^
ühenduses vanema ja noorema
põlve suhtumisega eestluse säilita-/
misega ja eesti kultuuriga tegelemi­se
küsimustesse on mõndagi kõnel- •
dud ja räägitud põlvkondade vahe
probieenüst. Need kõnelused on aga
olnud enamuses üldsõnalised ja tih­ti
jääb eba^el^eks, kas seda põlvkon­dade
vahet on tegelikult olemas' ja
kui suurel määral seda esineb. Vas»
tus oleneb vaatenurgast, kuidas kü-
.aimusele läheneda.
Tegelikult vanema Ja noorema
põlvkonna suhtumise probleem on
mõningal määral olemas ja avaldab
ennast nii erinevalt eesti keele täht­susesse,
suhtumises.kui I(;a kontakti­de
pidamises eesti kultuuriga üldse.
Samal ajal aga seda teadlikult rõ­hutatakse
ja süvendatakse kava­kindlalt/
meie rahvuslike vaenlaste
poolt.
Viimasel ajal on tekkinud avalikult
päevakorrale paar moehaiguslikku
nähet, mis tulevad avalikult Mnni-naelutada,
et teatakse, millega on
tegemist. Üheks omapäraseks näh­teks
on mi. „Vabatahtlik eestlane".
See tähendab, et olevat igaühe isik­lik"
asi suvaliselt otsustada, kas ta
tahab vabatahtlikult olla eestlane
või mitte. Seda mõtet levitatakse
eriti, noorema põlve hulgas ja Lon­donis,
Ont. peetud aktusekõnes kait­ses
kõneleja seda seisukohta.
Sellele seisukohale on ^uba vastu
vaieldud ja avaldatud imestust sel­les
esineva loogika üle. Noorema
põlve liikmed, kes seda seisukohta
esitiavad, unustavad lihtsa tõsiasja,
et rahvus on kõigepealt bioloo^line
mõiste, ja eesti perekonnas, kus isa
Ja ema op eestlased, sündinud noor
on ja jääb eestlaseks kuni surmani,
kas ta ^eda tahab |Või mitte. Iseasi
on kas ta tahab ennast eestlaseks p i ­dada'või
tahab oma eestlaslikkust
teadlikult või n
ta. Kui ei taha
tunnistada, siis
kanadalaseks, ke
itteteadlikult sala-ennast
eestlaseks
muutub ta vahtra-on
oma rahvuse
hüljanud. Kanada kodanikuks ei
muuda veel rahvuslikku
ning I rahvuse ja kodakondsuse
mõisted tulevad kmdlasti lahus
hoida. Mitmete rahvuste ja kultuu­ride
olemasolu | Kanadas on ka põhi-seaduslikuh
kindlustatud.
«Vabatahtliku eestluse" mõttele
lähedased qn ka noorema põlve nn.
ingliskeelsed eestlased. Siin näib olis-ma
tegemist suurema hädaohuga
eestlusele^ kuna seda koos „vaba-tahtliku
eestlase" mõttega on haka­tud
propageerima mõningate noore­mate
endi , poolt. Siin on sammu­mas
esirinnas Austraalia eesti noo­red,
kelle häälekandja „Kuu-ii" on
%m ingliakeelne ja kus sisuliselt
avaldatakse imelikke asju, nagu
näit. ühe osavõtja pikk aruanne
oma osavõtust VEKSA seminarist
Tallinnas. Kas need ,ingliskeelsed,
eestlased" arvavad, et nad on vaim-liselt
veel kuigi palju eestlased, kui
nende läbikäbnine ja enda avalikult
väljendamine toimub inglise keeles
Jä inglise zhargoonis? Sellest faasist
on ainult väike samm edasi eestlu­sele
täiesti kaotsuniriekuks. Ennast
Inglise keeles avaldama hakkamise
aseünel oleks küll vajalik, et need
aktiivsema iseloomuga eesti noored
kõigepealt püjäaksid eesti keele ara
õppida ja hakkaksid end eesti keeles
kuidagi väljendama. Siis annaksid
nad oma panuse eestluse säUitami-,
seks.
Osa eesti nOorte eesti keelest võõr­dumist
kasutab osavalt ära meie
vaenlane okupeeritud Eestis. Vabas
maailmas üleskasvanud eesti noorte
suhtes on eriti aktiivne nn. VEKSA
(Väliseestlastega Kultuurisidemete
Arendamise Ühing) kes oma propa­ganda
suunab eesti noortele inglis-}
keelsete propagandamaterjalidega ja;
nõukogude Eesti ^kultuuri pakkumi-;
sega. VEKSÄ mehed oma väljaanne-'
ies löövad vaba maailma eestlaskon- ;
nale juba surmakella. ,^,0n selge, et
ilma spetsiaalseid abinõusid raken­damata
on väliseestlus määratud
hääbumisele. Ainsaks vahendiks,
mis võiks ära hoida või vähemalt
edasi lükata väliseestlaste põhiosa
ümberrahvustumist, on tihe side ko­dumaaga
ning aktUvne osasaamüie^
Nõukogude Eesti kultuurist^' (VEK­SA
kalender 1982).
Niisugune on okupeeritud Eesti
tegelaste, soovunelm vaba eestlas­konna
suhtes. Sellele Nõukogude or­ganite
taotlusele aitavad kahjuks
kaas mõned meie noorema põlve ini­mesed"
ja ka n^õned vanemad tege­lased.
Nooremate suhtes võiks nen­de
sellekohast, mõtlematut tegevust
nende nooruse ja kogenematuse tõtr
tu ehk kuidagi: andestada, kuid va­nema
põlve tegelaste VEKSA huvi­list
tegevust tuleb küll hukka mõis-
Tuleb ikahjuks nentida, et Toron­tos
'on üks, kultuurilisi eesmärke
taotlev organisatsioon. Eesti Kirjan­duse
Sõbrad, läinud täiesti VEKSA
vaimus tegutsemise teele. Möödunud
sügisel oli siin nõukogude näitleja
Hehio Mandri, esinedes monodraa-inagal
„Pöördtpolitund". Selle kohta
loeme VEKSA kalendris 1982 lk. 1Ö2:
„Toronto kultuurikoondise „Eesti
Kirjanduse Sõbrad" kutsel oli dk-toobris
r - novembris Hehio Iviaiid-s
H ringreisil Kanadas, kus Jaan
KrQssi „Pöördtoolitunni" etenduse
kõrval tounus ka elava osavõtuga
vestlusõhtu Nõukogude Eesti teatri^
elust." Sama organisatsioon korral­das
Torontos ka Nõukogude Eesti
filmide näitamise. Ja käesoleva nä­dala
algul peeti sama ühingu kor­raldusel
Torontos kultuurajalooline
loeng, mille valguspildid olid tõei-näoliselt
saadud Nõukogude Ees­tist.'
ta muudatust üle öö ega eeldada Uus-tawas
im. a, Demokraatide valitsust Ontanoslä- ;
poliitikaga.
V.A.
' '„ SOOJAVEEKÜTTED .
lir Uued ja parandamine ÕLI ja GAASI AHJUDE vahetamlsie
' -5«r Kasutage riiklikku toetust Veetorude parandamine.
^ Mõõdukad hinnad, oskustega töömehed,
R O L A N D K U L L I K Tel (416) 2754280
seisnud peaminister Trudeau palju- vaste vahel. Säärase usutamatu loodab edaspidi etniliste ringkonda- lunikele ninc^ kinnisvaraomanikele
sid külaskäike mitmeisse ermevais- naiivsuse iile ^dab^^ }a kirjutab de suuremat poolehoidu." ^.jfi hüpoteekide- protsendimäära
se maailmanurkadesse paaril viima- Londoni Ülikooli poliitiliste teadus- Bpb Rae, kes kandis „Solidarity" ^^^^ ^^^\
sel aastal, sellele võiks olla meelde te professor ja ajakirja ;„Middle . irinnamärki, oli vastuvõtul koos oma Need on kõik positiivsed seisuko-
'jäänud ka samade^ uudistega tihti East^rn Studies" toimetaja prof. i abikaasa, noorem juuditari Arlene |^^^^ j^^j^ jg^gi ^j-g Ontario NDP ec^-
edasiantud vUijed mingi uudse rah- EHe 'Kedourie („Encouhter", dets. Periy-Raega, kelle vanemad tulid ^^-^^^^ j^jj^^ - Stephen Lewis soovitab-vusvahelise:
kava või plaani olemas- 19S0)> , ^ 'Kanadasse immigrantidena Ppolast g^j^ Raele olla kartnatlikf mitte loo-olusse>
mÜda iükski teadustaja ega ei taipa need härrad, millise j ja Leedust, ,
lehemees ei ole pidaiiud vajalikuks võõrastava ja barbaarse proposit-, Bob Rae sündis 0
lähemalt kirjeldada, aga mille nime- siooni külge nad on endid siduda i diplomaadi pojana. Toronto ülikoo- /j^gmas tulevikus,
tüs vist igale mällu kulunud: New lasknud? Lenin uskus, et kapitalis- üs tutvus ta oma praeguse abikaa- Pealeoi ei unusta Ontario valijad
International Economic Order, lü- tid iše toodavad ja müüvad ka selle saga, kui mõlemad 'olid aktiivseci asjaolu^ et ko^^u- prae^^une majan-hendatult
N.I.E.O. köie, mille külge nad puuakse. Aga ' üliõpilas- ja Bob Rae ka Vietnami- ^uskriis Kanadas, ülikõrged intros-
Selle plaani rakendamise võrnia- i?^?? kõige kõvem köis maailmas ei i sõjavastases liikumises. Arlene Perj- §i.i-näärad ja selika kgämnud kin-luste
loomisega tegeleti/muuseas täidaks seda ülesannet ilma meie- iy_Rae, kuigi praegu 8-kuise tütre nisvarade talude fa-vaike-ettevõtete
«industrialiseeritud rahvuste" kon- P^o^se kaasabita. Kui järgneda ' Judith'i ema, on jätkuvalt aktiivne raskused on kõik "kaudselt Bob Rae
verentsidel Ottawas, Melbournes ja Brandfi repordis toodud juhistele, NDP-s. ^^^^ pjoi^ lij.i^^ele pandud
Mehhikos, ,.üheks'juhtivaks osavõt- • peaksid ohvrid, veel - ise endid • Vesteldes-nii Arlene kui-Bob Rae'- Bob.Rae, kui NDP tookordne ma­jaks
neist igast olles olnud P. E. üles pooma!" ^ ga, jäi mylje, et nad on veendunud janduskriitik, oli see, kes Pariamcn.
Trudeau. ; Mehhiko konverentsist ^ • , oma partei poolt Ontario rahvus- ^is detsembris 1979 pani ette umb-võttis
mäletatavasti" osa' president • gruppidele pakutava iprogramml ee- ^g^}^^^^^^ ^^^^ kukutas kon-
Reagan; kes aga., loobus nimetatud Pärast seda, kui rahvusvahelised listes. võrreldes teiste Ontario rpar- servatiivide valitsuse nine tõi tagasi "
plaanile sedapuhku oma. õnnistust finantseerijadi olid avanud n;n. teidega: , • ^^ , ,.' võim,ule Trudeau ja liberaalid koos
andmast, mis oli plaani propageeri- „Kolmandale Maaemale" peaaegu . ® Vähem diskriminatsiooni töökoh- .^^j^^ ii!)raeguse " laostava majaridus-jaile
esimeseks tõsiseks tagasilöö-. .piiramatud võimalused laenude saa- tades ® l E n a m rõhku, vähemusrah-giks.
Reagani arvates, püüdlikke 'miseks, 1981. a. lõpuks, säärased lae- vuste kuhuufidele ja keeltele ning
vaeseid rahvusi võib ja tulebki aida- nud olid ületanud 481 miljardit ja. nende sijssevõtmine regulaarsesse
ta küI, aga selle eest nad võtku oma nendelfnõuetav aastane intress ük- . -" -. •. . - • ... •• • ;
majanduse plaanimisel eeskuju va- si:\juba 88 ~miljardit. Loomulikult . v
bade j rahvaste kogemustest Ja mitte .Kolmas Maailm kuulutas end nüüd
marksistidelt -: \ ' maksujõuetuks — nagu poleks seda-
I 1 : • ' laenude andmise ajal väga hästi ette
' j i ^ • ^1 arvata teatud.. Algas hüsteeriline
See esialgselt Lenini qjudest pf, propaganda-kampaania üle kogu
rinenudj plaan ei jõudnud hulgal aai maailma. Kõigis Kolmanda. Maail-tail
'Kremli müüridest palju väljas- ma raskustes tehti süüdlasteks mi^
poole, l<uigi Lenin nägi ^selles tähtsat te nemad ise, vaid ainuüksi-kõik
ja vajalikku vahepealset astet - ko- läänemaised rahvad; kes olla kõik
gumäaümaüleminekut'kapitalismilt" 'liiga ahned, liiga rikkad, ja et.ainult
sotsialismile, siis sotsialismist maail- "«^nde pärast valitsevat mujalpool
makomWiiiismile. Alles Stalini sür- ^'^esus.. .Aga kordagi ei ole maini-male
eelneval aastal, 3.—li'.' aprillini neid rahvusvahelisi pankureid,
Moskvas ,pfeetud kommunistliM ma- kelledele võrgnetakse tegelikult,
jandilis-konverentsil, 1952,Jõuti plaa- ^Siinkohal hea küsimus: kuskohast
niga ühenduses esimeste: praktiliste Ja kellelt on võetud/need hiiglasli-sammudehi.
Sellest Moskva Jconve^ kud väljalaenatud" summad .kõige-rentsist
võttis-osa ka P: E . Trudeau, P^alt? Pole kuuldud, et ühele^gi pan-kanada
kommunistide delegatsiooni kurile oleks rahahunnikud või kulla-juhida.
Selleks pidi ta išegi loovu- koormaid taevast langenud!) • ;.
tama! orna tollase, ameti riigiteenis- Samad demagoogid ei pööranud
: tuses!, vastasel korral sattudes vastu-' aga mingit tähelepanu asjaolule, et
•oilu rkehtivate eeskirjadega. Konye- kõik läänerigid ise ja nende rahvad
rentsi peeti nimelt niivõrd subver- kes pealegi olid hulgal aastail ise
siivseks, et koguni tollane va^ak- pidevalt abistanud, toitnud ja tõe­poolne
Briti töölisvalitsuš oli kee- tanud vähemarenenud ja kõmmu-
- lustanud briti delegaatidel sellest nistlikke maid — et need „-süüdIa-osavõtu.
:> sed" ise olid nüüd veelgi.mitmekord- . ,
Igal juhul, selle konverentsiVule- selt suuremais võlgades samadele ry Fund) pidasid igaaastast peakoos- ideedesse ja kelledest paljudel; kä-müsena
N; Liit asus kõva propaean- rahvusvahelistele finantseerijaüe. olekut seekord Belgradis, Jugoslaa- ratsev revolutsiooniline kallak. fJii
da saatel „abistama" madalal aren- USA üksi võlgneb neile astronoomi- via pealinnas". Konverentsi avas tito nagu arvata võis, sellise lõpptulemu-gujärgul
seisvaid maid, külvatus sin- üse arvu - üle 1000 miljardi, mis ^ Ja jälle nõudis Uue Internatsionaal- sega, et • repordiga üheskoos bsila-na
suurel arvul oma tehnikuid ja te- veelgi ei sisalda osariikide, maakon- seMajandus-süsteemiV käiku raken-hes
suursuguseid materiaalseid lu- däde ja linnade võlgasid, 1 rääkimata damist. Selles järgis;ta tä,pselt üks
badüsi.' Sellest sai alguse «ka aastat riigikodanike eraviisiliste^t võlga- aasta varem-Moskvas publitseeritud
paar pärast Stalini surma käikulas- dest...- Kanada riiklikud võlad üle- Ja prof. Obminski nime all avalda­tud
Hrustshevj „rahuliku koeksis- tasid ammugi 70 miljardit, aastane tud ametlikule Kremli seisukohale,
tentsi" propaganda-kampaania, kui- intress 14 miljardit ja pidevalt lae- milline trükis jättis väljapoole kaht-gi
„ideoloogiline võitlus" pidi endist, natakse juurde — ka hoopis mada- lust, et see plaan pärines orginaaK
viisi jätkuma. Aga viimane sisaldas' lama p^^ •
endas niihästi ..klassivõitluse rah- dele', ja kommunistlikele valitsustele 1980. a. veebruaris Willy Brandfi
vusvphelisel pinnal", subversiooni, eda^i laenutamiseks.,. Niisama või- juhtimisel tegutsenud erikomisjon
kui ka„rahvuslküd vabastamise ^sõ- gadek onLääne-Euroopa, Austraalia, Euroopas produtseeris siis . n.n.
jad"y -nii et 'praktiliselt'muutunud ei Lõuria-Aafrika ja eriti Inglismaa .Brandtrepordi", milline pani ette:
olnud sellega, midagi. Säärane „ra- (muide, kes ikka veel pole jõudnud suureulatuslikku ressursside -.üle-hulik
koeksistents" nimetati sdts- lõpu e ja vist ei jõuagi -4 Esimese andmist lääneriikidest arengumaa
Toront® Vana-Andrese kiriku Eesti jq
Läti kogudus
kutsub kunstnikke, kellel on kogemusi VÄRVILISE KLAA-,
SIGA AKENDE KAVANDAMISES JA VALMISTAJVtiSES,
esitada plaane akende installeerimiseks koguduse kirikus, .
383 Järvis St., Toronto, Ont. Lähema informatsiooni saa­miseks
pöörduda .Mrs. A. Liepins, c/o 383 Järvi? St. To-
- rontoJOnt; MSB 2C7. Tel. 416-248-9137.
tud rekomandatsioonides üllineti
täielikult NIEO ettepanekutega . . . .
millised nõuavad ülemaailmset kont­rolli
panganduse ja I internatsionaal­sete
reservide üle; kogu maailma'
toiduainete toodangu üle; samuti;
maailma energia, fiibrite ja mineraa­lide
toodangu .üle! (Nõutakse, et j
kontroll peab kuuluma LRO-le, agai
vist unustatakse küsida: kelle kont-1
rolli all onLRO?)
siis Tallmna KGB agentuur
VEKSA asunud väliseestlust ja eesti
rahvuskultuuri Kanadas „päästma"
ja siinset v rahvuskultuurilist tege­vust
sisustama. Ja meil leidub kah­juks
inhnesi, kes seda VEKSA män-gu
kaasa teevad. See on siinsele
eestlusele ohtlik mäng. Eestluse kõr­gemad
rahvuspolitilised huvid ja va-badusvõitluslikud
eesmärgid nõua­vad
kaasmaalaste valvsust ja vastu­samme,,
et kultuuri sildi a
•• rahvuslikku • või|ius|õu.du.' ei
I meie
nprges--
E.S.
Kuubas: pieetud tri-kontinentaalset olid asunud oma kavade edasiviimi- algatust suurte/reformidega, uue in-
, hiigel-konverentsi, „rahvusrrkud va- sele Vähe enne ta surma, Jugoslaa- ternatsionaalse majandus-süsteemi
•bastamise sõjad' Kagu-Äasias. Aaf- via l^ommunistlik diktaator Tito kõ- viimiseks. Brandt ühtlasi soovi,
rikas ja Lõuna-Ameerikas said nüüd neles Havannas, Kuubal, öT-dal n.n. kõigi maade allutamist mternat-senisest
rohkem hoogu^ja aktiivsust. „erapooletute rahvuste" konverent- sionaalsele tulumaksule, lisaks seni-
Aga ka „uue, internatsionaalse ma- sH (kellede peakõnemehena esines ^eile riiklikele tulumaksudele.^
jandus-süsteemi" .mõtet ei lastud -c^apooletiTVFidel Castro).,Kasm / it " '
nüüd enam unustusse jääda ja aas- deš ingliskeelest laenatud kõnepruu-t
§l 1978 ! sovettide KGB-professor ki; see oli\nüüd.Tito, kes ,;kassi ko-
Obminskiituli -lagedale raamatuga tist-välja laskis", üteldes: •
,;Kooperatsioony, milles tä tõi kinni- "^^^^ oleme alustanud pikaajalis-
Pärast niisugust ettevalmistamist
ei tarvitseks, kedagi enani üllatada,
et -juba; 15. jaanuaril 1981, Kanad%:
välisminister Mark - MacGuigan an­dis
Trudeau valitsuse: ja kogu Ka­nada
nimel allkirja lepingule, mille
põhjal tuleb asutamisele, - mida" täp­sema
\aste mitteleidmisel ma nime-faksin
..Varude Ühišfond" (Common
Fund.for Commoditieš), mis on ^n.n.
„kolmandaks. astmeks (või tase­meks)"
NIEO programnjiiš ja mille
alusel LRO võtab üle kontrolli alla»
^ , . , , kirjutanud riigi toiduvarude, fiibri-
Samal aial tegeles samade; kusi- . ^mineraalide üle! Dokument oli
ustega sim Kanadas eriline kolme- ^^^^.j^^^^ allal^irjutamiseks kokku
partei parimendi-komisjon hb. Herb ^ .^^^ . .^^^ j .j^^
aniiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
iiftpoteeklaenud
mamatupidamine
keskvalitsuse .
194' 6241 tulumaksurevi&nt
VIBS
tust, et, see pla^n olla tõepoolest Le- te aktsioonidega, millised viivad uue Breau juhtimisel (Pariiamentary toobriks 1980 ja jõustub niipea kui
nini enese kunagine ajusünnitus internatsionaalse . majandus-süstee- Task Force on North-South jRela- , jj^v (,kes ühtekokku katavad
et ta ise olla selle ainult oma raa- mi asutamiseni. Mis on ainsam viis. tions), kellede'töötulemusena valmi- kaks-kolmandkku finantseerimisest)
matus kokku võtnud ja ajakohasta- pealesuruvate arenguprobleemide ja nud report esitati 1980. a. detsembris • ^^jj^ ratifitseerinud .. Ainus 'vi­hud.
S,amal teemal ilmus aasta hil- maailma tabanud majanduskriisi la. ja mida oleks võidud pidada kaht- ^^-^ .^^^^^ g^j^j^ V jj^^ ^^^.^
jem „N. Liit ja internatsionaalne hendamiseks-..." - , laselt naiivseks, k^^^^^ Sjani olid lepingus jiifctatud ainete
kooperatsioon" M. M. Maksimova'lt Kohe pärast Havanna konverentsi, realistlikuks. Aga NIEO (s.o. Uue In- tegelikeks ' omanikeks suuremalt
Seda plaa'ni originaalset allikat väi- Fidel Castro kõneles omakorda LRO ternatsionaalse Majandus-süsteemi) ^^^jj j ^ ^ ^ Kanaad provintsid või era-divad
mainimast selle omaksvõtnud üld-assemblee, ees ülimast, vajadu- ettepanekute polntihstele ramifikat-.' j^^pj^^j^ ^^^^^ ^j-^jj^ j^^n^da riik.
läänemaised poliitikud, nagu Willy sest uue internatsionaalse majan- .sioonidele ei pööratud mingit tähe- üle'anda s,eda mida ei
Brandt - oma kuulsaks saanud ko- dus-süsteemi järele, nagu tavaliselt lepanu, ega ka nende ettepanekute Q^^t^, ^ue konstitutsiooni vastu^
misjoniga, ja ka sellele vastav parla- kuhjates lääneriike üle .^süüdistuste- vastuvõtmisel automaatselt järgne- võtmisega see vahekord siiski muu-mendi-
komitee Kanadas (Nort-South ga ja nõudes neilt otsekohe kõige vä-' vaile tagajärgedele Kanada suve- NDP-sotside !ja liberaalid^-
vahel,! sama , - . ,. , . . j . ,
vaid rikaste industpaliseeritud põh- Rahvusvaheline Rahandusfond sioonide esindajaid, kes endid inves-jamaade
rahvaste ja vaeste, eksplua- (Worid Bank, International Mõneta- teerinud NIEO ja Maailmavalitsuse