Meie Elu = Our life, January 23, 1986

              2 NELJAPÄEVAL, 23. lAANUAKIL - THURSDAY, JANUARY 23' „Meie Elu" nr. ö (1873) 1986
Published by Estonian Püblishing Cc. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
* T^el. 466-0951 • '
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Lühmann Dr., MewMilford, N.I.,USA.
Tel. (201) 262-0773.
: • „Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
A s u t / A . ^ e i l e r i algatusel 1950.
..Meie Elu" tpimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
^ Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
„ M E I E lÖLU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p.l. Alates
okt, 15. teisip. ja neljap. k l . 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud
kl. 9 hm. — 1 p.l.
• „ME E E L U " tellimishinnad: Kanadas l a . S43.00,6 k. S24.00,
3k.isll5.00. ^ ,USA-sse la.S47.00,6 k.$25.00,3 k:S16.00.
Ülen^eremaadesse 1 a. S52.00, 6 k. S28.00. 3 k. S18.00.
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. S28.50, 6 k. S14.25. 3 k. S7.00.
USA-sse 1 a. S33.00, 6 k. S16.50, 3 k. S8.00. Õhupostilisa üle-meremaadesse:
1 a. $62.00, 6 k. 131.00, 3 k. $15.50.
I Üksiknumber - 75C •
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel
: \ tekstis $5.00.
iiisgiiiiiiiigi99iiitjiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiisii9iiliin
1929. aastal New Yorgi
börs varises kpkku, algas majan­duslik
kriis. Investeeringud aktsia­turul
kannatasid suuri kahjusid,
pangad sulgesid uksed, majandus­likud
ettevõtted pankroteerusid.
Suured töölishu|gad jäid tööta.
Kriis haaras ka teisi maid. Selle all
kannatas ka noor Eesti Vabariik.
Kas selline asi võib ka tänapäe­val
juhtuda, küsivad paljud. Vastu­se
andis jaanuarikuu esimesel nä­dalal
jälle New Yorgi börs. Kolma­päeval,
8 jaanuaril algas ootamata
aktsiate müük. Börsituru keskmine
intikaator Dow Jones kaotas sel
päeval 39,10 punkti 28. oktoobril
1929.a. 38,33 punkti vastu. Mis siis
oli tegelikult juhtunud, selles ei ole
üksmeelset arvamist asjatundjate
vahel ka mitii päeva hiljem.
1929/30.^ aastate kriis oli meile
nähtav vaid Žestis. Meie töötute
Ihulgad suurenesid. Valitsus püüdis
finantseerida n.n. hädaabitöölisi,
keda paigutati labidad seljas maan­teid
siluma ja puhastama. Siis ala­ti
ka Tallinn-Riia maantee rajami­sega
(töötatööliste abiga). Rida et-üevõtteid
läks pankrotti. Laenudest
koormatud talud püsisid võlapi-kenduste
peal. Koolidest tulnud
noortele ei olnud töökohti anda.
Marga muutmine E.V. krooniks
(1:10 vastu) võis kaaluvalt olla dep­ressiooni
järelduseks.
Seekordne kriis ei olnud isegi
aimatav, kuigi paljude poolt karde­tav,
USA majanduslik agressiivsus
läinud aastal külyas optimismi nii
USA-s kui Kanadas. Toodang suu­renes,
töötute hulgad vähenesid,
laenuprotsendid suudeti madala­male
viia. Aktsia turg reageerisüha
suuremate kasudega. Seda paisu­mist
loodeti kulmineeruvat, millest
tavaliselt hakkab tagasiminek
paistma. Sellest peale ühed inves­teerijad
muutuvad ettevaatlikuks,
teised investeerijad võtavad üha
suure^nat riisikot suuremate kasu­de
lootuses. Nähtavasti oli aktsia­turg
oma kulminatsiooni saavufa-nud
ja siit võis ainult tagasiniinek
alata. Küsimuseks jäi siiski, miks
nii järsk ja ulatuslik tagasiminek?
Kas ekspertlikud majandustead­lased
pskavad küllalt tähelepanu
pöörata eelmisel kahel aastal toi­munud
tohutule spekulatsioonile
iiHiiiiiiiiiiiiiHiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiisiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniisiy^
suurkapitali ümber. Kusagilt ilram-sid
varem tundmata mehed, kes
suurkompaniide hulgas võtsid
omale eesmärgi ja asusid seda
kompaniid ründama. Rünnaku ees­märgiks
oli kompanii majanduslik
ja administratiivne ülevõtmine ja
mängušolevad summad ulatusid
miljarditesse. Kust sellised sum­mad
tulid, ei olnud alati teada.
Mitte kõik need rünnakud ei õn­nestunud
alati. Kuid alati tekitasid
need rünnakud avalikkuses tähele­panu.
Võib ainult oletada, millist
segadust sarnaste summadega ope­reerimine
tekitas üldisel rahaturul
ja ka panganduses, jääb küsimu­seks,
millist tähelepanu äratasid
need rünnakud poliitiliselt. Kuid
ohtlikum kui teadlikkus olid nende
küsimuste ümber keerlevad kuulu-jutud,
mis ulatuvad ka börsil ope­reerijateni.
Üks kuulujutte oli araablaste
hoiuste väljatõmbamine USA-st
seoses solidaarsusega Liibüa ma­janduslike
sanktsioonide alla pa­nemisega.
Se(^ tähendas USA dolla­ri
kursilaingust ja kuulujutt levis
USA-s ja välismaadel. Paljuks sel­lel
kuulujutul tegelikku alust on,
peab näitamavast tulevik. Võib ai­nult
oletada, paljuks selles tegelik­kust
on.
Rahavääringu langusega on ikka
kaasunud rünnak kullale ja kulla-hinna
kiire tõus. See on toimunud
ka seekordselt ja kuld on mõne
päeva jooksul hinnas kõvasti tõus-
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate Mõtteavaldusi — ka
neid ?feis ei ühtu ajalehe seisukoha
tadecja. Palume kirjuta.da kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetum jätab endale õi°
güse lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
''i ' : \ : : \ . ; ,
Ä.S. Eesti Maja
1986. aasta 25-dal jaanuaril täitub
35 aastat ajast, mil Torontos Huron
St. asuvas Soon|e klubi ruumes TOT
ronto Eesti Seltsi selleaegne juhatuse
liige, informatsiooni ja poliitiliste uu­diste
referent Endel Kareda oma kõ­ne
lõpul kutsus üles seadma kandi­daate
ja moodustas 15-liikmelise
Eesti Maja asutava komitee.
Järgnevalt pü|iapäevar, s.o. 28-1
jaanuaril 1951, eelnimetatud komitee
tuli kokku, valis esimehe, juhatus-liikmed^
ja moodustati kolm töötoim-kpnda.
, !
1. Aktsioönitoimkond — kapitali
muretsemiseks.
2. Tehniline toimkond — maja mu-retseniiseks.
3. Põhikirjatoimkond — asutatava
0 a
Diplomaadid eitavad, valitsus vaikib,
ja müstika jätkub
TORONTO EESTI ÜHISPANK
1K
Ühenduses on jõud
Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
Samal ajal kui üks ärimees „hoiab
silma peal" Balti Vabariikide vara­del
USAs lootuses saada katet kah­jutasule,
mida taotleb kohtukorras
Liidult, kestab müstika Balti kul­la
ümber Prantsusmaal. Küsimus
tõstatati prantsuse ajalehtedes en­ne
Gorbatshovi külaskäiku suure
Juba 1940. aastal, alates kuupäe­vast,
mil N. Liit annekteeris natside
kaasabil Balti riigid (Leedu, Eesti,
Läti), on Moskva väsimatult mitme-kordistanud
nõudmisi selle kulla väl­jaandmiseks.
Senini on Prantsusmaa sellest
keeldunud põhjusel, et Balti riikide
Kinnas^ara laenud 10,00%
Osiklikud laenud alates 11,00%
Informatsiooniks helistag®
465-4659
avatud esmasp.-reede 10:00-3:
Teisip. ja neljap. õhtuti 5:3(M:00
üllatusena, kuna 3,5 tonnist vääris- invadeerimine Punaarmee poolt 21.
metallist Prantsuse riigipangas po- juulil^ 1940 Säksa-Nõukogude Liidu
le senini kuulda olnud.
Balti riikide diplomaadid Vabas
maailmas eitavad selle olemasolu.
Prantsuse pank vaikib valitsuse
Molotovi-Ribbentropi kokkuleppe
alusel, oli ränk rahvusvaheliste õi­guste
rikkumine.
Isegi sakslased okupeerides Prant-
Aktuaalsel teemal
korraldusel ja ka ajalehed, mis susmaad ei saanud seda kulda endile,
väitsid, et küsimus tuleb kõne alla kuna nad põrkusid tooaegse Vichy
Gorbatshovi visiidil Pariisi, ej kig-- valitsuse (sakslastest sõltuv - tõlkija
Sanktsioonidel
¥ähe tulemusi
]uta enam sõnagi
Kuidas küsimus kerkis, seda näi­tavad
kirjutised kahes prantsuse aja^
lehes.
„Le Canard Enchafne" nr. 3379 Hispaanias ja Martinique'is.
kirjutas 1. juulil 1985 (tõlkes) pealkir-.
ja all „ Väike kullahunnik Moskva ja
Pariisi vahel": ^
märkus) kategoorilisele keeldumise­le.
Balti kuld jäi puutumatult Prant­suse
riigipanka, ajal kus Prantsus­maa
oma kullatagavarad olid varjul
3,5 TONNI KULDA
Gorbatshovi sõidu ettevalmistami
KAHIUTASUKS MOSKVALE
Nüüd oli siis vaja praeguse suure
inimõiguste ja rahvaste endamäära­mise
õiguste kaitsja Mitterandi valit-
„ .. . .., ^ J X 1 r . sust, et tunnustada õigeks nende kol-ne
Pariisi, ettenähtud tulevaks sügi- ^e kristliku, kokku 8-miljoni elani-seks,
on jõudnud tegelikku faasi, kuga, riigi vägivaldset vallutamist 40
Tõenduseks naide: juba praegu, nii- aastat tagasi ja nende rahvaste paigu-hästi
Prantsusmaal kui ka Moskvas tamist tõeliste nõukogude ,,gauleite-tegeldakse
teatavate tõsiste küsi- .jte" võimu alla (administratiivne
mustega ja eriti endiste Bati riikide haldamine, koolid, politsei ja sõjavä-
(nüüd nõukogude vabariigid.. .)kul- gj Balti riikides täielikult venes-latagavara
küsimusega, kuld, mis on ^^^^^ ^g^e keelest on saanud amet-hoiul
Prantsuse riigipangas juba 45 j^ggn
aastat. Kui diplomaadid on nõus aas- ^egj suuremaks' häbiasjaks on
tasajandi algul tehtud vene laenu üle prantslaste poolt küsitud vastutasu
kõnelema, voib Gorbatshov ilmuda, gelle puhta ja kõliseva kulla eest:
Kõik on valmis tasurikkaks kokku- Venelased on uduselt lubanud
saamiseks... ^ kahjutasu ühele prantsuse eravõtte-
Balti riikide kuld bn kolme ja poole ,.La Frangaise Industrielle de pet-tonniline
vara, väärtusega praeguse roie et de pharmacia'' (tõlkes: Prant-kursi
alusel 350 miljonit franki. Läti, guse petrooleumi ja farmaatsia töös-
Leedu ja Eesti diktaatorid, kes olid ^^^g^ lühendatult FIPP). mis on 87%
1939. aastal pigistatud saksa ja vene ^^^^^ Goldsmith'i (praeguse vasak-armeede
vahele, pidasid õigemaks uberaalse ajakirja „Expressi" kirjas-peita
nende sokisääres alalhoituäta- taja) Generale Occidentale'i oman-gavarad
Prantsusmaa e. Need vap- 'g^^ ettevõte lõpetas praktiliseh
rad riigipead kadusid sõja-aastate igasuguse tegevuse peale Ida-Euroo-keerises
aga nende kullakangid on petrooleumi väljakute riigista-ikka
veel Prantsuse Riigipanga keld- ^^^^
ris alles. • - Selle riigistamise momendil oli
Sõja lõpust alates on vene riigi- piPP varandusest 30% Poolas ja 70%
juhid, kes peavad Balti nike õpuli- sellest jäi N. Liitu. Poola maksis neile
• kult_^ annekteerituiks, perioodilise t j ^ ^ ^ . ^g^g. aastani kahjutasu, jõudes
nõudnud seda välkest varandust väi- i^yj^i 42% üldväärtusest,
ja. Prantsuse valitsused onneile seda Liit sellevastu keeldus igasu-sama
perioodiliselt vastanud,, netu- gusest kahjutasu maksmisest kuulsa
, ,,.,. , , . vene laenu põhimõtte eeskujul. Tea-
Paar kuud hiljem, 5. oktoobri kir- ^^^^^^^ Moskva nõus maksma ve-ga
Kanada, oma majanduslikele
püüdlustele vaatamata Järgneb ik­ka
USA kõikumistele. Sedapuhku
Kanada dollar langes suhtes USA
dollariga 71 cendini ja jääb pare­mal
juhul sinna mõneks ajaks, kui
ta veelgi ei lange. Ainult turist on
suutnud sellele reageerida: turism
Kanadasse näitab väikest tõusu ja
mõnigi siin on loobunud oma lõu-na-
suunalistest kavadest.
Tööstusriikide peres näitas Ka­nada
vääring kõige suuremat lan­gust
ja sellepärast Kanadat nime°
tatakse juba vaeseks maaks. Meile
kellelegi ei meeldi see nimetus Ka­nada
kohta, lapselt samuti nagu
meile ei meeldi71-(Dendine Kanada
jutab ,,Minute" (nr. 1226) pealkirja
all „Gorbatshovi kuldne reis" tõl­gituna
järgmist:
Iga uus „MEIE ELU" teilija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
organisatsiooni põhikirja registreeri­miseks.
Toimkondade töö ei edenenud nii
ladusalt nagu loodeti. Esines raskusi,
millede kirjeldamine viiks liiga kau­gele.
Kulus veel ligi 9 aastat mitmete
aktsioonidega, kuni lõpuks laekus
vajalik kapital maja ostmiseks.
Põhikiri registreeriti, kuid mitte
Ühistuna, kus peakoosolekul on igal
liikmel üks hääl, vaid komitee ena­muse
pooldamisel kergema ja kiire­ma
kapitali kokkusaamise huvides
aktsiaseltsina, kus hääleõigus oleneb
aktsiate hulgast.
Kapitali kogumise ajastul vaevalt
mõeldigi sellele, et suuremateks akt­sionärideks
kujunevad meie omad
rahvuslikud organisatsioonid, s.o.
ühiskonna eri grupid.
Viimase 26 aasta kestel Eesti Maja,
selle praeguses asukohas ka aktsia­seltsina
on suutnud täita ja rahulda­da
Toronto eesti ühiskonna nõudeid.
Jääb soovida, et leitakse lahendus,
mis avab võimaluse ka Eesti Kultuu­ri
Keskusel osa saada föderaal-,
Ontario provintsi ja omavalitsuse
poolt antavatest hüvitustest.
O.R. ,
Oks A/S Eesti Maja asutajatest
> liikmetest
ne laenust tagasi 10. miiljonit franki
tingimusel, et prantslased maksaksid
neile kahjutasu Alexandrias uputa­tud
punalaevastiku eest ja punaväe-
Nüüd, Gorbatshovi külaskäigu et- laste tapmise pärast Weygandi- ja
tevalmistamise puhul, nõustus Valgearmee poolt kodusõja ajal (1.
Prantsuse valitsus sellest asjast siiski 800.000 franki punaväelase pea ja
rääkima. Neisse informaatsetesselä- vanaraud kaaviari hinnaga!).Väljen-birääkimistesse
on end imelikult se- dades seda nõudmist teiste sõnadega,
ganud mitmesugused vahetalitajad, oleksid venelased siis nõus nende
kellede hulgas leidub nimelt senati võlga tagasi maksma, kui nad saak-abiesimees
Etienne Dailly ja ühe sid enne kahjutasuks summa, mis
trusti presiidium (La Generale Occi- ületaks kümnekordselt nende omad
dentale), kellelt muuseas saab raha- võlad.
list toetust ka rahvasaadik pr. Cil- Nii on ka lugu balti kullaga. Vaata-berte
Beaux (olles^ ühtlasi hr. Barre mata kõigele saab Gorbatshov siiski
valimispropagända .kassahoidja). rahulduse, esitades Prantsusmaale
Kõik need ausad maaklerid esitavad tõelise ultimaatumi, mille järgi „see
endid kui prantsuse töösturite huvide läbirääkimine jõuab kokkuleppeni
kaitsjaid, mida nad ka tõeliselt on, kas nüüd või mitte kunagi".
viimased olevat mõnikümmend aas-' - —- • • . — -
tai tagasi olnud rüüstatud punaste
poolt Balti maadel.
See ei ole nali! Venelased võivad
nõustuda kahjutasustama neid hili­nenud
koduskäijaid. Kokkuleppe
korral Balti kuld jääks küll Pariisi, " ^
aga venelased kasseeriksid mööda
minnes 350 miljonit franki, mis oleks MumikOV VEKSAS
vähendatud selle võrra, mida Stalin.
ja tema seltsimehed üle võtsid STOCKHOLM (EPL) - Tallinnas
prantslastelt Balti maadel. Niimoodi toimunud VEKSA, s.t. Väliseestlas-oleksid
kõik rahul ja seekord oleks ka tega Kultuurisidemete Arendamise
sõda tõeliselt lõpetatud... Ühingu koosolekul, mida juhatas uus
GORBATSHOVI PROGRAMMIS esimees Rein Freiberg (Ü16 Koit saa-
Peale mitmesuguste majanduslike deti pensionile), oli partei ja KGB
kasude, mida Nõukogude Liit saab esindajaks Mihhail Murnikov, vara-sellest
kohtumisest vana ammutun- sem diplpmaatspioon Kanadas, kes
tud põhimõtte alusel Lääne ja Ida sealt oli sunnitud lahkuma ja nüüd on
kaubanduslikes sidemeis ja mille Tallinnas partei keskkomitee välissi-põhjal
Lääs annab venelastele võid ja demete osakonnajuhataja,
võiostmise raha, et Nõukogude Liit" Koosolekul oli ka varem Stockhol-saaks
endale sellega kahureid osta. mi nõukogude saatkonnas šamatao-
Nii siis tulebki, et sellele laostavale lisi ülesandeid täitnud Felix Meiner,
külalisele makstakse veel tema kiil- nüüd VEKSA abiesimees,
lašõidu lõpul 500.000-frangilist tun- Välismaal loodud sidemetest aasta
nipalka. jooksul andsid aru Estoniaga Stock-
Gorbaishovi pani muuseas oma holmis käinud kultuuriministri ase-külaskäigu,
programmi ka .punkti täitja Jaak Viller, peapiiskop Edgar
Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu va- Hark, kunstimuuseumi direktor Inge
helise vaidluse lõpetamiseks Balti Teder, raadio propagandasaadete
riikide kullatagavarade omastamise juhataja Kusta Reinsoo j.t.
suhtes. Tõsteti esile ,,Suure Isamaasõja"
Teisitiöeldes tähendab see seda, et ,,ENSV aastapäeva" auks tolmu­ta
tahab kätte saada 3,5 tonnilist nud seminari välismaa eesti noortele,
varandust peenkullas, väärtusega kellele korraldati bussireis läbi Eesti,
umbes 35 miljonit franki, mis on Esile tõsteti ka Ilmar Malini j.t.
alalhoitud Prantsuse riigipangas sel- kunstnike näitusi VEKSA kaudu,
lest ajast peale, kui Balti riigid andsid mis toimusid Stockholmis (kus ei
selle Prantsusmaa valve alla. nimetatud kunagi V E K S A T . . .)•
President Ronald Reagan kehtes­tas
Liibüa vastu majanduslikud
sanktsioonid. Ta lõpetas igasuguse
ekspordi Liibüasse ja impordi
sealt, ei pikenda olemasolevaid
laene ega luba anda Liibüale uusi
laene. Kui need oma eesmärki ei
saavuta, siis president lubas kasu­tamisele
võtta teisi abinõusid, et
Liibüa valitsejat Moammar Khada-fit
sundida lõpetama terroriaktide
ettevalmistamise Liibüas ja terro­ristide
saatmise PLO äärmuslase
Abu Nidali käsutusse Liibanoni.
Viimane on olnud otseseks terro­ristlike
atentaatide korraldajaks
Lähis-Idas, Euroopas ja mujal. Ter­roristide
rünnakud reisijate vastu
Rooma ja Viini lennuväljadel, kus
said surma mitmed Ühendriikide
kodanikud, kutsusid Välja presi­dent
Reagani sanktsioonide raken­damise
Liibüa vastu ja Liibüa juhi
Moammar Khadafi nimetamise
maailma suurimaks barbariks.
President Reagan, oma läkituses
vaba maailma rahvastele?, jaan. õh­tul
palus toetust liitlaste ja mitteliit-laste
poolt, et sartiktsioonid Liibüa
vastu kujuneks efektiivsemateks.
See palve ei leidnud soovitud tähele­panu.
K.anada välisministeeriumist
seletati, et Kanada kaubavahetus
Liibüaga ei ole nimetamisväärne ja
Euroopa riigid väidavad, et nende
.majandus variseb kokku ilma Liibüa
ekspordita, mis ulatub mitmetesse
miljarditesse dollaritesse. Teiseks
Liibüa rahvas jumaldab Khadafit, pi­dades
teda messiase nime väärili­seks.
HAARAS VÕIMU
Khadafi haaras võimu Liibüas
1969.a. Koos teiste nooremate ohvit­seridega
ta kukutas kuningas Idris'e
valitsuse. Ta kujundas kiiresti Liibüas
ühemehe-diktatuuri kommunistlike
tööstusmaadega. Liibüa eksporteerib
oma õli Euroopa tööstuslikesse maa­desse
ja õli eest saadud dollaritega ta
teostab reforme, eriti põllumajandu­se
alal. 10 aasta pärast Liibüa ei ole
ejiam sõltuv toitainete impordist. Õli
eest saadud dollaritega ta on ühtlasi
likvideerinud vaesuse aafrika mõt­tes.
Läänega võrreldes liibüalased
elavad primitiivselt, nagu sajad aas­tad
tagasi. •
Khadafi on riius kõigi oma liaabri-
. tega, araabia rahvastega ja lääne
tööstuslike maadega, eriti Ühendrii­kidega.
President Reagan nimetab
Khadafit terroristiks. Asepresident
Bush peab teda napakaks suurusta­jaks,
kes on valmis alustama III
maailmasõda. Egiptuse president
Anvar Sadat pidas teda puhtah hul­lumeelseks
ja Iisraeli peaminister
Shimon Peres peab teda käesoleva
aja kõige erakorralisemaks isikuks.
Liibüas liigub ringi aastasadu le­gend,
et kõrbest tuleb messias, kui
linnad muudavad, elu ebamoraal­seks.
Tema taastab maal iidse muha­meedliku
korra ning likvideerib kor­ruptsiooni.
Moammar Khadafi on vastav isik.
Ta sündis kõrbes beduiini pojana, on
veendunud muhameedlane, ei joo al­kohoolseid
jooke ja püüab olla õig­lane
oma rahva vastu. Liibüa rahvas
on valmis kannatama koos oma juhi­ga,
kui president Reagani poolt ra-;
kendatud sanktsioonid peaksid too­ma
maale majanduslikke raskusi.
Loomulikult see suurendab rahva vi­ha
ameerika rahva ja tema presiden­di
Ronald Reagani vastu, mis on vesi
Moskva veskile.
MOSKVA VARUSTAB
Küna Khadafi ei poolda kapita­listlikku
korda ja eelistab isalikku
ühemehe-diktatuuri, mis läheneb
kommunistlikule korrale, siis Mosk­va
on innukalt varustanud Liibüat
moodsaima relvastusega mitme mil­jardi
dollari väärtuses. Liibüa elanike,
arv on ainult 3 miljonit, kuid tema sõ­javägi
on parimini varustatud Aafri­kas,
välja arvatud Egiptuse oma. Vaa­tamata
sellele räägitakse Aafrikas ja
araabia riikides sellest, mida Kha­dafi
teeb ja mis võiks olla tema järg­miseks
kavatsuseks. Iisraelile teeb
muret, et Khadafi on siiras PLO toe­taja
omale kodumaa nõudmisel ja
Liibüas ettevalmistatud terroristid
lähevad esimeses järjekorras Liiba­noni,
kus neid hakatakse tegevusse
rakendama terroristlike aktide ja
atentaatide korraldamiseks juulide
vastu, eriti jordani jõe paremal kaldal
asuvate juulide vastu. Juudid kind­lasti
sooviksid, et Khadafi oleks lik­videeritud.
Niikaua kui seda ei juhtu,
Khadafit kardetakse, eriti tema poolt
väljaõpetatud terroriste.
A.N. •
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
OGANm PAUL junus
' ^ Müük ja rentimine
Äris . 291-5054
Chev OIds Limited Kodus 4235716
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
HILLSIDEBAKERY
aj §e licatessen
Saadaval
2851 Lawrence Ave. E., 261-2238
(Hillside' Plaza Brimley nurgal)
SOOME PAGAR
pagarisaadused ja delikatessid, soome kardemonisai, sepik ja rukki­leib.
Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse-lised
pagarisaadused. o Spetsiaal tordid ja sümiipäeva kringlid tel­limise
peale. • Euroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusin-gid,
suitsuribid ja soolaheeringad. • Suitsukalkunid tellimise peale.
Omanik ÄKE SAARINEN
MMeie El
OB
Go
rel
Nõukog
Gorbatsho
vade vähe
haselt tuu
kolmes as'
2000, eel
arendama
se initslati
Kui USA
programmi
kohaselt t
jooksul lik
sed kaugra
sest arvust j
vähendado
peale. Kesl
malaenguU^
leks likvi^
aastate kesi
Teisel poi
teised riigid]
gutega rak(
Inglismaa,
ma oma tui
arsenali. Si|
kujundami}
gutegö rakij
läheldano
Näd
(A|
OTTAWi
test Kanadal
tegevuse k(
lalt kallis,
ku Kanndnl
mentide ül.
res on kulul
panemiscksl
ühes või teit
dud.
KõlkldJ
H. LAI
14
TOI]
Tel.: 63
•••••
AR
H
TOROn
Toronto r|
kus 94,1) i
Houfs" mäij
õ. Arvo Pi]
Viiulil' Loo
Patricia Cnij
*
Suurua
Shopi
Prescr
255 MOITJ
I
WorI
and