Meie Elu = Our life, March 15, 1984

              \
„Meie Ell" nr. 111177a) 1084
0 f
Intide vahetusele Valges Ma-liste
osakond sõjakuritegu-
Liidust varutud materjali ja
tricahs for Due Process koo&o
isgrupi esindajad.
[ui paluda paar-nädalas! vahe-
„Meie Elu" nr. 11(17^6) 1984 N E L J A P Ä E V A L 15. ÄJÄRTSIIL » . THURSDÄY, M A R G H lg
li$el õhtuspögil esines kõnega
Id reporter ja kommentaator
(eri Rogers. Ta ütles, et OSI (Of-
Jf Speclal Investigations) mitte-
Irikalike meetodite tarvitamise-
I vaja juhtida tähelepanu ajakir-
Ises. Maal, kus igal vai-gapoisil
[imalus nõuda vandemehi õigu-
)istmisel, peab yähemait sama
i olema kõigil kodanikel. Ka üt-
|c)gers,'et tundub imelikuna,kui
ient Reagan ütleb üht, kuid
liministeerium teeb hoopis mi-
[muud. Aastaid tagasi jälitas
farthy igat kahtluse all olevat
iuni^ti, nüüd aga tuleb löök
|s vastassuunast. Mis on saanud
l:maa nn. Bill of Rights'ist? Pa-limm
senini on organisatsioon
licäns for Due _^Process. Selle
[ütlevat kõik! Õigust ja selle
|et on vaja korrata ja korrata,
lõukogude Liidu valeinf ormat-kõrval.
'
ISEFOND
lapäevaSei koosolekul selgus
.sgruppide reaktsioon. Kuidas
luhtuda, et juba eelmise presi-
] ametiajal alustatud,,nõiajaht"
•praegugi ja samas ulatuses?
I^õib selline tähelepanematus
Valimiste aastal? Kuna kaalul
ühe või teise rahvusgrupi au,
äärmiselt vajalik luua kaitse-või
varuda summasid, eriti
Issideks.
änisatsiponi .jAmericans for
fröcess" tähtsamatest ülesan-
Ivõiks veel nimetada iriformat-
1 vahendamist nii rahvusgrupi
pel kui ka informatsiooni pal­list
ja saatmist teistele,küs iga-ilmu
see trükis. Väideti, et
iTeise maailmasõja süüdlasi
| u otsida, siis selleks ei või
[arvitada N õukogude Liidust
d materjale jaAunnistajaid.
pärast viimast RRSP sisse-
, on abikaasal võimalik seda
|älja võtta-tema sissetulekuna,
seda võimalik igal ajal teha,
kuulub siis teie sissetulekuna
ts viia teie tulumaksu kõrgele,
av ön RRSP muuta annuitee-tihike
aeg enne erruminekut,
ftte enne 60-aastaseks saamist.
JU V I I V I T A M I NE
tRSP - kui vaatate '83/'84
iaksutabeleid,näete RRSP mõ-
I tulumaksu summale.
|SSEtULEKü viivitami-t saab
li olete ise otsustaja. Näiteks J
[s".lasta maksta jaanuaris det-asemel
või novembri bondi
Igid^ kasseerida jaanuaiis.
lialuste investeeringute korral
bvitav müüa „kaotused" det-
13, „käsvud" jaanuaris, meeles
|s, et aktsiaturul on viimane •
Selling" päev viis tööpäeva
[asta lõppu.
lU V Ä H E N D A M I NE
liVIDEND: Peale „Capital
bn seniste kogemuste järgi
idi maksev aktsia järgmine.
IV investeering, kuna dividen-mada
ettevõtete aktsiatelt on
pt mahaarvestatay otse tulu-
(st, mitte tulumaksu alusest
ist. Kui on investeerimiseks
iha laenata, on soovitav seda
^lividendi maksvate aktsiate
„CapitaI Gainl" jaoks ei ole
| d% maha arvestada ja laena-
[had • peavad teile rohkem %
)oma kui teie välja maksate.
JLIMENTIDE maksu mahaar-'
|(| kohta ütlen ainult, et nad
olema:
[ioodiUsed summad.täites koll-
[tSust või kirjalikku lepingut
38 abielupoolel näidatud kui
luu sissetulek"
fliraha on lubatud maha arves-linult
lapse enda sissetulekust.
|.k on lapse sissetulek korral-fii,
et pärast kooliraha- ja „tööl-mahaarvamist,
mis on hüüd
fissetulekust kuni $500, lapse
plek ei ületaks lubatud „Exemp-
^määra ~ $2,500.
laarvatifd „õpilased" peaks
likul ol^ma $1,000 investeeriri-
Isetulekut aastas ja pensionäril
pl,000-ne „Annuity" või era=
jniiihuidu on need mahaarves-kaotatud.
Näiteks: Kui on
Ipound" intressiga Savings Bon-pte
igal aastal % näidata.
ne
• BEIRUT—Vaatamata relvamhu"
le, mida Süüria president toetab,
kestavad võitlused Beirutis. Prant­suse
väeosad viiakse Beirutist väl­ja
ja Druze miilitsa üksused rün­davad
suurendatud jõududega Lii­banoni
valitsuse vägesid. Nad võit­levad
Süürlast saadud relvade,
laskemoona ja varustusega, võimfi°
lik, et ka Süüria presidendi vaiksel
nõusolekul. Süüria presidendi
nõudel Liibanoni president Ge-mayel
kohtus oma opositsioonijuh-tidega
ja ütles üles Iisraeliga sõl­mitud
kokkuleppe Iisraeli vägede^
väljaviimiseks Liibanonist.
Elanikkonnale on elu Beirutis
äärmiselt traagiline hing lootusetu.
Keegi ei tea, mida homne päev võib
tuua.
Vabadusliit korraldab
inimõiguste konverentsi
Balti-Ameerika Vabadusliit Lää­nerannikul
korraldab konverentsi
inimõiguste selgitamise ja rakenda­mise
kohta laupäeval, 17. märtsil Los
Angelesis. Konverentsi korraldajaks
ja moderaatoriks on Balti-Ameerika
Vabadusliidu asä
sild. Selgitamise
president Avo Piiri-on:
1. Baltlasfed võitluses inimõiguste
eest ja tegevus poliitilisel alal. Kõ­nelevad:
Dr. Olgerts Pavlovskis, Läti
Ülemaailmse Födedarsiooni esi­mees,
Lembit Savi, Ülemaailmse
Eesti Kesknõukogu esimees, Stanis-ley
V. Vardys Ph. D. Oklahoma Üli­kooli
i^oliitilise teaduse õppetooli ju­hataja.
2. Balti rahvaste inimõigused ja tä­napäeva
poliitilised probleemid. Kõ­nelevad;
Dave Balsiger L.H.D. Do-nald
S. Smith ettevõtte asepresident;
Anthony B. Mazeika, B-A Vabadus­liidu
asepresident; Heino Jõgis, Ees-'
ti-Ameerika Rahvusnõukogu Lõunä-
Lääne piirkonna esimees. Moderaator
Aristids Lambergs, B-A Vabaduslii­du
Informatsiooni osakonna juhata-ja.
; • ; . ,
3. Nõukogude valeinformatsioon.
Kõneleb ThomasD. Schumar, poliiti­line
analüdtik.
4. Helsingi komisjoni raport. Seni­ne
aktiivsus ja tuleyiku kavad. Kõ­neleb
Spencer Oliver, USA Kongres­si
Euroopa Julgeoleku ja Koostöö
uurimise komisjoni esimees.
5. Inimõigused ja Liitunud Rahvas­te
Organisatsioon. Kõneleb Carl, S,
Gershmän; USA»@sintajfl*£<R9 Ini- -
mõiguste Komitees.
Samas kohas ja sanial päeval pee­taks
Vabadusliidu aastakooslek kell
15.00 ja kell 18.00 bankett. Banketil
kõneleb Elliof Abrams, USA Inimõi­guste
ministriabi.
K D
Vabariigi aastapäeva
tähistamine Royal Beachis
Moyal Beachi ja ümbruskonna tema juhtkond kohustatud hoolitse-eestlased
tähistasid Eesti Vabariigi ma selle eest. et kõik noored saaksid
66. aastapäeva jumalateenistuse ja oma annete kohase hariduse. Väike-koosviibimisega,
mille korraldas rahvale on aga maksimaalne hoolit-
Jakobi koguduse Royal Beachis semine oma noorsoo eest rahvusliku
elavad liikmed. Jumalateenistus elu ja surma küsimilseks. Meie kohus
toimus kohapealses Virginia Ühen- ori hoolitseda selle eest, et igale eesti
datud kirikus,kus jutlustas Jakobi lapsele vähemalt edasi antakse osu-koguduse
õpeta ja niag. Tõnis Nõm- kene eesti kultuurist ja eesti vaimust,
mik, organistina toimis E. Welin mida ükski asukohamaa kool eesü
Keswickist ning solistiks oli skau- lastele ei anna.
Ostame, loeme ja levitame eesti­keelset
kirjandust, raamatuid ja aja­lehti.
Sellega päästame eestikeelse
kirjasõna ja ka eestluse hävingust."
Aktus lõppes Eesti hümni laulmi­sega.
Kohalikud Jakobi koguduse dati-dipoiss
Hendrik Nõmmik, kes lau­lis
„Hoia,Jumal,Eeotit".
Lipuvalves seisid Alex Kriina,
Kadri, Maimu ja Hendrik Nõmmik ja
Ellen Oiling.
Õpetaja oma jutluses kõneles Taa­veti
võitlust Koljatiga, võrreldes seda mid olid katnud rikkaliku kohvilaua,
võitlust eesti rahva võitlusega 170 kus ei puudunud ka sünnipäevakook,
korda suurema vaenlase vastu. Ju- mille lõikasid lahti Kanada reserv-malateenistus
lõppes langenute mä- kapten Tõnis Nõmmik ja vet.nltn. J.
lestamisega ja Eesti hümniga. Säägi.
Pärast teenistust siirdusid kiriku- Daamidest olid tegevad S. Hõbe,
Ilsed seltskondlikku ruumi,kus jM- A.Möller,kelle poolt olid ka lauad
Nelikümmend aastat tagasi 9./10. märtsi ööl - toimus Tallinna linnale ja lähemale ümbruskonna­le
raske õhurünnak venölaste poolt, mille ohvriks langes ümmarguselt 300 mitmesugust hoonet,
nende hulgas kaks kirikut, kaks teatrimaja, kunstimuuseum, konservatoorium ja mitmeid teisi
kultuurilisi asutusi. Inimohvrite arvu loeti umbes 2000-le, kusjuures täpsemad andmed jäid seekord
üldse selgumata. Õhurünnak algas ^9. märtsi õhtul kejla 6.30 paiku ning kestis kella 9-irai. Sellele
järgnes 10. märtsil kell 1 teine laine, mis kestis umbes kella 3-ni.
VÕRULASTE
KOGUNEMISPÄEV
/Võrulaste Koorlcjis korraldab võru­laste
ühise kogunemise pühapäeval,
18. märtsil algusega kell 2 p.l. Eesti
Majahoorteruumis, kus päevakorras
on ettevalmistus Esto '84 , Maakon­dade
Päeva läbiviiriiseks.
;Maakondade Päev toimub Royal
•York hotellis teisipäeval, 10. juulil,
kus igale maakonnale on seal oma­vaheliseks
tegevuseks varutudruum.
Iga maakond'koostab vastavalt oma
vajadusele kava.
18. märtsi pärastlõunal kuuleme
„Maäkondade Päeva kohta üksik­asjalikumat
informatsiooni, samuti
aruandeid ja informatsiooni tegevu-vsest.
Kuulame Ka omameeste poolt
mängitavaid vanu armsaid pillilugu-sid,
laulame ühiseh vanu.tuttavaid
iaule. Kavas bn veel palju muud. Ka
on meie virkadelt perenaistelt korral­datud
kohvilaud maiustustega.
Võrulased — tulge kõik ühisöle
kogunemispäevale!
,,Kaeh — niiviisi saami jäll' ede-
•.^si..." ^ . ' ^
VÕRULASTE KOONDIS
TORONTOS
Balti Veteranide Liidu
konyereiits Tororitos
,Baiti Veteranide Liit korraldab jär­jekordse
aasta peakoosoleku 17.
märtsil Torontos Leedu Majas, 1573
Bloor Street Vi/est, algusega kell
16.00. Seekordsel konverentsil on
pandud rõhk eelolevatele pai:lamen-divalimistele.
Peakõnelejaks on en­dine
sõjaminister Gilles Lemontag-ne.;
• • -j', . \ :
Eestlastest kuuluvad liidu koossei­su
Toronto ja Hamiltoni võitlejate
ühingud. Kokku on praegu Liidul liik­meteks
18 eriüksust, suurem osa nen­dest
leiedu ühingud. Iliidu esimeheks
on St. iokübaitis.Ei^stlastest kuulu­vad
Liidu juhatusse A.Iurs,A. Too­ming,
A.^Himma ja E. Lindaja.
Pärast konverentsi ametliku osa
on ette nähtud omavaheline koos­viibimine
õhtusöögiga. ,
Osa võtma on palutud kõik kaas­võitlejad
abikaasadega. Eelregistree­rimine
TEVÜ ja HEVÜ juures.
Eesti
kogu oli koos
Eesti Liit Kanadas esinduskogu
koosolek peeti laupäeval, 10: märtsil
Toronto Eesti Majas. Liitu kuuluva
26 organisatsiooni esindajaist oli ko­hal
19. kooso^^^Eas esimees Vello
Hübel. Juhatajaks valiti Ermi Soo­met,
protokollijaks Ene Runge/
Aruandeid oli saabunud kaugema­telt
organisatsioonidelt kirjalikult,
mis ette loeti, kuid oli ka suulisi aru­andeid
nii Torontost kui ka lähema­test
linnadest.
Selgub, et vaatamata eestlaste ar­vu
vähenemisele väiksemates kes­kustes,
on tegevus küllaldaselt elav.
Põhilised ettevõtted aasta jooksul
paistavad olevat,.— EesU Vabariigi
:aa|tapäeya pullits%iniiie, Emade­päev,
suve-ja sügispidu,jõulu ja uue­aasta
koosviibiftiised. Vahepeale
veel näitusi omade ja võõrastega,
võistlusi, väljasõite, oma talude,eest
hoolitsemisi, suvekodude korras­hoid,
nagu Seedriorul jms.
Kahjuks on küll paljudes kohtades
laulukoorid, rahvatantsurühmad ja
võimlejad tegevuse lõpetanud, samu­ti
on laste puudusel eesti «täieridus-koolide
tegevus mitmes keskuses
lõppenud. Noored on rännanud suu­rematesse
keskustesse ja kasvatavad
seal juba omi lapsi. .
Liidu ji^hatusel on olnud kaks eri­list
ettevõtet; Dr. Arvo SauksT loeng
ja 5. veebr, toimunud Narva -44 la­hingute
mälestusõhtu, mille peami­seks
kavaliseks kokkupanijaks oli
Vello Hubel. Toronto Võitlejate
Ühing andis oma moraalse toetuse.
Vello Hubel tänas kõiki tegelasi, kõ­nelejaid
jaloojaid, nagu — Ü i Tamre,
A. Tinits, Ä. Käärid, R. Moks, R. Toi,
0. Daniel, E. Martens, I. Heinsoo ja'
kõiki tehnilisi kaasaaitajaid.
Narva õhtu puhastulust anti pool,
sellega $305.00 üle invaliidide Estole
toovale komiteele.
Liidul sellel aastal valimisi ei ol­nud.
Ajalookomisjoni valiti: esimees
Ermi Soomet, liikmed tähestikulises
järjekorras: Endel Aruja, Karl Aun,
17. ja 18. märtsil
dr. T. Maimets .
24. ja 25. märtsil
dr. R. Vanaselja
31. märtsil, 1. aprilli
dr. T. Sauks
469-1322
921-7777
461-0912
¥irulaste Nõupäev
kus Eesti Vabariigi aastapäeva tähis­tamine.
Avasõna lausus õp. T. Nõm­mik,
mille järele Maimu Nõmmik
deklameeris Lydia Koidula luuletuse
„Eesti maa, su hiilgav rada", mis oli
ühtlasi mõeldud ka poeedi 140. sün­nipäeva
meenutamiseks. Järgnesid
kaks ühislaulu „Eesti lipp" ja „Hoia.
lumal, Eestit".
Päevakohase kõne pidas Johannes
Säägi,kes rääkis Eestist ja eestlastest
kauges minevikus, Vabadussõjast,
Eesti Vabariigi õitseajast ja ta hävi­tamisest.
Ta ütles muuhulgas:
,,Tänu Loojale, et Ta on meid juh­tinud
vabale maale ja vaba demo-kraatlikuh
mõtleva rahva juurde,kus
võime elada nagu soovime ja omi
Panganduse- eriteadlased New asju korraldada vaba tahte järele.
Yorgis on arvamisel, et kommunist- Sellepärast on meie üheks tähtsa-likud
Ida-Euroopa TÜgid, peale niaks rahvuskultuuriliseks ülesan-
Poola, on suutnud oma võlga Lää- deks emakeelse hariduse andmine
neriikide pankadega soodsalt kor- kõigile eesti lastele. Juba sotsiaalse
raldada ja erapangad Läänes on õigluse seisukohalt on iga rahvas ja
valmis andma uusi laene nendele
riikidele. Peale Poola on teised Ida- . — ;
Euroopa riigid tasunud oma võlga
5.5 miljardi dollari suuruses. Nen­de
kaubavahetus, eriti Lääne-Eu-
Lääneriikide pangad
valmis laenama Idale
hlledega kaunistatud, 0. Pääbo, A .
Päri. Kiriku korraldas ja muretses
tarvilikud esemed kohale Rein Hõbe.
TÖÖPAKKUMISED
EESTI KODfJ
otsib
iVIAJAHOIDJAT
Palk ja korter kokkuleppel.
Lähennaid andmeid sa^b Eesti Kodis
kantseleist telefonil 281 -1792, tei-sip.,
kojmap. ja neljap. kell 10-12.
EESTI KODU: 50 Oid Kingston Rd.,
Scarborough, Ont. M1E 4Y1
. J l u
.5)
Eesti Maja keskmisesse saali ko- roopa riikidega, on paranenud jä
gunes 19. veebruaril unibes 50 Nõu- stabiilsemaks muutunud. Ida-Eu-päevast
osavõtjat. Torontos,koo^ te- roopa riikide võlg,V väljaarvatud
ma ümbrusega.ärvatakse olevat viie- N.Liit, oli 55 miljardit dollarit. Pool
tuhande eestlase ümberi ja kui jaga- oellest on Poola võlg.
da see arv 10 maakonna peale, siis
oleks ,p;idanud.koosplek ^rahvaroji-
.kem,ft)R|t\^.,K9psoM^
märkides, et maakondlikud kokkutu­lekud
on peamiselt ühis-e noorusaja
mineviku mälestuste meenutamine
ja tajutustassõjaloo Alutaguse ük-siktaluda
traagikast. Venelased sur­masid
seal meie Omakaitse mehi ja
mõni põgenes metsa pagedes.
E. Libe laulis meeldivalt kaks lau­lu:
„Mälestus kodutalust" - E. T.ob-relüts'u
poolt loodud viisil V. A. Kim-berg-
Kotkas'e sõnadele, „Kodu-nõmm"
J. Mandre viisil E^ Posfi
sõnadele.
Maakonnapäevade alguse saamis-
RE&RE AUTOCOLÜSION
TEEN IGASUGUSEID AUTOKERE PARANDUSI
Räägitakse eesti keelt.
Helistage: 251 -4544. Külastage: 37 Magnificent Rd., Etobicoke
uueks
eliitl^aubäks Venemaal
HELSINGI ( M . E . ) - Läänelik elu­stiil
„ mürgitab" kommunistlikku
maailma uue vahendiga — videoga.
Kõige uuemaks defitsiit)caubaks on
Venemaal nüüd videomagnetofonid.
Ajaleht „Literaturnaja Gazeta"' tun­neb
sellepärast tõsist muret ja mõis­tab
videod hukka. Kuid ameerika
OBBSa
- : . —
..videohullutust" on raske peatada,
l o o i c ^ d i ^ e t t e j - v i h m l ^ t o ' ^ Sanoma" kaastöö-korraldatakse
10. juulil maakondade Ime Moskvast kirjutab, on seal huvi
päev koos lõunasöögiga. Järgnes A. videolintide vastu palju suurem kui
Sepa sõnavõtt, kes toonitas, et pea- , TV-propaganda vaatamine. Muidugi
mine põhjus tänaseks kokkutule- • ^^1^°^^^ ^id ja aparaa-kuks
on juhatuse valimine, kelle õl- ^^d, kuid nende hmd on väga kõrge,
gadele jääb virulaste pidukava välja­töötamine
Esto'84 ajal.
Juhatusesse valiti ja kes jagasid
ametid omavahel: esinaine — Elna
Libe, abiesimees - Alfred Sepa, lae­kur
- Evi Kilu, abilaekur Edgar
Kalvik, sekretär - Elli Kalvik; abi-sekretär
— Edgar Valkja arhivaar -
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
^üüd saadaval uuod Euroopa stiilis thormoaknad,
kolmes värvis, kahe- ja kolmekordse klaasiga.
Tasuta hindamino.
Helistage päeval töökoda tel. 832-2238. Kodus 769-0932.
OSSO INVESTMENTS INC.,
10335 Keelest, Maple, Ontario LOJ 1 EO
Kui muutume ükskõikseks 9
Vene aparaat maksab umbes 2800
USA dollarit ja on halva kvaliteedi­ga.
Läänes valmistatud aga 2800—
6700 USA dollarit ja kassettide hin­nad,
kui neid üldse saada, 160—220
USA dollari vahel.
kaob ka eesti rahvas^'
Vabariigi aastapäeva tähistamine Waterloo's
WATERLOO (M.E.) - Kitchener-
Waterloo eestlaspere pühitses Va­bariigi
aastapäeva jumalateenistu­se
ja aktusega pühapäeval, 26.
Salme Soovere. Läbirääkimiste all EKKT erinäitUS EstO ajal veebr. Waterloo's St. John'i kiri-teatas
S. Soovere, et temaF on väär- kus. Selle korraldajaks oli kiril^u-tuslikku
pildimaterjali Teisest maäil- Eesti Kunstnike Koondis Torontos nõukogu eesotsas esimehe Ilmar
masõjast. (EKKT) 29. aasta peakoosolek peeti Jõgiga. Kaasmaalased, kellel süda-
Virulaste nõupäev näitas ka üks- 5. märtsil. Juhatus valiti tagasi ter- meis leidus veel ruumi isamaa-ar-
Eino Kuris, Alfred Kurlents, Malle' meelse käetõstmisega, et Ee^^^
LaansoG, Valdu Lillakas, Hannes peab jääma eestlaste kohtamise ko- ^una paljud koondise liikmed ei
haks Esto -84 ajal. E. Toomberg ar- ^^j^^ ^^^^ .^^ ^^^^^^^ ^^.^^^ .^^j.^
yas, et need, kel on käes Eesti Maja EKKT erinäitus kusagil Torontos.
Oja, Ene Rurige, Vello Salo ja Karl
Vaikla. Peale selle on veel EKN-u
poolt volitatud liige, senini on see
olnud R. Antik. .
Liidu juhatusliikmed on ešloleva
Esto '84-ga viimseni mitmel alal ame­tis.
Pärast Estot tehakse täielikum
tegevusaruanne. Esialgses kavas on
„Sillase" välja andmine, liikmesor-ganisatsioonide
tihe kontaktipidami-ne
ja kaasabi Esto'84-le.
Esinduskogu koosolek lõppes heas
koostöölises vaimus.
E.R.
Surmakaader
mastusele, kogunesid sellel ilusal
päikeseküllasel pühapäevahom­mikul
kaunilt päevakohaselt deko­reeritud
pühakotta, et pühitseda
aktsiad, neil on siin eelis ka tass ^.^^^ ^ ^ ^ j ^ . ^ ^ ^ Vabariigi j ü n n j p ä i j v a j a austada
kohvi juua! Need. kes harrastavad ^^^^^^ pole tasunud oma liik-hotelle
ja restorane, lähevad sinna, memaksu. Kunstnik Endel Kõksi vii-vapraid
sõjamehi, kes meie isamaa
vabaduse eest võitlesid.
Käsitöödest ei ole noored enam hu­vitatud.
Mõned
mases kirjas EKKT „elupõlisele" esi-üksikud
erandid. Es- mehele, naiskunstnik Benita Vommi-to
'84 juhatus peab leidma oma väl­japanekutele
u|ie koha. MeiiB Eesti
Maja kohvik onipraegu heades kätes,
seega tuleb Henly & Luukas't toetada,
H. Raigna ütlesi, et ta oli nõupäevale
tulnud küsime, miks meie orga­nisatsioonid
on ignoreerinud Võidu-
Jumalateenistuse päevakohase sü­titava
jutlusega pidas koguduse õpiB-taja
Tõnis Nõmmik, orelil pr. Ilse
Conrad ja lipuvalve oli gaidide-skäu-tide
poolt.
Vahetult peale jumalateenistusi
snaz
Venelastel önt hästi välja õpefta-
15,000 meest atentaatide ja
spionaazhi teostamiseks igal pool
maailmas, kus tekib selleks vaja­dus.
Tuntud „Spetsnaz" nimetuse
all võib nendest meestest moodus­tada
igasuguseid löögirühmi: kui
ujujaid, sportlasi, terroriste ja
spioone. Ette on valmistatud erili­sed
löögirüjimäd teotsemiseks
Norra ja Rootsi territoriaalvetes,
tegutsemiseks vaenlase tagalas ja
nende raketibaaside hävitamiseks.
„Spet8naž" väljaõppekeskused osi
ja
vas, et Võidupüha tuleb tagasi tuua.
iiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabajl'
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
le, ta kirjutas, et EKKT on küllaltki
vana organisatsioon, et välja tulla
oma erinäitusega Esto '84 ajal.
Koosolekust võtsid isiklikult osa
Benita Vomm, Jaan Miljan, Ants toimus samas aktuse osa, mille jüha-
Vomm, John Tanner ja Erna Relvik. tas sisse pastor T. Nõmmik tutvüsta-püha7farõi
esile meie Vabariigi kaks Oma hääled andsid EKKT tegevuse des aktuse tegelasi. Pr. Gray dekla-suurt
püha. Vabariigi aastapäeva ja Jätkamiseks ka tuntud lilledemaalija meeris tema iseenda sepitsetud väga
suvise Võidupüha, mil vanad eest- Tiiu Kadak,EKK-skaäsatöötav nais- hingestatud luuletuse, millele järgne-lased
pühitsesid jaanipäeva.-Ta ar- kunstnik, kujui; Vommi tütar, Mai sid Reet Mae^^jaTiit Kao, kes võlusid
Järve (EKKT laekur], Magda Pihla ja välja kahelt kandlelt rea südamelä-
Eduard Lillepõldki (EKKT abiesi- hedasi eesti rahvaviise,
mees). Aktuse kõnelejaks oli hr. Valter
Tera. Seedriotult, kes ütles muuhul-
Koosolekult puudus kauguse tõttu g^g.
ka tegevliige kujur Rudolf Saaring, ^/Kodumaal lehvisid 24. veebruaril
kes elab Ühendriikides ja maksis riigüipud, m^ie rahvas oli uhke ise­oma
liikmemaksu juba kaheksa geisvusele, isamaa oli vaba. Andsime
aastat ette. ^ tõotusi sini-must-valge värvide all
Teistest eesti kunstnikest, kes 29. kaitstaseda vabadust ja jääda truuks
aasta jooksul koondise tegevusest oma isamaale ja rahvale. Tänapäeval
osa on võtnud Alar Aedma. teatas et paljud meist nurisevad, kuhu on jää-kaudu
tulumaksuvaba kviitungi saa­1.
a 28. aastanäitusel esitatud tööd on
miseks. — Eesti Maja, 958 Broad' teel kunstinäitusele Hispaanias,
view Ave. Toronto, Ont. M4K 2P
MIIHM^^ ;ANTS VOMM
nud meie noored, miks ei võta nad
osa Vabariigi aastapäeva aktustest..
Kui meie Eesti Vabariigile tõotusi
andnu^ isikud, kes kandsid sel ajal
vormi ja olid riigi teenistuses, hoia­vad
efemale, miks siis nõuame seda
•noortelt?
Paljudes kodudel on isegi eesti
riigilipp laualt eemaldatud või sei­sab
pleekinuh ja toimunult kusagil
nurgas. Kumb on neile tähtsam, kas
rahamärk või isamaa?
Neil talvekuudel möödub 40 aastat
Narva- ja Sinimägede lahingutest,
kus eesti sõdur võitles ennastsalga­valt
relvaga põlise vaenlase vastu.
Kui vankal ei oleks sää| „särk
püksi löödud", siis ei oleks sellel
külmal talvel paljud perekonnad väi­keste
lastega pääsenud vabadusse,
kus nad praegu on. Meie suurim
austus ja tänu neile vapratele võitle­jatele.
Meie, sidurid, võime uhked
olla, et meil olid juhid ja ohvitserid,
kes tundsid vaelnlast paremini kui ta
ise. Nagu eesti vanasõna ütleb, „jul-gus
on pool võitu". Julgusega ja vi­haga
võitlesid meie sõdurid,.et saada
puhtaks kodurajad idast pealtungi-vast
vaenlasest. Kui kolonel^lfono
Rebasele anti Rüütlirist, ta oU esi­mene
eestlane, siis olid tal tänusõnad
vaid oma sõduritele; „01en uhke, et
mul on võimalik juhtida üht osa eesti
sõdureid, sest eesti sõdur murdub aga
üalgi ei paendu.
Kui muutume ükskõikseks, mida
meie vaenlane just ootab, siis kaob
ka eesti rahvas. Siis on ineie vaprad
sõjamehed andnud asjata oma elu või
tervise, sest nemad .võitlesid oma ^
isamaa eest, et ebti rahvas elaks '
edasi.
Hoiame koldcu, meid on vähe!"
Lõppsõna ja tänusõnad ütles õpe­taja
ja soojade südametega läks jälle
igaüks oma teed .viies kaasa uuesti-elustatud
mälestused ja uhkustunde
rinnas, olla eestlane.